2-23-12878/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12878

Tsiviilasi

I. T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik I. T. (isikukood XXX, viibimiskoht

Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald)

Usaldusisik vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post

kristo@mmab.ee; telefon 6640600)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. T. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I. T. (isikukood XXX) pankrot 30.04.2024 kell 15.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada I. T. pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post kristo@mmab.ee; telefon

6640600).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21.05.2024 algusega kell 10.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja.

Võlausaldaja

esitab

taotluse

koos

nõudeavaldusega

haldurile.

Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

pärast

pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile.

7. Määrata Kristo Tederile usaldusisiku tasu summas 682,50 eurot (lisandub

käibemaks), kokku 832,65 eurot.

8. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 422,73 eurot (sh käibemaks)

Kristo Tederile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb –

Maria

Mägi

Advokaadibüroo

OÜ

(arvelduskonto

EE832200221039155226

Swedbank).

9. Välja mõista I. T.lt usaldusisiku tasu ülejäänud summas 409,92 eurot (sh käibemaks)

Kristo Tederi kasuks.

10. Pankrotihaldur Kristo Teder täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni I. T.

usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

11. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-

aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 30.04.2025.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja

võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg

6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel,

loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumisest.

Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud I. T. (võlgnik) avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku tasumisele

kuuluvate kohustuste jääk kokku 36 524,54 eurot. Võlgnikul vara ega sissetulekuid ei ole

(võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 24.07.2023). Võlgniku selgituse kohaselt on

võlakoorem liialt suur, mistõttu on ebareaalne need täies ulatuses ära tasuda.

Kohtumääruse põhjendused

2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada I. T.

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

4. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on liitunud

kogumispensioniga

osakud

realiseerinud

2021.

Võlgniku

teadaolevad

kohustused

moodustavad 54 115,25 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 10 täitemenetlust. Võlgnik ei

suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

5. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetus tekkinud abielu lahutusest ja töökoha

kaotusest, mistõttu tekkisid võlgnevused, mille tasumiseks vahendeid polnud. Võlgnikul on

kaks alaealist last, kellest üks on sündinud 2015 ja 2017 aastal, kellele tuleb võlgnikul

elatisraha tasuda. Võlgnik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja lisab, et

võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, mida varasemalt on jooksvalt tagastanud, kuid

sissetulekute kadumisel ei ole ilmselt enam olnud võimeline neid tagastama. Usaldusisik toob

välja, et võlgnik on kriminaalasjas nr 1-22-5644 kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis korduvalt. Usaldusisikule ei ole teada, kaua

võlgnikul tuleb veel vanglas viibida, kuid viidatud asjaolu samuti mõjutab võlgniku võimalusi

tegeleda tulutoova tegevusega ja täita oma kohustusi.

6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine

või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad.

7. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Usaldusisik toob esile, et võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, millest tulenevalt on võimalik otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Juhul

kui kohus algatab võlgniku I. T. kohustustest vabastamise menetluse ja kuulutab välja

võlgniku

pankroti,

on

usaldusisik

nõus

jätkama

pankrotihaldurina,

kes

täidab

pankrotimenetluse jooksul võlgniku usaldusisiku ülesandeid.

8. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda.

Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest

vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

9. Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest,

eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate

nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et

võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma

käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

10. Usaldusisik Kristo Teder on esitanud tasunõude 5,25 töötunni eest kokku summas 682,50

eurot (1 tund – 130 eurot, millele lisandub käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1

kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS §

54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust

ja kutseoskusi.

11. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on

põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 832,65 eurot (sh käibemaks). Käesolevas

menetluses realiseeritav pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti

välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest

vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1

alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks

võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

12. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas

summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti

pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei

saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust

ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku

pärijad,

liikmed,

osanikud,

aktsionärid,

juhtorgani

liikmed

või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

13. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 422,73 eurot (sh käibemaks)

hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku

tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud

usaldusisiku tasu summas 409,92 eurot (832,65-422,73) mõistab kohus välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik