4-10-4625/34-10-4625/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2011.a., Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-10-4625

Kohtunik Anu Ammer Väärteoasi

S.T

kaebus Ida Prefektuuri

liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki

Lindus`e 08.11.2010.a. otsusele väärteosasjas nr 2402,10,002075

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: S.T, ik: xxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo, Rahu 27, 41588 Jõhvi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus 15.juuni 2011.a.

RESOLUTSIOON: 1. S.T kaebus rahuldada osaliselt.

2.

Tühistada osaliselt Ida Prefektuuri (registrikood 70008753, Rahu 27 Jõhvi)

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 08.11.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2402,10,002075 S.T suhtes ja teha väärteoasjas uus otsus.

Kui rahatrahvi osamakse tähtajaks ei ole tasutud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S § 202 lg-le 3, lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

ASJAOLUD

koostas menetlusalusele isikule S.T-le 20.10.2010 väärteoprotokolli selle

kohta, et menetlusalune isik S.T 20.10.2010 kell 07:59 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 6-l kilomeetril liikudes Pada suunas juhtis

mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr.xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2; mootorsõiduki haakes oleva haagise tehnoseisund ei vastanud nõuetele, haagise tagatelje parempoolsel veljel puudus velje kinnitusmutter. Sellega

rikkus menetlusalune isik S.T Liikluseeskirja § 196, 197; teede-ja sideministri määrust nr 50 kood 1302 p 1c ja määrust nr 51 § 7 lg 1; Liikluseeskirja § 219; teede-ja sideministri 18.05.2001 määrust nr 50 kood 508 p 1, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1; LS § 7433 ja LS § 7435 lg 1 järgi.

Lindus koostas menetlusalusele isikule S.T-le 08.11.2010 otsuse

väärteoasjas nr 2402,10,002075, sest menetlusalune isik S.T juhtis

20.10.2010 kell 07:59 Põdruse-Kunda-Pada tee 6-l kilomeetril mootorsõidukit haagisega

xxxx, reg.nr. xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi, juhil puudus selle kohta eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2, haagise tehnoseisund ei vastanud kehtivatele nõuetele, tagatelje parempoolsel veljel puudus velje kinnitusmutter, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 196; 197 ja § 219 nõudeid ja pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule S.T-le määrati karistuseks KarS § 63 lõike 1 kohaselt Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 104 trahviühiku ulatuses, s.o. 6240 krooni.

Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 08.11.2010.a.

arvestamisel. Nimelt oli tegu metsakuiva ümarmaterjaliga, mille kaal sellise koguse

transportimisel oleks pidanud vastama kehtestatud nõuetele ja mitte ületama autorongile

kehtestatud määrasid. Enne laadimise algust kontrollis menetlusalune isik ka materjali

omadusi ja need tundusid vastavat metsakuiva materjali omadustele. Tõenäoliselt oli päike pealmise kihi ära kuivatanud ja seetõttu ei tuvastatud kogunenud niiskust matrjali alumistes kihtides ja seetõttu oli see oluliselt raskem kui välja paistis. Kuna rikkumine ei olnud tahtlik ja

tegu oli varjatud asjaolude tõttu sooritatud eksimusega, mida menetlusalune isik sügavalt kahetseb, siis palub kaebuse esitaja määrata talle võimalikult kergem karistus. Samuti palub

määratav trahv ajatada ja võimaldada selle ositi tasumist ühe aasta jooksul. Vastasel juhul

tekitaks pere eelarvele ootamatult lisanduv lisakohustus raskusi juba võetud kohustuste

täitmisel ja tekiks puudus elatusvahenditest. Kaebuse esitaja avaldab ka, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

kaebusele on seisukohal, et väärteootsuse koostamisel on kohtuväline menetleja

võtnud arvesse kõiki asjaolusid. Registreerimisel määratud väärtusi oli ületatud olulisel määral (autorongi lubatud suurim mass 40000 kg, tegelik mass 47016 kg). Menetlusalune isik

tunnistas süüd, kuid tema ütlustest ei nähtunud kahetsust toimepandu osas. Vastulauset ja

täiendavaid selgitusi samuti ei esitanud. Väärteootsuse koostamisel on võetud arvesse, et

menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt samalaadsete ja teiste õigusrikkumiste eest

karistatud, s.o viiel korral. Määratud rahatrahvid on tasutud. Lähtuvalt Karistusregistri

väljavõttest jätkab menetlusalune isik sarnaste õigusrikkumiste toimepanemist. Kuna

menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste eest karistatud, pidi ta eeldama, et iga järgneva rikkumise toimepanemisel määratav rahatrahv on eelnevast suurem.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus ei ole

põhjendatud. Kaebuses on isik väljendanud kahetsust varjatud asjaolude tõttu sooritatud

eksimuse osas ning viidanud enne väljasõitu teostatud metsamaterjali omaduste kontrollile, mille järgi tuvastas, et tegemist on kuiva materjaliga. Kohapeal antud ütlustes menetlusalune isik aga kinnitas, et laadis koorma silma järgi ja ei arvestanud, et puud on märjad ja rasked, s.t

isik teadis, et puud olid märjad ja rasked, kuid jättis selle asjaolu arvestamata koorma laadimisel. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist siiski tahtliku õigusrikkumise toimepanemisega.

Kaebuses isik taotleb võimalikult kerge karistuse määramist ja rahatrahvi ajatamist ning võimalust selle ositi tasumiseks, kuna pere eelarvele lisanduvad ootamatud lisakohustused ja

see tekitaks puuduse elatusvahenditest. Nii kohtueelses menetluses kui ka kaebuses

maakohtule ei ole isiku poolt lisatud ühtegi tõendit pere majandusliku olukorra ja ka enda

sissetulekute kohta. Nähtuvalt Karistusregistri väljavõttest ei ole menetlusalusel isikul enne käesolevat õigusrikkumist ega ka peale seda olnud probleeme rahatrahvide tasumisel. Kõik

trahvid on tasutud viivitamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule määratud karistuse vähendamine ja põhjendamatu on ka taotlus tasuda

rahatrahvi ositi aasta jooksul. Kohtuväline menetleja palub jätta nende otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt

kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud

tõendeid nende kogumis, leiab, et S.T suhtes Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e poolt

08.11.2010 tehtud otsus väärteoasjas nr 2402,10,002075 tuleb osaliselt tühistada ning nimetatud väärteoasjas tuleb teha uus otsus.

V™S §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11).

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki

Lindus`e poolt 08.11.2010 tehtud otsuse väärteoasjas nr 2402,10,002075 aluseks olev

20.10.2010 väärteoprotokoll on koostatud menetlusaluse isiku S.T kohta ning selles heidetakse menetlusalusele isikule ette, et tema 20.10.2010 kell 07:59 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 6-l kilomeetril liikudes Pada suunas juhtis

mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr.xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2; mootorsõiduki haakes oleva haagise tehnoseisund ei vastanud nõuetele, haagise tagatelje parempoolsel veljel puudus velje kinnitusmutter. Sellega

rikkus menetlusalune isik S.T Liikluseeskirja § 196, 197; teede-ja sideministri määrust nr 50 kood 1302 p 1c ja määrust nr 51 § 7 lg 1; Liikluseeskirja § 219; teede-ja sideministri 18.05.2001 määrust nr 50 kood 508 p 1, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1; LS § 7433 ja LS § 7435 lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille

rikkumist menetlusalusele isikule S.T-le ette heidetakse ning temale oli

kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu, et ta saaks

teostada vastavalt sellele kaitseõigust. Väärteoprotokollile menetlusalune isik S.T vastulauset ei esitanud .

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

S.T on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna

kinnitanud, et pani koorma silma järgi, ei arvestanud, et puud on märjad ja rasked. Kinnitusmutri riket ei märganud, sai sellest teada alles kaalumise ajal. Tunnistab ennast süüdi.

20.10.2010 on liikluspolitseinik Rainer Väli koostanud menetlusaluse isiku S.T

poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele

5

xxxx, registreerimismärgiga xxxx massimõõteseadme kasutamise protokolli. Protokolli kohaselt veose tüübiks oli metsamaterjal ning mõõtmistulemuste kohaselt mootorsõiduki koos

haagisega tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Autorongi lubatud suurim mass on 40000 kg, tegelik mass oli 47016 kg.

Menetlusalune isik S.T on viibinud mõõtmise (kaalumise) juures ning tulemusega tutvunud. Protokollil on ka tunnistaja R V`i allkiri.

20.10.2010 on liikluspolitseinik Rainer Väli koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse menetlusaluse isiku S.T suhtes kuna juhil puudus eriluba vastavalt

Teeseaduse § 35 lg-le 2. Menetlusalune isik S.T kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 4 alusel kuni eriloa saamiseni. Menetlusalusel isikul S.T menetlejale taotlusi ei olnud.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku S.T süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohtuväline menetleja on väärprotokollis väärteo kvalifitseerinud rikkumisteks Teeseaduse § 401 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja § 7435 lg 1 järgi. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse

normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise

püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel

või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Liiklusseaduse § 7433

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest ja Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt selliste liiklusnõuete rikkumise eest, millel puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku S.T puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteod õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 401 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ning ta tuleb

ka nende järgi süüdi tunnistada, kuid arvestades asjaolu, et kolmele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik S.T pani väärteo toime tahtlikult. S.T

on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et pani koorma silma järgi, ei arvestanud, et puud on märjad ja rasked, s.t isik teadis, et puud olid märjad ja rasked, kuid jättis selle asjaolu arvestamata koorma laadimisel.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku S.T poolt toime pandud

väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik S.T on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 40 1 lg 1;

6

Liiklusseaduse § 7433

ja Liiklusseaduse § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli enne

01.01.2011 kuuskümmend krooni (ehk 3,83 eurot). Menetlusalusele isikule S.T-le

määras kohtuväline menetleja KarS § 63 lg 1 kohaselt Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 104 trahviühiku ulatuses, s.o 6240 krooni (398.81 eurot), mis on veidi üle sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja

08.11.2010 otsuses on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse

isiku süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on märgitud ka, et

menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest

karistatud. Nimetatu on tõendamist leidnud Karistusregistri väljavõttega S.T

kohta. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt

määratud rahatrahv 104 trahviühiku ulatuses on kooskõlas karistamise alustega ning kohus määratud rahatrahvi vähendamist põhjendatuks ei pea.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib

mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Menetlusalune isik on kaebuses avaldanud, et määratud rahatrahvi korraga tasumise kohustus

tekitab raskusi pere eelarvele juba võetud kohustuste täitmisel ja perel tekiks seetõttu ka

puudus elatusvahenditest. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt ei ole

lisatud ühtegi tõendit pere majandusliku olukorra ja tema enda sissetulekute kohta, millest tulenevalt ei ole taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi, põhjendatud.

Kohus on kontrollinud menetlusaluse isiku isiklikku ja majanduslikku seisundit

elektrooniliste andmebaaside kaudu (Rahvastikuregister, MTA, Täitemenetluseregister, Karistusregister) ning on tuvastanud, et S.T on abielus, tal on kolm alaealist last, kellest kõige noorem on alles kolme aastane. Väljamakseid MTA andmebaasi andmetel

on talle 2011 aastal tehtud ühel korral xxxx poolt. Abikaasale J R on 2011 aastal tehtud

väljamakseid Haigekassa, Sotsiaalkindustusameti, OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse ja Ülenurme Vallavalitsuse poolt. S.T on kohtutäitur Reet Rosenthal`i juures

täitmisel rahatrahvi nõue summas 95.87 eurot Lõuna Prefektuuri 20.01.2011 otsuse alusel, millele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise tasu.

Kohus peab eeltoodud andmeid arvesse võttes põhjendatuks võimaldada S.T-le määratava rahatrahvi tasumise osade kaupa.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab

maakohus S.T kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e

08.11.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,10,002075 S.T suhtes ja teeb väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab S.T süüdi Teeseaduse § 40 1 lg 1;

krooni (398.81 eurot). KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrab rahatrahvi tasumise ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates juulist 2011.a. kuni aprillini 2012.a. (k.a) selliselt, et juulis 2011.a. tuleb tasuda vähemalt 39.89 eurot ja sealt edasi vähemalt 39.88 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Kohtunik

/allkiri/

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

№oremreferent

Lea Herne