3-22-2226/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-2226

Otsuse kuupäev

30. aprill 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Urge Veis OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ

kaebused

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. juuni

2022. a otsuste nr 13-29.1/22/1660 ja nr 13-29.1/22/1665

tühistamiseks ning uute otsuste tegemiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I Urge Veis OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu

Kaebaja II KARJAKOPPEL OÜ, volitatud esindaja Henno

Nurmsalu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

volitatud esindaja Eva Rückenberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Urge Veis OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2024

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-22-2226

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urge Veis OÜ esitas 17. märtsil 2022 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) toetustaotluse viitenumbriga 41002200180 maaeluministri 3. veebruari 2017. a

määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“

(määrus nr 14) alusel. Toetust taotleti veiselauda rekonstrueerimiseks, sadevee kanalisatsiooni

trassi rajamiseks koos rest kaevudega ja karjaaia rajamiseks. Kogu projekti kavandatavaks

maksumuseks oli 572 250,27 eurot, millele taotleti toetust summas 226 618,24 eurot. PRIA

jättis 28. juuni 2022. a otsusega nr 13-29.1/22/1660 Urge Veis OÜ taotluse rahuldamata.

Urge Veis OÜ esitas 19. juulil 2022 PRIA otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 29. septembri

2022. a vaideotsusega nr 13-29.1/22/1851-2 rahuldamata.

Urge Veis OÜ esitas 19. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28. juuni 2022. a

otsuse nr 13-29.1/22/1660 tühistamiseks ja PRIA uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Tartu

Halduskohus võttis 19. oktoobri 2022. a määrusega Urge Veis OÜ kaebuse menetlusse ning

andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks (haldusasi nr 3-22-2226).

2. KARJAKOPPEL OÜ esitas 17. märtsil 2022 PRIA-le toetustaotluse viitenumbriga

41002200187 määruse nr 14 alusel. Toetust taotleti mobiilsetele seadmetele: rullpress,

heinaveo haagis ja loomade varjualus. Kogu projekti kavandatavaks maksumuseks oli 67 235

eurot, millele taotleti toetust summas 26 894 eurot. PRIA jättis 28. juuni 2022. a otsusega nr

13-29.1/22/1665 KARJAKOPPEL OÜ taotluse rahuldamata. KARJAKOPPEL OÜ esitas

PRIA otsuse peale 26. juulil 2022 vaide, mille PRIA jättis 29. septembri 2022. a

vaideotsusega nr 13-29.1/22/1897-2 rahuldamata.

KARJAKOPPEL OÜ esitas 24. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28. juuni

2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1665 tühistamiseks ja PRIA uue otsuse tegemiseks

kohustamiseks. Tartu Halduskohus võttis 24. oktoobri 2022. a määrusega KARJAKOPPEL

OÜ kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks (haldusasi nr 3-

22-2267).

3. Vastustaja esitas 18. novembril ja 22. novembril 2022 kohtule mõlemas haldusasjas vastuse

kaebusele ning ühtlasi palus liita haldusasjad nr 3-22-2226 ja 3-22-2267 ühte menetlusse.

4. Kohus liitis 23. novembri 2022. a määrusega haldusasjad nr 3-22-2226 ja 3-22-2267 ühte

menetlusse ning otsustas liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-22-2226.

5. Tartu Halduskohus määras 21. novembri 2023. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebajad põhjendavad kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

6.1. PRIA järeldused ei tugine tõendatud asjaoludel. Kaebajad vastavad määruses nr 14

taotlejale, taotlusele ja toetatavale tegevusele kehtestatud nõuetele. PRIA otsuses kajastatud

äriühingud on iseseisvad ega moodusta kontserni või muul viisil seotud äriühinguid. Määruses

ei ole viidet tulumaksuseadusele, mistõttu ei ole see kohaldatav. Põllumajanduslik

majapidamine saab olla vaid ühe ettevõtja majandusüksus, mis on ühtse majandusliku ja

3-22-2226

tehnilise juhtimisega. Urge Veis OÜ, Heinamaa OÜ, Urge Nuumveiste Farm OÜ ja

KARJAKOPPEL OÜ on kõik eraldiseisvad põllumajandustootjad ning meelevaldne on

lugeda neid üheks põllumajanduslikuks majapidamiseks. Kaebajate hinnangul saab

põllumajanduslik majapidamine olla siiski ühe ettevõtja majandusüksus, ühtse majandusliku

ja tehnilise juhtimisega üksus. Eeltoodud äriühingud ei moodusta määruse nr 14 § 17 lg 4

mõttes kontserni ning puudub teiste isikute valitsev mõju. Erinevatele isikutele kuuluvad

ettevõtted on teinud küll omavahel tehinguid, kuid tegemist ei ole selliste seostega, mida

võiks pidada valitsevaks mõjuks. PRIA ebaõige käsitluse järgi võiks kõiki ühistegevuse

kriteeriumi alusel investeeringutoetuste voorudes hindepunkte saanud ettevõtjaid pidada

üksteisega seotuks, mis ei saa kuidagi olla määruse eesmärkidega kooskõlas.

6.2. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei esine viidatud ettevõtetel maksukohustuste rikkumisi.

Vennad Roland Gabor ja Romek Gabor alustasid põllumajandusliku maa rentimisega

Pärnumaal ettevõttes Garold Grupp OÜ, koos tegutseti vaid 2010. aaastal. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks ei ole vaideotsuses nimetatud asjaolusid arvesse võetud. Pelgalt asjaolu, et

ettevõtted on ajaloolistel põhjustel tegutsemas samas piirkonnas, osaliselt sama vana

laudakompleksi selgelt eristatavates osades, ei tähenda, et tegemist on asukohalise seosega,

mis viitab ühele majandusüksusele. Tegemist on sisuliselt kahe venna erinevate ettevõtetega,

millel ei ole ühtset juhtimist või muud seost. Ettevõtete tegevus ei välju tavapärase

majandustegevuse piiridest. Vaidlustatud otsused on oluliste kaalutlusvigadega ja

põhjendamata. PRIA on ärakuulamise raames antud selgitusi võtnud arvesse vaid formaalselt.

6.3. PRIA ei ole tuvastanud, et kaebajate kogu müügitulu oleks tekitatud eesmärgiga saada

toetust. Kaebaja I hinnangul puudus tal motiiv müügitulu muutmiseks toetuse saamise

eesmärgil ja selleks heina müügi arvete vastav muutmine või tekitamine. Juhul kui PRIA ei

arvesta teistelt partnerettevõtetelt müügi ettevalmistamiseks ostetud loomadega omatoodangu

arvestuses, siis ka nende loomade mahaarvamisel arvestusest on kaebaja I müügitulu piisav

täitmaks määruses nr 14 sätestatud nõudeid. Kaebaja II on seisukohal, et puudused arvete

vormistamisel ei ole sellised, mis seaks müügitulu saamise näidatud ulatuses kahtluse alla.

Tegevused erinevate ettevõtete vahel loomade müügi organiseerimisel ei ole piisavad

käsitlemaks erinevaid ettevõtteid ühise majandusüksusena.

6.4. Tegemist ei ole müügitulu kunstliku tekitamisega, vaid tavapärase majandustegevusega.

Loomade ümberpaigutamised ja müügid ettevõtete vahel on tingitud VTA eeskirjadest ja

vajadusest paigutada loomi ettevõtte alla, kus tehakse kõigile välja veetavatele loomadele

karantiin ja veterinaartoimingud. Maheettevõte võib osta mittemahedaid loomi aastas mitte

rohkem kui 10% kogu täiskasvanutest loomadest ja seda tuleb kooskõlastada eelnevalt

järelevalveasutusega. Osta võib ainult lehmikuid, mullikaid, kuid pullvasikaid vanemaid kui 8

kuud ei tohi osta. Maheloomade ostmisele piiranguid ei ole. Kui noorlooma tahetakse osta ja

välja viia Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, siis kehtivad ühed Veterinaar- ja Toiduameti

(VTA) eeskirjad ja nõuded, kui loomad saadetakse EL-st välja on teised tingimused ja

karantiinid. Sellest tingituna on toimunud loomade ümberpaigutamised ja müügid ühelt

ettevõttelt teise, kus tehakse kõigile väljaveetavatele loomadele karantiin ja

veterinaartoimingud lähtuvalt kehtivatest nõuetest. Eeltoodu oli PRIA-le teada. Loomade

müügieelne koondamine ja müügi ühine korraldamine ei täida mitte müügitulu näiliku

tekitamise eesmärki, vaid on eluliselt vajalik täitmaks kõiki loomade ekspordiks vajalikke

nõudeid. Tegemist on ühistegevuse ja lubatava koostööga. Maaelupoliitikas on ühise

majandustegevuse edendamine eesmärgipärane tegevus. Ühistegevus ja koostöö erinevate

ettevõtete vahel ei ole automaatselt tingimuste kunstlik tekitamine eesmärgiga saada toetust.

Ettevõtete vahel toimub koostöö ka majanduslikust aspektist lähtudes ja kõik ei ole seotud

toetuste saamisega.

6.5. Kaebaja I selgitab, et loomad asuvad Pärnumaal, sest seal on ettevõttel Heinamaa OÜ

laut. Heina, allapanuheina, silo transpordib Heinamaa OÜ oma tarbeks enda maadelt

3-22-2226

Harjumaalt. Vajalikku mahesööta ostab firmadelt, kes on mahetunnustatud, lähtudes

mahepõllumajanduslikule tootmisele kehtestatud nõuetele. Urge Veis OÜ ja Heinamaa OÜ

karjatavad oma loomi Urge Veis OÜ-lt ja Urge Nuumveiste Farm OÜ-lt renditud maadel.

Rendilepingud on tasuta, kuid põlde deklareerib rendileandja (lisatud on rendilepingud, mis

on sõlmitud vastavalt 2015. ja 2018. a). Heinamaa OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ on

mahetunnustatud ja teevad omavahel koostööd. Heinamaa OÜ toodab heina KARJAKOPPEL

OÜ põldudel. Vastavalt kokkuleppele on KARJAKOPPEL OÜ tasu Heinamaa OÜ-le 50%

toodangust. KARJAKOPPEL OÜ transpordib söödad Harjumaalt oma loomadele, kes asuvad

Pärnumaal. Heinamaa OÜ müüb liigse heina kas Harjumaal või vajadusel ka Pärnumaal.

6.6. Kaebaja II rõhutab, et kogus heina õiguspärasel viisil ja on seda teinud samamoodi ka

varem. Teatud perioodi möödumisel on tehtud heina ja silo tarnijatega arveldused vastavalt

tarbitud kogustele või ülejäägile. KARJAKOPPEL OÜ omab heinamaid, aga heina tootmine

toimub koostöös Heinamaa OÜ-ga viimase tehnikaga ja lepingu alusel. KARJAKOPPEL OÜ

heina tootmine sõltub enda vajadusest, samuti asjaolust, kas on huvilisi heina ostuks. Määrava

tähtsusega on ka ilmastikutingimused. Näiteks aastal 2018 müüdud heina kohta on 20 arvet.

Kaebaja II esitas selgitused, kuidas on füüsiliselt eristatud loomapidamishooned ja vajadusel

oleks PRIA nõudmisel esitatud ka eraldi arvestus tootmiskulude osas. Kaebaja II on esitanud

menetluses tõendid loomade müügi kohta. Kaebajal on loomakasvatushooned, maaressurss,

tehnika. Jääb arusaamatuks, kuidas ja millistel kaalutlustel on vastustaja jõudnud järeldusele,

et kaebaja majandustegevuse tulemusel puudub kaebajal ikkagi täielikult omatoodang.

Kaebaja II on kaebuse esitamise seisuga müünud 2022. a 3 veist (pullikut) ja alustab

müügikaalu saavutamisel järgmiste vasikate müümist.

6.7. Kaebaja II seaduslikul esindajal oli võimalus tutvuda sugulase ettevõtte Urge Veis OÜ

poolt viimase lepinguliselt esindajalt tellitud ja esitatud vaidega, mille sisulised väited

kattusid paljuski kaebajat II puudutavate taotluse rahuldamata jätmise alustega. Võimaldatud

ligipääs teise isiku vaidele ei tähenda ega tõenda, et äriühingu juhtimine on seotud või

tegemist on valitseva mõjuga.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

7.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 2

lg 1 p-st d ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (määrus nr

1307/2013) art-st 4 lähtuvalt on Heinamaa OÜ, KARJAKOPPEL OÜ, Urge Nuumveise Farm

OÜ ja Urge Veis OÜ käsitletavad ühe põllumajandusliku majapidamisena, sest ettevõtted on

seotud nii isikulise seose (omanikud ja juhatuse liikmed on vennad või abikaasad) kui ka

ühise majandusliku huvi kaudu.

7.1.1. Kohtupraktika kohaselt on juba määrav võimalus avaldada valitsevat mõju, mistõttu ei

ole vaja tõendada, kas valitsevat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama.

Mõjutamise võimalus peab olema tõeline. Kõigi seotud ettevõtete majandustegevus toimub

samade füüsiliste isikute juhtimisel, ettevõtete otsustuspädevate isikute vaheline seotus

lihtsustas omavahelist koostööd selliselt, et kaebaja I vastaks toetuse saamise tingimustele.

Määrus nr 14 ei viita tulumaksuseadusele, kuid analoogia korras saab tulumaksuseaduse

(TuMS) § 8 lg-st 1 lähtuda.

7.1.2. Äriühingute tegutsemine koos, majanduslik toimumine ning äriühingute seaduslike

esindajate ning osanike tihe omavaheline perekondlik side on piisavad pidamaks äriühinguid

seotud isikuteks. Lisaks viitavad tehingulased asjaolud (ärisuhted seotud ettevõtete vahel,

otsustuspädevad isikud on lähikondsed ning tegutsevad samas asukohas, hooajatöödel

vastastikku abistamine) toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga saada

toetust suuremas suuruses, kui seda meetme määrus oleks võimaldanud. Juba tegutsemine

viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust kui ühest majandusüksusest,

3-22-2226

on piisav, et lugeda äriühinguid seotud isikuteks. Vaadeldes nimetatud äriühinguid koos,

nende tegutsemist ja seotust omavahel ka läbi kolmanda isiku pilgu läbi, jääb äriühingutest

mulje kui ühest majandusüksusest. Ebaausat konkurentsi tekitab olukord, kus ühe kasusaaja

või huvigrupi ümber tekitatakse formaalselt sõltumatute toetuskõlbulike ettevõtete võrgustik,

mis on loodud eelkõige toetuste saamiseks. Asjas kogutud asjaolusid kogumis hinnates

joonistub välja toetuste koondumine ühtede ja samade isikuteringi kuuluvate ettevõttete kätte.

Kaebajad ei ole täiendavalt selgitanud ega esitanud tõendeid, millistele konkreetsetele

Konkurentsiameti ja Maksu- ja Tolliamet järeldustele valitseva mõju kontekstis nad toetuvad.

7.1.3. PRIA hinnangul toimub eelnimetatud ettevõtete (varjatud) juhtimine vendade Roland

Gabor ja Romek Gabor poolt. Varjatud juhtimisega on tegemist ka siis, kui isik omab ning

kontrollib äriühingut, kuid kes formaalselt ei ole juhatuse liige ja kes avalikult ei tegele

ühingu juhtimisega, kuid kelle juhiseid ja soovitusi täidetakse töötajate või juhatuse liikmete

poolt. Roland Gabor või Romek Gabor on tihtipeale seotud ettevõtete osanikud või juhatuse

liikmed, mistõttu on neil kontroll äriühingute üle. Urge Veis OÜ, Urge Nuumveise Farm OÜ,

Heinamaa OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ avaldavad mõju üksteisele läbi sugulussidemete,

ettevõtluses osanikeks ja esindusõigust omavateks juhatuse liikmeteks olemise kaudu.

Mõlema ettevõtte majandusaasta aruannetes on seotud osapoolteks loetud tegevjuhtkonda

koos tema lähedaste pereliikmetega ning eraisikust omanikku ning kõigi eelpool nimetatute

valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjaid. Kaebajad on endaga seotud äriühingutega

jaganud taotlusega seonduvat teavet. Kaebajad on kinnitanud äriühingute omavahelisi suhteid

ja põllumajandustegevuste ja tootmiste jaotamist erinevate äriühingute vahel, kuigi

müügituluna näidatakse toodete müüki omatoodanguna.

7.1.4. Määruse nr 14 § 17 lg 3 ja 4 tingimusi on seega sisuliselt rikutud, sest ühisesse

majandusüksusesse kuuluvad Urge Veis OÜ ja Heinamaa OÜ on taotlenud ja neile on

määratud arengukava programmperioodil kokku juba 678 010,55 eurot toetust, kuigi

maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta on 500 000 eurot. Seega on kaebaja I ja II

puhul määruse § 17 lg 4 nõue ületatud ning neil ei ole arengukava programmperioodil

täiendavale toetusele õigust.

7.2. Kaebajad on kunstlikult tekitanud omatoodetud põllumajandusliku müügitulu. Kaebajad

esitasid vastuolulisi selgitusi, mis panid aluse PRIA kahtlustele kaebajate tegevuste

vastavusest meetme määrusele. Olukorras, kus kasvõi osa kaebajate müügitulust oli tekitatud

kunstlikult toetuse saamise eesmärgil, ei vasta esitatud müügitulu kogumis määruse nr 14 § 2

lg-le 1. Kohtupraktikas on rõhutatud, et omatoodetud põllumajandustooteks ei saa lugeda

sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahendamise abil, teenuse sisseostmisel või

koostöös teiste ettevõtjatega olukorras, kus taotlejal endal puuduvad töövahendid kauba või

toodangu valmistamiseks. Taotlejal peab olema võimekus ise toodangut toota, mida näitab

vajalik põhivara ja tööjõu olemasolu. Müügitulu tekkimiseks on vaja teha kulutusi, st tulu

nõuab sisendit, kas siis põllumajandusmasinatele või tööjõule tehtavate investeeringute ja

kulutuste näol. Seega ei saa omatoodetud põllumajandustooteks pidada sellist toodet, mis on

saadud kaupade või teenuste vahetuse tulemusena, teenuse sisse ostmisena või koostöös teiste

isikutega olukorras, kus isikul endal töövahendid kauba valmistamiseks puuduvad. Kaebaja II

on toetustaotluses esitanud omatoodetud müügitulu kohta andmeid, milles sisaldub määruse

nr 14 § 2 lg-le 1 mitte vastav müügitulu. Kaebaja esitatud veiste müügitulu on tekitatud

kunstlikult. Olgugi, et ka tegelikult omatoodetud müügituluga oleks kaebaja II vastanud

määrusele § 2 lg-le 1, siis on objektiivselt tuvastatud müügitulu andmete kunstlik tekitamine

ja kaebaja tahtlus ebaõigete andmete põhjal saada toetust.

7.2.1. PRIA-le esitatud materjalidest nähtub, et 2020. ja 2021. majandusaastal liikusid loomad

Urge Veis OÜ, Urge Nuumveiste Farm OÜ, KARJAKOPPEL OÜ ja Heinamaa OÜ vahel

ning lõpuks müüs üks äriühing (valdavalt Urge Veis OÜ) need kolmandatele ettevõttele.

Sellist loomade liikumist arvestades oleks looma justkui kolm korda toodetud ja kõik

3-22-2226

nimetatud ettevõtted märgivad seda kui omatoodetud põllumajandusliku toote müügitulu.

Sellisel viisil loomade liikumise puhul tuleb äriühinguid käsitleda ühe majapidamisena ning

looma ühe majandusüksuse poolt koostoodetud põllumajandusliku tootena. Kaebaja I

selgitused loomade liikumise kohta ei ole elulises ega majanduslikus mõttes loogilised.

Arusaamatu on, miks on loomade tootmiseks vajalikud tootmisetapid jaotatud Roland Gabor

ja Romek Gaboriga seotud äriühingute vahel. Ettevõtete vahelised tõendamata või raskesti

tõendamata tehingud ja kokkulepped ei ole tehtud tavapärastes turutingimustes.

7.2.2. Kaebaja II esitas omatoodetud põllumajandusliku toodete müügitulu tõendamiseks 8

arvet 2020. a ja 8 arvet 2021. a kohta. Kolme arve kohaselt müüdi kaebajale I maheveiseid

summas 6 404, 53 eurot. Kaebaja selgitas, et tegelikult müüdi sellel arvel kajastatud loomad

välismaa äriühingule, kes tasus teisele isikule. Kaebaja II pangakonto väljavõttest nähtuvalt

tasus loomade eest 23. veebruaril 2021 kaebaja I, mitte väidetud välisriigi äriühing. Samuti

nähtub loomade registrist, et loom liikus kaebaja II karjast kaebaja I karja, kus loom 16.

veebruaril 2021 realiseeriti. Kaebaja II esitatud lehmikute arvel (6. märtsi 2020. a arve Impex

DMD D.O.O: nr 20200103) näidatud loomad liikusid kaebaja II karjast 5. märtsil 2020

Heinamaa OÜ karja ning sealt 2. märtsil 2020 edasi kaebaja I karja, kus loomad märtsis 2020

realiseeriti. Arvete osas selgitas kaebaja II, et arve nr 20200103 on tasaarveldatud sama

kuupäeva kandva Heinamaa OÜ ostuarvega nr 2020007 summas 2177,26. Vastustaja

hinnangul ei ole kaebaja II selgitused asjakohased. Arve on käibemaksuta, arve saajaks on

teine ettevõte ning tasumisena selgitatakse kolmanda osapoole tasaarveldusi, kes tegelikult ei

ole samuti looma realiseerinud. Tegelikult müüdi loomad kaebajale I ja tema müüs loomad

edasi kaebaja II poolt väljatoodud välisettevõtetele. Seega on kaebaja II 2020. majandusaastal

arve nr 20200103 ning 2021. majandusaastal arve nr 2021-0201 vastuolulised. Urge Veis OÜ,

Urge Nuumveiste Farm OÜ, KARJAKOPPEL OÜ ja Heinamaa OÜ 2020. ja 2021.

majandusaastal väljaliikunud loomade eelnevat liikumist kajastavast tabelist on näha, et

loomad liiguvad eelnimetatud ettevõtete vahel ning lõpuks üks neist (valdavalt Urge Veis

OÜ) müüb need mõnele muule ettevõttele. Ainuüksi raamatupidamises kajastatud arve ja selle

alusel raha maksmine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, kui

puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist või

seda, et tehingu teiseks pooleks on ka tegelikult arvel näidatud isik.

7.2.3. Samuti ei ole tegevus majanduslikult arusaadav. Urge Veis OÜ ja Urge Nuumveiste

Farm OÜ müügiarveid koostab ja väljastab Roland Gabor, KARJAKOPPEL OÜ arvete

koostajaks on Romek Gabor ehk sisuliselt koostati ettevõttete omavaheliste tehingute puhul

arved iseendale või oma vennale. Kaebaja II kahe majandusaasta kogumüügitulu moodustas

kokku netosummas 29 213,24 eurot, sellest 21 209,53 euro ulatuses olid müügitehingud Urge

Veis OÜ-ga. KARJAKOPPEL OÜ ja Urge Nuumveiste Farm OÜ ei oma rullheina ja rullsilo

tegemiseks vajalike põhivahendeid ja nende ettevõtete omatoodetud põllumajanduslike

toodete tootmiseks tehtud kulutuste hulgas ei ole ühtegi arvet, mis tõendaks, et nendes

tootmisprotsessides kasutati teise ettevõtte tehnikat. Kaebajal I puuduvad heina tegemiseks

põhivahendid, mistõttu ei saa heina müüki pidada omatoodetud müügituluks määruse nr 14 §

2 lg 1 järgi. Eluliselt ei ole usutav olukord, et heina tegemiseks põhivahendeid mitteomav

ettevõte leiab järgmise majandusaasta lõpus, et eelmisel majandusaastal suurel hulgal müüdud

heinakoguse kohta seotud ettevõttele ei ole tehtud arvet ja see vormistatakse tagantjärgi mõni

kuu enne taotluse esitamist. Ainuüksi raamatupidamises kajastatud arve ja selle alusel raha

maksmine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, kui puuduvad

faktilised asjaolud, mis tõendavad majandustehingute tegelikku toimumist või seda, et tehingu

teiseks pooleks on ka tegelikult arvel näidatud isik. Tagantjärgi koostatud ostuarve ei tõenda

tegelikku majandustegevust, vaid tekitab kahtluse kaebaja I väidete usaldusväärsuses. Kaebaja

I on toetustaotluses esitanud omatoodetud müügitulu andmeid, milles sisaldub määruse nr 14

§ 2 lg-le 1 mitte vastav omatoodetud müügitulu.

3-22-2226

7.3. Määruse nr 1306/2013 artiklile 60 tuginevalt ei olnud PRIA-l kaalumisruumi. Kaebaja I

on toetuse taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid müügitulu kohta, tegemist on kunstliku

tingimuste täitmisega. Kaebaja I tegevus oli tahtlik. Kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute

vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama

ettevõtjaga. Euroopa Kohtu praktikast (nt C-607/13) lähtuvalt saab tehingute puhul arvesse

võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid.

Heina ja veiste müügitehingud, ettevõtete vahelised laenud ja teenuseosutamise lepingud

näitavad, et arvete tegelik tasumine kõne all olevate ettevõtete vahel on kunstlik. Tegevuse

eesmärgiks oli ettevõtete vahel vastastikuste kohustuste kunstlik loomine. Tehinguid on

teinud omavahel tugevalt seotud ettevõtted, mille üle on valitsev mõju kas Roland Gaboril või

Romek Gaboril. Tuvastatud asjaolude kogum kinnitab, et kaebajad täitsid toetustingimused

kunstlikult. Kaebaja II on jätnud väidetavate tehingute täpsemad asjaolud ja asjade

üleandmise piisavalt dokumenteerimata. Sellega on kaebaja II võtnud riski, et ei suuda

vajadusel tõendada toetuse tingimuste tegelikku täitmist.

KOHTU SEISUKOHT

8. Vaidluse all on PRIA 28. juuni 2022. a otsuste nr 13-29.1/22/1660 ja nr 13-29.1/22/1665,

millega jäeti vastavalt kaebaja I ja kaebaja II toetustaotlused rahuldamata, õiguspärasus.

Pooled on erineval seisukohal, kas kaebajaid on põhjendatud käsitleda ühtse

põllumajandusliku majapidamisena ning kas nad on järginud omatoodangu ning teisi toetuse

saamiseks vajalikke tingimusi või on tegemist olnud toetuse saamise tingimuste kunstliku

loomisega.

9. Määruse nr 14 § 17 lg-te 3 ja 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta

500 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku ning ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad

või konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega

seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot arengukava

programmiperioodil. Toetuse piirmäära kehtestamise üheks eesmärgiks on vältida toetuse

põhjendamatut koondumist läbi erinevate äriühingute ühe kontserni või valitsevat mõju

omava(te) isiku(te) kätte. Kui läbi valitseva mõju koonduvad toetused väheste isikute kätte,

siis ei ole nimetatud eesmärgi täitmine praktikas võimalik ning sellised kontsernid või

valitsevat mõju omavad äriühingud või muud isikud saaksid riigiabi kaudu põhjendamatu

konkurentsieelise. Samale seisukohale on sisuliselt asunud ka Riigikohus lahendites asjades nr

3-3-1-80-06 ja 3-3-1-46-15.

10. Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise

tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus

tingimuste täitmisest. Vaidlustatud otsuste ja vaideotsuste tegemise ajal kehtinud Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1 nägi ette, et kui

pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu

makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha

toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või

täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 1303/2013 ja nr 1306/2013 ning

teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Lisaks määruse

nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale,

taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või

3-22-2226

taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3). ELÜPS 80 lg 2 p-de

1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või

osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse

saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud kohustusi.

11. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega

juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks

vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse

põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohtu

praktikas on rõhutatud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või

kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele,

et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks

tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse

õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud

eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada

EL-i õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused

(vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68), C-432/12 (p-d 27 ja 29), Riigikohtu

17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10). Kohtupraktikas on selgitatud, et

kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste

ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku

loomisega võib olla näiteks tegu ka siis, kui kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu

vaid formaalne (eelviidatud Riigikohtu otsuse p 12). Oluline ei ole mitte niivõrd toetust

taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et

kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas

majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.

detsembri 2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23). Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist

võib järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a

otsus asjas nr 3-19-1474, p 29).

12. Seega nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka

toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l keelduda väljamaksetaotluse

rahuldamisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus ehk PRIA-l ei ole eeltoodud

rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele on jõutud ka varasemas

kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d

18-20).

13. Valitsev mõju omakorda oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti

formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.

märts 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Valitseva mõju tuvastamisel tuleb seega

arvestada lisaks määruse nr 14 tingimustele ka konkurentsiseaduse normidega (eelkõige

KonkS § 2 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitega). KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt

teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on

3-22-2226

asjakohane võtta analoogia korras aluseks lisaks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute

kriteeriumid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu

otsuseid asjades nr 3-23-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-1744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on

isikud omavahel seotud, muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel

isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid,

elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 14

ei ole tehtud viidet tulumaksuseadusele ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on

analoogia korras peetud lubatavaks kohaldada ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimusi.

Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku

erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (vt

täpsemalt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474, p 24). Nimetatud normidest

lähtuvalt ei ole valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja asjaolu,

kas isikud tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt

osalusest ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Valitsev mõju võib seisneda ka

muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.

14. Formaalselt iseseisvate äriühingute käsitlemisel PRIA toetuste kontekstis ühtse

põllumajandusliku majapidamisena tuleb silmas pidada Euroopa Liidu õigust. Määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 punkti a kohaselt on „põllumajandustootja“ füüsiline või juriidiline isik

või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või rühma liikmete õiguslik

seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute

territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi

toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega.

Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti b kohaselt on põllumajanduslikuks majapidamiseks

kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad

üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Kohtupraktikas on asutud seisukohale,

et nimetatud sätete kohaselt on võimalik olukord, kus ühel füüsilisel või juriidilisel isikul on

mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuid võimalik on ka olukord, kus mitmel füüsilisel

või juriidilisel isikul on üks põllumajanduslik majapidamine. Viimasel juhul saab rääkida ka

isikute rühmast, kes on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt samuti üks

põllumajandustootja, isegi kui tegemist on mitme erineva juriidilise isikuga. Samuti võib

isikuid käsitleda ühtse põllumajandusliku majapidamisena olukorras, kus ühe ja sama põllu

kohta esitavad ühisest majanduslikust huvist ajendatult vaheldumisi taotlusi äriühingud, kellel

on sama osanik ja juhatus, millest nähtub, et äriühingute üle teostab kontrolli sama isik.

Euroopa Liidu õiguse järgi ei oma tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevate juriidiliste

isikutega. (vt Tartu Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-648, p 19).

Lisaks on kohtupraktikas rõhutatud, et oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse

range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi

taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult

tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2006. a otsus

asjas 3-3-1-80-06, p 23). Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis b määratletud mõiste

„põllumajanduslik majapidamine“ hõlmab kõiki põllumajandustootja juhitavaid tootmisüksusi

ning oluline on, et juhtimise mõiste ei tähenda, et põllumajandustootjal on asjasse puutuva

maa kasutamisel põllumajanduslikel eesmärkidel piiramatu käsutusõigus, kuid

põllumajandustootja peab olema põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt

sõltumatu (Euroopa Kohtu 7. aprilli 2022. a otsus asjas nr C-176/20, p-d 55-56). Samade

isikute kontrolli all olevaid äriühinguid saab käsitleda määruse nr 1307/2013 mõttes ühtse

põllumajandusliku majapidamisena. Seega ei nõustu kohus kaebajatega, et üksnes asjaolust, et

toetuse taotlejad olid eraldi äriühingud, ei saa neid Euroopa Liidu õiguse mõttes ühtse

põllumajandusliku majapidamisena käsitleda.

3-22-2226

15. Kaebajad ei ole omavahelist seotust ja koostööd ning ühisest eesmärgist kantud

majandustegevust eitanud, kuid on seisukohal, et see on toimunud lubatud viisil ning

äriühingute iseseisva tegutsemise tulemusena ei ole põhjendatud neid PRIA toetuste

määramisel sedavõrd tihedalt seotuks pidada, et neile kohalduks määruse nr 14 § 17 lg-s 4

sätestatud piirang. Kohus sellega ei nõustu. Kuigi Urge Veis OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ

puhul on tegemist formaalselt eraldiseisvate äriühingutega, tuleb neid omavaheliste tihedate

sidemete tõttu pidada PRIA toetuste määramisel ühiseks põllumajanduslikuks

majapidamiseks ning seeläbi arvestada määruse nr 14 § 17 lg 4 alusel valitseva mõju kaudu

üksteisega seotud ettevõtjatena.

16. Kohtu hinnangul on kaebajad ja ka Heinamaa OÜ omavahel seotud nii isikuliselt,

asukohaliselt kui ka äriliselt ning tegutsevad suures ulatuses ühisest majanduslikust huvist

kantuna. Kohus nõustub vaidlustatud PRIA otsustes, vaideotsustes ja kaebusele vastustes

esitatud PRIA seisukohtadega ühtse põllumajandusliku majapidamist ja tingimuste kunstlikku

täitmist kinnitavate asjaolude kohta ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg

2). PRIA on otsustes mõlema kaebaja puhul välja toonud äriühingute omavaheliste tehingute

iseloomu ja ulatuse ning nende omavahelised seosed ning seosed ka Heinamaa OÜ-ga. PRIA

on kavandatud otsuste kohta saadetud teavitustes kajastanud ka skeemi, kus on näha, et

samade isikutega on seotud veel Osaühing Garold Grupp ja Urge Nuumveiste Farm OÜ.

PRIA otsustes, vaideotsustes ja vastustes kaebustele kajastatud perekondlik ja majanduslik

side Urge Veis OÜ, Heinamaa OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ vahel on ilmne. Äriregistri ja

rahvastikuregistri andmed kinnitavad, et eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmeteks või

omanikeks on hetkel või on varasemalt olnud kas Roland Gabor või Romek Grabor, kes on

vennad, ning lisaks nendega seotud teised perekonnaliikmed (KARJAKOPPEL OÜ ja

Heinamaa OÜ juhatuse liikmeks on Romek Grabori abikaasa Heti Grabor ning Urge Veis OÜ

üheks juhatuse liikmeks on omakorda Roland Gabori kõrval tema perekonnaliige Rebeka

Gabor). Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et PRIA on KARJAKOPPEL OÜ-le tehtud

otsuses märkinud ekslikult, et Romek Gabor oli selle äriühingu juhatuse liikmeks

ajavahemikul 16. veebruar 2015 kuni 15. märts 2015. Äriregistri andmetest nähtuvalt oli

Romek Grabor selle äriühingu juhatuse liikmeks kuni 15. märtsini 2022. Arvestades nende

äriühingute juhatuse liikmete ja/või omanike perekondlikku sidet on ilmne, et nendel

äriühingutel on omavaheline vahetu mõju üksteise tegevusele, mida kinnitavad ka tihedad

majanduslikud tegevused äriühingute vahel. Samuti on äriühingud ja nende juhatuse liikmed

omavahel seotud erinevate laenude väljastamise ja tagasimaksmise tingimuste kaudu. PRIA

otsustes kajastatud omavaheliste tehingute ja laenude saamise ja tagasimaksmise asjaoludest

nähtuvad tihedad majanduslikud ja isiklikud sidemed nii KARJAKOPPEL OÜ ja Urge Veis

OÜ vahel kui ka tihedad sidemed Heinamaa OÜ-ga. PRIA on kohtu hinnangul vaidlustatud

otsustes veenvalt ära näidanud, et eelnimetatud äriühingute vahel toimub tihe majanduslik

tegevus, mis on suunatud ühiselt veisekasvatusega tegelemisele ja veiste müügile ning

loomade kasvatamisega seotud söödamaterjali kasvatamisele ja kogumisele (hein), millega

seoses tehakse tihedalt tehinguid samade äriühingute vahel. Samuti viitab kaebajate kirjeldus

veiste müügitehingute ning erinevate äriühingute vahel loomade liigutamise vajaduse kohta,

et tegemist on majanduslikult äärmiselt tihedalt seotud äriühingutega. Lisaks tuleb silmas

pidada, et Urge Veis OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ tegevuskohad asuvad lähestikku ja

moodustavad koos sisuliselt ühise tootmiskompleksi (vt PRIA teavitustes kajastatud

katastriüksuste kaart), samuti on äriühingute tegevusalad sarnased või täiendavad üksteist

(tootmine – müük). Sellele viitab ka asjaolu, et nt heina tootmiseks ja loomade (veised)

kasvatamiseks kasutatakse ka teistele seotud äriühingule kuuluvaid maid ja tootmishooneid,

omavahel tehakse ulatuslikult tehinguid nii loomade kui heina soetamiseks ja müümiseks.

3-22-2226

Asjaolu, et MTA ei ole kaebajatel maksukohustuste rikkumist tuvastanud, ei ole ühise

põllumajandusliku majapidamise ja äriühingute seotuse ja vahetu mõju hindamisel määrav.

Ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks ning omavahel seotud ettevõteteks, kellel on

üksteise tegevusele vahetu mõju, pidamine ei tähenda, et maksuõiguslikult oleksid kaebajate

tegevused õigusvastased olnud.

17. PRIA otsustes ja vaideotsustes välja toodud asjaoludest kogumis nähtub kohtule veenvalt,

et Robert Gabori ja Romek Gabori äriühingud Urge Veis OÜ, KARJAKOPPEL OÜ ja

Heinamaa OÜ on seotud isikuliselt, asukohaliselt ja majanduslikult ning äriühingud

tegutsevad sedavõrd seotult, et PRIA toetuste puhul tuleb neid käsitleda ühtse

põllumajandusliku majapidamisena, mis tegutsevad sarnaselt kontserni kuuluvate

äriühingutega, millele rakendub määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud toetuste kogumahu

piirang (programmperioodil 500 000 eurot kõigi seotud ettevõtete peale kokku). Kuna Urge

Veis OÜ, Heinamaa OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ moodustavad ühtse põllumajandusliku

majapidamise määruse nr 1307/2013 mõttes ning on käsitletavad seeläbi ka valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtetena määruse nr 14 § 17 lg 4 mõttes, siis arvestades, et

arengukava programmiperioodil varem Urge Veis OÜ-le (273 559,59 eurot) ja Heinamaa OÜ-

le (404 450,96 eurot) määratud toetuste kogumaht ületas lubatavat maksimaalset

toetussummat kogu perioodi kohta (500 000 eurot), siis on PRIA jätnud õigesti selle vaidluse

esemeks olnud kaebaja I ja kaebaja II täiendavad toetustaotlused rahuldamata. Ühtlasi on

kaebajate käitumine omavahelise seotuse ja valitseva mõju olemasolu eiramisel kantud

eesmärgist täita toetuse saamise tingimused kunstlikult, sest PRIA-le on üritatud jätta ekslikku

muljet justkui äriühingute tegevus ei ole omavahel tihedalt seotud ning neile ei peaks

rakendama määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud maksimaalse toetussumma nõuet. Seega

olenemata hinnangust, kas kaebaja I ja kaebaja II on lisaks osaliselt kunstlikult tekitanud ka

omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu, ei ole kaebaja I toetustaotluse

viitenumbriga 41002200180 ja kaebaja II toetustaotluse viitenumbriga 41002200187

rahuldamine lubatav. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks omatoodetud põllumajandusliku

toodangu müügitulu tingimuse järgimist mõlema kaebaja puhul detailselt analüüsida, sest ka

müügitulu tingimuse täitmise korral ei oleks kaebajatele toetuse määramine määruse nr 14 §

17 lg-s 4 sätestatut arvestades käesoleval juhul lubatud.

18. Omatoodetud põllumajandusliku toodete müügitulu tingimuse osas peab kohus siiski

vajalikuks märkida järgmist. Määruse nr 14 § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda

äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu

oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse

esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas

mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu

müügitulust. Värskemas kohtupraktikas on selgitatud, et omatoodetud põllumajandustoote

kindlaksmääramisel ei ole tulu ja kulu suhe määravalt oluline. Riigikohus selgitas haldusasjas

nr 3-20-1374, et määruse nr 14 määratlemata õigusmõiste „omatoodetud põllumajandustoote“

sisustamisel saab arvestada, et eesmärgiks oli toetuse andmine ettevõtjale, kes ise toodaks või

kasvataks toodangut. Tavapäraselt saab omatoodetud toote all mõista ise, oma vahenditega

tehtud/kasvatatud toodet. Seega, kui on tõendatud, et taotleja tegeles loomade aretuse või

pidamisega ning elusloomi edasi müüs, on tegemist omatoodanguga. Samuti, kui rohi kasvas

põllumajandustootja heinamaal ja hein sealt koristati ning tootja selle müüs, on tegemist tootja

enda toodanguga. Üldjuhul ei peeta vajalikuks omatoodetud toote puhul lähtuda sellest, kui

kaua toote saamiseks aega kulutati või kui palju kulutusi selleks tehti. Seetõttu ei pruugi

tootega seonduva kulu täpne osakaal ja piisav tootmistsükkel olla omatoodangu mõiste

sisustamisel määrav. Kui täitevvõimu hinnangul oleks toetuse saamiseks oluline omatoodangu

3-22-2226

puhul ette näha selle tootmiseks kulunud aeg ja kulutused, oleks see tulnud määruses selgelt

sõnastada. Määruse nr 14 § 2 lg 1 mõte on, et arvesse ei võetaks teiste toodetud

põllumajandustoodete vahendamist ilma taotleja panuseta toote väärtuse tõstmisse. Samuti on

oluline kindlaks teha, kas taotleja tegutseb ise põllumajandustootjana või esitleb kellegi teise

toodetud tooteid oma toodete pähe, luues kunstlikult toetuse saamise tingimused (Vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 5. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-20-1374, p-d 13-14). Kohus

mõistab Riigikohtu positsiooni nii, et üksnes või peamiselt vahendustegevusele iseloomulike

toimingute tegemine ei anna õigust käsitleda toodangut omatoodanguna, kuid omatoodanguks

kvalifitseerimisel ei ole täpne tulu ja kulu suhe ning ajalised kriteeriumid olulised. Seoses

heina müügiga tuleb arvestada, et Riigikohus ei ole heina müügist saadud tulu jätnud

arvestamata põhjusel, et isikul puuduvad heinaniidumasinad ja raamatupidamisest ei nähtu

heina tegemise kulu. Oluline on see, et isikul on olemas põld, kust heina niita ning et heina

tegemine on usutav ning heina müük dokumentaalselt tõendatud. Väheoluline ei ole ka

Riigikohtu osutus, et võib kasutada ka teise isiku abi, kusjuures selle eest tasumise viis ei

pruugi olla määrav (vt eelviidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1374, p 17). PRIA otsustes

tehtud järeldused ei vasta müügitulu osas eelnimetatud põhimõtetele, sest tuginevad sätte

kitsale tõlgendusele, mille kohaselt peab müügitulule tuginev toetaja olema toodangu

peaasjalikult ise valmistanud ning selle eest enamus kulusid kandnud. Värske kohtupraktika

järgi ei ole see asjaolu aga määrav. Lisaks juhib kohus PRIA tähelepanu sellele, et Urge Veis

OÜ puhul oleks ka PRIA otsuses märgitud müügitulu kõrvaldamise korral tema kogu

müügitulu ikkagi kordades suurem määruse nr 14 § 2 lg-s 1 sätestatud määradest (seda on ka

vastustaja oma vastuses kaebusele põhimõtteliselt tunnistanud – vt PRIA vastuse p 2.1.15.).

Seetõttu ei ole Urge Veis OÜ puhul viide määruse nr 14 § 2 lg 1 rikkumisele asjakohane.

Kuna mõlema PRIA otsuse puhul on omatoodangu müügitulu tingimuse täitmise teema siiski

teisejärguline ning toetuse määramine kaebajatele ei ole lubatud määruse nr 14 § 17 lg 4

alusel, siis täpsemalt kohus omatoodetud põllumajandusliku toodangu müügitulu ei analüüsi.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Urge Veis OÜ ja KARJAKOPPEL OÜ kaebused

rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda.

PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider