2-22-11628/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-11628

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus J.

S. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

1294,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja S. R.

Kostja: J. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus J. S. vastu osaliselt.

2. Mõista J. S.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 340,24 eurot, samuti viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

3. Mõista J. S.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed nr 62-66)

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

10.05.2024

23,01 eurot

10.06.2024

23,71 eurot

10.07.2024

24,44 eurot

10.08.2024

25,18 eurot

10.09.2024

25,96 eurot

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 37% kostja kanda ja 63% hageja kanda.

5. Mõista J. S.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 207,20

eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS §

2-22-11628

2/7

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 07.03.2019 järelmaksulepingu nr

7043363859, mille alusel sai kostja 731,99 eurot krediiti. Krediit on välja makstud, kostja on

teinud tagasimakseid kogusummas 269,45 eurot, sellest 50,59 eurot on arvestatud põhiosa

katteks ja 218,86 eurot intressi katteks.

2. Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu

24.12.2020 avaldusega üles. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 681,40 eurot, intressi

113,23 eurot, võla sissenõudmiskulusid 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 405,39 eurot ning viivist alates 10.08.2022 kuni põhivõla

tasumiseni seadusjärgses määras.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 27.03.2023 ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet.

Hageja 06.04.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest ning

tegi päringu pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Maksehäireid ei tuvastatud,

pensioniregistri andmetel oli kostja sissetulek järelmaksu taotlemise ajal 639 eurot kuus.

5. Maakohus andis hagejale 04.09.2023 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu

väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-22-11628

3/7

6. Hageja esitas 12.09.2023 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 731,99

eurot ning on teinud tagasimakseid 269,45 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 731,99 – 269,45 = 462,54 euro

väljamõistmist ning viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras

alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud,

taotleb hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt.

7. Kohus täpsustas 18.03.2024 hageja nõudearvestust. Menetlusosalised täpsustatud

nõudearvestusele vastuväiteid ei esitanud.

8. Hageja 12.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1062,50

eurot (riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 782,50 eurot, summa käibemaksuta).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 340,24 eurot, samuti pärast

kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Kostjal tuleb

tasuda viivist kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud summalt alates

kohtuotsuse jõustumisest. Viivist tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust

nõuda kostjalt muid tasusid.

10. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja J. S. sõlmisid 07.03.2019 järelmaksulepingu, mille

alusel anti kostjale 731,99 eurot krediiti (dtl 8-15). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu punktile 3.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt graafikule (dtl 11-12) tagasi maksta.

11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 01.01.2019 krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%. VÕS

§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 *

20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 37,67% aastas (dtl 13),

mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 269,45 eurot, millest

50,59 eurot on arvestatud põhiosa katteks ja 218,86 eurot intressi katteks. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõla (681,40 eurot), intressi (113,23 eurot), sissenõudmiskulude (40

eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (405,39 eurot) ja

hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist

protsendina põhinõudest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

2-22-11628

4/7

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 27.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 36-37).

16. Hageja 06.04.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt märkis kostja laenutaotlusesse oma sissetulekuks 750

eurot. Pensioniregistri andmed kinnitasid, et kostja keskmine töötasu oli 639

eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu. Lepingu

sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Laenuandja lähtud laenuotsuse

tegemisel sellest, et kostja töötava ja korrektse maksekäitumisega isikuna tuleb

toime igakuise tagasimakse tasumisega summas 28,97 eurot.

16.2. Krediidiandja

lähtus

laenutaotleja

esitatud

ankeedist,

tegi

päringu

maksehäireregistrisse ning arvestas varasemate maksekohustuste täitmist, mida

ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega

1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist

kindlaks

laenusaaja

väljaminekute,

majapidamiskulutuste

ega

finantskohustuste suurust.

16.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

2-22-11628

5/7

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

16.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja on 12.09.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

19. Kostja sai lepingu alusel laenu 731,99 eurot ning on teinud tagasimakseid summas

269,45 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 11-12)

järgsed põhivõla osamaksed nr 1-41 täies ulatuses ning 0,46 eurot 42. osamaksest, mille

maksetähtpäev oli 10.09.2022.

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 24.12.2020

avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu,

pooltevaheline leping jäi kehtima ning kostjal tuli teha põhiosamakseid vastavalt

maksegraafikule.

21. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole pika aja vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa esialgse maksegraafiku 42.

põhiosamaksest (12,61– 0,46 = 12,15 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 43-61 (summas 328,09

eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 340,24 eurot.

Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja osamaksed nr 62-66 maksegraafiku järgsetel

tähtpäevadel. Hageja ei esitanud 18.03.2024 saadetud nõude arvestust puudutavale

kohtunõudele (dtl 78-79) vastuväiteid.

2-22-11628

6/7

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue jäävad rahuldamata. Hageja 12.09.2023 avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus

asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses

määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud

rahalise kohustuse täitmisega.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1263,28 euro tasumist (sh põhivõlg 681,40 eurot,

intress 136,49 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 405,39

eurot ja viivise tasumist põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 340,24 eurot,

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 122,30 eurot ja seadusjärgse

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõuete rahuldamise ulatus on ligikaudu 37%

(arvestuse aluseks olev tehe: 462,54 / 1263,28 * 100% = 36,61%). Seega jäävad

menetluskulud 37% ulatuses kostja kanda ning 63% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1062,50 eurot

(riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 782,50 eurot).

27. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (280 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

28. Hageja lepingulise esindaja kulu on 782,50 eurot ning toimingud on järgmised: 28.1.

Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse

ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine,

esitamine kohtule ajalise arvestusega 3 tundi, tunnitasuga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu).

28.2. Hageja 06.04.2023 puuduste kõrvaldamine ja kohtule esitamine ajalise

arvestusega 2 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksu ei lisandu).

28.3. Hageja 12.09.2023 vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule

esitamine ajalise arvestusega 0,5 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksu ei

lisandu).

29. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile

kulunud aeg on ülemäärane. Vaidlus ei olnud asjaolude ega tõendite poolest mahukas. Hagi

alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja

tavaline tegevus. Maakohus vähendab TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu

3,5 tunnini (sellest 2 tundi hagiavalduse koostamiseks, 1 tund kohtunõudele vastamiseks

seoses laenu väljastamisel läbi viidud kostja krediidivõime kontrolliga ning 0,5 tundi

menetluskulude nimekirja koostamisele).

2-22-11628

7/7

30. Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev

asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning

sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on

põhjendatud ja vajalik 3,5 * 80 = 280 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

31. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 + 280 = 560 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 37% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,37

* 560 = 207,20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja

ei mõista.

32. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik