2-23-13456/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13456

Tsiviilasi

X

avaldus

täitemenetluse

lõpetamiseks

täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr xxx

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X (isikukood xxx); viibimiskoht Turu 56, 51004

Tartu linn (kinnipidamisasutuses Tartu Vangla)

Sissenõudja: Aktiva Finants Group OÜ (endise nimega

Aktiva Finants OÜ; registrikood 10746479), Toompuiestee

35, 10149 Tallinn

Sissenõudja volitatud esindaja: S R, Julianus Õigusbüroo

OÜ; e-post: jurist@julianus.ee

Kohtutäitur Elin Vilippus, asukoht xxx

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada X avaldus.

2. Lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetlus täiteasjas nr xxx Pärnu

Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx tuleneva nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud avaldaja X kanda.

4. Mõista välja Xlt riigituludesse menetlusabikulu summas 30 eurot. Nimetatud summa

tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

5. Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni menetluskulude

tasumiseni tuleb Xl tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Saata käesolev määrus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud

menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile.

7. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 100 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga xxx.

8. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Avaldaja X esitas 21.09.2023 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr xxx täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu.

2. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.06.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr

xxx. Täitemenetluse nr xxx on alustatud kohtutäitur Elin Vilippus. Avaldaja palub lõpetada

täitemenetlus nõude aegumise tõttu, kuna nõude täitmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat.

Avaldaja parima arusaamise kohaselt hakkas 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1

järgne 10 aasta pikkune aegumise tähtaeg.

3. Avaldaja ei pöördunud avaldusega esmalt kohtutäituri poole, kuna 29.08.2023 tehtud

telefonikõnest kohtutäiturile sai ta vastuseks, et kohtutäituri nägemusel ei ole täiteasi aegunud.

Samas esitas avaldaja kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest

majandusliku olukorra tõttu, kuna viibib vanglas. Kohus andis avaldajale 17.11.2023

määrusega menetlusabi ning vabastas avaldaja riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Kohus võttis 17.11.2023 määrusega avalduse menetlusse ja määras sissenõudjale Aktiva

Finance Group OÜ ning kohtutäiturile tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest

arvates avalduse osas seisukoha esitamiseks. Puudutatud isikutel tuli seisukohas selgelt välja

tuua, kas nende hinnangul on jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg ning

kas antud täiteasjas esinevad täiteasja aegumise tähtaega mõjutavad peatamise ja/või katkemise

alused (TsÜS 5. jagu). Juhul, kui sissenõudja vaidleb nõude täitmise aegumisele vastu, tuleb

tal oma vastuväide põhistada ning esitada võimalusel tõendid oma seisukohas esitatud väidete

tõendamiseks.

5. 04.12.2023 esitas puudutatud isik (sissenõudja) Aktiva Finance Group OÜ kohtule seisukoha,

milles märkis, et puudutatud isiku hinnangul esinevad täitetoimikus TsÜS-st tulenevaid

aegumist peatavaid asjaolusid. Nimelt on võlgnik viibinud alates 08.12.2011 kuni käesoleva

hetkeni vangistuses. Avaldaja vabaneb vanglast alles 05.02.2031. Avaldaja on viibinud seega

kogu täitemenetluse aja vangistuses. Puudutatud isiku seisukohast tuleks siinkohal analoogia

korras rakendada aegumise peatumist KarS § 82 lg 4 ja 5 alusel. KarS § 82 lg 4 kohaselt

täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta

jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku

vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmisele pööratud

rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist

karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse

jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eeltoodu tõttu

on puudutatud isik seisukohal, et nõude täitmise aegumine peatus alates 25.06.2012, s.o

täitmisele andmisest, kuna sellel hetkel avaldaja juba viibis kinnipidamisasutuses, kuni

käesoleva ajani.

6. Puudutatud isiku hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete

sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust täiteasjas nr xxx TMS § 2231 lg 1 alusel

täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada, kuna käesolevaks ajaks ei ole nõue

aegunud.

7. Puudutatud isik (sissenõudja) palub menetluskulud jätta avaldaja kanda ning määrata kindlaks

oma menetluskulud avaldaja avalduse osas seisukoha koostamise eest – 1 tund hinnaga 169

eurot/h, ilma käibemaksuta, s.o. summas 169 eurot. Lisaks palub ta välja mõista viivis alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub kanda Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx.

8. Kohtutäitur Elin Vilippus teatas 12.12.2023 kohtule, et täitemenetluse algatamise aluseks on

Pärnu Maakohtu 12.06.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx ja sissenõudja Aktiva Finants Group

OÜ 09.07.2012 täitmisavaldus. Täitemenetluse kestel ei ole kohtutäitur võlgnikuga

maksegraafikut sõlminud. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole täitemenetluse ajal toimunud

kohtumenetlusi võlgniku vara üle. Kohtutäitur toetab sissenõudja seisukohta, mille kohaselt

esinevad alused analoogia korras KarS § 82 lg 4 ja 5 kohaldamiseks, kuivõrd vanglas viibimise

ajal puudus võlgnikul võimalus nõudeid täita ning TsÜS § 157 eesmärgiks ei saa olla

kinnipidamisasutuses viibivate inimeste kohustustest vabastamine.

Kohtumääruse põhjendused

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 2231 lg 1 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse

lahendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 kohaselt

kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel.

10. TsMS § 477 lg 2 alusel kohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

Avaldaja seisukoht on kohtule teada kirjalikust avaldusest. Enda suuliselt ärakuulamist keegi

taotlenud ei ole. Kohus sissenõudja ärakuulamist vajalikuks ei pea, sest nõude aegumisele

õigusliku hinnangu andmiseks saab kohus asjaolusid tuvastada ja kontrollida hageja esitatud

avalduse, sissenõudja seisukoha ja kohtule kättesaadavate täitemenetlusregistri andmete alusel.

11. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ning selle lisadega ja täitemenetlusregistrist täitetoimiku

andmete väljatrükiga, leiab, et avaldaja X avaldus tuleb rahuldada.

12. Vaidlusaluses täiteasjas nr xxx on täitemenetluse registrist nähtuvalt täitedokumendiks Pärnu

Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx. Kohtulahend on tehtud 12.06.2012 ning

kuulub viivitamata täitmisele. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt oli nõude aluseks

sideteenusete lepingu ja järelmaksuga ostetud vara müügilepingu(te) rikkumine.

13. Täitetoimik on avatud 11.07.2012. Avaldaja on seisukohal, et kuna nõude täitmiseks

esitamisest on möödunud sätestatud tähtaeg ehk 10 aastat, on kohtuotsusest tuleneva nõude

täitmine aegunud.

14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni

kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või

muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva

redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157

lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi

jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks

muutumist.

15. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) kuni 20.03.2016 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 4 kohaselt

kohaldati TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud

aegumata nõuetele. Alates 21.03.2016 kehtiva redaktsiooni § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata

nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid

õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16.

detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).

16. Täitedokumendist nr xxx tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud

redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem 2032.

aastal. Nõuded ei olnud seega 05.04.2011 aegunud. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-10092

tehti 12.06.2012. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema

kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded said kõige varem

aeguda alates 12.06.2022.

17. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Asja materjalidest nähtub, et täitedokument esitati kohtutäiturile

esimest korda täitmiseks 09.07.2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine

katkes ja algas uuesti seega 09.07.2012. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas

esimest korda täitmiseks esitamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista

nõude aegumist.

18. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s

157 sätestatud tähtaeg. Avaldaja taotleb lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetlus

täiteasjas nr xxx. Kohtutäituri 12.12.2023 esitatud vastusest nähtuvalt algatati täitemenetlus

täiteasjas nr xxx sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ 09.07.2012 avalduse ja Pärnu

Maakohtu 12.06.2012 määruse nr xxx alusel.

19. Käesolevas asjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr

xxx, mis kuulus viivitamata täitmisele. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et nimetatud

määrus on välja antud 12.06.2012, millest hakkas kulgema ka täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg.

20. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva

nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg

algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest,

kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb

ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Sissenõudja esitas täitedokumendi

esimest korda täitmiseks 09.07.2012. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude aegumise

uuesti 09.07.2012 ning nõude täitmise aegumistähtaeg oli 09.07.2022.

21. Puudutatud isiku (sissenõudja) hinnangul on esineb täitetoimikus TsÜS-st tulenevaid aegumist

peatavaid asjaolusid. Võlgnik on viibinud alates 08.12.2011 kuni käesoleva hetkeni

vangistuses. Puudutatud isiku seisukohast tuleks siinkohal analoogia korras rakendada

aegumise peatumist KarS § 82 lg 4 ja 5 alusel, kus täitmise aegumine peatub võlgniku

vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Eeltoodu tõttu nõude täitmise aegumine peatus

alates 25.06.2012, s.o täitmisele andmisest, kuna sellel hetkel avaldaja juba viibis

kinnipidamisasutuses, kuni käesoleva ajani.

22. Kohtutäitur toetab oma 12.12.2023 vastuses sissenõudja seisukohta, mille kohaselt esinevad

alused analoogia korras KarS § 82 lg 4 ja 5 kohaldamiseks, kuivõrd vanglas viibimise ajal

puudus võlgnikul võimalus nõudeid täita ning TsÜS § 157 eesmärgiks ei saa olla

kinnipidamisasutuses viibivate inimeste kohustustest vabastamine.

23. Kohus selgitab, et viidatud sätet kohaldatakse üksnes rahalise või varalise karistuse suhtes

kriminaalasjadest tulenevate nõuete puhul. KIS-ist nähtuvalt on oli kohtumääruse nõude

aluseks sideteenusete lepingu ja järelmaksuga ostetud vara müügilepingu(te) rikkumine

Tsiviilasjadest tulenevate nõuete puhul rakendatakse TsÜS sätteid ja põhimõtteid. Eeltoodust

tulenevalt ei ole võimalik KarS § 82 lg 4 ja 5 sätteid käesolevas asjas kohaldada.

24. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-21-10665 punktis 12.4 selgitanud, et TsÜS § 162 kohaselt peatub

aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus

keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Seega,

nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal

täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada

arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. TsÜS §

168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

25. Sissenõudja ega kohtutäitur ei ole kohtule esitanud muid aegumise peatumisega seotuid

andmeid.

26. Seega leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 09.07.2022.

Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx

tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.

27. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega

täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või

sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus

toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb

määrus ise edastada kohtutäiturile.

28. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

29. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis kindlaks ka

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

30. Täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt

täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on avaldaja huvides.

Avaldaja vabaneb seeläbi täitemenetlusega kaasnevatest piirangutest. Lahend tehti seega

avaldaja huvides. Kohus jätab menetluskulud TMS § 172 lg 1 alusel seega avaldaja kanda.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

(vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu määrus 03.06.2013 tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-13, p 14).

32. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ning määrata kindlaks

menetluskulud avalduse osas seisukoha koostamise eest 1 tund hinnaga 169 eurot, ilma

käibemaksuta. Lisaks palub ta välja mõista viivis alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

35. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja

esitas taotluse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja oli

seisukohal, aegumistähtaeg on saabunud kuid esinevad aegumist peatavaid asjaolud. Tegemist

ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei olnud

vaidlus mahukas. Kohus leiab sellest tulenevalt, et sissenõudja esindajakulud on vajalikud ja

põhjendatud 1 h ajakuluga tunnihinnaga 100 eurot/h (ilma käibemaksuta), s.o kokku summas

100 eurot (ilma käibemaksuta).

36. Kuna menetluskulud jäid avaldaja kanda, tuleb mõista avaldajalt sissenõudja kasuks välja

menetluskulu 100 eurot käibemaksuta. Avaldaja peab seega maksma sissenõudjale

menetluskulude katteks 100 eurot (käibemaks ei lisandu).

37. Sissenõudja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab vastava taotluse.

38. Harju Maakohtu 17.11.2023 määrusega rahuldati avaldaja menetlusabi taotlus ning avaldaja

vabastati riigilõivu 30 euro tasumisest. Avaldaja on esitanud seisukoha menetluskulude osas

26.04.2024, mille kohaselt on avaldaja jätkuvat maksejõuetu ning rahaliste vahendite ja

sissetulekute puudumise tõttu võiks jätta avaldajalt menetluskulud välja mõistmata, kuna see

piiraks ka ebamõistlikus ulatuses avaldaja resotsialiseerumise ja taasühiskonnastamise.

39. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg

1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks

välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

40. Kohus leiab, et menetlusabikulu 30 eurot tuleb avaldajalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd

kohus on avalduse rahuldanud, kuid asja menetlus on toimunud avaldaja huvides. Tuleb

rõhutada, et avaldajal on olnud aastatepikkune võlgnevus, mille sundtäitmine ei ole

õnnestunud. Seega ei ole õiglane olukord, kus nõude täitmisest aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamine viiakse läbi riigi kulul.

41. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab avaldajat,

et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud

isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

42. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude

väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda

riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (30 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi

jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

44. TsMS § 179 lg 3 sätestab, et TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti

Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada

määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldajal võimalik menetluskulude riigituludesse väljamõistmist

vaidlustada.

45. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

46. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

47. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja

sissenõudja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik