3-23-2681/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2681

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii

LuikEL

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 määruskaebus

haldusasjas nr 3-23-2681 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.10.2023 otsusega nr 15.3-3.4/1061-1

kehtetuks Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku X tähtajalise elamisloa, viidates

välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 2 p-le 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule).

Sama otsusega tegi PPA Xle ettekirjutuse lahkuda Venemaale (sundtäidetav X

kinnipidamisasutusest vabanemisel, s.o alates 29.11.2023) ja kohaldas sissesõidukeeldu 3

aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA

11.10.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2308), mille kohus tagastas 04.03.2024

määrusega. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.03.2024 määrusega X määruskaebuse, tühistas

Tartu Halduskohtu 04.03.2024 määruse ja saatis asja tagasi samale halduskohtule

3-23-2681

2(5)

ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 12.04.2024 määrusega X

kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi (määrus ei ole jõustunud).

2. X vabanes 29.11.2023 Viru Vanglast.

3. Tartu Halduskohus andis 29.11.2023 määrusega nr 3-23-2681 PPA-le loa X

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus andis 13.12.2023 määrusega loa X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.04.2024.

4. PPA esitas 01.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

kuni

neljaks

kuuks

väljasõidukohustuse

ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 ja § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel. Isiku põgenemise ohule

viitavad VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud asjaolud. Isikul puudub pärast vanglast vabanemist

seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA esitas VF-le taotluse isiku tagasivõtmiseks, mille VF

jättis 03.01.2024 vastuse kohaselt läbi vaatamata. Isik on kriminaalkorras karistatud üheksal

korral. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti

riigi seadusandlusesse ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult

lahkumiskohustust. Süütegude sooritamine annab tunnistust isiku kriminaalsetest ja avalikust

korrast mittehoolivatest vaadetest. Sellest tulenevalt kujutab isik ohtu avalikule korrale. Ta on

korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid ja kasutanud füüsilist vägivalda, sh

ähvardanud oma lähedasi tapmise ja kehavigastuste tekitamisega. Isikul puudub kehtiv

reisidokument ja ta ei ole nõus esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. X

selgitas, et ta soovib pärast vanglast vabanemist ise minna VF saatkonda passi taotlema, kuid

asjaolud näitavad puudutatud isiku soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ja teha

PPA-ga koostööd. Reisidokumendita ei ole võimalik puudutatud isikut Eestist välja saata. Isikul

on olnud VF pass, mille kehtivus lõppes 2011. a-l. Isik ei ole esitanud PPA-le nimetatud

dokumenti või selle koopiat. X sõnul ei soovi ta Eestist lahkuda, sest ta on siin sündinud ja tal

on siin alaealine laps. Lisaks tõi isik välja, et kui ta peaks Venemaale minema, siis saadetakse

ta Ukrainasse sõdima.

X on korduvalt karistatud mh narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole 34 aastaga üritanud

sulanduda Eesti ühiskonda, õppida riigikeelt või taotleda Eesti kodakondsust. X on varem

eiranud katseajal kriminaalhoolduse kontrollinõudeid, olles teadlik, et see toob kaasa

vanglakaristuse täitmisele pööramise, s.t, et teda ei motiveeri õiguskuulekalt käituma isegi

reaalse vangistuse oht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohust ja

isiku varasemast käitumisest tingituna võimalik.

5. X selgitas 03.04.2024 kohtuistungil, et tal ei ole olnud VF passi. Puudutatud isik on valmis

tegema PPA-ga koostööd passi saamiseks, kuid soovib selleks sõita ise Venemaale. X

elukaaslane on kinnitanud, et puudutatud isik saab tema juures elada.

6. Tallinna Halduskohus andis 03.04.2024 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

03.08.2024 (k.a). Isik on VMS mõttes välismaalane, kellel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Isikul puudub seaduslik alus Eestis

viibimiseks. Isik on VF kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA

tunnistas tema tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ning

kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses. Isikut ei ole

võimalik Venemaale välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Isiku puhul esineb

põgenemisoht. Isiku elukaaslase kinnitus, et ta saab tema juurde elama asuda ja isiku väide, et

ta soovib seda teha, ei pruugi põgenemisohtu välistada, kui kaalul on väljasaatmine. Isik on

3-23-2681

3(5)

varem kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale lahkuda (Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 istungi

helisalvestis, Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024 määrus nr 3-23-2681, p 11). 03.04.2024

istungil väitis ta, et võib VF passi saamisel koostööd teha, kui saab ise Venemaale lahkuda.

Samas oli isik mõned minutid varem väitnud, et on vastu enda väljasaatmisele Venemaale. Isiku

selgitustest järeldub, et isik ei ole väljasaatmisega nõus ning kuna reisidokument on

väljasaatmise eelduseks, keeldub ta selles osas koostööst. Eelnevast tulenevalt on tõenäoline,

et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks

kättesaadav ja asub enda väljasaatmist takistama. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Isiku väljasaatmine on jätkuvalt võimalik. VF

keeldus 03.01.2024 isiku tagasivõtutaotluse menetlemisest, kuid PPA saab esitada uue

tagasivõtutaotluse ja Välisministeeriumi vahendusel diplomaatilise noodi. Kohtule on teada

PPA suhtlus VF-ga teiste menetluste raames: varasemate tagasivõtutaotluste menetlus on vahel

toimunud 1,5 aasta vältel ja päädinud tagasivõtuga. Seega on täidetud VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja

3 alused isiku kinnipidamise jätkamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis muudaksid isiku

edasise kinnipidamise ebaproportsionaalseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 04.04.2024 määruskaebuses (täiendatud 16.04.2024) tühistada Tallinna

Halduskohtu 03.04.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ning

vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Põgenemisohtu ei esine. Isik on kõik temale

määratud karistused ära kandnud ja kahetseb tehtut. Eesti Vabariik karistab puudutatud isikut

põhjendamatult kinnipidamiskeskuses kinni pidamisega. Kinnipidamise pikendamine ei ole

proportsionaalne. PPA ja kohus ei ole arvestanud isiku praeguse käitumisega ja tema

paranemisega. Kohus on lähtunud üksnes PPA seisukohtadest. Kohtu seisukoht, et isik ei pruugi

vabaduses viibides olla vastustajale kättesaadav, on alusetu. Kaebaja oleks PPA-le kättesaadav

ka kindlaksmääratud elukohas elades. Kaebaja lähedased (10-aastane tütar, isa ja õde) elavad

Eestis. Kaebajal on elukoht Eestis.

8. PPA palub 22.04.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA ja kohus on

põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milliste isikust

tulenevate asjaoludega ei ole kohus ja PPA arvestanud. Samuti pole välja toodud, mida isik on

teinud endale reisidokumendi hankimiseks. PPA on võimaldanud isikul kasutada internetiga

mobiiltelefoni, mille kaudu on isikul võimalus kiirendada dokumenteerimise protsessi,

broneerides endale e-süsteemis aja dokumendi vormistamiseks. Isik keeldub koostööst PPA-

ga. Kinnipidamise aeg ei ületa maksimaalset lubatud pikkust. Asjaolust, et isikul on Eestis

olemas elukoht ja lähedased pereliikmed, ei tähenda, et ta on õiguskuulekaks muutunud. Isiku

varasem käitumine kinnitab pigem, et sotsiaalne tugivõrgustik, kindel elukoht ja lapse

olemasolu ei ole taganud tema õiguskuulekat käitumist. Isik ei ole varasemate tegudega

näidanud üles hoolivust ega tahet hoolitseda oma lapse eest. Isikut ei ole kinnipidamiskeskuses

viibitud aja jooksul külastanud ükski tema pereliige. Tähtajalise elamisloaga anti isikule

võimalus end tõestada seaduskuuleka inimesena. Isik jätkas kuritegude toimepanemisega. Isiku

soovimatus taotleda dokumenti nii vanglas kui kinnipidamiskeskuses viitab sellele, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita ning võib end siseriiklikult varjama asuda, takistades

väljasaatmismenetluse lõpuleviimist. Isik on varem kohtuistungil öelnud, et ta ei taotle

dokumente, kuna seda tehes saadetakse ta Venemaale välja. Isikule on korduvalt selgitatud, et

iseseisvalt dokumendi taotlemine kiirendab tema väljasaatmise protsessi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada,

kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist

3-23-2681

4(5)

lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ja

eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid

või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt peab

kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud

põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68.

10. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi

ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).

Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo

toimepanemise järgset käitumist.

11. Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja

isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuritegusid,

mille eest on talle mõistetud vangistus, s.o esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud alus. Asja

materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isikul Eestis alaline elamisluba (alates 01.06.2006

kehtiva VMS kohaselt pikaajalise elaniku elamisluba), mille PPA tunnistas 13.08.2020

otsusega nr 13.3-3.4 kehtetuks. Puudutatud isik taotles tähtajalist elamisluba, mille PPA

väljastas 09.09.2020 kehtivusega kuni 09.09.2025. PPA tunnistas 11.10.2023 otsusega nr 1.3-

3.4/1061-1 puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks ja tegi ettekirjutuse lahkuda

Venemaale. PPA taotluse kohaselt on isikule korduvalt selgitatud, et vanglast vabanedes

puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks ning dokumendi puudumisel paigutatakse ta

kinnipidamiskeskusesse,

kuid

isik

on

keeldunud

taotlemast

endale

Venemaale

tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Isik on põhjendanud seda halduskohtu istungil

asjaoluga, et ta ei soovi Venemaale saatmist. PPA taotluse järgi on isik väljendanud soovi minna

ise VF saatkonda, et esitada tagasipöördumistunnistuse taotlus. PPA 22.04.2024 vastuse

kohaselt on puudutatud isikule kinnipidamiskeskuses viibides antud võimalus broneerida

endale VF suursaatkonna elektroonilises süsteemis aeg, et taotleda reisidokumenti, kuid isik ei

ole enda dokumenteerimisega tegelema hakanud. Seega saab puudutatud isiku ütlustest,

hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning esineb ka VSS §

68 p-s 6 nimetatud alus.

12. Eeltoodud asjaolud viitavad ohule, et kinnipidamiskeskusest vabanemise korral ei oleks

puudutatud isik PPA-le kättesaadav ega aitaks kaasa enda väljasaatmisele. Puudutatud isiku

varasem käitumine näitab samuti soovimatust või võimetust järgida kehtestatud õigusakte.

Puudutatud isikut ei ole varem motiveerinud õiguspäraselt käituma ka lapse sünd ega asjaolu,

et katseajal süüteo toimepanemine toob kaasa varasema vanglakaristuse täitmisele pööramise

(vt PPA 11.10.2023 otsuses toodud asjaolud puudutatud isikute süütegude ja karistuste kohta).

Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et puudutatud isik ei asuks vabaduses viibides

vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Venemaale, sh pöörduks ise reisidokumendi

taotlemiseks VF suursaatkonda. Tartu Halduskohus on puudutatud isiku kaebuse haldusasjas

nr 3-23-2308 tagastanud ja tõenäoliselt vähendab see veelgi puudutatud isiku motivatsiooni

aidata kaasa enda Venemaale väljasaatmise korraldamiseks. Eelneva poolt räägib ka

puudutatud isiku haldusasjas nr 3-24-668 esitatud nõue väljastada talle ajutine dokument,

tähtajaline elamisluba vm dokument, et ta saaks viibida Eesti Vabariigi territooriumil, ning soov

loobuda VF kodakondsusest. Seega ei ole pärast halduskohtu määruse tegemist ilmnenud uusi

asjaolusid, mis annaks aluse muuta halduskohtu hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule.

3-23-2681

5(5)

13. Halduskohus on loa andmisel õigesti tuginenud ka VSS § 23 lg 1 p-le 3. VSS § 23 lg 1 p-

le 3 tuginemine eeldab mh seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentidele hankimisel (vrd

Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul

ei ole Venemaale väljasaatmiseks vajalikke reisidokumente. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd

dokumentide hankimiseks. PPA on taotluses selgitanud, et Venemaa jättis 03.01.2024 isiku

osas tagasivõtupalve läbi vaatamata, sest puuduvad andmed isiku kodakondsuse kohta. PPA on

isikule selgitanud, et tema väljasaatmise kiirem korraldamine oleks võimalik, kui isik esitaks

ise Venemaale taotluse tagasipöördumistunnistuse saamiseks.

14. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Määruskaebuses ei ole välja

toodud ühtegi kaalutlust (nt tervis või turvalisus), mis seda hinnangut kummutaks. Vaidlustatud

määrusega ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust (VSS § 25 lg 2).

Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei ole VSS § 10 lg-s 2 nimetatud leebemad

järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt tõhusad. Põgenemise

ohtu ei maanda piisavalt ka see, et puudutatud isikul oli vanglast vabanemise aja seisuga (s.o

29.11.2023) põhimõtteliselt olemas elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus; isiku väitel on tema

elukaaslane kinnitanud, et puudutatud isik võib elada tema juures; ning tal on Eestis sugulasi.

Asja materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isiku suhted oma isa ja õega ei ole

lähedased. Puudutatud isik ei ole seni osalenud oma lapse (10-aastane tütar) kasvatamises ega

tema eest hoolitsemises. PPA 22.04.2024 vastuse kohaselt ei ole ükski lähedane puudutatud

isikut kinnipidamiskeskuses viibimise ajal külastanud. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud

isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole tema karistamine, vaid selle eesmärk on

tagada lahkumisettekirjutuse tõhus täitmine.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 03.04.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)