1-11-4034/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-4034

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2011, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 06.06.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-11-4034 (09233000246) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Kriminaalasi

G.V süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav G.V

Elukoht XXX, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasem karistatus: - 31.08.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi vabaduskaotusega 3 kuud. Tõkend – vahistamine alates 01.06.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON

Tunnistada G.V süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.V vangistusega 2 (kaks) kuud.

Karistuse alguseks lugeda 01.06.2011.

G.V-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

1-11-4034

2

Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest

kaitsjatasu G.V-le 18.05.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 (viiskümmend kolm) senti, millest käibemaks on 9.59 eurot.

Mõista G.V-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 95

(üheksakümmend viis) eurot 88 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 2 (kaks) eurot 5 senti, kaitsja Galina Tšelnokova 06.06.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 (viiskümmend kolm) senti.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900 ning selgitus: „G.V, 1-11-4034, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 29.06.2011.a

I KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

G.V süüdistatakse selles, et tema 13.07.2009a kella 00.45 ajal Narvas, Kadastiku tänaval juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Nissan Primera reg. nr. xxx ALE ning oli ta

peatatud politseitöötajate poolt. Kontrollimisel alkomeetriga Alkotest 7110 MK 111 EST

nr.ARAF-0012 temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine - ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,09± 0,10 mg/l alkoholi, ehk vähemalt 0,99 milligrammi alkoholi.

Liiklusseaduse § 20 lg.3' p.1 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, seega pani G.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid:

Väärteomenetluse lõpetamine määrus (lk 1) Väärteoprotokoll (lk 2)

1-11-4034

3 Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid (lk 4,5,6 ) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia (lk 7) Tunnistaja S Ž ütlused (lk 11,12) Kahtlustatava G.V ütlused (lk 13-17)

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki

kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et G.V süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

G.V käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Liiklusseaduse § 20 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 20 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Kuna G.V tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 0,99 mg/l väljahingatavas õhus -

ületab liiklusseaduse § 7419

sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav

väärteomenetlus, siis on G.V alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi.

Antud kuriteo toimepanemine G.V poolt on tõendatud:

Tunnistaja Sergei Žuravljovi ütlustega (lk 11,12), mille kohaselt 13.07.2009 kell 15.00 paiku viibis ta teenistuses politseipatrulli koosseisus ja peatasid kahtlaselt aeglasemalt sõitva

sõiduauto Nissan Primera, mis liikus mööda Kadastiku tänavat Joala tänava poole Narva

linnas. Sõiduautot juhtis G.V, kelle suust oli tunda tugevat alkoholilõhna.

Alkomeeter tuvastas tal positiivse tulemuse ning hiljem, tõendusliku alkomeetri abil, tuvastati G.V 0.99 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 4,5,6), mille

kohaselt 13.07.2009 kell 00.45, kasutati G.V suhtes indikaatorivahendit Alcoquant nr A104556 ning kontrolli tulemusena on tuvastatud, et G.V poolt väljahingatavas õhus on 1.20 mg/l alkoholi; 13.07.2009 kell 01.39 kasutati G.V suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 711 MK III EST nr ARAF-0012, mille mõõtetulemus on 0.99 mg/l.

G.V tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 13-17) ning eeluurimisel seletas, et enne rooli istumist tarvitas õlut. Kahetseb tehtut.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis G.V otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – G.V oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

1-11-4034

4

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava G.V karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü

puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Ta ei ole varem kohtu poolt kriminaalkorras karistatud (karistus on kustunud).

Samas on kohus seisukohal, et G.V süü on suur – ta juhtis sõiduautot ilma juhiloata, alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli märgatavalt suurem sellest määrast, millest algab kriminaalvastutus. Ta pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo.

Kohus on seisukohal, et G.V karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on varem rohkem kui 20 korda karistatud rahatrahvidega süütegude toimepanemise eest, sh kahel korral sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis, mille pärast pani ta ikka toime uue samalaadse süüteo. Ta ei tööta (kuigi töövõimetu ei ole).

Sellega seoses kohus on seisukohal, et rahaline karistus ei saa mõjutada G.V edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma

kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega, mis, võttes arvesse karistust kergendava

asjaolu olemasolu ning seda, et G.V on varem kriminaalkorras karistamata ning seda, et

kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 2 aastat, võib olla KarS §424 ettenähtud vangistuse miinimummäära lähedal.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid G.V puhul ei esine.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik