4-24-186/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30. aprill 2024

Kohtuasja number

4-24-186

Kohtunik

Mario Truu

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla

5. jaanuari 2024. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 6500,23,000131

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja

Tartu Vangla, esindaja peaspetsialist Kaisa Uusen

Teine määruskaebemenetluse

pool

Nikolai Lilitškin (isikukood 36211112712)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 2. märtsi 2024. a määruse põhiosa vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

2. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja või

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 5. jaanuari 2024. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 6500,23,000131 karistati

menetlusalust isikut Nikolai Lilitškini karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi rahatrahviga

25 trahviühikut ehk 100 eurot. Kiirmenetluse otsuses on kirjas, et N. Lilitškin solvas Tartu

Vanglas 12. oktoobril 2023 kella 8.08 paiku valvureid.

2. N. Lilitškin esitas seepeale 11. jaanuaril 2024 kaebuse Tartu Maakohtule. Ta palus kiirmenetluse

otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. N. Lilitškini peamine etteheide seisnes selles, et

talle ei tagatud tõlgi abi, mistõttu polnud tal võimalik tutvuda väärteoasja materjaliga. Tema

esitatud riigi õigusabi taotluse vormidelt nähtub, et ta nõudis enda sõnul nii tõlgi kaasamist kui ka

kaitsja määramist, aga kohtuvälise menetleja ametnik seda ei võimaldanud. N. Lilitškin väidab

sedagi, et kohtuvälise menetleja ametnik nõudis temalt kiirmenetluse otsuse allkirjastamist ilma

tõlki kaasamata ja kiirmenetluse otsust vene keelde tõlkimata.

2(5)

3. Tartu Maakohtu 2. märtsi 2024. a määrusega tühistati Tartu Vangla 5. jaanuari 2024. a

kiirmenetluse otsus ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 119 lg 1

ja § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et N. Lilitškin taotles kohtuvälises

menetluses tõlgi kaasamist. Sellele osutab muu hulgas asjaolu, et talle tutvustati tema õigusi ja

kohustusi vene keeles. Kõnekas on seegi, et kiirmenetluse otsuse kättesaamisega samal päeval

esitas N. Lilitškin kaks riigi õigusabi taotlust, vaidlustamaks kiirmenetluse otsuse põhjusel, et

menetlusse ei kaasatud tõlki ja et ta pidi allkirjastama dokumendid, mida polnud vene keelde

tõlgitud. Sellele, et N. Lilitškin ei saanud väärteomenetlusest aru, viitab ka asjaolu, et ta allkirjastas

üksnes kiirmenetluse otsuse esimese lehekülje, jättes allkirjastamata järgmisel leheküljel

kajastatud tema enda ütlused. Küll aga kinnitas N. Lilitškin kiirmenetluse otsuse ärakirja

kättesaamist allkirjaga. Tema käitumine osutab sellele, et ta ei nõustu kiirmenetluse otsusega ega

soovi seetõttu allkirjastada ütluste ja kiirmenetlusega nõustumise osa. VTMS § 56 lg 4 sätestab,

et kui menetlusalune isik keeldub ütluste, allkirja või kinnituse andmisest, loetakse see

kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Kohtuvälisel menetlejal tulnuks alustada üldmenetlust.

Puudusi kohtuvälises menetluses (tõlgi kaasamata jätmine ja üldmenetluse asemel kiirmenetluse

kohaldamine) ei saa enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seepärast tuleb väärteomenetlus lõpetada.

Ehkki N. Lilitškin taotles riigi õigusabi, ei vaja ta seda enam, sest kohus tühistab tema kaebuse

alusel kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse.

4. Maakohtu määruse vaidlustas Tartu Vangla, taotledes selle tühistamist ja uue otsustuse tegemist

N. Lilitškini kaebuse menetlusse võtmise kohta. Kohtuväline menetleja leiab, et kohus pidas

tõeseks N. Lilitškini kaebuses öeldut ilma kohtuvälise menetleja seisukohti arvestamata.

Riigikohus on selgitanud, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses pole kohustuslik muu hulgas

siis, kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja

arusaadava läbiviimise (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 19.05.2015, 3-1-1-38-15, p 7).

Kohtuvälise menetleja ametnik suhtles N. Lilitškiniga vene keeles ja küsis viimase käest, kas ta

soovib tõlgi abi. N. Lilitškin seda ei soovinud ja seetõttu tõlki ei kaasatud. Ka hiljem ei taotlenud

ta tõlgi abi. Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja N. Lilitškin poleks teineteist mõistnud, oleks

tõlk kaasatud. Samuti nähtub asja materjalist, et N. Lilitškinile tutvustati tema õigusi ja kohustusi

vene keeles, mida ta kinnitas allkirjaga. Siis ei avaldanud N. Lilitškin, et ta ei saa aru enda

õigustest või kohustustest. Tõik, et kiirmenetluse otsuses jäi üks lehekülg allkirjastamata, on

tingitud kohtuvälise menetleja ametniku tähelepanematusest. Kui N. Lilitškin keeldunuks allkirja

andmisest, oleks kohtuväline menetleja lisanud otsusele sellekohase märke või alustanud

üldmenetlust. N. Lilitškin ei väljendanud kordagi seisukohta, et talle pole aru saada kiirmenetluse

olemus, etteheidetav tegu, määratud karistus või see, mille kohta ta allkirja annab. Oluliseks saab

pidada sedagi, et N. Lilitškinil on 20 kehtivat väärteokaristust, mistõttu on talle tema õigusi ja

kohustusi väärteomenetluses varem korduvalt tutvustatud ja ta teab väärteomenetluse olemust.

Asjaolu, et N. Lilitškin esitas kiirmenetluse otsuse kättesaamisega samal päeval kaks riigi õigusabi

taotlust, ei kinnita, et ta taotles tõlgi abi juba varem. N. Lilitškinile tutvustati tema õigusi ja

kohustusi menetluse alguses, kuid siis ta ei taotlenud ka kaitsjat.

5. Ringkonnakohus võttis 4. aprilli 2024. a määrusega väärteoasja kirjalikku menetlusse ja andis

pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks. Seepeale saatis N. Lilitškin ringkonnakohtule enda

seisukohad, väljendades jätkuvalt soovi tõlgi kaasamiseks. Samuti viitab N. Lilitškin riigi

õigusabile. Ringkonnakohtule saatis kirja ka Tartu Vangla, kes jääb määruskaebuses esitatu

juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel lõpetada, kuid peab vajalikuks muuta vaidlustatud määruse põhjendusi.

3(5)

7. Kõigepealt leiab ringkonnakohus, et tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses ei too alati

kaasa väärteomenetluse lõpetamist kohtumenetluses. N. Lilitškin heidab kohtuvälisele

menetlejale ette seda, et talle ei tagatud kohtuvälises menetluses tõlgi abi, samas kui kohtuvälise

menetleja väitel suheldi N. Lilitškiniga vene keeles ja kuna ta ei soovinud tõlgi kaasamist, siis

seda ka ei tagatud. VTMS § 24 lg 2 ls 1 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses

menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ja kohtumenetluses.

Ringkonnakohus möönab, et juhul kui lugeda tuvastatuks, et N. Lilitškin taotles kohtuvälises

menetluses tõlgi kaasamist, kuid talle ei tagatud tõlgi abi, oleks põhjust rääkida menetlusõiguse

rikkumisest. Öeldu ei tähenda aga seda, et tegu olnuks tingimata olulise rikkumisega.

8. VTMS § 150 lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on

arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Selle sätte puhul võeti aluseks

kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS § 339 lg 1 p 9 järgi on kriminaalmenetlusõiguse

rikkumine oluline, kui kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda.

Seda punkti on Riigikohus tõlgendanud selliselt, et see peab silmas ainult kriminaalasja

kohtulikku arutamist tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Kohtueelses menetluses

võib aga tõlgi kaasamata jätmise korral tulla kõneks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

KrMS § 339 lg 2 mõistes. Niisugusel juhul on tarvis tuvastada, et just tõlgi puudumisega kaasnes

või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Kohtueelses menetluses tõlgi

kaasamata jätmist saab kohtumenetluses üldjuhul heastada. (Vt RKKK 06.08.2010, 3-1-1-58-10,

p 12.) Need seisukohad on põhimõtteliselt mutatis mutandis ülekantavad väärteomenetlusele.

9. VTMS § 150 lg 2 näeb ette, et kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu

rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kuigi

väärteomenetluses on väärteoasja menetlemise, sh sisulise lahendi tegemise pädevus (ehk

õigusemõistmise funktsioon) enamikel juhtudel esmajärjekorras kohtuvälisel menetlejal

(vt nt VTMS § 72 lg 1 ja RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 9), leiab ringkonnakohus, et tõlgi

kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses peaks samuti olema oluline rikkumine vaid siis, kui

sellega kaasneb või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu otsus. Üldjuhul on kohtuvälises

menetluses (nagu näiteks kiirmenetluses) tõlgi puudumine kohtumenetluses heastatav, kuna

kohtuvälises menetluses tehtud otsuse saab vaidlustada maakohtus, kes peab väärteoasja arutama

VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo) (vt nt RKKK 01.03.2023,

4-22-3337/12, p 9 koos viitega). Kui tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses heastatakse

kohtumenetluses, ei tingi ainuüksi tõlgi varasem puudumine ebaseaduslikku ega põhjendamatut

kohtuotsust.

10. Menetletavas asjas võib väärteoasja materjalide (sh N. Lilitškini seisukohtade) põhjal öelda, et

N. Lilitškinile tõlgi tagamata jätmist kohtuvälises menetluses ei saa käsitada sellise rikkumisena,

mida poleks saanud maakohtus tema kaebuse lahendamisel heastada ja millega võinuks kaasneda

talle ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse (ja väärteoetteheite) tegemine. Seetõttu on

ringkonnakohus seisukohal, et tõlgi kaasamata jätmine N. Lilitškini suhtes toimetatud

kiirmenetluses ei too kaasa väärteomenetluse lõpetamist.

11. Samuti leiab ringkonnakohus, et N. Lilitškini allkirja puudumist kiirmenetluse otsuse selles

lahtris, kuhu menetlusalune isik kinnitab allkirjaga kiirmenetlusega nõustumise, ei saa käsilolevas

asjas lugeda allkirja andmisest keeldumiseks VTMS § 56 lg 4 mõistes. Selle sätte kohaselt

loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks lisaks muule menetlusaluse isiku poolt allkirja

andmisest keeldumist. Riigikohus on VTMS § 55 lg 3 p-le 1 ja § 56 lg 2 p-le 8 tuginedes korduvalt

märkinud, et menetlusalune isik peab andma eraldi allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta ning

sellise allkirja puudumine välistab kiirmenetluse kohaldamise (vt RKKK 29.05.2003, 3-1-1-75-

03, p 6 ja 02.11.2009, 3-1-1-92-09, p 6.3). Riigikohus on aga leidnud sedagi, et menetlusaluse

4(5)

isiku eksimust allkirja andmisel ülekuulamisprotokolli valesse lahtrisse ei saa pidada

kiirmenetlust välistavaks asjaoluks (vt RKKK 03.05.2013, 3-1-1-48-13, p 6). Ringkonnakohtu

arvates ei tähenda allkirja ekslik puudumine kiirmenetlusega nõustumise kohta seda, et see tuleks

alati lugeda kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Kohtuvälise menetleja koostatud kiirmenetluse

otsuses on märgitud N. Lilitškini väidetavad sõnad, et ta on nõus kiirmenetlusega. N. Lilitškini

kaebusest maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest ei nähtu, et ta vaidleb

sõnaselgelt vastu kiirmenetluse kohaldamisele. Lisaks on kohtuväline menetleja avaldanud, et

N. Lilitškini allkiri jäi lisamata üksnes kohtuvälise menetleja ametniku tähelepanematusest.

Märkimist väärib seegi, et VTMS § 56 lg 4 teise lause järgi tuleb allkirja puudumise korral

kiirmenetluse otsusele märkida menetlusaluse isiku keeldumine, ent midagi sellist N. Lilitškini

suhtes tehtud kiirmenetluse otsuses kirjas pole. Samuti on kiirmenetluse otsusele lisatud

N. Lilitškini allkiri kinnituseks selle kohta, et talle on tutvustatud VTMS §-s 19 sätestatud õigusi

ja kohustusi ning VTMS § 55 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda. Seega saab öelda

või vähemasti on võimalik, et ta oli tõesti vaatamata allkirja puudumisele vastavas lahtris

kiirmenetlusega nõus. Allkirja puudumise põhjuse ja N. Lilitškini nõusoleku või selle puudumise

kiirmenetluse kohaldamise kohta saanuks maakohus ise välja selgitada ja õigupoolest tulnukski

kohtul seda teha. Sellistel asjaoludel ei saa pelka allkirja võimalikku ekslikku puudumist

kiirmenetluse otsuses kiirmenetlusega nõustumise kohta pidada allkirja andmisest keeldumiseks,

mis välistaks tingimata kiirmenetluse ja mille tõttu peaks väärteoasja arutav kohus

väärteomenetluse lõpetama.

12. Küll aga leiab ringkonnakohus, et kiirmenetluse kohaldamise välistas asjaolu, et N. Lilitškin ei

soovinud kohtuvälisele menetlejale ütlusi anda. Kuigi kiirmenetluse otsuses on kirjas väidetavalt

N. Lilitškini sõnad, et ta on kiirmenetlusega nõus, järgneb sellele tema öeldu, et „ma ei soovi

hetkel ütlusi kirja panna, niikuinii kaeban selle asja kohtusse“. VTMS § 56 lg 4 järgi loetakse

kiirmenetlusega mittenõustumiseks muu hulgas ütluste andmisest keeldumine. VTMS § 55 lg 1

p 3 loeb kiirmenetluse kohaldamise üheks tingimuseks selle, et menetlusalusele isikule oleks

võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ehkki see säte on sõnastatud nii, et ütluste

andmist peab olema võimaldatud (mitte aga nii, et kiirmenetluse kohaldamiseks peab

menetlusalune isik alati ütlused ka andma), võib Riigikohtu praktikast välja lugeda, et

kiirmenetlust saab läbi viia VTMS § 55 lg 1 p 3 ja § 56 lg 4 järgi siiski vaid juhul, kui

menetlusalune isik on andnud (sisulisi) ütlusi väärteo toimepanemise kohta. Riigikohus on

selgitanud, et menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on tõendiks, sest need

sisaldavad teavet, mille alusel on võimalik kindlaks teha eeskätt väärteokoosseisu pärasus,

õigusvastasus ja süü, ent ka teised väärteoasja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Näiteks

sellised sõnad nagu „olen tutvunud“ ei sisalda aga faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid väärteo

toimumise üle otsustada ja seetõttu ei ole Riigikohus lugenud niisuguseid sõnu ütluste andmiseks

väärteo toimepanemise kohta. Ütluste andmata jätmine on samastatud ütluste andmisest

keeldumisega (vt RKKK 16.10.2003, 3-1-1-100-03, p 8). Seda ei paista vääravat isegi see, kui

menetlusalune isik on samal ajal kiirmenetlusega nõustunud (vt RKKK 16.10.2003, 3-1-1-100-

03, p 2).

13. Ka maakohtute praktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et kiirmenetluses on ütluste

andmine

kohustuslik

(vt nt HarjuMK

23.10.2023,

4-23-2059,

p-d

46,

ja

49,

ViruMK 13.06.2016, 4-16-1428, p 9, ViruMK 02.04.2014, 4-13-6739, p 5, TartuMK 27.08.2012,

4-12-2625, p 7, ViruMK 25.10.2010, 4-10-1831, lk 4).

14. Sõltumata sellest, et N. Lilitškin oli väidetavalt nõus kiirmenetlusega, ei andnud ta väärteo

toimepanemise kohta sisulisi ütlusi, mis välistas VTMS § 55 lg 1 p 3 ja § 56 lg 4 alusel

kiirmenetluse kohaldamise. Kohtuväline menetleja poleks tohtinud kiirmenetlust läbi viia ja tal

5(5)

tulnuks alustada üldmenetlust (vt ka RKKK 09.10.2003, 3-1-1-109-03, p 6 ja 02.11.2009, 3-1-1-

92-09, p 7). Kuna väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata väärteoasja

kohtuvälisele menetlejale üldmenetluse alustamiseks, on õige maakohtu otsustus tühistada

kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus (vt ka RKKK 16.10.2003,

3-1-1-100-03, p 9 ja 23.10.2018, 4-18-51/15, p 10).

15. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ning § 147 lg 1 p-st 3, muudab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 2. märtsi 2024. a määruse põhiosa vastavalt käesolevas

määruses märgitule. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Ringkonnakohus jätab

määruskaebuse rahuldamata.

16. Maakohus ei andnud N. Lilitškinile riigi õigusabi ja N. Lilitškin seda kaebetähtaja jooksul ei

vaidlustanud. Samas esitas N. Lilitškin Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2024. a määruse peale

enda seisukohad. Ta viitab muu hulgas ebamääraselt riigi õigusabile, kuid esitatust ei nähtu selget

taotlust riigi õigusabi saamiseks ega sedagi, kas ta soovib vaidlustada hoopis maakohtu otsustust

riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta. Kuna ringkonnakohus jätab ka vaidlustatud määruse

väärteomenetluse lõpetamist puudutavas osas muutmata, jääb N. Lilitškini ebaselge viide riigi

õigusabile pikema tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)