1-11-4986/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-11-4986 26. mail 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Erica Kaldre ning

tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Alice Simm ja kaitsja Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

S.K, ik xxx, emakeeleks vene keel, kodakondsuseta, keskharidusega, eluk. xxx, ei tööta, varasemad kohtulikud karistatused kustunud - - süüdistuses

Süüdistus S.K süüdistatakse selles, et tema 21.12.2010 kella 04.00 paiku Tallinnas

aadressil Xxxasuvas korteris haaras kätega kinni kannatanu AKkõrist ja kägistas, mille tulemusel kannatanul hakkas pea ringi käima. Seejärel haaras ta kannatanul kinni kätest

ning hakkas neid jõuga selja taha väänama ning peale seda lükkas kannatanu endast

eemale, mille tagajärjel kannatanu kukus põrandale pikali ja lõi selja ära. Oma tegevusega põhjustas S.K kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: marrastused ja paistetus kaela vasakul poolel, parema käe randme siseküljel verevalum, paistetus ja marrastused. Seega pani S.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Samuti S.K süüdistatakse selles, et tema hoiab kuritahtlikult kõrvale

Harju Maakohtu 18.10.2007 otsusega nr 2-07-22644 väljamõistetud kohustuse

täitmisest, so kohustus tasuda alates 2007 a. oktoobrist kuni 04.05.2023 igakuise maksena L Ž kasuks oma alaealise tütre K Ž (sünd. XXX) ülalpidamiseks elatisraha

2175 krooni (so 139 eurot). S.K on töövõimeline, kuid on

põhjendamatult, süstemaatiliselt ja kuritahtlikult jätnud täitmata lapse ülalpidamise

kohustuse, nimelt ei ole maksnud elatist ettenähtud ajal ja ulatuses alates 2009 a septembrist.

Seega pani S.K toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastase lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd osaliselt – ta ei hoidu kuritahtlikult

kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteos tunnistas end täielikult süüdi. Enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused

2 KarS § 169 järgi esitatud süüdistuses on kohtule esitatud järgmised tõendid: Kannatanu L Ž ütlused /I tl 3-6/, et kannatanu endine abikaasa S.K on kohustatud 18.10.2007 Harju Maakohtu määruse järgi tasuma igakuist elatist 2175 krooni oma tütre

K Ž ülalpidamiseks. Ütluste kohaselt hoiab süüdistatav alates 2009.a septembrist nimetatud kohustusest kõrvale. Elatusraha võlg seisuga 20.05.2010 on 41 175 krooni.

Koopia Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-07-22644 /I tl 7/, mille kohaselt S.K on kohustatud L Ž ’le tütre K Ž ülalpidamiseks maksma igakuiselt elatist 2175 krooni.

Kohtutäitur Mati Roodes’i tõend /I tl 8/, et S.K on 02.03.2009.a algatatud

täitemenetluse käigus tasunud elatise võlgnevust kokku 3515 krooni. Süüdistatava elatusraha võlgnevuse jääk täiteasjas on 6210 krooni. Swedbank’i tõend /I tl 9-10/, millest nähtub, et perioodil 01.10.2007-05.02.2010 on S.K tasunud oma kontolt elatisraha 13 korral kokku 27 800 krooni, lisaks kohtutäitur M. Roodese arvelduskontolt 5 korral kokku 4715 krooni. Maanteeameti vastus /I tl 35-38/, millest nähtub, et S.K nimele on registreeritud 3

sõidukit: 1980, 1990 ja 1991.a. väljalase sõidutotud, millistele on seatud käsutamise keeld. Kahtlustatava S.K ütlused /I tl 12-16/, et ta tunnistab oma süüd osaliselt. Ta selgitab, et on tütre elatisraha maksnud ebaregulaarselt, sest puudub töökoht, muid tulusid ei teeni, töötukassas arvel ei ole, varem lisaks elatusrahale ostis tütrele riideid ja jalatseid. Perekonnas töötab vaid naine.

KarS § 169 järgi esitatud süüdistuses asub kohus järgmisele seisukohale:

19.04.2010.a. koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistus on esitatud elatisraha maksmisest kõrvalehoidumises alates 2009.a. septembrist.

Prokuröri küsimusele vastas kohtuistungil Zvirko, et maksis elatist viimati eelmisel

aastal (ehk 2010.a.) vist 1000.-krooni. Samuti selgitas, et L Ž ja K Ž elavad Saksamaal, ta suhtleb lapsega Skype teel. Süüdistatava seletused ümber lükatud ei ole.

Kohtutäituri tõendist nähtub, et S.K on täituri kaudu tasunud elatist kuni

28.08.2009.a. ja lisaks 30.03.2010.a. 1000.-krooni. Swedbank AS tõend kajastab laekumisi L Ž kontole kuni 05.02.2010.a., viimast laekumist 30.03.2010 ei kajasta.

Seega süüdistus elatusraha maksmisest alates 2009.a. septembrikuust on alusetu, sest vähemalt 30.03.2010.a. tasus S.K elatusraha lapse ülalpidamiseks. Süüdistatava seletused, et ta ei tööta, ei ole ümber lükatud, need on eluliselt usutavad.

Samuti on eluliselt usutavad süüdistatava väited, et sõiduautod on ta maha müünud,

need olid registrist maha võtmata. Tegemist on sisuliselt väärtuseta sõiduautodega, milliste arvelt on võimatu elatusraha maksta.

Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkust võiksid kinnitada keeldumine tööle asuda, tulude varjamine, sagedane töö ja elukoha vahetus vms. Ei ole tõendatud

süüdistatava poolt tulude varjamine või keeldumine tööle asuda. Ei ole kinnitust leidnud, et süüdistataval oli võimalus tasuda elatusraha ja selle võimaluse esinemisel ta elatusraha ei tasunud. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et S.K oleks tulu saanud.

Subjektiivsest küljest eeldab

elatusraha maksmisest kuritahtlik kõrvalehoidumine vähemalt kaudset tahtlust kõigi koosseisu asjaolude suhtes.

Süüdistatav on avaldanud soovi oma last ülal pidada, kuid tal puuduvad selleks

rahalised vahendid ja võimalused ning see väide ei ole ühegi kindla tõendiga ümber lükatud.

3

Kuivõrd ümberlükkamatult süüdistatava süü tõendatud ei ole ja 30.03.2010.a., st süüdistuses näidatud perioodil on ta elatist maksnud, tuleb ta KarS § 169 järgi õigeks mõista.

KarS § 121 järgi esitatud süüdistus: Suulise kuriteoteate protokolli /II tl 2-5/ kohaselt 20.12.2010.a kell 22.00 – 21.12.2010

kell 04.00-ni oli AK aadressil Tallinn, Xxxkonflikt elukaaslase S.K. Konflikti käigus süüdistatav kägistas kannatanut ning väänas tema käsi.

Isiku läbivaatuse protokollist /II tl 7-11/ nähtub, et A. Krutetskajal on marrastused ja

paistetus kaela vasakul poolel, randme siseküljel on verevalum, paistetused ja marrastused.

Kannatanu AK ütluste /II tl 13-17/ kohaselt tekkis tal 21.12.2010 oma kodus

XxxTallinn abikaasa S.K-ga sõnavahetus, mille käigus haaras süüdistatav kannatanu kaelast ja hakkas kägistama, samuti väänas kannatanu kätest. Kannatanu pea hakkas ringi käima, tundis füüsilist valu.

Tunnistaja VK (XXX.a. sündinud tütar) ütlustest /II tl 19-23/ nähtub, et 21.12.2010 kella 04.00 paiku tema ema A. K ja elukaaslane S.K tülitsesid. Kööki jõudes nägi

tunnistaja, kuidas süüdistatav tõukas kannatanut jalaga endast eemale. Hiljem nägi tunnistaja kannatanul vigastusi kaelal ja kätel.

Kahtlustatavana ülekuulamisel S.K kinnitas /II tl 30-34/, et ta tunnistab end toimepandud kuriteos täielikult süüdi. S.K on andnud ütlusi, et tüli käigus ta haaras kannatanul kaelast ning väänas tema käed selja taha. Nimetatud tõendid haakuvad omavahel, tegu on aset leidnud, selle teo on toime pannud

süüdistatav ja tegu sisaldab KarS § 121 koosseisu: füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustamine.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemises ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult.

Kokkuvõttes tuleb süüdistatav õigeks mõista KarS § 169 järgi ja süüdi mõista KarS §

121 järgi, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära

lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Kohus leiab, et

süüdistatavat saab karistada vangistusega tingimisi katseajaga allutades isiku käitumiskontrolli nõuetele. Kohus ei pea võimalikus süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist, sest süüdistatav ei

tööta ning ei oma sissetulekut. Rahalise karistuse mõistmine raskendaks süüdistatava olukorda.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud

õigusabi eest. Kohus jätab KrMS § 180 lg.3 alusel osa menetluskulusid – kaitsjatasu

ning toimikust koopiate tegemise kulu – riigi kanda arvestades süüdistatava rahalist olukorda ja varalist seisundit.

4

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus

o t s u s t a s:

S.K KarS § 169 järgi õigeks mõista.

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 S.K kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada S.K-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka vahi all 21.12.2010.a viibitud üks päev. KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui S.K 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

KarS § 75 lg.2 p.2 kohaselt kohustada S.K katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista S.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Kaitsjatasu koopiate tegemise kulu jätta riigi kanda.

Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „S.K, 1-11-4986, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 26.mail 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja

see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: