1-11-4213/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-4213

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number 1-11-4213 (09230120080)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava

Kohtuistungi sekretär Ülle Karna

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Kriminaalasi T.D süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi;

O.D süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 257

järgi ning

KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi;

Roman KOMARIN süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi;

V.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi; I.P süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi.

Prokurör Kati Maitse-Pärkna Süüdistatav

T.D , elukoht Xxx; isikukood xxx;

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; karistatus:

• 16.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204

lg 3 järgi rahatrahv 5300 EEK ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 a ja 6 k, KrK § 50 lg 1,

lg 2 ja lg 3 alusel vabastatud karistusest seoses

käendusele andmisega 2 aastaks. Karistus pööratud

täitmisele Tallinna Linnakohtu 03.10.2001.a. määrusega.

• 07.08.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210-2

lg 2 p 1, 4 järgi vangistus 2a ja 6k tingimisi katseajaga 2 aastat.

• 09.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121, §

199 lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega KrMS § 238 lg 2

alusel 8 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 2a

katseajaga. Katseajaja lõppemise kuupäev 08.12.2011.a.

2

• korduvalt karistatud väärteokorras Liiklusseaduse, Ühistranspordiseaduse ja KarS § 218 lg 1 järgi. Tõkend

Vahistatud 10.03.2011.a.

, kinni peetud kahtlustatavana

30.11.2009.a. kuni 02.12.2009.a., 23.04.2010, 26.06.2010 kuni 28.06.2010, 16.02.2011

Kaitsja

Advokaat Imbi Seimar

Süüdistatav

O.D , elukoht xxx; isikukood XXX;

kodakondsus: määratlemata, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht OÜ AP; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud:

• 19.02.1993.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 10 k.

• 02.09.1993.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekotusega 3 k,

• 13.02.1995.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg

2 p 1, 2, 3, § 195 lg 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat.

• 29.10.1997.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 3 järgi vabadusekotusega 6 aastat.

• 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 100

järgi vabadusekaotusega 12 aastat. Vabastati karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega KarS

§ 76 alusel Tartu Maakohtu 06.06.2007.a. määrusega. Karistuse ärakandmata osa 2a 7k 7 p

seisuga 19.06.2007.a., mil lahkus vanglast, katseajaga kuni 26.01.2010.a.;

• 26.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 213 – KarS § 22 lg 3 järgi rahalise karistusega 12 000 EEK (766,94 EUR),

• 03.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt vangistusega 2 kuud, millest kuulus ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva Tõkend kahtlustatavana kinni peetud 01.12.2009.a. kuni 03.12.2009 03.12.2009 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, alates 03.03.2011 kannab mõistetud 1 kuu ja 27 päevast vangistust Kaitsja

Vladimir K Süüdistatav

Roman KOMARIN elukoht xxx; isikukood 36503110243;

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; andmed töötamise kohta teadmata; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud:

14.03.1995.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 6 k tingimisi 3 aastase katseajaga. 25.04.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,

2, 3 järgi vabadusekotusega 2 aastat. Antud kohtuotsusega

liideti ka 14.03.1995.a. kohtuotsusega mõistetud kandmata

karistus 6 kuud. Tingimisi ennetähtaega vabastamine

3 09.07.1998.a. 02.12.2002.a. T.Du Maakohtu poolt KrK § 141-1 lg 2 p 2 – KrK § 17 lg 6 järgi vangistusega 8 k. 18.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2

– KrK § 15 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud. Antud

kohtuotsusega liideti ka 02.12.2002.a. T.Du Maakohtu otsusega mõistetud karistus. 24.04.2003.a. Tallina Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 4 kuud ja KarS § 65 lg 1 järgi liirkaristus vangistus 1 aasta. 27.04.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7

järgi vangistusega 5 kuud KarS § 74 alusel tingimisi

katseajaga 2 aastat. Katseaja lõppemise kuupäev 26.04.2011.a.

Korduvalt karistatud väärtegude eest. Tõkend kahtlustatavana kinni peetud 02.12.2009.a. , vahistatud 04.12.2009 kuni 30.07.2010.a. , elukohast lahkumise keeld alates 30.07.2010.a.

Kaitsja

Advokaat Liis Toomsalu Süüdistatav V.K, elukoht xxx, Käesoleval ajal viibib vahi

all vanglas, kriminaalasja nr 10230105519 raames,

isikukood XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi

kodanik, haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; OÜ EB; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud:

• 26.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 p 1 – KrK § 17 lg 4 - § 15 lg 2 järgi ja KrK § 207 lg 1

järgi vabadusekaotusega 8 aastat. Tingimisi

ennetähtaega vabastatud KarS § 76 alusel Harju Maakohtu määrusega 08.05.2008.a. Ärakandmata

karistuse osa 1a 11k 4p seisuga 20.05.2008.a. katseajaga kuni 24.04.2010.a. Tõkend kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2010.a. kuni 12.03.2010.a. , elukohast lahkumise keeld alates 12.03.2010 Kaitsja

Advokaat Mart Missik Süüdistatav

I.P; elukoht xxx; isikukood xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus;

emakeel: eesti keel; töökoht AT AS; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimased:

• 06.06.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta.

• 0912.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 349

järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 a 6 k.

• 12.05.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 201 lg 1 - § 22 lg 3 järgi rahalise karistusega 8000 krooni

ja KarS § 68 alusel lõplikuks karistuseks rahaline

4 karistus 4700 krooni.

• 03.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 280 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku karistusega

vangistus 4 kuud tingimisi 2 aasase katseajaga.

Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 24.08.2006.a. määrusega.

• 14.06.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2

p 4, 5 järgi vangistusega 10 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku karistusega 6k 20p vangistust tingimisi

katseajaga 1a ja 6k. Katseaja lõppemise kuupäev 13.12.2008.a.

• 27.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 394 lg 1 järgi rahalise karistusega 10 000 EEK (639,12 EUR)

• Korduvalt karistatud väärtegude eest. Tõkend alates 29.03.2010.a. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.D-le 6 kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 8 kuuvõrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud.

4. Süüdi tunnistada T.D süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.D-le 8 kuud vangistust.

6. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaritus enne Harju Maakohtu 09.12.2009

kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuse ja pärast Harju

Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega (1 aasta ja 2 kuud) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks lugeda T.D-le vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

7. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda T.D eelvangistuses viibitud aeg so 30.11.-

02.12.2009.a., 23.04.2010.a., 26.06.-28.06.2010.a., 16.02.2011.a., s.o. 8 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust. Karistusaja alguseks 10.03.2011.a. Tõkend – vahistamine - jätta T.D suhtes muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

8. KarS § 84 alusel mõista välja T.D-lt kuritegelik tulu 447.40 eurot (7 000 krooni) riigituludesse.

9. Süüdi tunnistada O.D süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

10. Süüdi tunnistada O.D süüdistuses KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

11. KarS § 64 lg 1 alusel liita samaliigilised põhikaritused lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja lugeda O.D-le liitkaristuseks kokku 1 aasta vangistust.

12. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

5 Lõplikuks karistuseks mõista O.D-le 8 kuud vangistust.

13. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustada O.D-le liitkaristus

suurendades uute kuritegude eest mõistetavat karistust - vangistus 8 kuud -

26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 2 aastat 7 kuud ja 7 päeva - võrra ja liitkaristuseks lugeda vangistus 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva.

14. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega – 2 kuud, lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva. Harju Maakohtu 03.03.2011.a.

kohtuotsuse alusel 25.04.2011.a. kohtuotsuse tegemise päevaga ärakantud karistus vangistuse osa 1 kuu ja 23 päeva arvata liitkaristusest maha ning O.D liitkarituseks lugeda 3 aastat 1 kuu ja 14 päeva.

15. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda O.D eelvangistuses viibitud aeg so

01.12.-03.12.2009.a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 25.04.2011.a.

16. KarS § 84 alusel mõista välja O.D-lt kuritegelik tulu 319.57 eurot (5 000 krooni) riigituludesse.

17. Süüdi tunnistada Roman KOMARIN süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

18. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Roman KOMARIN’ile 8 kuud vangistust.

19. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustada liitkaristus suurendades uue

kuriteo eest mõistetavat karistust - vangistus 8 kuud - 27.04.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 4 kuud ja 27 päeva võrra ja liitkaristuseks lugeda vangistus 1 aasta ja 27 päeva.

20. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Roman KOMARIN’i eelvangistuses viibitud aeg so

02.12.2009.a.-30.07.2010.a. s.o. 7 kuud ja 29 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud 28 päeva vangistust.

21. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 kohaselt asendada vangistus 4 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 296 tundi, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2

tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära kanda hiljemalt 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse tegemise päevast so 25.04.2011.a.

22. KarS § 84 alusel mõista välja Roman KOMARIN’ilt kuritegelik tulu 127.83 eurot (2 000 krooni) riigituludesse.

23. Süüdi tunnistada V.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

24. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista V.K-le 8 kuud vangistust.

25. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustada liitkaristus suurendades uue

kuriteo eest mõistetavat karistust - vangistus 8 kuud - 26.06.2004.a. Harju

Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 1 aasta 11

kuud ja 4 päeva võrra ja liitkaristuseks lugeda vangistus 2 aastat 7 kuud ja 4 päeva.

26. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda V.K eelvangistuses viibitud aeg so

10.03.-12.03.2010.a. s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks

karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 1 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 25.04.2011.a.

6

27. Tõkendelukohast lahkumise keeldjätta V.K suhtes muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

28. KarS § 84 alusel mõista välja V.K-lt kuritegelik tulu 1 470 eurot (23 000 krooni) riigituludesse.

29. Süüdi tunnistada I.P süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

30. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista I.P-le 8 kuud vangistust.

31. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning

mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui I.P ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

32. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 25. aprill 2011.a.

33. I.P-le kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeldjätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

34. KarS § 84 alusel mõista välja I.P-lt kuritegelik tulu 127.83 eurot (2 000 krooni) riigituludesse.

35. 27.09.210.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvale täitmisele.

36. Välja mõista tsiviilhagi katteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel T.D-lt , O.D-lt, Roman KOMARIN’ilt, V.K-lt ja I.P-lt solidaarselt AS F (registrikood xxx) kasuks 12 802 eurot.

37. Välja mõista T.D-lt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära

so 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu menetluses osutatud

õigusabi eest summas 609.77 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimikumaterjalist koopia tegemise kulu summas 17.51 eurot, kokku 1 044.31 eurot.

38. Välja mõista O.D-lt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 179 lg 1 p

2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäära so 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu menetluses

osutatud õigusabi eest summas 161.06 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikumaterjalist koopia tegemise kulu summas 15.45 eurot, kokku 593.54 eurot.

39. Välja mõista Roman KOMARIN’ilt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 179

lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäära so 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu menetluses

7

osutatud õigusabi eest summas 575.25 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikumaterjalist koopia tegemise kulu summas 15.66 eurot, kokku 1 007.94 eurot.

40. Välja mõista V.K-lt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 179 lg

1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäära so 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu menetluses

osutatud õigusabi eest summas 122.71 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikumaterjalist koopia tegemise kulu summas 15.45 eurot, kokku 555.19 eurot.

41. Välja mõista I.P-lt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 179 lg 1

p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäära so 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu menetluses

osutatud õigusabi eest summas 448.54 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikumaterjalist koopia tegemise kulu summas 15.67 eurot, kokku 881.24 eurot.

42. Välja mõista KrMS § 175 lg 3 alusel liiklustrassoloogia ekspertiisi teostamise eest

riigituludesse solidaarselt T.D-lt , O.D-lt , Roman KOMARIN’ilt, V.K-lt ja I.P-lt 413.06 eurot.

43. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal) märkides kõikidel juhtudel viitenumbri

2800049777 ning selgitusse „süüdistatava nimi, 1-10-17281, menetluskulu“.

Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

44. Kriminaalasja juures hoitavad Roman Komarinile kuuluvad temalt

kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonid №kia 1200 ja Samsung D500 tagastada kohtuotsuse jõustumisel Roman KOMARIN’ile.

45. Kriminaalasja juures olevad salvestised ja skeemid jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis

tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Süüdistuse sisu: T.D

süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

ühiselt ja kooskõlastatult I.P, Roman Komarini, Pjotr №vaki ja V.K-ga

8 varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt V.K eoplaanile võtta rendifirmast AS F

asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis

seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt

valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud

ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja

I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le , misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast

rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr №vak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxt ehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007

maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto

Toyota Avensis reg.nr. xxx kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni

29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr.

xxx enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid

annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx valduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr №vakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde,

kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr №vak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr

№vak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a.

rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud,

vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx varguse kohta.

Sellise tegevusega pani T.D toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime

pannud varguse grupis koos I.P , Roman Komarini, Pjotr №vaki ja V.K-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse T.D selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis

oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja

nimelt, tema viibides 23.04.2010.a. kella 12:07 paiku Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas,

aadressil Viru Väljak 4/6, Tallinn, võttis 3 šokolaadi “Luflee”, maksumusega 7.90 krooni tükk, kogumaksumusega 23.70 krooni, peitis need jope taskusse ning möödus kassast Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluva kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 26.06.2010.a. kella 19:48 paiku aadressil Mustakivi tee 17 Tallinn asuva AS Prisma Peremarketi kaupluses

Lasnamäe Prisma, võttis 2 tahvlit šokolaadi Fazer maksumusega 15.90 krooni tükk,

kogumaksumusega 31.80 krooni, peitis need dressipluusi alla põue ning möödus kassast,

jättes tahtlikult AS Prisma Peremarketi kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 16.02.2011.a.

15:19 ajal Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas OÜ-le Terve Pere Apteek kuuluvas apteegis Apotheka, võttis karbi Bio-Glukosamin Plus nr 90 väärtusega 16,94 eurot ja karbi Multivita

9 nr 100 väärtusega 7,35 eurot, peitis need enda jope taskusse ja lahkus apteegist jättes tahtlikult Terve Pere Apteek OÜ kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna apteegist väljudes läbides väljapääsu juures asuvad turvaväravad andsid turvaväravad häiret ja T.D peeti kinni kaupluse klienditeenindaja ja G4S turvatöötaja poolt.

Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 10.03.2011.a.

kella 12:20 ajal Tallinna Kaubamajas asukohaga Tallinn Gonsiori 2 parfümeeria osakonnas võttis parfüümi „212“ EDP 60 ml väärtusega 62 eurot, peitis selle jope taskusse ning liikudes Kaubamajast väljapääsu poole möödus kassast jättes tahtlikult AS Tallinna Kaubamaja kauba

eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna tema tegevust jälginud turvateenistus pidas T.D kinni.

Sellise tegevusega pani T.D toime tahtlikud kuriteokatsed, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Pjotr №vak ’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

ühiselt ja kooskõlastatult V.K , Roman Komarini, I.P ja T.D-ga varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt V.K eoplaanile võtta rendifirmast AS F

asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis

seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt

valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud

ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja

I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le , misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast

rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr №vak jäädes lähedusse ootama,

rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxtehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007

maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni

29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr.

xxxenda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid

annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas

200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvalduse saamist rendilepingu

alusel sõitis T.D koos Pjotr №vakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver

juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis

reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr

№vak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr №vak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei

tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvarguse kohta.

Sellise tegevusega pani Pjotr №vak toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos I.P, Roman Komarini, V.K ja T.D-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

10 Samuti süüdistatakse Pjotr №vak’it selles, et tema viibides 14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval tühermaal, eeldades, et A M omastas

Pjotr №vaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A M i autosse unustatud mobiiltelefoni №kia 6500, nõudis A M mobiiltelefoni tagastamist. A M tagastas Pjotr

№vakile nimetatud mobiiltelefoni №kia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr №vaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr №vak A M kallale, lüües A M it

korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt A M füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning võttis ära A M i kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 rg.nr xxx A M

e kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni, sularaha summas 300

krooni ja mobiiltelefoni №kia N95 maksumusega 775 krooni, kokku vara üldsummas 1825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja eeldatavalt A M poolt omastatud mobiiltelefoni №kia 6500 katteks omandada A M kuuluvaid esemeid.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Pjotr №vak toime omavoli, s.o. oma oletatava

õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Roman Komarin

´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, ühiselt ja kooskõlastatult koos I.P , T.D , Pjotr №vaki ja V.K-ga

varalise kasu saamise eesmärgil vastavalt V.K teoplaanile võtta

rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto

Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel

teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K

pöördus antud ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman

Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le, misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe

tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr №vak jäädes

lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx tehasetähisega XXX

väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F

esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a.

kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto

Toyota Avensis reg.nr. xxx enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja

saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise

tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx valduse

saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr №vakiga Tallinnas, Lasnamäe

linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna

10 000 krooni ja Pjotr №vak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr №vak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni

Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes

T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx varguse kohta.

Sellise tegevusega pani Roman Komarin toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise

eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem

toime pannud varguse, grupis koos I.P, Pjotr №vaki, V.K ja T.D-ga, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.P

süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, kelmuse ja omastamise, ühiselt ja kooskõlastatult koos Roman Komarini, T.D

, Pjotr №vaki ja V.K-ga varalise kasu saamise eesmärgil vastavalt Juri

11 V.K teoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile

sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning

sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta

politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le, misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella

17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr №vak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx tehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku

rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx kasutamiseks

ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le

F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota

Avensis reg.nr. xxx valduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr

№vakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga

, kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr №vak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr №vak edastas

saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvarguse kohta. Sellise tegevusega pani I.P toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime

pannud varguse, omastamise ja kelmuse, grupis koos Roman Komarini, Pjotr №vaki,

V.K ja T.D-ga, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.K süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Pjotr №vaki, Roman Komarini, T.D ja I.P-ga varalise kasu saamise eesmärgil vastavalt tema enda teoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile

sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning

sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta

politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le, misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella

17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga

Pjotr №vak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr.

xxxtehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides

kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkasutamiseks

ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxenda kätte saamist ta sõiduautot AS-le

F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota

Avensis reg.nr. xxxvalduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr

№vakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga

, kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr №vak 6000 krooni. Aivar

12 T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr №vak edastas

saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvarguse kohta. Sellise tegevusega pani V.K toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise grupis koos Pjotr №vaki,

Roman Komarini, I.P ja T.D-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUISTUNGIL UURITUD JA TUVASTATUD ASJAOLUD:

27.11.2009.a. AS-ist F sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkelmuse teel rendile võtmine

• T.D tunnistas kohtuistungil end kõikide talle süükspandud kuritegude

toimepanemises süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses andis T.D 30.11.2009.a ütlusi selle kohta, et ta tunnistab end kelmuses süüdi osaliselt. Tema ei mõelnud välja kuidas sõidukit Toyota Avensis AS-lt F välja petta, selle mõtlesid välja teised isikud. T.D ülesanne oli võtta sõiduk oma nimele rendile ja seejärel see edasi anda teistele isikutele ning T.D teenis selle eest 5 000 krooni. 26.11.2009 õhtul helistas T.D-le tema vana sõber I.P, kes küsis T.D-lt,

kas viimasel on autojuhiluba ja kas on soovi raha teenida. Kuivõrd T.D oli

juhiluba olemas ning ta vajas ka raha, ta nõustus. I.P ja T.D

kohtusid Tallinnas hotell „Park“ kõrval asuvas Politseipargis, kus I.P

rääkis T.D-le , et ta peab rentima ühe auto enda nimele ja pärast rentimist andma selle auto kolmandatele isikutele, ning selle eest saab T.D 5 000 krooni.

Kui T.D küsis, mida ta hiljem ütleb, kui autot pole tema käes, siis vastas

I.P , et auto läheb venelastele ning need juba aitavad edaspidises, kuidas

lavastada nagu oleks auto T.D-lt ära varastatud. I.P lubas T.D-le , et probleeme ei teki ja T.D nõustus tema plaaniga. I.P ütles

T.D-le ka seda, et enne sõiduki rentimist peab T.D kohtuma nende

venelastega ning nad ütlevad T.D-le, milline auto ja millisest firmast rentida.

27.11.2009.a kell 13.00 ajal helistas I.P ja ütles, et venelased on nõus T.D-ga kohtuma. T.D kohtus kõigepealt I.P ja T.D jaoks tundmatu vene noormehega Eesti Panga hoone juures ning jalutasid koos edasi Solarise keskuse poole seal p ud tumeda Volvo juurde. I.P ja temaga koos

olnud vene noormees lahkusid, T.D paluti istuda tumeda Volvo tagaistmele.

Volvo roolis istus heledapäine vene naisterahvas, tema kõrval esiistmel vene

noormees. Koos sõideti Lasnamäel Hesburgeri juurde. Vene noormees ja T.D

väljusid autost, koheselt tuli nende poole üks vene noormees, kellega nad pididki kokku saama. See vene noormees andis T.D-le ruudulise paberilehe, millel oli

märgitud rendifirma mobiil ja palus rendifirmast võtta rendile mõni sedaankerega Toyota Avensis. Kuivõrd T.D mobiiltelefoni krediit oli läbi, ei saanud ta oma

telefonilt helistada ja see vene noormees andis T.D-le 50 krooni, mille eest T.D ostis kõrvalasuvast R-Kioskist oma ZEN kõnekaardile kõneaega. Seejärel

helistas T.D oma mobiiltelefonilt rendifirmasse avaldades soovi rentida

sõidukit Toyota Avensis ja uuris lepingutingimuste kohta ning leppis rendileandjaga kokku, et läheb sõidukile järele kell 17.00. Tumedas Volvos olnud naisterahvas koos sama noormehega sõidutasid T.D kesklinna ja leppisid kokku uue kohtumise T.D-ga Eesti Panga hoone juures kell 16.40, et sõita siis rendifirmasse. Tumeda

13 Volvoga naine ja noormees sõidutasid kokkulepitud ajal T.D xxx, Tallinnas

juurde. T.D sõlmis seal AS-ga F sõiduauto Toyota Avensis rendilepingu

kaheks ööpäevaks so alates 27.11.2009 kella 17.00 kuni 29.11.2009 kell 17.00.

Seejärel sai T.D sõiduauto Toyota Avensis registrimärgiga xxx koos

registreerimistunnistuse ja ühe komplekti süütevõtmetega. Seejärel läks T.D ülalnimetatud tumeda Volvo juurde, kus Toyotasse istus vene noormees, kellega ta oli

rendifirma juurde sõitnud ja palus sõita Tallinnas Lasnamäele Punasele tänavale,

Punase Selveri juurde. Seal palus noormees T.D anda renditud Toyota koos

dokumentidega ja võtmega üle. T.D soovis raha nagu nad olid varem kokku

leppinud. Peagi tuli T.D juurde see vene noormees, kes oli päeval andnud T.D-le rendifirma andmed ja öelnud, millise auto ta peab rendile võtma ning

andis nüüd T.D-le 5 000 krooni. №ormees istus Toyota tagaistmele. T.D sõitis koos mõlema vene noormehega autos kuni Punase tn lõppu Plasti tänavale ja andis seal neile auto koos võtme ja dokumentidega üle. T.D võttis takso ja sõitis ära. 28.11.2009 kella 01.00 või 02.00 ajal helistas T.D telefonile I.P , kes ütles, et venelased tahavad T.D-ga kokku saada. T.D leppis

kohtumise kokku 30 min pärast Nõmme vaksalis. Kokkulepitud ajal tulid sinna vene noormehed, kellest üks oli see, kes oli algul koos I.P-ga ja teine tumedast

Volvost. №ormehed andsid T.D-le üle sõiduki Toyota Avensis võtmed ja

dokumendid ning käskisid ise mõelda, kuidas ta asjast puhtalt välja tuleb.

29.11.2009.a. kella 17.00 ajal helistati T.D-le rendifirmast ja paluti sõiduk

tagastada. T.D lubas seda koheselt teha, tegelikult viitis veidi aega ja helistas

politsei lühinumbril 110 ja teatas, et sõiduk on kadunud. Samuti teavitas T.D sõiduki kadumisest rendifirmat. Rendifirma esindaja palus T.D auto tagastada

ja teatas, et ta teab, et auto on Narvas. T.D ei viitsinud teda kuulata ja lülitas oma telefoni välja (II tlk 8-11).

• Süüdistatav T.D avaldas 02.12.2009 ülekuulamisel täiendavalt, et tegelikult sai ta sõiduki rendifirmalt väljapetmise eest sellelt vene noormehelt, kes talle rendifirma

ja sõiduki andmed andis 10 000 krooni. Nimetatud summast andis ta tööotsa

vahendamise eest I.P-le 2 000 krooni Kui T.D 28.11.2009.a. kella 02.00 ajal kohtus jälle nende vene noormeestega siis andis ta saadud rahast kummalegi 500 krooni (II tlk 20-22).

• Süüdistatav T.D jäi 22.03.2010 ülekuulamisel varasemalt antud ütluste juurde (II tlk 26-28).

• Süüdistatav

tunnistas end kohtuistungil antud kuritegude Pjotr №vak

toimepanemises süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Pjotr

№vak muutis kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütlusi ja asus seisukohale,

et V.K ei teadnud kelmuse toimepanemisest midagi. Muus osas jäi Pjotr

№vak kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses andis Pjotr №vak 01.12.2009.a ütlusi selle kohta, et ta tunnistab end antud kelmuses süüdi.

Pjotr №vak tunnistas, et pettis rendifirmalt koos sõpradega välja sõiduauto, et see võlgade kustutamiseks anda Roman Komarinile. 26.11.2009.a. umbes kella 17.00 ajal

kohtas Pjotr №vak enda maja ees aadressil Paekaare tn 46, Tallinnas Roman Komarinit, kes tegi Pjotr №vakile ettepaneku väljavalitud sõiduauto Toyota Avensis

rendifirmast rendile võtmiseks. Nimetatud teo tegemisega saanuks Pjotr №vak

kustutatud oma võla Roman Komarini ees summas 30 000 krooni. Pjotr №vak nõustus iseenesest plaani teostama, kuid leidis, et kuna tal puudub juhiluba on sõiduki

rentimine tema jaoks liiga keeruline. Vestluse ajal möödus №vakist ja Komarinist

Komarini tuttav, keda O.D teadis Aivarina. Pjotr №vak küsis Aivarilt, kas tal on

14

keegi tuttav juhiloaga. Aivar arvas, et teab kedagi kellel on juhiluba ning on

arvatavasti nõus aitama. Seejärel №vak lahkus ja Komarin ja Aivar jäid plaani

arutama. Õhtul kutsus Roman Komarin Pjotr №vaki välja ja andis talle paberilehe

mingi eestlase andmetega, kes oli nõustunud sõiduki rendile võtma. Järgmisel

hommikul helistas Pjotr №vak selle eestlasele ja leppis kohtumise kokku Tallinna kesklinnas Estonia pst Solarise juures kella 13.00. Pjotr №vak palus oma elukaaslasel viimase Volvoga ennast Solarise juurde sõidutada. №vak kohtus Aivari ja selle teise

eestlasega kokkulepitud ajal Solarise juures ning tervitasid üksteist, seejärel Aivar

lahkus. №vak palus elukaaslasel ennast koos eestlasega sõidutada Lasnamäele Hesburgeri juurde, kus kohtuti Roman Komariniga. Roman Komarin andis eestlasele

paberi rendifirma ja sõiduki andmetega ning selgitas, mida eestlane tegema peab,

samuti lubas eestlasele 10 000 krooni. Seejärel helistas eestlane rendifirmasse. Seejärel sõidutas №vak eestlase tagasi kesklinna ja leppis õhtupoolikuks kella 16.30

uue kohtumise samas kohas, et sõita rendifirmasse auto järgi. Kokkulepitud ajal

kohtusid №vak koos elukaaslasega selle eestlasega uuesti ja sõitsid koos Tallinnas xxx juurde rendifirmasse. №vak jäi teda elukaaslase autos ootama, eestlane läks

rendilepingut vormistama. Kui eestlane sai veidi aja pärast sõiduki Toyota Avensis

kätte, palus №vak elukaaslasel minema sõita ning istus ise renditud Toyotasse

eestlase kõrvale ja nad sõitsid koos Tallinnas Lasnamäele Punase Selveri juurde. Roman Komarin tuli sinna, andis eestlasele 10 000 krooni ja istus rooli, eestlane andis

talle üle sõiduki võtmed ja dokumendid, seejärel sõitis Komarin minema ja №vak läks koju. 28.11.2009.a. umbes kella 01.00 paiku helistas №vakile Roman Komarin ja

soovis koheselt kohtuda. №vak läks oma maja ette ja sai Komarinilt ümbriku koos

päeval renditud Toyota võtmete ja dokumentidega. Siis helistas Komarin Aivarile ja soovis kohtuda selle eestlasega, kes oli auto rentinud, et talle võtmed ja dokumendid

üle anda. Seejärel sõitis №vak Nõmme vaksalisse, kus kohtus selle eesti mehega ja andis talle üle renditud Toyota võtmed ja dokumendid (II tlk 36-40).

• Süüdistatav Pjotr №vak andis 17.03.2010 ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt

pöördus tema poole 24.11.2009 või 25.11.2009 telefonitsi hea tuttav V.K ja

pakkus Pjotr №vakile rahateenimise võimalust. V.K soovis võtta mõnest

rendifirmast rendile sõiduauto Toyota Avensis 2007.a. väljalase ning seda hiljem

rendifirmale mitte tagastada. Sõiduk pidi üle antama V.K-le , kes annab selle

omakorda edasi tellijale. Hiljem aga esitada politseile avaldus nagu oleks see auto

varastatud. Selle eest lubas V.K Pjotr №vakile 16 000 krooni. Antud

jutuajamisest rääkis Pjotr №vak 25.11.2009.a. Roman Komarinile, kes nõustus

plaanist osa võtma ja leidma isiku, kellel on autojuhiload kes nõustuks rendifirmast auto oma nimele rentima. Pjotr №vak rääkis Roman Komarini nõusolekust autorentija

leida omakorda V.K-le , kellega kohtus Pjotr №vak kiirtoidu keti Hesburger juures 26.11.2009.a. õhtul ja kes andis №vakile paberitüki andmetega, kust ja milline

Toyota Avensis rendile võtta.. Pjotr №vak läks Roman Komarinile külla, et anda

edasi paber sõiduki andmetega. Samal ajal oli Komarinil külas eesti mees nimega

Aivar, kes ütles, et on olemas inimene, kes on nõus sõidukit enda nimele rentima ja

selle pealt teenima. Pjotr №vak kohtus selle sõidukit rentima nõustunud mehega 27.11.2009 päeval Estonia puiesteel asuva Solarise keskuse juures. Ülejäänud osas jäi Pjotr №vak varasemal ülekuulamisel antud ütluste juurde, ainult täiendas, et see oli

V.K , kellega kohtumisele Hesburgeri kiirtoidupunkti juurde ta eestlase sõidutas. Samuti oli V.K see, kes eestlasega rääkis ja kelle juuresolekul eestlane rendifirmasse helistas ja kohtumise kokku leppis. Hiljem, kui №vak ja eestlane sõitsid

renditud Toyota Avensisega Tallinnas Lasnamäel oleva Punase Selveri juurde, tuli

sinna ka V.K ja andis №vakile 16 000 krooni, millest eestlasele andis

15

№vak 10 000 krooni. Endale jäänud rahast andis №vak Komarinile 1 500 krooni.

V.K-lt sai №vak 28.11.2009.a. umbes kella 01.00 paiku sõiduauto Toyota originaalvõtme ja dokumendid, mille №vak juba samal ööl andis edasi eestlasele, kes auto rentis. Kellele V.K Toyota Avensise edasi andis, №vak ei tea (II tlk 51-53).

• Roman Komarin tunnistas end kohtuistungil antud kuriteo toimepanemises süüdi.

Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses

antud ütluste juurde. Süüdistatav Roman Komarin andis 03.12.2009 ülekuulamisel

ütlusi, mille kohaselt 26.11.2006 õhtul tuli talle külla hea tuttav Veikko. Paar tundi

hiljem tuli Komarini poole ka Pjotr №vak. Pjotr №vak küsis, kas tal on kedagi

tuttavat, kel oleksid juhiload. Komarinil sellist tuttavat ei olnud. Seejärel №vak lahkus. Hiljem vesteldes Veikoga, küsis Komarin temalt, kas tal on juhiloaga tuttavat, kes aitaks Pjotr №vakit. Veikko helistas oma mobiililt kellelegi ütles, et tal on tuttav, kes oleks nõus aitama. Seejärel helistas Komarin №vakile ning ütles, et tuttaval

Veikkol on keegi, kes on nõus aitama. Komarin vahendas Veikko numbri №vakile.

27.11.2009.a. umbes, kella 12.00 ajal helistas Komarin Veikkole ja teatas, et 13.00

ajal kohtutakse Solarise juures. Kuna Pjotri telefonil polnud krediiti, pidi Komarin

neid vahendama ning teatas №vakile kokkusaamise koha. Komarin läks ka ise kesklinna ja kohtus Veikkoga Solarise juures olevas parklas Eesti Panga kõrval. Sinna

tuli ka Veikko tuttav Aivar, kes pidi Pjotri №vakile autojuhiks hakkama. Komarin juhatas Veikko ja tema tuttava Aivari №vaki auto juurde ning viis nad kokku. Aivar

istus №vaki auto tagaistmele ja nad sõitsid koosära. Veikko ja Komarin lahkusid ja rohkem nad midagi ei tea. Komarin on seisukohal, et tema kelmusest pole osa võtnud ega renditud autot kordagi näinud (II tlk 67-69).

• Roman Komarin andis 02.08.2010.a. kohtueelses menetluse täiendavaid ütlusi mille

kohaselt oli Pjotr №vak, tema käest juba paar päeva enne 26.11.2009 küllatulekut

küsinud, kas tal on juhiloaga tuttavat, kes oleks nõus roolis olema ja aitaks midagi

kuskilt ära tuua ning selle teene eest makstakse hästi. Samuti täpsustas Komarin, et

helistas 27.11.2009.a õhtul I.P-le ja tundis huvi, millega on tegemist. Komarin aimas, et tegemist on kuriteoga, sest 5000 krooni niisama ei maksta. I.P seletas Komarinile, et autojuhti on vaja selleks, et rendifirmast võetakse auto ja enam ei tagastata. Samuti täpsustas Komarin, et sai №vakilt 227.112009 öösel 1 000 krooni, kuna tellitud auto on juba Narvas. Samas vajas №vak kedagi, kes istuks rooli, kuna №vakil oli vaja sõita Nõmmele, et viia ära autodokumendid. Komarin sõidutas №vaki Nõmmele, seal nägi Komarin, et isikuks, kellega №vak kohtus on T.D.

T.D andis oma rahast 1 000 krooni №vakile, sellest 500 krooni andis №vak

kohe Komarinile. Komarin andis ümbriku dokumentidega T.D-le üle. Muus osas jäi Komarin varasemalt antud ütluste juurde (II tlk 219-222).

• Süüdistatav end antud kuriteoepisoodis KarS § 209 järgi süüdi ei V.K tunnistanud, kuivõrd ta ei ole kelmuses osalenud. Ta küll tellis auto, kuid ei teadnud, et toime pannakse kelmus. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav V.K

andis 12.03.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi, mille kohaselt paar päeva

enne 27.11.2009.a. sai V.K oma tuttavalt Vladimir №vikovilt teda, et viimane

soovib saada endale 2007.a väljalaskeaastaga Toyota Avensist. Sõiduki päritolu

№vikovi ei huvitanud ning №vikov lubas V.K-le sõiduki eest 20 000 krooni. V.K oli tehinguga nõus ja kontakteerus oma tuttava Pjotr №vakiga kellele tegi pakkumise leida selline sõiduk. Peagi helistas №vak V.K-le ja ütles, et on olemas inimene, kes sellise sõiduki V.K-le toob ja see läheb V.K-le maksma 10 000

krooni, lisaks 6 000 krooni lisakuludena. №vak selgitas, et vajalik sõiduk võetakse

16

mõnest rendifirmast rendile ja V.K saab selle sõiduki endale. 27.11.2009.a.

päeval võttis №vak koos oma tuttavatega mingist rendifirmast sõiduauto Toyota

Avensise rendile. Sama päeva õhtul kohtus V.K Pjotr №vakiga, kus viimane

andis üle heledat värvi Toyota Avensise koos võtmete ja dokumentidega, V.K

andis vastu 16 000 krooni. Seejärel sõitis V.K saadud Toyota Avensisega Ida-

Virumaale Sillamäele, kus kohtus ühes baaris Vladimir №vikoviga, andis viimasele

üle sõiduki ja võtmed ning dokumendid. Umbes 30 min pärast tagastas №vikov

autovõtmed ja –dokumendid ning andis V.K-le 23 000 krooni. Seejärel sõidutas

№vikov V.K tagasi Tallinnasse. Samal öösel, pärast Tallinnasse jõudmist helistas V.K №vakile ja andis viimasele üle Toyota võtmed ja dokumendid (II tlk 101-103).

• Süüdistatav V.K äpsustas 30.04.2010.a. varasemalt kohtueelsel uurimisel

ütlusi ja selgitas, et 27.11.2009 päeval kohtus ta Lasnamäel Hesburgeri taga Pjotr

№vaki ja selle eesti mehega, kes oli nõus sõidukit rendile võtma ja hiljem selle V.K-le edasi andma. Selle eest maksis V.K №vakile 16 000 krooni (II tlk 104-106).

• Süüdistatav tunnistas end antud kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtus I.P ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste

juurde. Süüdistatav I.P andis 29.03.2010.a kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et 25.11. või 26.11.2009.a. oli ta külas oma tuttava Roman Komarini pool. Roman Komarin soovis teada, kas tal on mõnda sõpra või tuttavat, kellel on juhiluba

ja soov raha teenida. Roman Komarin selgitas I.P-le, et tuleb mingist rendifirmast võtta sõiduk rendile ja sõita sellega ja hiljem anda see edasi kolmandale

isikule, kusjuures sõidukit ei tagastata rendifirmale vaid sõiduki rendilevõtnud isik teatab hiljem rendifirmasse, et sõiduk on varastatud ja teeb avalduse politseile. I.P helistas koheselt oma tuttavale T.D-le, kellel oli I.P teada juhiluba ja kes vajas ka raha kuna oli töötu. T.D oli nõus. Hiljem tuli Komarini juurde

ka Pjotr №vak, I.P-le sai selgeks, et ka №vak oli petuskeemiga seotud, kuna

Komarin rääkis talle, et juhilubadega rendilevõtja on leitud. 27.11.2009.a. hommikul

kella 10.00 ajal helistas I.P-le Komarin ja leppis kokku kohtumise Tallinnas

Kentmanni ja Estonia pst nurgal Eesti Panga hoone juures. I.P helistas koheselt

T.D-le ja teavitas kohtumise ajast. I.P, Komarin ja T.D kohtusid

kokkulepitud ajal Eesti Panga hoone juures. Komarin selgitas I.P-le ja T.D-le

, et isik, kes täpselt juhendab kuidas toimida, on kaubanduskeskuse Solaris

juures autoga ja juhatas I.P ja T.D sinna. Tumeda Volvost väljus Pjotr №vak,

T.D istus koos temaga tagaistmele ja sõitsid minema. Komarin ja I.P

lahkusid samuti. 27.11.2009 õhtul helistas T.D I.P-le ja ütles, et petutehing on tehtud ja et ta sai selle eest 10 000 krooni ning soovis kohtuda. I.P ja

T.D kohtusid hiljem ühe tuttava juures, I.P palvel andis T.D sõiduki rendile

võtmisega teenitud rahast 2 000 krooni I.P-le. T.D rääkis, et rendifirmast võetud Toyota Avensis antakse edasi kolmandatele isikutele ning ta teeb paari päeva pärast politseile avalduse, nagu oleks sõiduk temalt varastatud. Hiljem, 28.11.2009.a. öösel helistas I.P-le Komarin, kes soovis T.D-ga kokku saada, I.P andis

Komarinile T.D numbri, et võtku ise T.D-ga ühendust.30.11.2009.a. helistas I.P-le T.D ja ütles, et on teel politseisse avaldust tegema rendiauto varguse

pärast ning et on Komarini käest saanud Toyota võtmed ja dokumendid, et need esitada politseile (II tlk 119- 122).

17

• Kannatanu F AS esindaja Ragnar V andis 30.11.2009.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi,

mille kohaselt tellis T.D 27.11.2009 F AS-ist telefoni teel sõiduauto Toyota Avensis r/n xxx. Kannatanu ja süüdistatav leppisid kokku, et T.D saab sõiduki kätte ettevõtte kontorist xxx kell 17.00. Kuivõrd Ragnar V ei olnud võimalik endal

sel ajal kohal olla, valmistas ta lepingu ette ja palus auto üle anda kolleegil. Samuti kontrolliti ARKist elektrooniliselt T.D juhiluba ja isikukoodi. Kuivõrd lepingu

tagatiseks oli sularaha 4 500 krooni, palus Ragnar V üles märkida sõiduki andmed, millega T.D saabub. Auto number oli xxx, sõidukiks tume Volvo S80. T.D

saabus umbes 16.45 ja talle anti sõiduk koos dokumentide ja ühe võtmega üle. Leping vormistati kaheks päevaks tagastusajaga xxx 29.11.2009 kell 17.00. Lepingu

sõlmimisel tehti T.D juhiloast valguskoopia. T.D maksis tagatisraha

4 500 krooni ja 2 päeva rendisumma 1 380 krooni. Kuna lepingujärgselt oli selle

sõidukiga Eestist lahkumine keelatud, siis jättis Ragnar V sõiduki tagumisse paremasse tulekoopasse mobiiltelefoni №kia (nr xxx), et tuvastada Eestist väljasõidu

fakti SMSide tulemusel. 28.11.2009.a. orienteeruvalt kell 10.00 paiku positsioneeris

kannatanu esindaja autosse jäetud telefoni EMT koduleheküljelt ja see näitas tulemuseks Narva linna. Kuna 29.11.2009 hommikul oli positsioneerimise seis sama,

proovis kannatanu esindaja helistada T.D telefoninumbrile, kuid see oli väljas. Kuna kannatanu esindajal tekkis kahtlus, et asi pole õige, sõitis ta Narva, lootes auto

leida kusagilt tänavalt positsioneeringu piirkonnast. Kannatanu esindaja helistas T.D

telefonile 29.11.2009 kell 16.00 soovides teada, kas viimane tagastab auto

õigeaegselt. T.D vastas jaatavalt, arvates, et jääb 15 min hiljaks, kuna ei asu auto vahetus läheduses. Samas avaldas T.D, et auto on terve selle aja seisnud

Lasnamäel ja ta pole sõidukit kasutada saanudki. Hiljem helistas kannatanu esindaja

uuesti T.D-le ning viimane teatas, et autot ei ole ja see on kas ära viidud või

varastatud. Kannatanu esindaja palus T.D kohe öelda, kus auto Narvas

tegelikkuses asub. Selle peale vaidles T.D erutatult vastu ja lülitas telefoni välja. Samal päeval ei õnnestunud kannatanu esindajal temaga enam ühendust saada. Kuna kõik asjaolud viitasid auto tahtlikule omandamisele, helistas kannatanu esindaja

Narvast 110 ja selgitas olukorda, samuti edastas informatsiooni piirivalvele. Hiljem tegi kannatanu esindaja ka kirjaliku avalduse politseile (I tlk 2-4).

• Kannatanu F AS esindaja Ragnar V andis 25.03.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi,

mille kohaselt olid sõiduautol Toyota Avensis registrimärgiga xxx (värvus helebeež helerohelise varjundiga, 2007a.a vl) mõned eritunnused. Näiteks sõiduki vasakul

tagatiival oli avariist pikk horisontaalne vigastus, mis küll remonditi, kuid hoolikal vaatlemisel on võimalik seda näha. Samuti oli kriibitud tagastange vasaku otsa iluliistu

nurk, mis küll oli poleeritud, kuid kindlasti on seda märgata. Antud sõiduk oli

kindlustatud AS F poolt Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-is, kuid

kindlustusepoolset kahjuhüvitist ettevõtte ei saanud. Samuti on lisatud kannatanu

ülekuulamise protokollile fotod sõiduki Toyota Avensis registrimärgiga xxx välistest välimusest (tlk 9-17).

• Tunnistaja Eliko J andis 11.01.2010.a ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema sõber

on Ragnar V , kes omab sõidukite rentimisega tegelevat AS-i F , asukohaga xxx,

Tallinnas. Ragnar V helistas tunnistajale 27.11.2009, et ta ei jõua kontorisse kella

17.00 ja palus tunnistajal kliendile T.D üle anda sõiduauto Toyota Avensis

registrimärgiga xxx. T.D pidi sõidukile järgi tulema 27.11.2009 kella 17.00 paiku. Ragnar V oli lepingu sõiduki T.D-le kaheks ööpäevaks rendile andmise

kohta juba ette valmistanud. T.D pidi lepingu vaid allkirjastatama ja tasuma

rendimakse koos tagatisrahaga. Samuti palus Ragnar V tunnistajal olla eriti täpne

kliendi andmete kontrollimisel ja fikseerida ka sõiduki number, kui ta tuleb kohale

18

mõne autoga. Seda tunnistaja ka tegi. Kes roolis istus või veel autos oli seda

tunnistaja ei näinud. T.D tasus rendimakse ja tagatisraha ning tunnistaja tegi

tema juhiloast valguskoopia ning andis T.D-le üle sõiduki Toyota Avensis registrimärgiga xxx. T.D lahkus nimetatud sõidukiga ettevõtte territooriumilt (tl 18-19).

• Tunnistaja Julia M andis 02.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et tema elukaaslane on Pjotr №vak, kes palus end sõidutada 27.11.2009.a. päeval kella 14-15 paiku Tallinna

kesklinna Estonia puiesteele Solarise juurde. O.D endal juhiluba ei ole. Seal

kohtus №vak ühe tunnistaja jaoks tundmatu vene keelt aktsendiga rääkiva eesti

mehega. Tunnistaja sõidutas №vaki ja selle tundmatu mehe №vaki palvel Lasnamäele „Hesburgeri“ juurde. Hiljem sõidutas tunnistaja №vaki ja selle tundmatu mehe Tallinnas xxx juurde, kus see tundmatu mees väljus autost ja läks kontorisse.

Peagi väljus see mees kontorist koos mingi naisterahvaga, kes näitas kontori

kõrvalolevas parklas sellele eesti mehele autosid ning see eesti mees valis välja hõbedast värvi sõiduauto Toyota Avensis. Tunnistaja pidi sõitma lasteaeda lapse järgi,

ning Pjotr №vak jäi välja suitsu tegema ning tuli hiljem ise 18.00 paiku koju. Miks Pjotr №vak käis koos selle eesti mehega autot toomas tunnistaja ei tea, kuivõrd Pjotr №vak ei räägi tunnistajale oma isiklikest asjadest. Tunnistaja teab Roman Komarinit läbi Pjotr №vaki, ka sõbrustavad tunnistaja ja Komarini lapsed omavahel (tl 22-25).

• Tunnistaja Urmo N andis 02.12.2009.a ütlusi selle kohta, et ta tuttavaks 2009.a. suvel

T.D-ga kasiinos „Monte-Carlo“. Ka 27.11.2009.a. õhtul käisid nad koos

Nõmme Keskuse juures asuvas kasiinos „Monte-Carlo“. Nende ühine tuttav I.P helistas tunnistajale ja otsis T.D. T.D ja I.P rääkisid

tunnistaja telefonilt üksteisega ja hiljem helistas T.D tunnistaja telefonilt I.P-lt saadud numbril. Millest T.D telefonis rääkis, tunnistaja ei tea,

kuivõrd T.D helistas suitsuruumist. Pärast kõnet ütles T.D tunnistajale,

et ta peab kellegagi kohtuma ja lahkus kasiinost. Ka tunnistaja lahkus veidi hiljem.

Järgmisel hommikul tuli T.D tunnistajale külla ja kurtis muret, et oli rendifirmast võtnud mingi auto ja andis selle edasi isikutele, kes maksid talle selle eest 5 000 krooni ning autot ta rendifirmasse tagasi viia ei saa. T.D küsis tunnistajalt

nõu, mida edasi teha, ja kuidas puhtalt välja tulla, kuid tunnistaja ei osanud midagi soovitada. Seejärel T.D lahkus tunnistaja kodust ja rohkem pole nad vahepeal kohtunud (tl 35-36).

• Samas kuriteoepisoodis kahtlustatavana üle kuulatud Vladimir №vikov andis

12.03.2010.a. ütlusi selle kohta, et 27.11.2009.a. helistas talle V.K ja teatas,

et toob №vikovile ühe sõiduauto Toyota Avensis ja leppis №vikoviga kokku

kohtumise Sillamäe linnas. 27.11.2009.a. õhtul kella 20.00 ajal kohtusid №vikov ja V.K Sillamäel Reno autokaupluse juures, kus V.K andis üle Toyota võtmed ja palus sõiduki parkida Narva Rahu tänava Statoili tankla vastas oleva üheksakordse

maja ette. Seda №vikov ka tegi. Siis võttis №vikov enda auto, sõitis sellega

Sillamäele V.K juurde, andis V.K-le üle Toyota võtmed ja sõidutas ta

Tallinnasse V.K kodu juurde Lasnamäel. Toyota Avensis, mille №vikov V.K palvel parkis jäi Narva, kuhu V.K pidi selle hiljem järgi tulema (II tlk 135-137).

• Kahtlustatavana üle kuulatud Vladimir №vikov jäi 17.03.2010. varemantud ütluste

juurde. Lisaks täpsustas Vladimir №vikov temalt äravõetud telefonide ja arvuti kuuluvust (II tlk 139-141).

19

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja Julia M tundis

äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära Roman Komarini, kes on tema perekonnatuttav (tl 26-28).

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav T.D tundis äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära oma sõbra I.P (II tlk 113- 15).

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav T.D tundis

äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi fotolt nr 1 ära Pjotr №vaki, kui

noormehe, kes istus 27.11.2009.a. tumedas Volvos esimesel reisijaistmel. Samuti oli

see sama noormees, kes 28.11.2009.a. öösel kella 02.00 ajal koos teise vene

noormehega Nõmme vaksalis tagastasid Aivar pärnale viimase poolt renditud sõiduauto Toyota Avensis võtmed ja dokumendid (II tlk 16-18).

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Pjotr №vak tundis

äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi fotolt nr 3 ära T.D , kui

noormehe, kes võttis 27.11.2009.a. rendile Pjotr №vaki ja tema tuttavate poolt määratud sõiduauto Toyota Avensis (II tlk 41-43).

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Pjotr №vak tundis

äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi fotolt nr 2 ära I.P, kui

noormehe, keda ta teab nimega „Aivar“ ja kelle kohta ta andis 01.12.2009 ülekuulamisel ütlusi (II tlk 44-46)

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Pjotr №vak tundis äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära oma tuttava Roman Komarini (II tlk 47- 49)

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Roman Komarin tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi ära fotolt nr 2 I.P, kui oma tuttava Veikko keda ta tutvustas Pjotr №vakile (II tlk 70-72)

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav I.P tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi ära Pjotr №vaki fotolt nr 2, kui oma tuttava Pjotri, kelle kohta ta ülekuulamisel ütlusi andis (II tlk 123-125).

• 31.03.2010.a. jälitusprotokollist kriminaalasjas 09230120080 (I tlk 128-143) nähtub

süüdistatavate I.P , Pjotr №vaki, Roman Komarini, V.K , kahtlustatava Vladimir №vikovi ja tunnistaja Urmo Niguli omavahelised kontaktid ja

telefonide kasutusaegadel erinevate mobiiltelefoni operaatorfirma tugimastide piirkonnas viibimine (I tlk 128-143).

• Sõiduauto registreerimistunnistusest ED 140594 nähtub, et Toyota Avensis registrimärgiga xxx, ID koodiga xxx omanik on AS F , aukohaga xxx, Tallinnas (I tlk 8),

• AS F ja T.D vahel 27.11.2009.a. sõlmitud rendilepingust nähtub, et AS F andis T.D kasutusse sõiduauto Toyota Avensis, registrimärgiga xxx. Sõiduki tagastamise kuupäev oli 29.11.2009.a. ,kell 17.00, tagatisraha 4 500 krooni sularahas ning lepingutasu 1 380 krooni (I tlk ).

14.12.2009 omavoli episood

• Süüdistatav Pjotr №vak tunnistab oma süüd antud kuriteoepisoodi osas täielikult.

Süüdistatav andis 15.12.2009.a. kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ta pani

toime kahtlustuses kirjeldatud tegevuse, kuid ta ei arva, et pani toime kuriteo.

Süüdistatav müüs mõned päevad enne juhtunut kannatanule oma sülearvuti HP Compaq 4200 ja mobiiltelefoni №kia N95. Kokkulepitud hinnaks oli arvuti eest 1 000

20

krooni ja mobiiltelefoni eest 1 500 krooni. Kuivõrd kannatanul polnud piisavalt raha

tasus ta süüdistatavale arvuti eest kokku 700 krooni ja telefoni eest 700 krooni.

Telefoni müümise juures nägi A süüdistatava käes mobiiltelefoni №kia 6500 ja tundis selle vastu huvi, kuid kuna see telefon oli süüdistatava tuttava käest ajutiseks kasutamiseks võetud, ütles süüdistatav, et seda telefoni ta müüa ei saa. 13.12.2009.a. õhtul sõidutas A koos oma tuttava Dimaga süüdistatava Tallinnas Lasnamäel asuva söögikoha Söögiplats juurde. Süüdistataval oli kaasas telefon №kia 6500. Pärast seda kui süüdistatav autost väljus, märkas ta, et telefoni enam ei olnud. Süüdistatav helistas

Aile, kuid A eitas telefoni leidmist. 14.12.2009.a. õhtul, helistasid süüdistatavale

tema sõbrad, kelle väidetel A tahtis süüdistatavaga kokku saada. Süüdistatav

kontakteerus Aiga ja nad leppisid kokku kohtumise Tallinnas, Lasnamäe turul kell

21.00. A süüdistavale kohtumisel kadunud telefoni ei toonud, tõi vaid SIM kaardi, mis oli telefonis olnud ja mille A väitis autost leidnud olevat. Süüdistatav sai aru, et ta tõesti unustas telefoni Ai autosse ja A oli telefoni endale võtnud. Kuna telefoni oli süüdistatavale andnud kasutamiseks tema tuttav Aleksei, kontakteerus süüdistatav

Alekseiga. Aleksei palus sõita Tallinnas Lasnamäel asuva söögikoha Söögiplats

juurde. Süüdistav palus kaasa sõita ka juhuslikult möödunud tuttaval Ruslanil. Süüdistatav, kannatanu ja Ruslan läksid Söögiplatsi, Aleksei juba ootas ja süüdistatav rääkis talle, et A varastas tema telefoni. Süüdistatav tegi ettepaneku rääkida Aiga

tema varastatud telefonist, A ei olnud vastu. A istus oma autosse, süüdistatav ja Ruslan istusid ka sellesse autosse ja hakkasid sõitma Aleksei auto järel. Aleksei sõitis

Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee juures asuva tühermaani. Kui auto oli

peatunud, Ruslan väljus autost. Süüdistatav küsis Ai käest : „Kas tulid minu üle

irvitama?“, ja lõi Aile rusikaga näkku. Samuti lõi süüdistatav Aile rusikaga kolm

korda vastu selga. Süüdistatav nõudis, et A väljuks autost, kuna A keeldus siis tõukas süüdistatav kannatanu autost kätega välja. Süüdistatav väljus ka ise autost, läks Ai juurde ja lõi teda rusikaga päikesepõimikusse. A kukkus maha ja hakkas karjuma,

et tal on halb. Süüdistatav tegi Aile ettepaneku istuda Audisse, samuti tegi

süüdistatav ettepaneku Alekseile sõita Ai sõbra Dima juurde. Just Dima oli varem

süüdistatavat veennud, et A ei võtnud süüdistava mobiiltelefoni, samuti oli Dima võtnud endale kohustuse tasuda Ai eest raha, kui peaks selguma, et A ikkagi võttis telefoni. Süüdistav otsustas, et A võlgneb talle 10 000 krooni st 6 000 krooni telefoni eest ja 4 000 krooni tekitatud moraalse kahju eest. Aleksei ja süüdistatav sõitsid Dima

juurde ja rääkisid juhtunust ja nõudsid Dima käest raha 10 000 krooni. Samuti

ähvardas süüdistatav, et annab pandimajja Dima auto, kui viimane Ai eest raha ei tasu. Dima keeldus raha maksmast ja soovis, et A helistaks talle ja selgitaks, kuidas

ta auto eest Dimale raha maksma hakkab. Süüdistatav ja Aleksei sõitsid tagasi tühermaale. A helistas Dimale, kõnest sai süüdistatav aru, et Dima ei tasu Ai eest. Pärast seda otsustas süüdistatav Ailt ära võtta sülearvuti HP Compaq 4200 ja telefoni №kiaN95, kuna A ei olnud veel nende eest täielikult tasunud. Ai raha ega kindaid süüdistatav ei võtnud. Süüdistatav sai aru, et tarvitas kannatanu suhtes vägivalda, kuid ei osanud asja tollal muudmoodi lahendada (V tlk 65-75).

• Süüdistatav Pjotr №vak tunnistas 05.01.2010.a. kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel oma süüd juhtunus. Politseisse ei pöördunud süüdistatav põhjusel, et tal

ei olnud tõendeid kannatanu vastu. Süüdistatav jäi varemantud ütluste juurde (V tlk 92-96).

• Süüdistatav Pjotr №vak kinnitas kohtueelses menetluses ülekuulamisel varemantud ütlusi ja lisas, et nõudis A M mobiiltelefoni №kia 6500 tagastamist ja ta kasutas A M suhtes füüsilist vägivalda. Süüdistatav jäi selle juurde, et kuna kannatanu tagastas

talle vaid telefonis olnud SIM kaardi, oli süüdistatav kindel, et kannatanu omastas

21 tema kasutuses olnud mobiiltelefoni №kia6500. Samuti võttis süüdistatav kannatanult ära sülearvuti HP Compaq 4200, mobiiltelefoni N95 ja sularaha summas 300 krooni (V tlk 118-120).

• Kannatanu A M 15.12.2009 ütlusi selle kohta, et 13.12.2009 hommikul sõidutas ta

oma tuttavat Pjotri kekslinnast Viru Värava juures asuva Hesburgeri juurest Kotka keskuse juures asuva säästumarketi juurde. Pjotr väljus autost ja läks omi asju ajama. Umbes 20-30 minuti pärast helistas Pjotr kannatanule ja palus autost vaadata, ega seal

ei ole tema mobiiltelefoni. M vaatas, kuid ei leidnud oma autost Pjotri telefoni. M

ütles seda Pjotrile. Veel umbes tunni aja pärast helistas Pjotr uuesti M telefonil ja ütles, et tema telefon saab olla ainult M autos ja nõudis, et M sõidaks tema juurde Anni tänavale Tallinnas Lasnamäel. M sõitis, Pjotr ootas teda õues. Nad vestlesid, M ütles veelkord Pjotrile, et viimase telefoni M i autos ei ole ja tema pole seda võtnud.

Pjotr vaatas auto läbi. Sellega M i ja Pjotri kohtumine lõppes.14.12.2009.a. kella

22.00 paiku helistas Pjotr kannatanu mobiiltelefonile ja tegi ettepaneku kohtuda. M nõustus ja sõitis kohtumisel oma sõbra Dima autoga vastavalt Pjotri soovile Lasnamäe turu juures asuva kasiino juurde, seal istus Pjotr autosse ja palus sõita Anni tänavale,

sinna kus nad varasemalt olid rääkinud. M nõustus. Kui nad Anni tänavale jõudsid,

ootasid M ja Pjotr ära ühe BMW saabumise, Pjotr käskis sellele autole järele sõita.

BMW peatus Anni tänava vastas oleval tühermaal. M ja Pjotr väljusid autost, süütevõti jäi süütelukku. BMW-st väljusid kaks noormeest, nad jäid oma auto juurde

lihtsalt seisma ja suitsetama. M ja Pjotr hakkasid uuesti Pjotri kadunud telefonist rääkima, vaidlema, järgnesid solvangud ja M ja Pjotr hakkasid kaklema. Selles ajaks

tulid BMW-s olnus mehed M ja Pjotri juurde ning hakkasid koos Pjotriga M i peksma. M kaitses end kuidas sai. Samal ajal märkas M , et auto, millega ta saabus kohtumisele, uksed olid lahti ja üks BMW-s olnud meestest vaatas seal midagi samal

ajal, kui teine noormees koos Pjotriga peksid M edasi. Pärast tegid nad vahetust ja

vist kõik kolm vaatasid M autos. Kui kaua kõik kestis, M ei tea. Tema peksmine lõppes mõne aja pärast, kuigi M teadvust ei kaotanud, tundis ta ennast väga halvasti. M nägi, et Pjotr ja üks ründajatest (noorem) sõitsid BMW-ga minema, teine BMWs

olnud mees jäi M iga. M läks oma auto juurde ja sai aru, et autost on kadunud sülearvuti HP Compaq 4200 koos kotiga, väärtusega 2 000 krooni, rahakott koos

rahaga 300 krooni, mobiiltelefon №kia N95 2 500 krooni, musta värvi riidest

sõrmikud 100 krooni. Ka autovõtmeid ei olnud. Umbes tund hiljem, tuli Pjotr koos BMWs olnud noorema mehega tagasi ja tagastas M koti. Pjotr hakkas nõudma, et M helistaks Dimale, M kasutuses oleva auto omanikule ja veenaks teda Pjotrile andma 10 000 krooni. Pjotr helistaski Dimale ja hakkas raha nõudma, Dima ütles, et mingit

raha ta ei anna ja lubas politseisse teatada. Natuke ähvardas Pjotr veel M , siis aga andis tagasi talle autovõtmed ja koti ja sõitsid BMW-ga ära. M kontrollis oma kotti ja avastas, et kotis oli vaid tühi rahakott. Arvuti, telefon ja kindad olid kadunud. M istus autosse ja sõitis Dima juurde Tallinnas Liikuri tänavale, kus asub ka politseijaoskond (V tlk 2-9).

• 16.12.2009.a andis kannatanu A M täiendavaid ütlusi, mille kohaselt oli tühermaal

14.12.2009.a. koos Pjotriga ka Aleksei ja Ruslan. Autos olnud ja temalt äravõetud sülearvuti ja mobiiltelefoni ostis M nädal-poolteist varem Pjotri käest, M oli kindel, et sülearvuti ja telefon kuuluvad temale, kuna ta on nende eest Pjotrile kogu raha ära

maksnud. Kannatanu arvab, et Pjotr võttis tema autost rahakoti ja koti koos sülearvutiga. M it peksid kõik kolm - nii Pjotr, Aleksei kui ka Ruslan. Esimese löögi andis M ile rusikaga näkku veel autos istudes Pjotr. Pärast avanes M i poolne esiuks ja

Aleksei lõi M it jalga vastu keha. Pärast lükati ta autost välja ja peksid kõik. M

22

kukkus maha ja kattis näo kätega, seepärast ei oska täpselt öelda, kes ja mitu korda teda lõi. Pjotr nõudis peksmise ajal oma telefoni tagasi, teised midagi ei rääkinud. M küll tagastas Pjotrile autost leitud SIM kaardi, kuid telefoni ta autost ei leidnud.

Samuti täpsustas M , et BMW ühines nendega Punasel tänaval Söögiplatsi juures,

koos M iga istusid M i autos Pjotr ja Aleksei. Mille eest Pjotr nõudis M 10 000 krooni, M aru ei saanud (V tlk 10-16).

• Kannatanu A M täpsustas 27.08.2010.a. toimunud ülekuulamisel, et pärast peksmist

aidati ta enda autosse istuma, võti võeti süütelukust välja. Kohe kui kannatanu istus

autosse, sai ta aru, et auto tagaistmelt on kadunud sülearvuti ja autolaadijast mobiiltelefon №kia N95 (V tlk 104-106)

• Tunnistaja Dmitri Ž andis 15.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et 15.12.2009 kell 00.32 helistas tunnistaja telefonile mees, kes tutvustas ennast Pjotrina. Pjotr teatas, et tal on vaja rääkida tunnistaja tuttavast A M . Tunnistaja läks tänavale, 10-15 minuti pärast

saabus maja ette tumedat värvi BMW, kus väljusid kaks tunnistajale tundmatut

noormeest. Nad palusid tunnistajal istuda auto tagaistmele ja rääkisid, et neil on probleem A M iga, kes on neile raha võlgu 10 000 krooni. №ormehed selgitasid, et

A M on nende juures ja nad võtsid temalt ära sõiduauto Audi, mille tunnistaja oli

andnud M sõiduauto remontimise eesmärgil ajutiseks kasutamiseks. Nad selgitasid,

et seda autot tahavad nad võla kustutamise eesmärgil anda pandimajja, kuid kui

tunnistaja maksab neile 10 000 krooni, lasevad nad M il minna ja tagastavad

sõiduauto. Tunnistaja keeldus raha maksmast. Pärast seda noormehed sõitsid ära. Mõne aja pärast helistas M , tunnistaja käskis viimasel oma probleemid ise lahendada ja tagastada tema auto. Umbes 10 minuti pärast helistas M uuesti ja ütles, et sõidab autoga kohe maja ette. Kui tunnistaja läks majast välja oli tema auto maja ees, ning M koos abikaasa Olgaga politseiautos. (V tlk 17-23)

• Tunnistaja Olga T andis 15.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et 14.12.2009.a. kella 23.00

paiku helistas tunnistaja oma mehele A M , tema telefon oli välja lülitatud.

Tunnistaja helistas M i sõbrale Dimale, kuna teadis, et M sõitis sel päeval Dima autoga. Dima ütles, et ta on koos võõraste inimestega, kes võtsid ära Audi ja hoiavad

kinni Ait ning autot ei anna enne, kui on tagasi makstud võlg. Tunnistaja helistas

politseisse ja rääkis neile kõik, mida kuulis Dima käest ja andis Dima andmed.

Tunnistaja helistas uuesti Dimale ja küsis, kus nad täpselt on. Dima istus tumedas

BMW-s, seal oli kaks meest Pjotr ja Aleksei, tunnistaja kuulis läbi telefoni, kuidas

võõras hääl ütles, et nad tegid nii, kuna Ailt ei ole midagi võtta. Hiljem Dima

helistas tagasi ja ütles, et teda lasti koju, A helistab 20 minuti pärast tagasi ja nad

hakkavad kokku leppima raha, võla ja auto suhtes. A helistas Dimale ja rääkis, et

teda lasti koos Audiga ära. A palus tunnistajal sõita Dima korteri juurde hoovi ja ütles, et teda peksti läbi (V tlk 24-26).

• Tunnistaja Ruslan T andis 15.12.2009.a ütlusi selle kohta, et 14.12.2009.a. kell 21.45 paiku kohtas ta koju minnes tuttavaid Pjotri ja Ait. Tunnistaja ajas nendega juttu ning

Pjotr tegi ettepaneku nendega kaasa tulla, milleks tunnistaja ei tea. A istus juhiistmele, tunnistaja tagaistmele ja Pjotr ette, reisijaistmele. Kõik koos sõideti Meka

keskuse juurde, seal ootas Aleksei oma sõiduautoga BMW. Pjotr väljus autost ja rääkis midagi Alekseiga. Pjotr istus autosse tagasi ja käskis Ail sõita Aleksei BMW

järele. Autos rääkisid A ja Pjotr mingist mobiiltelefonist. Kui jõuti tühermaale, lõi Pjotr Aile rusikaga näkku. Tunnistaja väljus autost. Pärast väljusid autost A ja Pjotr

ning hakkasid kaklema, Pjotr lõi Aile rusikaga näkku ja, seejärel rindu ja seejärel veelkord näkku. A üritas vastu anda aga ei tulnud välja. Aleksei ei võtnud kaklusest

osa, ka tunnistaja seisis eemal ega võtnud kaklusest osa, sest see polnud tema asi.

23 Pärast palus Pjotr jääda tunnistajal koos Aiga, ise sõitsid koos Alekseiga kuskile ära. Pjotr ja Aleksei naasid umbes 20 minuti pärast (V tlk 27-31).

• Tunnistaja Aleksei A andis 15.12.2009.a. kohtueelses menetluses ütlusi, mille

kohaselt andis ta oma tuttavale Pjotrile ajutiseks kasutamiseks oma mobiiltelefoni

№kia 6500. Pjotr rääkis tunnistajale, et ta unustas telefoni A M autosse, kuid A

eitab seda. 14.12.2009.a. õhtul läks tunnistaja Tallinnas asuvasse söögikohta Söögiplats, samal ajal helistas talle Pjotr ja rääkis, et A tõi talle telefonis olnud SIM kaardi. Kuna tunnistaja ei saanud asjast aru, tegi ta ettepaneku, et Pjotr ja A sõidaksid

Söögiplatsi. Pjotr ja A sõitsid kohale sõiduautoga Audi, roolis oli A. Tunnistaja ütles Pjotrile, et too lahendaks ise Aiga oma vaidluse, kuna tunnistaja soovis oma

telefoni tagasi. Tunnistaja sõitis Tallinnas Punase tänava ja Peterburi teel asuva

tühermaa juurde. Tunnistaja järel sõitis Audi, kus olid ka Pjotr ja Ruslan. Tunnistaja

peatus tühermaal ja nemad ka. Tunnistaja väljus autost ning nemad ka. Tunnistaja

seisis oma auto kõrval ja lootis, et Pjotr räägb Aiga ning selgitab välja kus on

tunnistaja telefon. Sõiduautol Audi on toonitud klaasid, seetõttu ei saanud tunnistaja aru, mis autos toimus. Kes väljus Audist esimesena, tunnistaja ei näinud. Ai ja Pjotri vahel algas kaklus, kumbki peksis teist. Pärast tegi Pjotr tunnistajale ettepaneku sõita Ai sõbra ja käendaja juurde nimega Dima. Tunnistaja nõustus. Pjotr rääkis ise Dimaga ja selgitas viimasele, et too on Ai käendaja ja peab maksma Ai eest 10 000 krooni,

kuna on selge, et just A võttis endale tunnistaja mobiiltelefoni. Dima keeldus Ai eest maksmast ja soovis, et A talle helistaks. A helistas Dimale, kuid ei leppinud milleski kokku. Tunnistaja sai aru, et isegi pärast Aiga rääkimist keeldus Dima tema

eest maksmast ja tunnistaja oma telefoni tagasi ei saa. Tunnistaja nägi, kuidas Pjotr

võttis auost Audi sülearvuti ja ütles Aile, et tagastab selle siis, kui A tagastab tunnistaja mobiiltelefoni. Et Pjotr oleks Audist võtnud veel mingeid asju, tunnistaja ei näinud (V tlk 37-42).

• Kannatanu A M ja süüdistatava Pjotr №vaki 15.12.2009.a. vastastamisprotokollist nähtub, et süüdistatav ja kannatanu on erinevatel seisukohtadel selles, kas kannatanu

on süüdistavale tasunud süüdistavalt ostetud sülearvuti ja mobiiltelefoni eest, samuti

ka selles, kas kannatanut peksis №vak üksi või koos Aleksei ja Ruslaniga.

Süüdistatav avaldab, et peksis vaid tema üksi. Samuti annab kannatanu ütlusi, et ta leidis oma autost vaid SIM kaardi, kuid mitte süüdistatava telefoni. Süüdistatav andis vastastamisel ütlusi, mille kohaselt ta kasutas sel perioodil kahte SIM kaarti - üks SIM kaart oli telefonis ja teine kodus. Samuti väitis süüdistatav, et ta ei võtnud kannatanu rahakotist raha, vaid ainult juhiloa (V tlk 85-91).

• A M ja tunnistaja Ruslan T 05.01.2010.a. vastastamisprotokollist nähtub, et

kannatanu ei mäleta täpselt Ruslan T tegevust 14.12.2009.a. õhtul tühermaal

toimunud sündmustes. Kannatanu mäletab, et tunnistaja Ruslan püüdis teda kepiga

autost välja lükata. Tunnistaja T eitab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes. Kannatanut lõi Pjotr №vak (V tlk 32-36).

• Asitõendi 16.12.2009.a. vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Pjotr №vaku poolt väljaantud plastmassist klaviatuuri ning kuldse-hõbedase korpuse, kaamera ja klapiga

mobiiltelefoni №kia N95 ja musta värvi plastmassist korpusega sülearvutit HP Compaq nc4200 (V tlk 77-82).

23.04.2010. varguskatse episood.

• Süüdistatav T.D tunnistas kohtuistungil antud kuriteoepisoodis täielikult süüdi.

Kohtueelses menetluses andis süüdistatav 23.04.2010.a ülekuulamisel ütlusi selle

kohta, et ta oli 23.04.2010.a kella 12.00-12.30 ajal Tallinna Kaubamaja

24

Toidumaailmas, võttis seal riiulilt kolm šokolaadi ja peitis need enda jope taskusse. Pärast möödus nende eest tasumata kassast ja turvatöötaja pidas ta kinni.

• Tunnistaja M A andis 23.04.2010.a kohteelses menetluses ütlusi selle kohta, et olles

tööl 23.04.2010.a. kell 12.10 Tallinna Kaubamaja turvakeskuses, märkas tunnistaja kaameras Toidumaailmas kiilakat pruunika jope ja tumedate teksadega meest seismas šokolaadiriiuli juures. Mees võttis riiulilt šokolaade, hoidis neid hetk käes ja pani need

endale jope taskusse. Mees liikus väljapoole, möödus kassast kauba eest maksmata.

Turvaväravas peeti mees kinni ja toimetati turvaruumi kell 12.15. Mehe jope

paremast taskust tuli välja kolm väikest Milka šokolaadi kogumaksumusega 23.70 krooni, Kinnipeetavaks osutus T.D (IV tlk 3).

• Asitõendi 20.05.2010.a. vaatlusprotokolli ja sellel lisatud fotode kohaselt on CD-

kettal, mis on kaasa võetud 19.05.2010.a Tallinna Kaubamaja turvaruumist, näha,

kuidas 23.04.2010.a. kell 12:07:24 halli jope ja siniste teksadega ostukorviga käes hoidev meesterahvas võtab kaupu Tallinna Kaubamaja Toiduosakonnas asuvalt riiulilt

ja paneb ostukorvi. Kell 12:07:24 meesterahvas liigub inimeste seas ja tema käeliigutuse järgi on näha, et ta paneb midagi jope paremasse taskusse. Kell 12:08:01

meesterahvas möödub kassast kauba eest maksmata. Kell 12:08:05 turvatöötaja peab meesterahva kinni (IV tlk 24-25, 27-35).

• 23.04.2010.a. AS Tallinna Kaubamaja avaldus, mille kohaselt peeti 23.04.2010.a kinni Viru väljak 4/6 Tallinnas asuvas Tallinna Kaubamajas kinni T.D, kelle juurest avastati ebaõigel teel omandatud kaupu 23.70 krooni väärtuses (IV tlk 2). 26.06.2010.a. varguskatse episood

• Süüdistatav T.D tunnistas end kohtuistungil 26.06.2010.a kuriteoepisoodis

täielikult süüdi. Kohtueelses menetluses 26.06.2010.a. antud ütluste kohaselt läks ta

Prismasse lootuses, et kaupluses toimub toidu degusteerimine ja saab maitsta

erinevaid toidukaupu. Kuna degusteerimist ei toimunud, tekkis tal mõte varastada šokolaadi, kuna tal oli kõht tühi ja raha toidu ostmiseks ei olnud. Ta võttis letilt kaks

tahvlit šokolaadi Fazer, pani need ostukorvi. Müügisaalis ringi liikudes, jõudis ta

meesteriiete osakonda, kus pani šokolaaditahvlid omale dressipluusi alla põue.

Seejärel liikus süüdistatav veel müügisaalis ringi. Läks kassade juurde, möödus neist

kauba eest tasumata ning peeti kinni. Seejärel viidi süüdistatav turvaruumi, kus süüdistatav vabatahtlikult tagastas šokolaadid kauplusele (VI tlk 13-15).

• Tunnistaja Viktor T andis 26.06.2010.a. kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt jälgis ta 26.06.2010.a. kell 19.41 monitori taga üht meest tumedates riietes, kes võttis

riiulilt šokolaadi ja pani korvi. Saalis jalutades pani mees 2 šokolaadi jope taskusse.

Kell 19.48 läks mees müügisaalist välja, möödus kassadest ja peeti kinni. Mees

toimetati turvaruumi, kus ta ise võttis taskust 2 šokolaadi, mis kuulusid Prismale ja mille eest mees ei olnud maksnud. Kauba väärtus oli kokku 31.80 krooni. Kinnipeetud meheks osutus T.D (VI tlk 4-5).

• Prisma Peremarket AS 26.06.2010.a. avalduse kohaselt palub ettevõtte võtta

vastutusele õigusvastase teo toime pannu isik, kelle juurest avastati AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa Fazer Šokolaad 2tk väärtusega 15.90 tk (VI tk 2).

• AS G4S 26.06.2010.a. õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt võttis mees

Prisma müügisaalis 2 šokolaadi ja pani jope taskusse. Pärast saalist väljumist peeti

mees kinni. Kaup kuulus Prismale ja oli jäetud maksmata. Õigusrikkujaks oli T.D , kes keeldus seletusest (VI tlk 3).

16.02.2011.a. vargusekatse apteegist Apotheka

• Süüdistatav T.D tunnistas kohtuistungil antud kuriteoepisoodis süüdi.

Kohtueelses menetluses andis süüdistatav T.D ütlusi, mille kohaselt pani ta

25 toime 21.02.2011.a. vargusekatse Tallinna Kaubamaja Apotheka apteegis. Süüdistatav

läks 21.02.2011.a kella 15.00 ajal Tallinna Kaubamaja Apotheka apteeki. Kuna ta

põlved valutasid, vaatas ta apteegis Bioglukosamiini tablette ja uuris nende kasutamisjuhendit. Ta ei läinud apteeki tablette ostma. Ta jalutas veel veidi apteegis ja

siis väljus. Apteegitöötaja tuli talle järele ja ütles, et turvaväravad piiksusid, tulge kontrolli. Süüdistatav läks tagasi ja kuna turvaväravad hakkasid jälle piiksuma, hakkas

süüdistatav vaatama oma asju ja avastas, et Bioglukosamiini tabletid olid tal koos

mütsi ja kinnastega kaenla all. Mingit teist asja ta apteegist ei võtnud. Taskutes tal

midagi ei olnud, Multivita tablettidest midagi ei tea. Biogukosamiini tabletid võttis hajameelsusest (VII tlk 22-23).

• Kannatanu OÜ Terve Pere Apteek esindaja RL 21.03.2011.a. ülekuulamise

protokolli kohaselt andis ta seoses 16.02.2011.a toimunud vargusega üle videosalvestise, kus on fikseeritud antud juhtum (VII tlk 5-7).

• Tunnistaja RS andis 21.02.2011.a. kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et ta oli

16.02.2011.a. oma töökohal Viru Väljak 4/6 Apotheka apteegis. Umbes kella 15.00 paiku tuli apteeki meesterahvas. Kui ta apteeki sisenes oli kõik korras, turvaväravad ei piiksunud. Kui see meesterahvas lahkus apteegist, siis turvaväravad hakkasid tööle –

piiksuma ning tunnistaja järgnes sellele meesterahvale. Kui tunnistaja mehele järele

jõudis, pöördus ta mehe poole ja palus tagasi tulla apteeki. Mees tuli tagasi, turvaväravad hakkasid taas tööle. Ka turvatöötaja tuli kohale. Mees võttis põuetaskust

Biogükosamiini tabletid ja palus politseid mitte kutsuda. Turvatöötaja palus meest

endaga kaasa tulla, mees ei olnud nõus. Mees tõmbas kinni oma saapalukud, ilmselt soovis minema joosta kuid see ei õnnestunud, kuna turvatöötaja oli ees. Siis läks mees apteegi lastenurka, kus võttis enda põuest Multivita tabletid ja pani riiulisse. Seda nägi pealt üks klient. Teised turvatöötajad tulid appi ja viisid mehe turvaruumi (VII tlk 9- 12).

• Tunnistaja Y L andis 16.02.2011.a. kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et olles

tööl 16.02.2011.a. Viru Keskuses kella 15.15 ajal, tegi tunnistaja oma tavapärast

ringkäiku, nägi ta Apotheka apteegist välja jooksmas meest, kelle oli seljas musta

värvi jope, peas must müts, jalas helesinised püksid ja musta värvi jalanõud. Kui

meesterahvas apteegist väljus, andsid turvaväravad häiret. Sinna tuli apteegitöötaja, Isik võttis oma jope taskust apteegile kuuluva kauba, mille eest ta ei olnud maksnud. Tunnistaja kutsus endale abi, kuna isik üritas ära joosta. Koos teiste turvatöötajatega

toimetati meesterahvas Turvaruumi. Kinnipeetuks osutus T.D . Varastatud kauba maksumus oli kokku 24.29 eurot (VII tlk 8).

• Asitõendi 23.02.2011.a. vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt sisaldab

vaadeldav CD-plaat 8 faili: 1 fail näitab apteeki, tagaplaanil on näha T.D, ta

seisab riiulite juures seljaga kaamera poole. 2 failnäitab apteegi teist ruumi, T.D seisab riiulite juures, käes musta värvi ese; 3 fail on näha, kuidas kella 15.19.50

ajal T.D väljub apteegist, käes on musta värvi ese; 4 failkl 15.20.43 tulevad apteeki apteegitöötaja ja T.D; 5 fail näitab kuidas T.D soovib apteegist

väljuda, kuid turvamees ei võimalda seda teha. T.D suundub tagasaali. Kl 15.21.35 tulevad veel 2 turvameest ja kl 15.22.21 T.D ja turvamehed lahkuvad apteegist.; 6 fail on näha kuidas T.D tuleb apteegi tagasaali, istub maha ja paneb midagi

riiulisse, seejärel tõuseb püsti ja läheb ära riiulite juurest. 15.21.26 tuleb sama riiuli juurde meesterahvas ja näitab riiuli poole, kuhu T.D pani midagi, apteegi töötaja võtab kätte mingi paki ja lahkub kaamera vaateväljast. 6 ja 7 failnäitab apteegi saali, T.D asub riiulite juures ja tutvub apteegi sortimendiga (VII tlk 13-17).

• Kesklinna Politseijaoskonna vanemkonstaabli 16.02.2011.a. ettekande kohaselt sai ta

kell 16.08. koos patrullpolitseiniku Valler T juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile

26

Viru Väljak 4, Tallinnas kus oli tabatud õigusrikkuja. Turvamehed olid kell 15.15 kinni pidanud isiku, kes väljus apteegist Apotheka maksmata kaubaga summas 24.129 eurot. Õigusrikkujaks oli T.D (VII tlk 3)..

• AS G4S 16.02.2010.a. õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt väljus meesterahvas kauplusest Apotheka kauba eest maksmata. Pärast saalist väljumist peeti mees kinni. Õigusrikkujaks oli T.D (VII tlk 4).

• 10.03.2011. varguskatse episood.

• Süüdistatav T.D tunnistas kohtuistungil antud kuriteoepisoodis täielikult süüdi.

Kohtueelses menetluses andis süüdistatav 11.03.2011.a ülekuulamisel ütlusi selle

kohta, et ta oli 10.03.2010.a kella 12.00-12.30 ajal Tallinna Kaubamaja parfümeeriaosakonnas, võttis seal riiulilt parfüümi „212“ ja väljus müügisaalist kauba

eest tasumata. Pärast seda pidas turvatöötaja ta kinni ja toimetati hiljem politseisse (VIII tlk 10-12).

• Tunnistaja A K andis 10.03.2011.a kohteelses menetluses ütlusi selle kohta, et olles

tööl 10.03.2011.a. kell 12.10 Tallinna Kaubamaja turvakeskuses, märkas tunnistaja kuidas V-1 parfümeeriaosakonnas üks meesterahvas, sisnised püksid, must jope, võttis riiulilt parfüümi ja pani endale jope taskusse. Siis see meesterahvas liikus V-II ja B Ii tualetti, kus ta oli viis minutit. Kinnipeetavaks osutus T.D (IV tlk 3).

• Asitõendi 20.05.2010.a. vaatlusprotokolli ja sellel lisatud fotode kohaselt on CD-

kettal, mis on kaasa võetud 19.05.2010.a Tallinna Kaubamaja turvaruumist, näha,

kuidas 23.04.2010.a. kell 12:07:24 halli jope ja siniste teksadega ostukorviga käes hoidev meesterahvas võtab kaupu Tallinna Kaubamaja Toiduosakonnas asuvalt riiulilt

ja paneb ostukorvi. Kell 12:07:24 meesterahvas liigub inimeste seas ja tema käeliigutuse järgi on näha, et ta paneb midagi jope paremasse taskusse. Kell 12:08:01

meesterahvas möödub kassast kauba eest maksmata. Kell 12:08:05 turvatöötaja peab meesterahva kinni (IV tlk 24-25, 27-35).

• 10.03.2011.a. AS Tallinna Kaubamaja avaldus, mille kohaselt peeti 10.03.2011.a kinni Viru väljak 4 Tallinnas asuvas Tallinna Kaubamajas T.D, kelle juurest avastati ebaõigel teel omandatud kaupu 62.00 euro väärtuses (VIII tlk 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde. Süüdistatavate süü neile inkrimineeritavates

kuritegudes on tõendamist leidnud ja teod on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavaid võib karistada kelmuse episoodis sanktsiooni alammääras.

Süüdistatava T.D kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistused tema kaitsealuse suhtes on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja prokuröri poolt taotletud tõendid on lubatavad ja

asjakohased. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt valitud karistuse liik kelmuse eest on ainuvõimalik arvestades antud asjaolusid, kuid prokuröri poolt taotletud karistus poevarguste

katsete eest on liiga suur. Kaitsja on seisukohal, et prokurör ei hinnanud süüdistatava süü

suurust, kõik teod jäid katsestaadiumisse, kahju puudub ja vaadates varastatut, on küsitud

karistus ebaproportsionaalne. Süüdistatav on töövõimeline ja soovib ning on nõus tegema

ÜKT ja kaitsja leidis, et see oleks põhjendatud - ta oleks kriminaalhooldaja järelevalve all, teeks tööd, oleks pere juures ja saaks asuda hüvitama tekitatud kahju.

Süüdistatava I.P kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja prokuröri poolt taotletud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Tema kaitsealune kinnitas kohtuistungil süükahetsust ja tunnistas end süüdi, kohtueelses menetluses

27

on ta andnud ütlusi ja aidanud kaasa, et kohtueelne menetlus toimuks ilma venitamiseta.

Kaitsja leidis et tema kaitsealuse osa grupis on suhteliselt väike, tema roll seisnes selles, et

vahendas suulist informatsiooni. Kasu mis ta sai (2 000 krooni) on suhteliselt väike. Kaitsja nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega. Tsiviilhagile vastu ei vaielnud.

V.K kaitsja leidis, et asjas kogutud tõendid on lubatavad, kuid kuna isik ei tunnista

oma süüd kelmuses, siis vaadata tõendid läbi ja kvalifitseerida tema tegu KarS § 202 järgi. Kaitsja leidis, et tema kaitsealust tuleks karistada rahalise karistusega.

Süüdistatava Roman Komarini kaitsja – süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja prokuröri poolt taotletud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt

taotletud minimaalne karistus on vastav kaitsealuse süüle. Asjakohane on Komarini vangistuse asendamine ÜKT-ga, Komarin on ise andnud oma nõusoleku ÜKT tegemiseks ja kaitsja kinnitas seda.

Süüdistatava №vaki kaitsja leiab, et tema kaitsealusele etteheidetava teo kvalifikatsioon on õige, kaitsealune tunnistab oma süüd, asjas kogutud tõendid on lubatavad. Tema kaitsealune

ei olnud organisaator. Kaitsja nõustus ka prokuröri poolt küsitud karistusega. Samas palus kaitsja kohtul arvestada, et №vaki katseaeg lõppes 2010, kuid kuriteo pani toime, kui katseaja

lõpuni oli jäänud vaid kaks kuud. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav käitus kogu eelneva katseaja korralikult ja palub karistuse liitmisel arvestada, et tal on kandmata karistus 2 kuud, ja palun kohaldada tema suhtes tingimisi karistust. Tal on laps, naine töötab Soomes ja tal on vaja oma lapse eest hoolitseda

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

05.mai 2011.a. kohtumäärusega on kohus parandanud Harju Maakohtu 25.04.2011.a.

kohtuotsuses esinenud ebatäpsused : kohtuotsuse sissejuhatavas osas on parandatud Pjotr

№vaki ja V.K süüdistuse kvalifikatsiooni lugedes õigeks Pjotr №vaki süüdistuse

KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja § 257 järgi ning V.K süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ;

kohtuotsuse resolutiivosa punktis 23 on õigeks loetud V.K süüdi tunnistamine KarS

§ 209 lg 2 p 3 järgi ning punktis 25 liitkaristuse moodustamisel on karistust suurendatud 26.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

10.mai 2011.a. kohtumäärusega on kohus parandanud Harju Maakohtu 25.04.2011.a. kohtuotsuses T.D-le karistuse mõistmisel esinenud ebatäpsuse ning KarS § 65 lg 2 ja

§ 74 lg 5 alusel suurendades mõistetud karistust – 6 kuud vangistust – Harju Maakohtu 09.12.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa - 7 kuud 26 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõistnud 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab KarS § 12, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus

seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on

seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega

põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või

ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

28

27.11.2009.a. AS-ist F sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkelmuse teel rendile võtmine Kohus, kontrollinud ja hinnanud kogumis süüdistatavate I.P, T.D, Pjotri №vaki ja Roman Komarini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ja kriminaalasjas kogutud

muid tõendeid - kannatanu AS F juhatuse liikme Ragnar V i ütlused ja lisatud fotod

sõiduautost Toyota Avensis reg.nr. xxxsõiduauto vigastuste äranäitamisega (I k, tl. 2-4, 9-

17); tunnistaja Julia M ütlused (I k, tl. 22-25); tunnistaja Eliko J ütlused (I k, tl. 18-19); tunnistaja Urmo N ütlused (I k, tl. 35-36); Vladimir №vikovi ütlused (II k, tl. 135-137, 139- 141); sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxregistreerimistunnistus (I k, tl. 8); tunnistaja Julia M le Roman Komarini fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (I k, tl. 26-28); T.D-le I.P fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 13-15); T.D-le Pjotr №vaki fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 16-18); AS F ja T.D vahel 27.11.2009.a. sõlmitud sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxrendileping (II k, tl. 12); Pjotr №vakile T.D fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 41-43); Pjotr №vakile I.P fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 44-46); Pjotr №vakile Roman Komarini fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, 47-49); Roman Komarinile I.P fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 70-72); I.P-le Pjotr №vaki fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II

k, tl. 123-125) ja jälitusprotokoll koos joonistega (I k, tl. 128-143);- asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud, et

I.P, T.D , Pjotri №vak ja Roman Komarin isikutena, kes on varem toime

pannud varguse ja V.K panid toime grupis varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Asjaolu, et süüdistatav T.D sõlmis 27.11.2009.a. AS-ga F sõiduauto Toyota Avensis

(registrimärgiga xxx) rendilepingu on tõendatud nii süüdistatava T.D , süüdistatava Pjotr №vaki, kannatanu esindaja Ragnar V i, tunnistaja Eliko J ütlustega ning T.D ja AS F vahelise 27.11.2009.a. sõlmitud kirjaliku rendilepinguga. Samuti nähtub süüdistatavate T.D ja Pjotr №vaki ning tunnistajate Eliko J ja Julia M ütlustest, et T.D sai

ASist F enda käsutusse rendilepingu eseme - sõiduki Toyota Avensis. Nimetatud rendilepingust nähtub, et sõiduki tagastamise tähtaeg oli 29.11.2007.a. kell 17.00. Kannatanu esindaja Ragnar V i ja süüdistatava T.D enda ütlustega on tõendatud, et T.D ei

tagastanud renditud sõidukit Toyota Avensis kokkulepitud ajal, vaid tegi 29.11.2009.a. teadvalt vale avalduse politseile sõiduauto Toyota Avensis varguse kohta.

Ülalviidatud 27.11.2009.a. rendilepingu sõlmimisel lõi T.D rendileandjas AS F

ettekujutuse, et T.D kavatseb renditud sõiduki Toyota Avensis tagastada

rendiettevõttesse kokkulepitud tähtajal. Süüdistatavate T.D, I.P , Roman

Komarini ja Pjotr №vaki ütlustest selgub, et tegelikkuses puudus T.D juba enne

rendilepingu sõlmimist kavatsus sõidukit tagastada ning sõiduk oligi renditud kasu saamise eesmärgil. Nii selgub süüdistatava Pjotr №vaki ütlustest, et tema tuttav V.K helistas

24.11.2009 või 25.11.2009 talle ja pakkus rahateenimise võimalust sellisel viisil, et võtta

mõnest rendifirmast rendile sõiduauto Toyota Avensis 2007.a. väljalaskeaastaga ning seda hiljem mitte tagastada, vaid anda see üle V.K-le, kes omakorda edastab selle sõiduki

tellijale. Politseisse aga tuleb teha avaldus justkui sõiduauto oleks varastatud. V.K

lubas selle eest Pjotr №vakile 16 000 krooni. Süüdistatavate №vaki ja Komarini ütluste

kohaselt rääkis Pjotr №vak V.K ettepanekust Roman Komarinile. №vaki ütluste

kohaselt nõustus Roman Komarin pettusest osa võtma ja leidma isiku, kellel on juhiload ja

kes on nõus rendifirmast sõiduauto enda nimele rentima. Roman Komarin on andnud

kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt Pjotr №vak küsis temalt, kas tal on juhiloaga

29 tuttavat, kuna oleks vaja keegi rooli panna, midagi kuskilt ära tuua ja et selle eest makstakse hästi.

I.P kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt selgitas talle Roman Komarin, kui ta uuris I.P-lt, kas viimane teab kedagi juhilubadega isikut, kes oleks nõus raha teenima, et oleks vaja võtta rendifirmast sõiduk, rendiautot ei tagastataks, vaid antaks edasi

kolmandatele isikutele ning sõiduauto rendilevõtja teeks politseile sõiduauto varguse kohta avalduse ning teeniks selle petutehingu pealt 5 000 krooni.

Süüdistatava T.D kohtueelses menetluses antud ütlustest selgub, et 26.11.2009.a.

õhtusel ajal helistas T.D mobiiltelefonile tema sõber I.P, kes tegi T.D-le

ettepaneku raha teenida. Järgneval kohtumisel samal õhtul Tallinnas, Kreutzwaldi tänaval asuva „Park“ hotell juures asuvas Politseipargis rääkis I.P T.D-le, milline

oleks T.D ülesanne selleks, et raha teenida. Nimelt pidi T.D I.P sõnul rentima ühe sõiduauto enda nimel ning peale sõiduauto rentimist selle kohe üle andma

kolmandatele isikutele, mille eest teeniks 5 000 krooni. Selle kohta, kuidas selgitada

rendileandjale sõiduauto kadumist seletas I.P , et kuidas lavastada sõiduauto vargus abistavad venelased, kellele sõiduauto üle tuleb anda. Enne sõiduauto rendile võtmist

pidi toimuma kohtumine T.D ja venelaste vahel, kes ise vahetult teatavad milline

sõiduauto ja millisest rendifirmast rentida. T.D nõustus ettepanekuga. Seega on

süüdistatavad T.D, Pjotr №vak, I.P ja Roman Komarin avaldanud ja tunnistanud, et nende vahel oli eelnev kokkuleppe ja kavatsus petta rendileandjalt välja sõiduk ning seda mitte tagastada.

Samuti nähtub süüdistatavate T.D ja №vaki ütlustest, et T.D sõitis koos Pjotr №vakiga pärast seda, kui ta oli saanud rendileandjalt enda käsutusse sõiduki Toyota Avensis, (registrimärgiga xxx) vastavalt Pjotr №vakilt saadud juhenditele Lasnamäele Punane Selver

juurde. Nii №vaki, T.D kui ka V.K ütluste kohaselt tuli sinna V.K , kes andis T.D-le tehtud töö eest 10 000 krooni ja Pjotr №vakile 6 000 krooni, istus samuti

renditud sõiduautosse Toyota Avensis. Ühiselt sõideti Tallinnas Punase tänava lõppu, kus

T.D andis sõiduauto Toyota Avensis ning sõiduauto võtme ja dokumendid V.K

valdusesse, ise aga lahkus. T.D ja I.P kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et saadud 10 000 kroonist andis T.D samal õhtul 2 000 krooni

I.P-le selle eest, et viimane oli temale sellist tööotsa pakkunud. Pjotr №vak on

omakorda andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et andis enda 6 000 kroonist 1 500 krooni samal õhtul Roman Komarinile.

V.K on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et ta sõitis sõiduautoga Toyota Avensis Ida-Virumaale Sillamäe linna, kuhu jõudis umbes 20.00 paiku. V.K kohtus oma sõnade kohaselt Sillamäel autokauplus „Reno“ läheduses baaris Vladimir №vikoviga, kellele

andis sõiduauto võtme ja dokumendid ning jäi Vladimir №vikovi baari ootama. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kahtlustatava Vladimir №vikovi kohtueelses menetluses antud ütlused. Ligikaudu poole tunni möödudes tuli Vladimir №vikov tagasi, tagastas V.K-le

Toyota Avensis võtme ja dokumendid ning andis tehtud töö eest 23 000 krooni või enamgi.

Samuti nähtub V.K ja №vikovi ütlustest, et seejärel sõidutas Vladimir №vikov oma

sõiduautoga V.K tagasi Tallinnasse, kuhu jõuti 28.11.2009.a. kella 01.00 paiku.

Seejärel helistas V.K Pjotr №vakile ning samal öösel toimunud kohtumisel andis

V.K Pjotr №vakile üle sõiduauto Toyota Avensis võtme ja dokumendid. Nimetatud

V.K ütlusi tõendavad ka Pjotr №vaki kohtueelses menetluses antud ütlused. Samuti on №vaki, T.D ja Komarini ütlustega tõendatud, et öösel vastu 28.11.2009.a. umbes kella

01.00 paiku sai Pjotr №vak V.K-lt sõiduauto Toyota Avensis originaalvõtme ja

30 dokumendid, millised edastas veel samal öösel T.D-le. Nimetatud ütlustest selgub, et

öösel vastu 28.11.2009.a. kella 01.00-02.00 paiku viibis T.D Tallinnas, kasiinos „Monte Carlo“ koos oma sõbra Urmo Niguliga kui viimase mobiiltelefonile helistas I.P

T.D otsides ning teatas T.D-le, et venelased soovivad T.D-ga

kohtuda. Mõne aja pärast kohtus T.D Nõmme raudteejaamas Pjotr №vaki ja Roman

Komariniga, kes andsid temale üle rendile võetud sõiduauto Toyota Avensis võtme ja

dokumendid ning ütlesid, et T.D mõelgu ise kuidas olukorrast puhtalt välja tulla. Samal kohtumisel andis T.D V.K poolt temale antud 10 000 kroonist Pjotr №vakile ja Roman Komarinile kummalegi 500 krooni.

Süüdistatav V.K oma süüd kelmuses ei tunnista vaid on seisukohal, et tema ainult

tellis ja hiljem omandas kuritegelikul teel saadud sõiduki. Süüdistatava V.K kaitsja

palus kuriteo ümber kvalifitseerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

omandamisena, s.o. KarS §-le 202, leides, et ei ole tõendatud V.K osalus kelmuses.

Kohus kaitsja ja süüdistava V.K seisukohtadega ei nõustu. Kohtu hinnangul on V.K ütlused kelmuses mitteosalemise suhtes ennastõigustavad ja antud süü vähendamise

eesmärgil. I.P selgitas kohtueelses menetluses, et enne sõiduauto rendile võtmist

pidi toimuma kohtumine T.D ja venelaste vahel, kes ise vahetult teatavad millise

sõiduauto ja millisest rendifirmast rentida. Selleks pidigi I.P leitud juhilubadega isik

kohtuma №vakiga Solarise juures, et siis teada saada, kust ja mida rentida. Nii I.P

, T.D kui ka Roman Komarini ütlustest nähtub, et №vak viis I.P ja Komarini leitud isiku kohtuma kellegi teisega. Nii on I.P andnud ütlusi, et I.P, Komarin ja T.D kohtusid kokkulepitud ajal 27.11.2009.a. Eesti Panga hoone juures. Komarin

selgitas I.P-le ja T.D-le , et isik, kes täpselt juhendab kuidas toimida, on autoga

kaubanduskeskuse Solaris juures ja juhatas I.P ja T.D sinna. Tumedast Volvost väljus

Pjotr №vak, T.D istus koos temaga tagaistmele ja nad sõitsid koos minema. Roman

Komarin on kohtueelses menetluses selgitanud, et ta läks 27.11.2009.a. ka ise kesklinna ja kohtus Veikkoga Solarise juuresolevas parklas Eesti Panga kõrval. Sinna tuli ka Veikko tuttav Aivar, kes pidi Pjotri №vakile autojuhiks hakkama. Komarin juhatas Veikko ja tema tuttava

Aivari №vaki auto juurde ning viis nad kokku. Aivar istus №vaki auto tagaistmele ja nad sõitsid ära. Ka nähtub T.D ütlustest, et millise konkreetse auto pidi ta rendile võtma, sai ta teada 27.11.2009.a. päeval kohtudes Tallinnas Lasnamäe Hesburgeri juures mehega, kes andis talle rendiettevõtte kontaktandmed ja tellitud sõiduki andmed. Selle mehe juuresolekul helistas ta rendifirmasse ja leppis rendileandjaga kokku vajaliku sõiduki rendilesaamises. Samuti on Pjotr №vak 17.03.2010.a toimunud ülekuulamisel selgitanud, et tegelikult toimus

kohtumine T.D ja V.K vahel. Samuti kinnitas Pjotr №vak kohtueelses

menetluses, et tema poole pöördus V.K , kes soovis leida inimese, kes oleks nõus mõnest rendiettevõttest võtma rendile sõiduki Toyota Avensis ja seda hiljem mitte tagastama

vaid andma üle talle, s.o. V.K-le. Samuti on andnud №vak kohtueelses menetluses

ütlusi, mille kohaselt sõidutas ta Lasnamäel Hesburgeri söögikoha juurde V.K-ga kohtuma selle eestlase, kes pidi sõiduki rendile võtma ja et just V.K juuresolekul helistas

eestlane rendifirmasse ning leppis kokku kohtumise. Ka on V.K ise andnud

kohtueelses menetluses 30.04.2010.a ütlusi, et ta kohtus 27.11.2009.a. päeval Lasnamäe

Hesburgeri juures selle eesti mehega, kes oli nõus sõiduki rendile võtma ja selle hiljem V.K-le edasi andma. Eeltoodud süüdistatavate ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et

27.11.2009.a päeval toimus Lasnamäe Hesburgeri juures kohtumine T.D ja V.K vahel.

Pjotr №vak on andnud kohtueelses menetluses 01.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et sõiduki

tellijaks oli tegelikult Roman Komarin ning №vak nõustus kuriteoga üksnes selleks, et

31

vabaneda võlast Komarini ees. Samuti väitis №vak 01.12.2009.a ülekuulamisel, et

rendilepingu sõlminud eestlane kohtus 27.11.2009.a. päeval Lasnamäe Hesburgeris hoopis Roman Komariniga, samuti andis eestlane renditud auto Komarinile üle ja sai temalt petutöö

eest tasu. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid nimetatud ütlusi ei kinnita. Nii nähtub

I.P , Roman Komarini ja T.D ütlustest, et 27.11.2009 päeval kohtusid I.P, Komarin ja T.D kõigepealt omavahel Eesti Panga hoone juures ja läksid siis Solarise

kaubanduskeskuse juurde kohtuma №vakiga. T.D istus №vaki autosse ja nad sõitsid koos ära. Kohtu hinnangul puudus igasugune vajadus sõita Komariniga kohtumiseks Lasnamäele,

kui №vak, Komarin ja T.D olid üheaegselt Solarise keskuse juures. Samuti nähtub 31.03.2010.a. jälitusprotokolli kõneeristustest muuhulgas, et №vak, T.D, I.P ja Komarin

viibisid 27.11.2009.a. kell 14.03.-14.18 Tallinna kesklinna piirkonnas. Kõneeristustest lähtuvalt on tuvastatud, et Pjotr №vaki kasutuses olevalt numbrilt helistatakse kell 14.24 V.K

kasutuses olevale numbrile, mis asus Lasnamäel Ehituse ABC-A tugijaama piirkonnas. Kell 14.27 tehakse №vaki kasutuses olevalt numbrilt kõne tugijaama Kalevipoja 2 mõjupiirkonnas, kus on toimunud ka T.D kasutuses oleva numbri pealt tehtud kõned 14.35 ja 14.45 toimunud kõned AS F esindajale. Kell 15.02 on toimunud kõne Pjotr №vaki

ja Roman Komarini vahel, kus №vak on liikunud Lasnamäel asuva Pallasti 4 tugijaama

piirkonda ja Komarin viibis Tallinna kesklinnas Harju 2 tugijaama piirkonnas. Seega ei saanud Roman Komarin osaleda Lasnamäel Hesburgeri juures toimunud kohtumisel.

T.D on kinnitanud, et viidatud kohtumine toimus põhjusel, et isik, kes oli sõiduki

tellijaks saaks talle täpselt öelda, kust ja milline auto tuleb rentida ning arutati T.D tasu.

V.K ei ole esiletoonud mingeid muid põhjusi, miks oli nimetatud kohtumine vajalik.

Kohus leiab, et kuivõrd V.K pidi vajalikuks isiklikult kohtuda isikuga, kes kelmuse läbi viib ja talle isiklikult tegutsemisjuhiseid anda, kontrollis V.K seega kelmuse otsest

täideviijat ja sündmuste käiku. Kuigi V.K hoidis end kuriteo teostamisel küll tagaplaanile, oli tal kohtu hinnangul oluline ja kontrolliv osa antud kuriteo läbiviimisel. Kuigi

kohtuistungil asusid Pjotr №vak ja V.K seisukohale, et V.K ei teadnud

kelmusest midagi, ei ole nimetatud sisukoht kohtu hinnangul millegagi tõendatud. Kohus annab hinnangu, kas ta peab V.K ja №vaki ütlusi usaldusväärseteks ning selleks hindab kohus neid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega ja kõrvutab Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadega ning oma siseveendumusest lähtuvalt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-94-04 märkinud, et põhimõtteliselt saab

kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile (nt kaaskohtualuse ütlused). Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Kuid sellisel juhul tuleb kohtul selgitada, mis põhjustel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-116-97 ja 3-1-1-85-00).

Antud juhul on süüdistatav V.K väitnud, et tema küll tellis Pjotr №vakilt sõiduauto

Toyota Avensis ja andis selle auto hiljem edasi, kuid tema ei teadnud selle sõiduauto

rentimisest. Samas on reaalselt sõiduauto rentinud T.D tunnistanud, et kohtus

27.11.2009 esmalt Eesti Panga juures I.P ja ühe venelasega, kelleks osutus Komarin ning tumedas sõiduautos Volvo, mille roolis oli heledapäine naine , oli juhi kõrval istmel üks mees, s.o. Pjotr №vak, tema istus selle auto tagaistmele, sõideti Lasnamäele Punase tänava

Hesburgeri juurde, mille lähedal kohtus veel ühe vene mehega, kellel oli käes paber rendifirma telefoninumbriga ning kes selgitas, milline auto ja kuidas tuleb rentida. Samuti on

T.D kinnitanud, et samas Lasnamäel rendifirmasse helistamiseks sai sellelt vene

mehelt 50.- krooni ja ostis oma kõnekaardile kõneaega. Jälitusprotokollist (I kd t.l. 133) nähtub, et T.D kasutuses olevale kõnekaardile nr 56338891 on 27.11.2009 kell 14.34

32

on Kalevipoja 2 tugijaama, mis asub aadressil Kalevipoja 5 Tallinnas, alas saates SMS numbrile 16400 laetud kõneaega ning koheselt peale seda on T.D kõnekaardiga helistatud nr 5158333, s.o. rendifirma F esindaja . Eelneva põhjal leiab kohus, et süüdistatav T.D on andnud tõeseid ütluseid, mida Lasnamäel Kalevipoja tänaval viibimise ja sealt

rendifirmasse helistamise osas kinnitab jälitusprotokoll. Samas on nii süüdistatavad №vak kui V.K 30.04.2010.a. kahtlustatavana ülekuulamisel ka ise tunnistanud, et 27.11.2009 päeval käidi Punase tänava Hesburgeri juures, kuid V.K sõnade kohaselt vaid selleks, et

näha seda meest, kes oli nõus auto rendile võtma ja talle üle andma. Seega on V.K kinnitanud, et teadis auto rentimise plaanist talle nö näitamiseks toodud mehe s.o. T.D

poolt . Kohtu arvates puudus süüdistatav T.D põhjus asuda andma V.K

süüstavaid ütluseid , kuna tegemist oli tema jaoks tundmatu isikuga ning taoliselt antud

selgitused rendifirma ja renditava auto andmete saamise kohta ei oma mingit mõju T.D

poolt toimepandu hindamisel. Süüdistatav №vak vastates kohtus oma kaitsja

küsimustele kinnitas, et tema poolt esmalt antud ütlused on õiged kuid vastates prokuröri küsimustele selgitas, et teisel ülekuulamisel rääkis, et vastutus auto eest oli V.K, kuna tahtis vabadusse jääda ja suhted V.K-ga ei olnud sel ajal kõige paremad. Kohtu arvates

tuleb №vaki sellistesse selgitustesse suhtuda kriitiliselt. Nii on Pjotr №vak 01.12.2009

kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et ettepaneku auto rendile võtmiseks tegi Komarin

ning renditud auto anti 27.11.2009 üle Komarinile. 17.03.2009 on №vak väitnud, et ettepaneku auto rendile võtmiseks tegi V.K ning sõiduk pidi üle antama V.K-le, mis

tegelikkuses ka aset leidis. Samas on jälitusprotokollis ( t.l. 128-143) kajastatud telefonide positsioneerimisega üheselt tõendatud, et 27.11.2009 kella 13 – 14 vahelisel ajal viibisid nii

I.P, R.Komarin , T.D kui P.№vak Kesklinnas Eesti Panga ja Solaris keskuse

piirkonnas nagu on oma ütlustes ka I.P, Komarin ja T.D kinnitanud, samuti seda, et autosse, milles istus №vak istus T.D üksinda ning I.P ja Komarin jäid Solarise keskuse

juurde, mistõttu ei ole eluliselt usutav süüdistatav №vaki poolt väidetu, et ettepanek auto rentimiseks ja andmed rendifirma kohta tulid Komarinilt, kuna sel juhul puudunuks №vakil vajadus sõita koos T.D-ga Lasnamäele Hesburgeri juurde V.K-ga kohtuma. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavate T.D, Komarini, I.P, №vaki ja V.K ütluseid ning jälitusprotokollis kajastatud telefonide positsioneerimise andmeid omavahel võrreldes ja

koosmõjus hinnates asuda seisukohale, et V.K on kohtumenetluses asunud teostama

aktiivset kaitsetaktikat ning asunud eitama oma osalust kelmuse toimepanekus, kuigi on

kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel ilma kaitsja osavõtuta korduvalt tunnistanud, et pani koos oma tuttavatega teo toime.

Riigikohtu lahendites on korduvalt väljendatud (RKKK 3-1-1-15-10) seisukohta, et

süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et isik, kes annab kelmuses osalejale konkreetseid juhiseid

rendiettevõtte ja sealt renditava sõiduki suhtes, ei tea, et talle sõiduki hankimiseks viiakse

rendileandja eksimusse sõiduki tagastamise suhtes. Kui V.K ei teadnud läbiviidavast

kelmusest midagi, ei oleks №vakil ja T.D põhjust temaga 27.11.2009.a. päeval enne kelmuse toimepanemist kohtuma minna. Ka juhul, kui V.K ei oleks olnud käesoleva kelmuse osaliseks ega esitanud konkreetseid nõudmisi renditava auto suhtes, oleks T.D

saanud rentida sõiduki mõnest teisest rendiettevõttest või mõne teise sõiduki või oleks ta saanud hankida vajaliku sõiduki muul kuritegelikul teel. Samuti oleks №vak saanud T.D-le

juba kokkusaamisel Solarise juures anda juhendeid renditava sõiduki margi, tüübi ja

väljalaskeaasta kohta. Seega ei olnud V.K vaid isikuks, kes omandas kuritegelikul

teel saadud sõiduki vaid tema käitumisest tuleneb üheselt, et ta oli antud kelmuse initsiaatoriks ja kuriteoplaani väljatöötajaks.

33

Kohtu hinnangul on kõikide süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused omavahel

haakuvad ja kooskõlas teiste süüdistatavate ütlustega ning muude kriminaalasjas kogutud

tõenditega. Nii on omavahel kooskõlas I.P ja T.D ütlused, samuti on omavahel kooskõlas Roman Komarini ja I.P ütlused, samuti riimuvad ka Roman

Komarini ja Pjotr №vaku ütlused. Seetõttu leiab kohus, et eelmärgitud isikute ütlused on

usaldusväärsed mitte ainult üksteist puudutavate faktide osas vaid ka teiste süüdistatavate kohta antud selgituste osas.

Eeltoodust nähtub nii T.D poolt sõiduauto Toyota Avensis rendileandja petmine, selle

tulemusel rendileandja poolt varakäsutuse tegemine ning varalise kahju saamine kui ka süüdistatavate poolt varalise kasu saamine. Rendiettevõttest sõiduki rentimisel eeldas rentija, et rendilevõtja täidab lepinguga võetud omapoolset kohustust sõiduk kokkulepitud tingimustel

ja tähtajal rendileandjale tagastada. Tegelikkusele mittevastava tagastamistahte avaldamine

lepingu sõlmimisel viiski rendileandja tegelikest asjaoludest lepingu sõlmimisel eksimusse. Rendileandja poolt rendilepingu omapoolsete kohustuste täitmisega ja sõiduki T.D-le üleandmisega toimus varakäsutuste tegemine ja sellest omakorda tekkis rendileandjale antud sõiduki väärtuses kahju ning süüdistatavatel samas väärtuses kasu.

Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt tegutsesid kõik süüdistatavad kelmuse toimepanemisel

ühiselt ja kooskõlastatult ning vastastikuste ülesannete jaotusega vastavalt V.K-lt poolt kuriteoplaanile ning on kelmuse kaastäideviijad KarS § 21 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul oli kõigi kaastäideviijate teopanus oluline ühtse kuriteoeesmärgi saavutamisel. Kohus leiab, et

kuriteoplaan ja initsiatiiv V.K-lt , kes realiseeris kuriteoplaani ise tagaplaanile jäädes

ning teisi isikuid ära kasutades ning lubades kaastäideviijatele selle eest rahalist tasu. Pjotr №vak oli kuriteoplaani elluviija ja organisaator ning sai selle eest rahalist tasu. Roman

Komarin ja I.P leidsid isiku, kes oli nõus kuritegu vahetult läbi viima ning T.D oli kuriteoplaani vahetuks täideviijaks.

Kohtu hinnangul on V.K , Pjotr №vaki, Roman Komarini, I.P ja T.D

poolt kelmus toime pandud kavatsetusega, kuivõrd kõik süüdistatavad seadsid enda

tegutsemise eesmärgiks kannatanu eksitusse viimise ja varalise kasu saamise. Sellega on

täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus on seega seisukohal, et V.K-le , Pjotr №vakile, Roman Komarinile, I.P-le ja T.D-le süüksarvatav kelmus on aset leidnud, nende poolt toime pandud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud materjalidega. Kuivõrd karistusregistri väljavõtetest nähtub,

et T.D, Roman Komarin, I.P ja Pjotr №vak on varasemalt karistatud

varguste eest on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi V.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.

Kannatanu AS F on esitanud tsiviilhagi summas 200 300 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt

kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg

1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

34 kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse

asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või

kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste

maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle

harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on

selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). AS F esitatud tsiviilhagist nähtuvalt oli

süüdistatavate poolt kannatanult väljapetetud sõiduk Toyota Avensis registrimärgiga

xxxväärtusega 200 000 krooni. Samuti oli sõidukisse Toyota Avensis peidetud rendiettevõttele kuuluv vanem musta värvi mobiiltelefon №kia väärtusega 300 krooni. Kohus

on jõudnud seisukohal, et süüdistatavad V.K , Pjotr №vak, Roman Komarin,

I.P ja T.D on kannatanule kahju tekitanud õigusvastase teo ühiselt toime

pannud ning on kahju tekitamises süüdi. Kindlustus ei ole rendiettevõttele süüdistatavate

poolt tekitatud kahju hüvitanud. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavatelt solidaarselt V.K-lt

, Pjotr №vakilt, Roman Komarinilt, I.P-lt ja T.D-lt tekitatud kahju summas 200 300 krooni so 12 802 eurot välja mõista.

14.12.2009.a. omavoli episood Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Pjotr №vaki süüd tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid muid kogutud tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Pjotr №vaki ütlusi, kannatanu A M ütlusi, fotod

vigastustest ja skeem (V k, tl 2-9, 10-16,104-106); tunnistaja Dmitri ütlused (V k, tl 17- 23); tunnistaja Olga T ütlused (V k, tl. 24-26); tunnistaja Ruslan T ütlused (V k, tl.27-31);

vastastamisprotokoll kannatanu A.M ja tunnistaja R.T vahel (V k, tl. 32-36); tunnistaja

Aleksei A ütlused (V k, tl.37-42); asitõendite – mobiiltelefon №kia N95 ja sülearvuti HP

Compaq 4200 – vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V k, tl 77-82); vastastamisprotokoll kannatanu A.M ja kahtlustatava P.№vaki vahel (V k, tl.85-91) - asub seisukohale, et Pjotr №vaki süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 257 ettenähtud kuriteona, so oma tõelise või oletatava õiguse teostamisena ebaseaduslikus korras ja kasutades vägivalda, so omavolina. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nõudis Pjotr №vak A M ilt

14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval

tühermaal mobiiltelefoni tagastamist. Pjotr №vaki eeldas, et A M omastas Pjotr №vaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A M i autosse unustatud mobiiltelefoni №kia 6500, kuivõrd A M tagastas Pjotr №vakile nimetatud mobiiltelefoni №kia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr №vaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr №vak A M kallale, lüües A M korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt

A M ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti võttis süüdistatav ära A M i kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 A M kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni, sularaha summas 300 krooni ja mobiiltelefoni №kia N95 maksumusega 775 krooni,

kokku vara üldsummas 1 825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja

eeldatavalt A M poolt omastatud mobiiltelefoni №kia 6500 katteks omandada A M

35

kuuluvaid esemeid. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt oli süüdistatav veendunud, et A M on omastanud tema kasutuses oleva mobiiltelefoni NOKIA 6500. Telefoni kannatanult tagasi nõudes kasutas süüdistatava kannatanu suhtes vägivalda st lõi A rusikaga näkku. Samuti lõi süüdistatav A rusikaga kolm korda vastu selga. Süüdistatav nõudis, et A väljuks autost, kuna A keeldus,

siis tõukas süüdistatav kannatanu autost kätega välja. Süüdistatav väljus ka ise autost, läks

Ai juurde ja lõi teda rusikaga päikesepõimikusse. Kannatanu A M on kirjeldanud, et teda peksid kõik kolm - nii Pjotr, Aleksei kui ka Ruslan. Esimese löögi andis M rusikaga näkku veel autos istudes Pjotr. Pärast avanes M i poolne esiuks ja Aleksei lõi M jalga vastu keha. Pärast lükati ta autost välja ja peksid kõik. M kukkus maha ja kattis näo kätega, seepärast ei oska täpselt öelda, kes ja mitu korda teda lõi. Pjotr nõudis peksmise ajal oma telefoni tagasi,

teised midagi ei rääkinud. Ka tunnistajad Ruslan T ja Aleksei A kinnitavad kannatanu ja

süüdistatava ütlusi. Nii nähtub tunnistaja T i ütlustest, et Pjotr lõi A rusikaga näkku ja

seejärel rindu ning seejärel veelkord näkku. A üritas vastu anda aga ei tulnud välja. Tunnistaja Aleksei A on kohtueelses menetluses avaldanud, et Ai ja Pjotri vahel oli kaklus, kumbki peksis teist.

Kuivõrd on tõendatud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja hõivas

kannatanult ka tema vara, kui kannatanu vastupanu oli juba murtud, leiab kohus, et kuivõrd

süüdistataval puudus kehavigastuste tekitamise tahtlus ja ka võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise tahtlus, ei ole tegemist isikuvõi varavastase kuriteoga vaid omavoliga. Samas

taoline süüdistatavale väidetavalt tekitatud varalise kahju vägivallaga kompenseerimisele

sundimine ei ole õiguspärane, kuivõrd tsiviliseeritud ühiskonnas tulnuks väidetava süüteo

toimepanemise järgselt pöörduda õiguskaitseorganite poole, vormistada süüteoteade ja

alustada menetlust, tuvastamaks kas süüteos kahtlustatav isik on süüteo toime pannud või

mitte ning kas ta on kohustatud kahju hüvitama. Käesoleval juhul eiras süüdistatav kõiki

tsiviliseeritud ühiskonnas omaks võetud põhimõtteid ja asus ise tegutsema, tagamaks temale

väidetavalt tekitatud varalise kahju hüvitamise. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Pjotr №vak teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras kasutades kannatanu A M i suhtes vägivalda. Kohus leiab, et Pjotr №vak tegutsedes

süütegu toime pannes kavatsetusega, kuivõrd ta seadis vägivalla kasutamise eesmärgiks kannatanult raha saamise. Seega pani Pjotr №vak toime omavoli ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 257 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

23.04.2010.a., 26.06.2010, 16.02.2011.a. ja 10.03.2011.a. varguse episoodid Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava T.D

poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub

seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt kahtlustatava T.D ütlustega (IV k, tl 9-11) (VI k, tl. 13 – 15), (VII k, tl. 22-23), (VIII k,

tl. 10-12), kannatanu Terve Pere Apteek OÜ juhataja RL ütlustega (VII k, tl. 5-7); kannatanu Tallinna Kaubamaja esindaja volikirja alusel A K ütlustega (VIII k, tl. 3, 28-29, volikiri tl. 27); tunnistaja M A ütlustega (IV k, tl 3); tunnistaja VT ütlustega (VI k, tl. 4 – 5),

tunnistaja AS G4S töötaja Y L ütlustega (VII k, tl. 8); tunnistaja Terve Pere Apteek OÜ klienditeenindaja RS ütlustega (VII k, tl. 9-12); Tallinna Kaubamaja AS avaldusega (IV k, tl 2); asitõendi vaatlusprotokolli ja fotodega (IV k, tl 24-25, 27-35); AS Prisma Peremarket AS avaldusega (VI k, tl 2); G4S poolt vormistatud õigusvastase teo toimepanemise aktiga (VI k, tl. 3); Terve Pere Apteek OÜ avaldusega kuriteo toimepanemise kohta T.D poolt (VII

k, tl. 2); ettekandega T.D kinnipidamise ja Kesklinna politseijaoskonda toimetamise

kohta (VII k, tl. 3); G4S töötaja Y L poolt koostatud 16.02.2011.a. õigusvastase teo

toimepanemise aktiga (VII k, tl. 4); asitõendi – Terve Pere Apteek OÜ apteegi Apotheka

36

turvakaamera salvestus 16.02.2011.a. – vaatlusprotokolliga koos fototabeliga salvestusest

(VII k, tl. 13-17); kaubamaja avaldusega nr 58/11 10.03.2011.a. (VIII k, tl. 2); ettekandega T.D kinnipidamise ja Kesklinna politseijaoskonda toimetamise kohta (VIII k, tl. 4) on

T.D süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja

kohtueelsel uurimisel on T.D tegevus kõikides episoodides õigesti kvalifitseeritud KarS § - de 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

T.D on kohtuistungil süü omaks võtnud kõigis neljas vargusekatse episoodis. Tema

enda ütlused langevad nii faktiliste asjaolude kui ka varastatud esemete osas kokku

kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka asitõenditega. Seda kinnitavad turvatöötajaist

tunnistajate ütlused, et igakordsel kinnipidamisel leiti tema juurest tasumata kaupa. Võõrad vallasasjad tahtis T.D omastada ebaseaduslikult, see on tasumata asjade väärtuse eest.

16.02.2011.a. vargusekatse episoodis on süüdistatav asunud seisukohale, et ta ei soovinud tegelikkuses omastada Bioglukosamiini tablette ja Multivita tablettidest ei tea ta midagi.

Bioglukosamiini tabletid võttis hajameelsusest. Kohtu hinnangul ei ole süüdistava väited

selles osas eluliselt usutavad. Tunnistaja RS on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et

T.D võttis 16.02.2011.a. kinnipidamisel Bioglukosamiini tabletid põuetaskust. Ka

tunnistaja Y L selgitas 16.02.2011.a ülekuulamisel, et kinnipeetud T.D võttis jope

taskust apteegile kuuluva kauba. Kohtu arvates, ei ole eluliselt usutav, et süüdistava

hajameelsus väljendus Bioglukosamiini tablettide jope taskusse unustamises. Ka nähtub

asitõendi 23.02.2011.a. vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt, kuidas T.D tuleb

apteegi tagasaali, istub maha ja paneb midagi riiulisse, seejärel tõuseb püsti ja läheb ära riiulite juurest. 15.21.26 tuleb sama riiuli juurde meesterahvas ja näitab riiuli poole, kuhu T.D

pani midagi, apteegi töötaja võtab kätte mingi paki ja lahkub kaamera vaateväljast.

Tunnistaja RS ütluste kohaselt läks T.D pärast Bioglukosamiini tablettide turvatöötajale loovutamist, apteegi lastenurka, kus võttis enda põuest Multivita tabletid ja pani

riiulisse. Seda nägi pealt üks klient, kes näitas seda apteegitöötajale. Seega ei ole kinnitust leidnud ka T.D väide selle kohta, et Multivitamiini tablettidest ei teadnud ta midagi.

KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost

vahetult alustab süüteo toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et kõik antud süüdistuses T.D-le inkrimineeritavad kuriteod jäid T.D poolt lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel, nimelt peeti T.D kinni pärast kassadest möödumist.

Kohtu hinnangul on T.D-le inkrimineeritud kuriteod toime pandud kavatsetusega,

kuivõrd T.D seadis kõikides episoodides eesmärgiks võõra vallasasja omastamise. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus

leiab, et antud juhul on süüdistatavate karistust kergendavateks asjaoludeks puhtsüdamlik

kahetsus ja ka see, et süüdistatavad on kohtueelses menetluses aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa. Karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Kohus märgib, et

karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

37

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 209 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest karistuseks ühekuni viieaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest näeb seadus karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 257 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistuse või kuni viieaastane vangistus.

T.D on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati 09.12.2009.a.

Harju Maakohtu poolt vangistusega 8 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat,

millise lõppemise kuupäev on 08.12.2011.a. Seega on kuritegu KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi

toime pandud enne 09.12.2009.a. kohtuotsust. Vargusekatsed 23.04.2010.a. Tallinna Kaubamajast, 26.06.2010.a. AS Prisma kauplusest, 16.02.2011.a. OÜ Terve Pere Apteek apteegist ja 10.03.2011.a. Tallinna Kaubamajast on toime pandud katseajal. 11.03.2011.a. on

T.D suhtes kohaldatud ka tõkendit vahistamine. Kohus leiab, et T.D tuleb KarS § 209 lg 1 ja 3 järgi karistada reaalse üheaastase vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 9 kuu vangistusega. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et T.D ei olnud

kelmuse algatajaks ega väljamõtlejaks, ka on tema puhul karistust kergendavaks asjaoluks

puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega saab

KarS § 209 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistada T.D sanktsiooni

minimaalmääras. Kohus leiab, et T.D tuleb nelja varguskatse episoodi eest 9 kuu

pikkuse reaalse vangistusega, kuivõrd varguskatsed on toime pandud katseajal. Uue kuriteo

toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-69- 97). Kohtu hinnangul ei ole T.D puhul muul moel kui reaalse vangistusega võimalik saavutada karistuse eesmärke ja mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna kohus arutas käesolevat süüasja lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistusi vähendada 1/3 võrra.

Roman Komarin on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral. Kriminaalasja

raames arutatava kuriteo on Roman Komarin pannud toime KarS § 74 tingimisi kohaldatud

karistuse katseajal. Roman Komarin oli kriminaalasja kohtueelse ja kohtumenetluse käigus vahi all 02.12.2009.a. kuni 30.07.2010.a., so. kokku 7 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 5 näeb

ette, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse liitkaristus reaalsele täitmisele. KarS § 74 lg 5 annab ka võimaluse vangistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga KarS § 69 ettenähtud korras. Kohus leiab, et arvestades Roman Komarini süü kelmuse läbiviimises ei ole suur, tema osalus

kuriteos seisnes vaid kontaktide vahendamises ja õigete isikute omavahel kokku viimises,

seega teda kohtu hinnangul saab karistada sanktsiooni alammääras so vangistusega 1 aasta. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et Roman Komarin viibis ainsana süüdistatavatest

kohtueelse menetluse kestel vahi all peaaegu 8 kuud, käesoleval ajal temal töökohta ei ole.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Roman Komarini puhul on käesoleval ajal karistuse

eesmärgid saavutatavad asendades vangistuse täitmisele pööramine üldkasuliku töö tegemisega.

V.K on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 26.05.2004.a.

Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 pl - § 17 Ig4 -§ 15 lg2 järgi ja KrK § 207 lg 1 järgi

vangistusega 8 aastat. 08.05.2008.a. Harju Maakohtu otsusega vabastati V.K tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest ärakandmata karistusajaga 1 aasta 11 kuud ja 4

38

päeva, mis jäi katseajaks kuni 24.04.2010.a. Seega on V.K pannud süüdistuses

märgitud kuriteod toime katseajal. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem

katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-69-97). Kohus leiab, et V.K tuleb karistada KarS § 209 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni alamamääras so vangistusega 1 aasta. Seega tuleb 26.05.2004.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja karistus uue kuriteo eest liita ja reaalsele täitmisele pöörata.

I.P on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 6-1 korral, viimati

27.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt rahalise karistusega 10 000 krooni (639,12 EUR).

Käesoleva kriminaalasja raames süüksarvatav kuritegu on toime pandud enne 27.09.2010.a.

kohtuotsust. Kohus leiab, et antud juhul on I.P karistust kergendavateks

asjaoludeks puhtsüdamlik kahetsus ja see, et ta on kohtueelses menetluses aidanud süüteo

avastamisele aktiivselt kaasa. Karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Seeg arutleb I.P karistada KarS § 209 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni alamamääras so vangistusega 1 aasta.

Pjotr №vak on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral. Pjotr №vakit karistati 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega KrK § 100 järgi vabadusekaotusega 12 aastat, mille

kandmiselt vabastati tema tingimisi enne tähtaega 06.06.2007.a. Tartu Maakohtu määruse alusel ärakandmata karistusajaga 2a 7k ja 7p, mis jäi katseajaks kuni 26.01.2010.a. Seega on

Pjotr №vak pannud süüdistuses märgitud kuriteod 27.11.2009.a. ja 14.12.2009.a. toime

katseajal. Kohus peab vajalikuks karistada Pjotr №vakit KarS § 209 lg 2 järgi üheaastase vangistusega ja KarS § 257 järgi 9 kuu vangistusega. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-69-97). Katseaeg loetakse edukalt

läbituks, kui süüdlane ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Seega ei ole millegagi

põhjendatud süüdistatava kaitsja seisukoht, et tema kaitsealune oli peaaegu katseaja läbinud

ning seega ei peaks kohus uue karistuse määramisel tingimisi enne tähtaega vabastamisel

kandmata karistuse osaga arvestama. Seega tuleb 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ja karistus uute kuritegude eest liita ja reaalsele täitmisele

pöörata. Viimati karistati Pjotr №vak'it Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsusega vangistusega 2 kuud, millest kuulus ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva (kuni 29.04.2011.a.)

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada ka

menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud

kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 417.03 eurot. Samuti tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista KrMS § 175 lg 3 alusel asjas läbi viidud liiklustrassoloogia ekspertiisi kulu summas 413.06 eurot.

Kohus juhindus KrMS § 306, 309, 310- 312, 314.

Helve Särgava Kohtunik