3-23-364/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-364

Haldusasi

ScandicTex Pro OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023

riigilõivu tagastamisest keeldumist puudutava otsustuse nr 1.10-

22/491-2 ja 17.02.2023 vaideotsuse nr 1.10-22/491-4 tühistamise-

ning vastava riigilõivu tagastamise kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – ScandicTex Pro OÜ, esindaja Heino Hõbeoja;

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

03.02.2023 otsustus nr 1.10-22/491-2 ning sellega seonduv

17.02.2023 vaideotsus nr 1.10-22/491-4;

2. Kohustada vastustajat riigilõivu tagastamise küsimust uuesti

läbi vaatama;

3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks vastava

menetluskuluna välja riigilõiv summas 20 eurot;

4. Käesoleva lahendi jõustumisel tagastada kaebaja poolt

üleliigselt tasutud riigilõiv summas 30 eurot;

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi

tähemärkidega

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

30.04.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ScandicTexPro OÜ esitas 22.11.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 18-ne töötaja lühiajalise

töötamise registreerimise taotlused. Igalt avalduselt oli riigilõiv 48 eurot, kokku (18x48) = 864 eurot.

2. ScandicTexPro OÜ esitas 21.01.2023 avalduse, et loobub taotluste registreerimistest ning palus

toimingu tegemise taotlus läbi vaatamata jätta ja teha kohane otsus.

3. PPA lõpetas menetlused, kuid keeldus 03.02.2023 otsusega riigilõivu tagastamisest. ScandicTex Pro

OÜ esitas otsuse peale vaide.

4. PPA jättis 17.02.2023 vaideotsusega nr 1.10-22/491-4 ScandicTex Pro OÜ vaide rahuldamata.

5. ScandicTex Pro OÜ esitas 19.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

03.02.2023 riigilõivu tagastamisest keeldumise otsuse nr 1.10-22/491-2 ja 17.02.2023 vaideotsuse nr

1.10-22/491-4 tühistamise ning vastava riigilõivu tagastamise kohustamise nõudes.

6. Tallinna Halduskohus võttis 21.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

7. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 24.04.2023.

8. Tallinna Halduskohus määras 01.03.2024 haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9. Kaebaja hinnangul tuleb tasutud riigilõiv tagastada, kuna PPA on teinud otsuse jätta taotlus läbi

vaatamata. Siinkohal on ebaoluline, kas PPA on alustanud taotluse menetlust või kelle algatusel on

jäetud taotlus läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine on taotluse läbi vaatamata jätmine.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

11. PPA lõpetas menetlused, kuid keeldus 03.02.2023 otsusega riigilõivu tagastamisest

riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 punkt 4 järgi, kuna RL § 15 lg 1 punkt 4 ei kohaldu antud juhtumi

puhul. PPA jättis riigilõivu tagastamata kuna tööandja tegi avalduse taotluste tagasivõtmise kohta küll

enne taotluse läbivaatamist, kuid mitte kohe peale taotluste esitamist, vaid kaks kuud hiljem, kui PPA

oli juba taotlusi menetledes enamus toiminguid teinud. Praktikas tagastab PPA riigilõivu juhul kui

tööandja võtab taotluse tagasi enne kui jõutakse toiminguid tegema hakata, antud vaidluse puhul olid

aga taotlused menetluses ning suurem osa tehtud. Seega on riigilõivu tagastamata jätmine on

õiguspärane. Kaebajale on selgitatud ka varasemalt, et tasutud riigilõivu ei tagastata, kui

menetlustoimingud on juba lõppjärgus.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 riigilõivu

tagastamisest keeldumist puudutavat otsustust nr 1.10-22/491-2 ja ka sellekohast 17.02.2023

vaideotsust nr 1.10-22/491-4 ning taotletud nende tühistamist, samuti vastava riigilõivu tagastamise

kohustamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2023 määrusega menetlusse võetud.

Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub

vastustaja 03.02.2023 otsustuse nr 1.10-22/491-2 õiguspärasuse küsimuses, sest sellega keelduti

riigilõivu tagastamisest. Riigilõivu tagastamisele suunatud kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul

kui vaidlustatud otsus nr 1.10-22/491-2 osutub õigusvastaseks. Otsustuse õiguspäraseks osutumise

korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa. Taoline printsiip kehtib ka

vaideotsuse suhtes, mille võib tühistada pigem õigusselguse huvides ning eeldusel, et nõndanimetatud

põhivaidlus laheneb kaebaja kasuks.

13. Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 otsustusega nr 1.10-22/491-2 keelduti kaebajale 18 isiku

lühiajalise töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivude tagastamisest, kuigi

kaebaja võttis taotlused teataval hetkel tagasi. Nähtuvalt haldusasja materjalist jättis Politsei- ja

Piirivalveamet isikute lühiajalise töötamise taotlused läbi vaatamata 23.01.2023. Riigilõivu

tagastamisest keelduti käesolevas asjas vaidlustatud 03.02.2023 otsustusega. Kaebaja on seisukohal, et

riigilõivu, mida oli tasutud 18 isiku eest kokku summas 864 eurot, oleks pidanud taolises situatsioonis

riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 alusel siiski tagastama.

14. Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 otsustuse, millega keelduti riigilõivu tagastamisest, on

lähtutud haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p-st 2 märkides seejuures, et riigilõivuseaduse (RLS) § 15

lg 1 p 4 ei kohaldu, sest töötamise registreerimise taotluste sisulise läbivaatamisega oli alustatud ning

algatatud ka registreerimisest keeldumine. Kaebaja omakorda tugineb RLS § 15 lg 1 p-le 5.

15. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p 2 lõpeb toimingu menetlus põhjendatud otsusega

toimingut mitte sooritada. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 punktide 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud

riigilõiv kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist ja kui toimingu

tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata.

16. Riigilõivu tagastamist reguleerib riigilõivuseadus. Nähtuvalt haldusasja materjalist olid antud juhul

riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud riigilõivu tagastamise tingimused täidetud.

Riigilõiv tagastatakse kui isik võtab toimingu tegemise taotluse enne taotluse läbivaatamist tagasi ja kui

see seejärel jäetaksegi läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamise küsimus ei sõltu sellest kui palju või vähe

on jõutud teha teatavaid järelepärimisi või muid toiminguid. Eelnimetatud olukorda reguleerib

riigilõivuseaduse § 15 lg 2, mille kohaselt võib tagastatavast summast taotluse läbivaatamisega

kaasnenud menetluskulu maha arvata ja kui menetluskulu suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks

määrata, siis arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette

nähtud riigilõivust. Põhimõtteliselt sama printsiip kehtib näiteks ka halduskohtumenetluses (HKMS §

104 lõiked 5 ja 6 ning RLS § 15 lg 3).

17. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsustus ning õigusselguse

huvides ka vastav vaideotsus. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsustus osutus õigusvastaseks, on

vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue. Samas võib kohus lähtuvalt halduskohtumenetluse

seadustiku § 41 lg 3 kohustamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat nii haldusakti andma

või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Antud juhul on

põhjendatud kohustada vastustajat seda uuesti otsustama, sest vastustajale peab jääma võimalus

küsimust veelkord kaaluda, arvestades seejuures näiteks RLS § 15 lg-s 2 sätestatut.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu

vastustajalt välja mõista. Riigilõivu suurus taoliste nõuete puhul on 20 eurot. Vähemalt selles ulatuses

on riigilõivu ka tasutud. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Seega tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 20 euro suurune summa. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist

on kaebaja tasunud tegelikult riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §

104 lg 5 p 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem. Seega kuulub käesoleva lahendi jõustumisel kaebajale tagastamisele üleliigselt tasutud 30 euro

suurune riigilõiv.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja

nime tähemärkidega. Kaebaja on seda ka taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik