2-24-100070/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-100070 Tsiviilasi X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 4 245,98 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Ylt X kasuks põhivõlgnevus summas 3000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.01.2021 kuni 21.02.2024 eest summas 870,96 eurot ning viivis alates 22.02.2024 kuni põhinõude (3 000 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud Y kanda.

4. Mõista Ylt X kasuks välja menetluskulud summas 930 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2 Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. X (hageja) esitas 02.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Wlt ja Ylt (võlgnikud) 3817,68 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2024 võlgnikele makseettepaneku. Võlgnikud esitasid nõudele vastuväited ning 24.01.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 21.02.2024 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 06.10.2020 sõlminud suulisest laenulepingust tulenev võlgnevus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3 000 eurot, viivis summas 870,98 eurot ning põhinõudelt summas 3 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras sätestatud viivis alates 22.02.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 26.03.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Kohus toob selguse huvides välja, et kuigi hageja on nõudnud kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 870,98 eurot, on kohtu hinnangul hageja eksinud viivise arvutamisel ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 01.01.2021 kuni 21.02.2024 eest summas 870,96 eurot (viivis arvutatud viivisekalkulaator.ee abil).

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

3 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 490 eurot ning õigusabikulu summas 553 eurot (käibemaksuta).

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 4245,98 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4 500 eurot tasuda riigilõiv summas 490 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 490 eurot.

Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 553 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 4,6 tundi. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot (käibemaksuta).

Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 11.02.2024 kuni 17.03.2024 tehtud menetlustoiminud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 3,5 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 420 eurot (käibemaksuta).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindaja perioodil 02.01.2024 kuni 15.01.2024 menetlustoimingutele (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, vastuväidetega tutvumine) 1,1 tundi.

TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa kostjalt nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 484² esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses. TsMS § 484² teise lause kohaselt muid avaldaja maksekäsu kiirmenetluse kulusid ei hüvitata. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas

4 nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 930 eurot (riigilõiv 490 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 420 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik