1-11-3910/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-11-3910 30.mai 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Erica Kaldre

juuresolekul, prokuröri Natalia Duškina ja kaitsja Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

R.T , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodakondsusega, keskharidusega, eluk. xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud:

18.12.1981.a Tartu Linna Rahvakohtu otsusega KrK § 101 p.4,8-15 lg.2 järgi vabadusekaotusega 8 aastat 6 kuud;

23.04.1999.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 1151

lg.2 järgi vabadusekaotusega 4 aastat; 07.05.2007.a. Pärnu Maakohus otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 24 kuud; 15.05.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5-kuuks ja vangistusega 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi tähtajaga 16 kuud; on tehtud 184 tundi üldkasulikku tööd, tegemata 290 tundi; Vahi all alates 25.11.2010 - süüdistuses.

Süüdistus

R.T süüdistatakse selles, et tema viibides 23.11.2010 kella 17.00 paiku Tallinnas, aadressil Xxxkorteris, alaealiste laste AV(sündinud XXX.a) ja OV (sündinud XXX) juuresolekul pani JO’ile noa kõrile, ning hoides A teise käega tiris ta vannituppa, surus käega lapse suu kinni ja surus lapse vastu seina. Pärast seda, kui J ja A õnnestus

vabaneda, hakkas JO kahe korteri ühiskoridoris R.T-ga võitlema, püüdes temalt

nuga ära võtta, selle võitluse käigus haavas R.T noaga JO mõlemat käelaba. Seejärel võttis R.T, hoides paremas käes nuga, vasaku käega JO juustest kinni ja

tõukas ta korteri esikusse, ning sulges seejärel korteri ukse. JO istus kükakile maha, tema pea oli ette kallutatud, R.T tekitas noaga lõikehaava tema kaela tagaosale. Oma tegudega R.T tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi: paremal

küünarvarrel on lõikehaav 2cm, parema labakäe seljal rebimishaav 3,9 cm, vasema käelaba sõrmede lõikehaavad, kaelal lõikehaav 5cm.

Samuti tema, 23.11.2010 kella 19.15 paiku Tallinnas, aadressil XXX asuvas baaris

võttis noaga kannatanu NH’i löömiseks hoogu ja püüdis lüüa NH’i vasakult poolt pea piirkonda noaga, mida ta hoidis paremas käes, kuid kannatanu kattis oma vasaku käega näo ja pea ning seepärast tabas noalöök tema vasakut kätt. Seejärel lõi R.T

kannatanut uurimise käigus tuvastamata esemega vasakult poolt vastu pea kuklaosa,

selle tagajärjel kukkus kannatanu paremale küljele ja kaotas teadvuse. Kui kannatanu teadvusele tuli, seisis R.T tema kõrval ja lõi teda mitu korda jalaga vastu selga.

2

Seejärel haavas R.T noaga kannatanu vasakut külge ja mõlema jala

põlvepiirkonda. Oma tegudega R.T tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi: ajuvapustus, rindkere kontusioon, lahtine säärehaav, vasakul küljel, selja lähemal on haav, küünarvarre pindmised vigastused.

Seega R.T pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise

kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel R.T /tl 62-65,134-136/ seletas, et ta tunnistab 23.11.2010.a kella 17.00 paiku sooritatud kuriteo toimepanemist. Kinnitas, et ühes käes

hoidis ta nuga, kuid seda, mis edasi toimus, ta ei mäleta. Kannatanu NH’i suhtes toimepandu kuriteo kohta süüdistatav ei oska ütlusi anda, kuna ei mäleta seda.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kannatanu JO’i ütlustest /tl 2-7,12-17,20-23/ nähtub, et 23.11.2010.a kella 17.00 ajal

XXX, Tallinn toimus konflikt abikaasa R.T-ga, mille käigus abikaasa tormas

kannatanule noaga kallale – lõikas kaela ja käsi, samuti tõukas kannatanut ühe käega vastu rinda. Kannatanu kael ja käed olid verised. Sündmusest võtsid osa ka lapsed, ta

palus poega O , et jookseks naabri juurde ja paluks politsei välja kutsuda. Lisaks

kannatanule tiris süüdistatav kannatanu last Angelinat, surus lapse vastu seina, mille tagajärjel laps vajus mööda seina alla. R.T nõudis temalt, et ta ei lahkuks tema juurest ja lubas lapsi pussitada. Kui R.T noateraga tõmbas tal mööda kaela ja tal hakkas verd jooksma, karjus ta lastele, et nad hüppaksid aknast välja. Siis õnnestus tal

haardest vabaneda ja ta hüppas rõdult alla (elasid esimesel korrusel), kutsus politsei. Lapsed jooksid naabrite juurde, ise ta põgenes venna juurde. R.T lahkus korterist

enne, kui politsei kohale jõudis. Kannatanu JO neiupõlvenimi, mis on kirjutatud traumapunkti tõendis, on V .

Isiku läbivaatuse protokollist nähtub /tl 8-11/, et kannatanu mõlemad käed sõrmede piirkonnas kinni seotud, nähtub, et kätel on veretaoline määrdumine. Patsiendikaardist nr.R545878 /tl 18-19/ nähtub, et kannatanu on kiirabiga 23.11.2010.a toimetatud AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus on tuvastatud kaela peal 4 cm suurune haav, labakäel haav, vasaku käe sõrmedel haavad.

Väljatrükk J.O´i digitaalsest tervisekaardist /tl 25-35/: 23.11.2010.a peretüli käigus purjus mees lõikas kannatanut noaga. Kaelal olevat lõikehaava on õmmeldud, parema

labakäe seljal on rebimishaav, tehtud on õmblused, samuti on lõikehaavad paremal randmel ja sõrmedel. Kannatanu on käinud neljal korral korduval sidumisel, 12.01.2011 on haavadest eemaldatud niidid. Kannatanu AV(JO tütar, sünd.XXX.a.) ütlustest /tl 37-40/ nähtub, et süüdistatav pani tema suu käega kinni, ta tundis valu. Ta nägi, kuidas süüdistatav lõikas tema ema kõri, samuti nägi, et emal on käed verised. Tunnistaja OV’i (JO poeg, sünd.XXX.a.) ütlustest /tl 41-44/ nähtub, et 23.11.2010 ta nägi, kuidas süüdistatav hoidis ühes käes nuga, teise käega pani õe A suu kinni, samuti nägi, kuidas süüdistatav lõikas JO kaela ning ema käed olid verised. Esitatud tõendid langevad omavahel kokku. Süüdistatava abikaasa ja viimase lapsed (7-

aastane poeg ja 5-aastane tütar) on üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas R.T vägivalda nende suhtes kasutas. JO ja lapsed pidid korterist põgenema, hüpates rõdult

välja. R.T kasutas nuga, tekitades mitmeid vigastusi abikaasale ja ähvardas pussitada ka lapsi.J.O kaelal esinenud noahaava õmmeldi.

3 Seega tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ja tema tegu sisaldab KarS § 121 kuriteokoosseisu. Toimunut tuleb kvalifitseerida saabunud tagajärje järgi, õnneks raskeid tagajärgi ei saabunud, sest naisel ja lastel õnnestus korterist põgeneda.

Kannatanu NH’i ütlustest /tl 69-71,85-94/ nähtub, et 23.11.2010.a Tallinnas aadressil

Xxx kella 19.15-19.20 ajal ta oli tööl baaris A , üks meesterahvas sõi ja jõi ära 3-4

pudelit õlut. Siis see mees tungis talle selja tagant kallale, hoides käes nuga. Mees

püüdis lüüa noaga kaela või pähe, enesekaitseks tõstis kannatanu vasaku käe, tundis sellel tugevat valu lõikehaavast. Samuti lõi mees teda vastu pead ning tõukas. Ta kaotas mõneks ajaks teadvuse. Lisaks lõi meesterahvas kannatanut jalaga, tabades teda selga. Nuga haavas kannatanu selga, jalgu, ta tundis, et tuleb verd. Mees küsis, kas ta vajutas

paanikanuppu, millele ta vastas eitavalt. Siis mees nägi, et paanikanupp on sissevajutatud asendis ja lahkus, ropendades. Turvatöötajad saabusid 8-9 minuti pärast. Rünnaku käigus lõhkus meesterahvas kannatanul seljas olnud punase fliiskampsuni ja

sukad. Pärast kallaletungi tunneb kannatanu peavalu, haigusleht on vormistatud 23.11.2010-02.12.2010. Kiirabikaart /tl 72,77-78/ kinnitab, et kannatanul on diagnoositud ajuvapustust, rindkere

kontusiooni ja lahtist säärehaava, samuti on marrastused mitmes kehapiirkonnas. Patsient kaebab nõrkust, pearinglust, valu kuklapiirkonnas ning valu vasakul küljes. Isiku läbivaatuse protokollist /tl 80-83/, nähtub, et N. H on vasakul käel ja mõlema jala siseküljel põlve piirkonnas meditsiinilised plaastrid. Vasakul küljel on väike haav. Töövõimetuslehe /tl 95/ kohaselt N.H on töölt vabastatud 23.11.2010-02.12.2010. Äratundmiseks esitamise protokollide /tl 98-102,129-133/ kohaselt kannatanu N. H on

ära tundnud fotol nr 1 kujutatud R.T kui meesterahva, kes talle 23.11.2010.a kallale tungis ning tekitas talle noaga lõikehaavu (tl 98-102). Tunnistaja J. V on ära

tundnud fotol nr 3 kujutatud R.T kui isiku, kes 23.11.2010 istus naaberlauas baaris Araz aadressil XxxTallinn (tl 129-133). Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 103-111/ kohaselt on vaadeldud baari A ruumi lõpus asub baaritöötaja laud, baarilauad on baaritöötaja lauast vasakul ja paremal pool, baari ruume rünnaku käigus ei ole rikutud, turvakaameraid ei ole, kaasa võetud kruus.

Tunnistaja E.V ütlustest /tl 113-117/ nähtub, et 23.11.2010.a baaris aadressil Pae 68 töötas suulise kokkuleppe alusel N. H , kellele antud tööriie ALeCoq punane fliis ei oma materiaalset väärtust. Asitõendi vaatlusprotokollis /tl 118-122/ on kirjeldatud punast fliisjakki kirjaga ALeCoq vasakul varruka küünarnuki piirkonnas on 3 auku, fliisi tagapoolel on üks auk.

Tunnistaja J.V ütlustest /tl 124-128/ nähtub, et 23.11.2010.a õhtul oli ta baaris A aadressil Xxx Tallinn ning tema kõrvallauas istunud meesterahvas jäi talle meelde. Kui tunnistaja baarist väljus, jäi baari vaid meesterahvas ning baaridaam N. H .

Esitatud tõendid haakuvad omavahel. Kannatanu ja tunnistaja on süüdistatava ära tundnud. Lühikese aja möödudes pärast abikaasa ja laste kallal vägivallatsemist, käitus R.T sarnaselt ka baaris: noaga tekitas kehavigastusi baaridaamile. Fliisjäkis leiti neli auku, mis kinnitab R.T sihipärast tegutsemist. Seega tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ja tema tegu sisaldab KarS §

121 kuriteokoosseisu, ka seekord tuleb R.T käitumist kvalifitseerida saabunud

tagajärje järgi. R.T põgenes baarist siis, kui sai aru, et turvatöötajad on välja

kutsutud. Et R.T väidab, ei mäleta baaris toimunut (ta oli alkoholijoobes), ei

vabasta teda vastutusest: kohtuistungil möönas R.T, et võis nii käituda ja see oli baar, kus ta käis tihtii.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

4

Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Kokkuvõttes tuleb süüdistatav süüdi mõista KarS § 121 järgi, so teise inimese tervise kahjustamise ja löömise. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p.4 kohaselt kuriteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses.

Kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav ei ole puhtsüdamlik kahetsenud ei sõnadega ega tegudega. Viimases sõnas ta küll soovis vabandada, kuid palus seejuures

hoopis leebemat karistust. Kohus ei saa pidada sellist väljendit puhtsüdamlikuks kahetsuseks.

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega sanktsiooni ülemmäära

suuruses, arvestades süü suurust, toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Süü suurust

iseloomustab süüdistatava poolt toimepandu: ta vigastas noaga kahte noort naist.

Õnneks pääsesid abikaasa ja lapsed, põgenedes korterist, kuid laste pool läbielatu

avaldab mõju kogu nende edaspidisele elule. JO sai ravi pooleteise kuu vältel, kaelahaavast niidid eemaldati alles 12.01.2011.a. Kohus leiab, et vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest R.T näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes on nii ühiskonnale kui ka oma lähedastele ohtlik. R.T

poolt kannatanu J. R.T suhtes toimepandud kuriteosündmust nägid pealt ka

kannatanu alla 14-aastased lapsed, kes said nähtust psüühilisi kahjustusi. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuritegu kahjustas ka lapsi. Käesolevas asjas on tõendatud R.T süstemaatiline vägivaldne käitumine, kusjuures

tal on väljakujunenud harjumus kasutada nuga konfliktide lahendamisel või enda

väljaelamisel, kusjuures baari oli R.T kaasa võtnud nuga. Sellel päeval ta vigastas kahte inimest: alguses ründas abikaasat, ähvardas lapsi pusitada, seejärel sõi ja

jõi baaris ning ründas noaga baaridaami. Tegemist on R.T süstemaatilise kuritegeliku käitumisega, mille tagajärjeks on tervisekahjustuse põhjustamine mitmele

inimesele. Käesolevas asjas ei saabunud selliseid raskeid tagajärgi, millised oleks

võinud saabuda noa kasutamisel. Kohus ei tuvastanud R.T käitumises ühtegi kergendavat asjaolu ja seega mõistab karistuse sanktsiooni ülemmäära suuruses.

15.05.2010.a Harju Maakohtu otsusega oli R.T-le karistuseks mõistetud üldkasulik töö 474 tundi tähtajaga 16 kuud, mõistetud üldkasulikust tööst on tegemata 290 tundi. Uue kuriteo pani R.T toime üldkasuliku töö tegemise ajal, seega tuleb

käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda: kohus jätab riigi kanda kaitsjatasu ja koopiate tegemise kulu täielikult, arvestades tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus

o t s u s t a s:

5 Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) R.T aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada R.T-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 65 lg.2 ja § 69 lg.7 kohaselt suurendada mõistetud karistust 15.05.2010.a. Harju

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 145 päeva ehk 4 kuud 25 päeva (tegemata üldkasulik töö 290 tundi) võrra ning mõista liitkaristuseks R.T-le vangistus 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks on 25.11.2010.a

Välja mõista R.T-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Kaitsjatasu ja koopiate kulu jätta riigi kanda.

Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „R.T, 1-11-3910, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend – „ALeCoq“ punane fliisjakk – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 30.mail 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja

see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: