1-23-1176/63 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev,

koht ja asja läbivaatamise viis

30.04.2024, Tallinn,

kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-23-1176

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Pavel Gontšarov, Orvi Koik

Kohtuasi

Kriminaalasi Reimo Saksa süüdistuses KarS

§ 120 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus

üldmenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne

Pruusi ja Reimo Saksa kaitsja vandeadvokaat Gregori

Palmi apellatsioonid

Prokurör

Ringkonnaprokurör Aarne Pruus

Süüdistatav

Reimo Saks

isikukood: 37811040296; elukoht: XXX; EV kodanik;

emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX;

varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaat Gregori Palm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus täies ulatuses.

2. Lõpetada Reimo Saksa suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, sest tema

tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

3. Rahuldada Reimo Saksa kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi apellatsioon osaliselt.

4. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.

1-23-1176

5. Määrata Advokaadibüroo Lindeberg OÜ-le apellatsioonimenetluses Reimo Saksale

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 329,4 eurot (sh käibemaks).

6. Jätta Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasu 2889 eurot

ning kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest 248,64 eurot riigi kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saab esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. R. Saksa süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises kokkuvõtvalt selles, et 5. oktoobril 2022 sõitis ta ratastraktoriga tahtlikult

vastassuunas teepeenrale pargitud Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA)

kuuluva sõiduauto suunas ning liigutas samal ajal tõstekahvlit üles-alla. Autos viibinud

kolm PTA töötajat tundsid oma elu ja tervise pärast hirmu. Vahetult enne sõiduautoni

jõudmist keeras R. Saks traktori järsult paremale autost mööda ning pidurdas äkki. R.

Saks oli ka varasemates kokkupuudetes PTA töötajatega olnud agressiivne ja ähvardav.

Nõnda traktoriga sõites ähvardas R. Saks PTA töötajaid nii, et PTA töötajad tajusid

reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning see tekitaks hirmutunde ka keskmisele mõistlikule

objektiivsele kõrvalseisjale (muudetud süüdistusakt, tl 93).

Maakohtu otsus

2. Pärnu Maakohus mõistis 29. detsembri 2023. a otsusega R. Saksa ähvardamises süüdi

ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati kahtlustatavana

kinnipidamine, mistõttu kuulub kandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud

karistus jäeti tingimisi kohaldamata, kui R. Saks ei pane üheaastasel katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. R. Saksalt

mõisteti välja ka määratud kaitsjale määratud tasu 2559,6 eurot ja sundraha 1087,5 eurot,

kokku 3647,1 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg ja sõidukulu 248,64 eurot jäeti riigi

kanda.

3. Maakohus leidis, et R. Saks pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, sest

sõitis traktoriga tahtlikult vastassuunas teepeenrale pargitud sõiduauto suunas, kus istunud

PTA ametnikud tajusid reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning pidasid võimalikuks, et R.

Saks võib ratastraktoriga sõiduautole otsa sõita ning selle külge kinnitatud tõstekahvel

võib läbi esiklaasi sõiduauto salongi tungida. Maakohus ei lugenud aga tõstekahvli üles-

alla liigutamist tõendatuks, sest asjatundja ütluste kohaselt ei ole võimalik tõstekahvlit

liigutada, kui traktor sõidab kiiremini kui 20 km/h. Tunnistajate ütlused selle kohta, et

tõstekahvel liikus, võisid olla tingitud sellest, et haarats liigub sõidu ajal amplituudiga 20-

30 cm üles-alla. Kuigi haaratsi liigutamine ei ole tõendatud, suurendas haaratsi liikumine

kohtu arvates siiski kannatanute hirmutunnet.

Prokuratuuri apellatsioon

2(16)

1-23-1176

4. Prokuratuuri apellatsioonis ei vaidlustata ühtegi kohtuotsuse resolutsioonis tehtud

otsustust. Vaidlustatakse üksnes maakohtu järeldust, et traktori tõstukikahvli liigutamine

on tõendamata.

5. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et võrreldes HV vormikaamera 17238 salvestist ja M.A

poolt tehtud fotot, nähtub et tõstukikahvli asend on vahepeal muutunud. R. Saks väitis

istungil, et tõstis kahvli üles, et politseisõiduk saaks välja manööverdada. Pilt tehti enne

videosalvestist ning videosalvestisel on tõstukikahvel oluliselt all pool. Seega on

videosalvestisega tõendatud, et kahvli asend oli hoopiski allpool ning politseiauto

lahkumisel ei olnud vaja tõstukikahvlit üles tõsta. Seega ei vasta R. Saksa väide tõele.

Küll aga tõendab tõstukikahvli asendi muutus seda, et PTA auto suunas sõites oli R.

Saksal võimalik tõstukikahvlit liigutada ning seda ta ka tegi, sest peale PTA sõiduautost

möödumist oli tõstukikahvli asend oluliselt muutunud.

6. Tunnistajate ütlustest ei ole võimalik järeldada, milline oli traktori kiirus vahetult enne

PTA ametnike sõiduautot. Küll aga nähtub tunnistajate ütlustest, et PTA ametnikud

väljusid sõiduautost momendil, kui traktor oli sõiduautost umbes 10 meetri kaugusel.

M.A-l õnnestus autost mööduvast traktorist pilt teha. Liikudes kiirusega 20 km/h läbib

traktor sekundiga 5,5 meetrit. Arvestades ka seda aega, mis M.A-l kulus sõiduautost

väljumiseks ja mööduvast traktorist foto tegemiseks, võiski see aeg olla umbes 1-2

sekundit, lisaks foto tegemise aeg. Seda kõike arvestades ei saanud R. Saksa juhitud

traktori kiirus olla suur. Kui kiirus olnuks 30-50 km/h, siis ei oleks kannatanu jõudnud

sõiduautost väljuda enne traktori jõudmist nende sõiduautoni. Igal juhul ei oleks aga M.A-

l õnnestunud pildistada R. Saksa traktorit momendil, kui ta möödus PTA sõidukist. Seega

võibki järeldada, et R. Saksa traktori kiirus ei olnud suur, vaid oli ca 20 km/h, millest saab

järeldada, et tal oli sisse lülitatud nn töörežiim ja tal oli võimalik traktori haaratseid

liigutada.

7. Kokkuvõtvalt taotleb prokuratuur, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse

seisukoha, et tõendatud ei ole süüdistuse etteheide, et R. Saks PTA-le kuuluva sõiduauto

suunas sõites liigutas tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud kolmharulist tõstekahvlit

üles-alla. Prokuratuur taotleb, et ringkonnakohus loeks tõendatuks, et R. Saks liigutas

PTA auto poole sõites tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud kolmharulist tõstekahvlit

üles-alla.

Kaitsja apellatsioon ja vastus prokuratuuri apellatsioonile

8. R. Saksa kaitsja G. Palm taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Saksa õigeks

mõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja R. Saksale mõistetud karistuse vähendamist.

9. Kaitsja apellatsioonis viidatakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnik RK ütlustele,

kes küll kirjeldas olukorda ohtlikuna, kuid pigem käis see väide olukorra kohta, mis tekkis

siis, kui R. Saks pööras traktori aeda sisse ning oleks võinud tabada heki taha pargitud

PPA (mitte PTA) sõidukit. PPA ametnik AH ütles, et R. Saks kaldus küll pisut PTA

sõiduki poole, kuid püsis pigem tee keskel, ei saaks öelda, et R. Saks võttis suuna otse

PTA ametnike autole. Ka AH hindas ohtlikuks pigem hetke, mil R. Saks oleks peaaegu

PPA sõiduautoga kokku põrganud. Ka R. Saksa ütlused on samasisulised.

10. AA ja MK ütlused viitavad ka sellele, et R. Saks ei üritanud kellelegi otsa sõita.

3(16)

1-23-1176

11. Ainult kannatanud on väitnud, et neile jäi autost istudes mulje, justkui üritaks R. Saks neid

tabada. Kokkuvõttes ütlevad neli isikulist tõendiallikat (RK ja kõik kannatanud), et R.

Saks võttis suuna PTA auto poole, samas neli tõendiallikat, et ta seda ei teinud (R. Saks,

AH, AA ja MK).

12. Vastuolu on ka selles, kas PTA ametnikud lahkusid sõiduautost rahulikult või paanikas.

Kriminaalasjas on piisav kahtlus, et R. Saks ei pruukinud PTA ametnike poole sõita.

Kohus ei ole põhjendanud, miks PPA ametniku RK tunnistused on usaldusväärsemad, kui

PPA ametniku AH omad. R. Saks pidi 90-kraadise pöörde tegemiseks kalduma

vastassuunda, et manööver oleks ohutu.

13. Tõendid ei kinnita, et R. Saks oli ärritunud või tahtnuks PTA ametnike peal oma viha

välja elada. R. Saks oli ka teadlik, et sündmusesse on kaasatud politsei. R. Saksal oli

pigem mure AA ja MK osas. Sündmuskohale jõudes suundus R. Saks esimesena nende

poole ega pööranud PTA ametnikele tähelepanu. Ei ole eluliselt usutav, et ärritunud isik

otsustaks hetkeks ametnikke hirmutada ja loobuks seejärel plaanist täielikult. Ka juhul, kui

PTA ametnikud hirmu tundsid, ei olnud ähvardus tõsiseltvõetav keskmisele kõrvalseisjale.

Igal juhul puudus aga R. Saksal tahtlus PTA ametnikke ähvardada.

14. Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile märgib kaitsja, et prokuröri arutluskäik toetab

kaitsja hüpoteesi, et kannatanutele võis R. Saksi käitumine hirmust tulenevalt näida

hirmsam, kui see tegelikult oli. Kui kohus peaks nõustuma, et R. Saks lähenes PTA autole

väga aeglaselt (vähem kui 20 km/h), tõusetub küsimus, kas selline käitumine on üldse

objektiivsele kõrvaltvaatajal ohtlik isegi kui ta haaratseid liigutas. See muudaks

ebausaldusväärseks kannatanute ütlused, kes väidavad, et nad kartsid eelkõige seda, et

haaratsid võivad suurel kiirusel läbi klaasi tungida ja neid tabada.

15. Prokuröri arutluskäik aga ei võta arvesse seda, et asjatundja arvamuse järgi eeldab

esilaadurite liigutamine seda, et traktor jääks täielikult seisma ning vahetaks sõidukäigu

töökäigu vastu. Ükski tunnistaja ei räägi, et R- Saks oleks suurel kiirusel PTA sõidukile

lähenenud, seejärel peatanud traktori täielikult ning siis asunud aeglasel kiirusel haaratseid

liigutades edasi liikuma.

16. Kui kohus ei nõustu R. Saksa õigeks mõistmisega, palub kaitsja vähendada R. Saksale

mõistetud karistust oma äranägemise järgi. Eelkõige ei tuleks teda allutada

kriminaalhooldusele.

17. Kaitsja esitas ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks kokku summas 329,4 eurot (sh käibemaks).

Menetlus ringkonnakohtus

18. Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2024. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi

kirjalikus menetluses. Pooltele nati õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja kirjalikke

seisukohti kuni 5. aprillini 2024. Seda õigust pooled ei kasutanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(I) Sissejuhatus

10. Ringkonnakohus rahuldab R. Saksa kaitsja G. Palmi apellatsiooni osaliselt, tühistab

maakohtu otsuse ja lõpetab R. Saksa suhtes kriminaalmenetluse, sest tema tegevus võib

4(16)

1-23-1176

vastata liiklusseaduses (LS) sätestatud väärteo tunnustele. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo

toimepanemine ei ole tõendatud.

11. Ringkonnakohus võtab kokku selle osa sündmustikust, milles ei ole vaidlust: 5. oktoobril

2022 soovisid kolm PTA ametnikku teha ühes talus järelevalvetoiminguid juriidilise isiku

suhtes, mille juhatuse liige on R. Saks. Järelevalvetoimingute juurde kutsuti politsei, sest

kardeti, et R. Saksaga võivad tekkida konfliktid. R. Saksa kohal ei olnud, kuid kohale tulid

R. Saksa endine elukaaslane MK ja R. Saksa kasutütar AA. Talu territooriumile

sisenemisel tekkis konflikt PPA ja PTA ametnike ning MK ja AA vahel. Seetõttu

kasutasid PPA ametnikud nende suhtes jõudu. Sellest sai telefoni teel teada ka R. Saks.

Ühel hetkel olid PTA ja PPA ametnikud järelevalvetoimingutega lõpetamas ning sättisid

end lahkuma. PTA ametnikud istusid kolmekesi autos: Y.D juhiistmel, L.L kõrvalistmel ja

KV tagaistmel. Auto oli pargitud tee paremasse äärde talu sissesõiduvärava vastu. PTA

ametnike auto taha oli pargitud PPA auto. PPA ametnik RK oli istumas PPA sõidukisse ja

AH istus PPA autos. Teine PPA auto oli pargitud teisele poole teed, keeratud taluvärava

tee otsast veidi sisse. R. Saks oli teadlik nii järelevalvetoimingust kui ka AA ja MK ning

PPA ametnike vahel toimunud konfliktist. Ta sõitis traktoriga talu poole nii, et PTA

ametnike auto ning selle taha pargitud PPA auto jäi traktori sõidusuunast vasakule poole

ning taluvärav paremale poole. R. Saks peatas traktori järsult PTA ametnike auto kõrval

põiki teega.

12. Vaidlus on selles, kas kirjeldatud traktorisõit oli ühtlasi käsitatav KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteona. Selleks tuleb hinnata, kas objektiivselt oli tegemist

ähvardusega tappa PTA ametnikud või tekitada neile tervisekahjustusi ning kas oli ka

alust karta sellise ähvarduse täideviimist. Kui vastus on jaatav, tuleb hinnata, kas R. Saks

neid objektiivseid asjaolusid ka vähemalt pidas võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus).

13. Pooled vaidlevad mitme faktilise asjaolu üle, mis on R. Saksa teole karistusõigusliku

hinnangu andmiseks olulised: traktori kiirus, haaratsite liigutamise fakt, traktori

sõidusuund, manöövri eesmärk, sõidu tajumine objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast ja

R. Saksa tahtlus. Keskne kaitseväide on see, et R. Saks soovis sooritada parempööret ega

tahtnud PTA ametnikke hirmutada. Kaldumine PTA sõiduki poole võis olla tingitud

sellest, et kitsal teel 90-kraadine pööre sooritada. Parempööre tuli aga järsult katki jätta,

sest R. Saks ei näinud taluvärava juures kasvava heki tõttu, et teine PPA auto oli värava

juures.

14. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha prokuratuuri apellatsiooni osas ning hindab

traktori haaratsite liigutamise ja traktori liikumise kiirusega seotud küsimusi (II), seejärel

võtab kaitsja apellatsiooni alusel seisukoha selles, kas R. Saksa tegevus vastas KarS § 120

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule (III) ning viimaks võtab apellatsioonimenetluse

tulemuse kokku ja lahendab menetluskulude küsimuse (IV).

(II) Prokuratuuri apellatsioon: traktori kiirus ja haaratsite liigutamine

15. Apellandid ei vaidle asjatundja ütlustel põhineva kohtu järelduse üle, et haaratseid on

võimalik liigutada üksnes siis, kui traktor on töökiiruse peale lülitatud. Töökiirusel saab

traktor aga sõita kuni 20 km/h. Transpordikiirusel on võimalik liikuda kuni 50 km/h, kuid

siis ei saa haaratseid liigutada. Seega, kui R. Saks liigutas sõidu ajal haaratseid, ei saanud

traktori kiirus olla suurem kui 20 km/h. Kui traktori kiirus oli suurem kui 20 km/h, ei

saanud ta liigutada haaratseid.

5(16)

1-23-1176

6(16)

1-23-1176

(A) Traktori kiirus

16. Kannatanu Y.D ütluste järgi lisas R. Saks PTA auto suunas sõites järjest kiirust. Enne

seisma jäämist tuli suure kiirusega, kiirendades meie suunas, siis pani blokki (tl

61pöördel-62). Kannatanu HK ütluste järgi tuli traktor täisgaasiga. Ning kiirus võis olla

50+ km/h. Sealjuures oli kiirus lünklik justkui gaasiga mängimine, kiirus ei suurenenud

ühtlaselt (tl 65pöördel-66). Kannatanu M.A-lt traktori kiiruse kohta küsimusi ei küsitud.

Tunnistaja PPA ametnik RK ütluste järgi liikus traktor suurema kiirusega tavapärasemast.

Traktor ei teinud tunnistaja arvates küll äkkpidurdust, kuid ei pidurdanud ka sujuvalt. RK

ütles, et traktori kiirust oli raske hinnata, kuid oli aru saada, et umbes 40-60 km/h (tl

69pöördel-70-pöördel). Tunnistaja PPA ametnik AH sõnul tuli traktor päris suure hooga.

Kiirus kindlasti ei olnud 20 km/h, oli 40-50 km/h. Kiirus oli ikka suur, värava juures ikka

kiirelt pidurdas. Tunnistaja pidas pidurdust järsuks. Hiljem kordab tunnistaja veel, et

kiirus oli väga suur (tl 72pöördel-73). Tunnistaja AA sõnul tundus traktori pidurdamine

natuke järsem olevat. Traktori kiirust pidas tunnistaja aeglasemaks kui tavalise

sõiduautoga linnasõidul, kuid sammu ikka ei pea selle kiirusega (tl 77-77pöördel).

Tunnistaja MK sõnul ei saa hinnata kiirust, aga traktor üle 50 km/h sõita ei saa.

Vastuseks küsimusele Kas sõitis täpselt või madalam kiirus? vastas tunnistaja Nagu

tavaliselt. Küsimusele Kuidas tavaliselt sõidetakse, kas tavalisel kiirusel linnas sõitev

auto oleks häiritud, kui sellise kiirusega? vastas tunnistaja Traktor kindlasti eest ära ei

paneks linnaliikluses. Tunnistaja ei osanud hinnata, kui temalt küsiti, kas kiirus oli

rohkem 50 km/h või 30 km/h või 10 km/h. Pidurdust pidas tunnistaja äkiliseks (tl

80pöördel-81). Süüdistatava R. Saksa ütluste järgi võis kiirus algselt olla 40-50 km/h,

enne pööret usun, et mingi 30 km/h (tl 85pöördel).

17. Seega kokkuvõtvalt hindasid kannatanu L.L ja tunnistajad RK, AH ning süüdistatav R.

Saks kõik traktori kiirust vahemikku 40-60 km/h. Kannatanu Y.D hindas pidas traktori

kiirust suureks. Tunnistajate MK ja AA ütlustest erilisi järeldusi traktori kiiruse kohta teha

ei saa.

(B) Haaratsite liigutamine

18. Kannatanu Y.D ütles, et traktor sõitis PTA auto suunas ja pani haaratsid liikuma.

Vastuseks küsimusele, kui palju haaratsid liikusid, vastas kannatanu, et silmale nähtavalt,

vähemalt pool meetrit kindlasti (tl 61pöördel). Kannatanu L.L ütles, et haaratsite

liigutamist üles-alla nägin varakult (tl 65pöördel). Kannatanu M.A ütles, et ta ei näinud,

kas orad liikusid (tl 67pöördel). Tunnistaja RK ütles, et haaratsid liikusid üles alla.

Vastuseks küsimusele, kui suures ulatuses haaratsid üles-alla liikusid, vastas tunnistaja, et

Kindlasti ma ei tea, kui kõrgele nad liikuda saavad liikuda, aga maaligidal ei olnud,

meeter umbes maast. Ma ei tea, mis raadiusega nad on (tl 69pöördel ja 70pöördel).

Tunnistaja AH ütles, et haaratsid liikusid. Vastuseks palvele haaratsite liikumist

kirjeldada, vastas AH Üles alla, suund oli PTA ametnike autode poole (tl 72pöördel).

Tunnistaja AA vastas küsimusele selle kohta, kas ta nägi haaratsite üles-alla liikumist

eitavalt (tl 78). Tunnistaja MK vastas küsimusele haaratsite liikumise kohta, et Ei saa

need liikuda, kui traktor sõidab ja pole vaja tööd teha, on nupp, mida vajutada, et

tõkestada selle liikumist. Vastuseks konkreetsele küsimusele Traktor sõitis, haaratsid ei

liikunud? vastas tunnistaja Jah (tl 80pöördel-81). Süüdistatav R. Saksa ütluste järgi sõitis

ta traktoriga transpordikäiguga ning ta ei saanud haaratseid liigutada. R. Saks arvas, et

haaratsid võisid üksnes õõtsumise tõttu vedrutada (tl 85-85pöördel).

7(16)

1-23-1176

19. Seega kokkuvõtvalt kinnitasid haaratsite liikumist tunnistajad Y.D, L.L, RK ja AH.

Tunnistaja M.A, AA ja MK haaratsite liikumist ei näinud. Süüdistatav R. Saks eitas

haaratsite liigutamist.

(C) Järeldus

20. Kuna asjatundja ütluseid ei ole kahtluse alla seatud, eksivad osad tunnistajad vähemalt

ühes küsimuses: kas traktori kiiruses või haaratsite liikumises. Kuigi rohkem üle kuulatud

inimesi kirjeldasid traktori suurt kiirust kui haaratsite liikumist, ei ole ütluste arv asjaolu

tõendatuks lugemisel iseenesest määrav. Ringkonnakohus möönab, et tunnistajate taju

traktori kiiruse hindamisel on võrdlemisi subjektiivne, kuid teatud pidepunktid on siiski

olemas. Näiteks seondub kiirus 50 km/h asulasisese kiiruse piirmääraga. Võib ka arvata, et

politseiametnikud on oma tööülesannete tõttu mõnevõrra vilunumad sõiduki

liikumiskiiruse tuvastamisel, kuid kahtlemata sõltub see konkreetsest isikust. Prokuratuuri

apellatsiooni arvutused traktori pidurdusmaa kohta kolleegiumi ei veena, sest

arvutuskäigu aluseks olevad arvandmed on piisavalt ebatäpsed, mistõttu on veapiir liialt

suur. Ka ei veena ringkonnakohut prokuröri seisukoht, et tunnistajate ütlustest nähtub

selgelt, et haaratsite liikumise amplituud oli suurem kui 20-30 cm. Kuigi mõned ütlused

sellele viitavad (nt Y.D), on ka see hinnanguline. Hinnanguline oli ka asjatundja arvamus

haaratsi õõtsumise amplituudi kohta. Asjatundja SV arvestas hüdroaku liikumisruumi,

esisillavedrustust ning rehvirõhku (viimase kohta andmeid pole) ning leidis vastuseks

küsimusele, et kui palju võis haarats visuaalsel vaatlusel liikuda, et võib-olla 20-30 cm.

Vastates hilisemale kohtu küsimusele, et kas liikumine võib olla kuni 30 cm, ei vastanud

SV konkreetselt, vaid kirjeldas lisaks esisilla vedrustusele ja rehvidele veel täiendava

tegurina ka teeolusid ning ütles, et kui teeolud on konarlikud, siis peabki esisillavedrustus

leevendama traktori põrkumist (tl 100 ja 101pöördel). Küll andsid asjatundja ütlused

loogilise põhjenduse sellele, miks võisid tunnistajad võisid tajuda, et haaratseid

liigutatakse.

21. Prokurör on täiendavalt tuginenud kannatanu M.A tehtud foto (tl 40) ja politseiametnik

HV vormikaamera 17238 (kell 12.28,04-12.29,47) tehtud salvestise võrdlusele. Kuigi

ringkonnakohus nõustub, et M.A pilt on ilmselt tehtud enne videot ning M.A pildil on

haarats kõrgemal kui videos, ei viita see ringkonnakohtu arvates sellele, et haaratsit sai

sõidu ajal liigutada. Kaitsja on oma apellatsioonivastuses õigesti osutanud sellele, et

asjatundja ütluste sõnul eeldas traktori ümberlülitamine transpordi- ja tööasendi vahel

traktori seismajäämist (tl 99pöördel-100). Vaidlust ei ole selles, et R. Saks jäi traktoriga

PTA auto kõrvale seisma. Politseiametnik HV vormikaamera on jäädvustanud olukorda,

kus R. Saks on pärast seisma jäämist sooritanud pöörde. R. Saks on ka ise kinnitanud, et

enne pöörde sooritamist tõstis ta haaratsid üles, et politseiauto mahuks läbi sõitma (tl 87-

87pöördel). See, et video peal paistab haarats madalamal kui pildil, ei tõenda

ringkonnakohtu arvates kuidagi seda, et haarats liikus ka sõidu ajal. Prokuröri väide, et

pildi järgi oli haarats nii kõrgel, et seda polnud vaja politseiauto mööda laskmiseks

liigutada, ei muuda seda järeldust. Esiteks ei ole selge, millisel ajahetkel täpselt M.A pildi

tegi. Prokuröri väide, et pilt on tehtud momendil, kui traktor möödus PTA sõidukist, ei ole

tõendatud. M.A ütles tunnistajana ülekuulamisel, et ta isegi ei tea, millal see pilt on tehtud

(tl 67pöördel). Nii võis see pilt olla tehtud ka siis, kui R. Saks oli peale seisma jäämist

juba haaratsit tõstnud nii nagu ta oma ütlustes kirjeldas. Teiseks jäi R. Saks vahepeal

seisma, mistõttu oli tal võimalik traktor ümber lülitada. Seega võis ta pärast seismajäämist

haaratsit liigutada mistahes pidi ning jätta lõpuks haaratsi kas kõrgemale või madalamale

võrreldes hetkega, mil tehti M.A pilt.

8(16)

1-23-1176

22. Kokkuvõttes ei leia ringkonnakohus prokuratuuri apellatsioonist ühtki sellist pidepunkti,

millele tuginedes oleks alust ümber hinnata tunnistajate ütlusi vahetult kuulnud maakohtu

poolt tuvastatud asjaolu, et traktor liikus kiiremini kui 20 km/h ning seega R. Saks traktori

haaratseid ei liigutanud. Kohtu veendumust oleks ehk võinud kõigutada see, kui

tunnistajatelt oleks küsitud täpsemaid küsimusi selle kohta, kuidas nad haaratsite liikumist

kirjeldavad. Võimalik, et tunnistajad oleksid sel juhul suutnud kirjeldada ka asjaolusid,

mille taustal on selge, et tegemist pidi olema sihipärase haaratsite liigutamise, mitte

õõtsumisest ja vedrutamisest tingitud liikumisega. Seda aga praegusel juhul ei tehtud.

23. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et R. Saks ei liigutanud traktori haaratseid,

suurendas haarats, mis liigub sõidu ajal amplituudiga 20-30 cm üles-alla, kannatanu

hirmutunnet. Ringkonnakohus leiab, et selline järeldus ei ole ähvardamise objektiivset

koosseisu silmas pidades iseenesest vale. Ähvarduse veenvust võivad mõjutada erinevad

toimepanija teoga seotud asjaolud: ka see, et kannatanutele näib, et traktori haaratseid

liigutatakse sihipäraselt, olgugi et need õõtsuvad tegelikult tee ebatasasuste tõttu.

Ringkonnakohtu arvates ei suurendanud hirmutunnet aga pelgalt haaratsite õõtsumine,

vaid arusaam, et haaratseid liigutatakse sihipäraselt võimaliku kahju suurendamiseks.

Kuna ähvarduse veenvus (on olnud alust karta ähvarduse täideviimist) on

süüteokoosseisu objektiivne tunnus, tuleb subjektiivses koosseisus hinnata ka seda, kas

faktilised asjaolud, mis ähvarduse veenvust mõjutavad, on toimepanija tahtlusega

hõlmatud. Maakohus aga ei hinnanud seda, kas R. Saks vähemalt pidas võimalikuks ja

möönis, et kannatanute poole traktoriga sõites õõtsuvad haaratsid tee ebatasasuste tõttu

sedavõrd suure amplituudiga, et see mõjutab oluliselt kannatanute hirmutunnet ning

tekitab neis mulje, et haaratseid sätitakse nende jaoks ohtlikumasse asendisse.

Ringkonnakohus möönab, et enamik tavapäraselt ähvarduse veenvust suurendavatest

asjaoludest on sellised, mille osas toimepanija tahtluse osas sisulisi küsimusi ei teki (nt

relva kasutamine, toimepanija suur ja hirmutav füüsiline välimus, varasem karistatus).

Neid asjaolusid ei pea toimepanija ka kuidagi oma mõttetegevuses eraldi reflekteerima,

vaid piisab õigusteoorias kirjeldatud nii-nimetatud sisulisest kaasteadvustatusest. See

tähendab, et toimepanija teadvustab selliseid asjaolusid muude üksiku teo kontekstis

relevantsete asjaolude kõrval (P. Pikamäe - J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa.

Tallinn: Juura 2018, lk 241). Näiteks ei tekiks kõnesoleval juhul küsimust selles, et

toimepanija tahtlusega on hõlmatud asjaolu, et traktor on suur ja raske masin ning selle

ees asuvad haaratsid, mistõttu on kannatanul alus karta, et kokkupõrge võib olla ohtlik.

See aga ei tähenda, et toimepanijale saaks omistada selliseid objektiivset koosseisu

sisustavaid asjaolusid, mille kaasteadvustatus ei ole ilmne, saati veel selliseid, mida

toimepanija ei pea võimalikuks isegi eespool kirjeldatud kaasteadvustatuse mõttes. Nii

näiteks võib tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise veenvust objektiivselt

suurendada see, kui ähvardaja spordikotist paistab välja nuga. Peaks aga selguma, et nuga

on ähvardaja teadmata tema spordikotti pistetud ning ta ei ole seda ise avastanud, ei saa

seda ähvarduse veenvust sisustavat asjaolu koosseisupäraseks pidada, sest see ei ole

kaetud toimepanija tahtlusega. R. Saks andis kohtuistungil ütlusi, milles ta hindas

tagantjärele, et traktori haaratsid võisid õõtsuda mh rehvi suuruse ja paksuse ning traktori

vedrutamise tõttu (tl 85). Sellest ei saa aga järeldada, et R. Saks pidas traktoriga sõitmise

ajal võimalikuks ja möönis, et PTA ametnikele ja politseinikele võib haaratsi õõtsumine

tekitada mulje, et haaratsit reguleeritakse sihipäraselt ohtlikumasse asendisse, mis andnuks

neile (suurema) aluse karta, et nende elu või tervis on ohus. Seega tuleb haaratsite

õõtsumisega seonduv (võimalik) suurenenud hirmutunne käsiloleval juhul ähvarduse

veenvuse hindamisel kõrvale jätta, sest ei ole tõendatud, et sel viisil ähvarduse veenvuse

toetamine olnuks R. Saksa tahtlusega hõlmatud.

9(16)

1-23-1176

24. Kuigi prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata, on kaitsja õigesti osutanud sellele, et

kui traktor oleks liikunud sellisel teosammul nagu prokuratuur väidab, tõstatataks see

tõsise kahtluse ähvarduse veenvuse osas. Ka ringkonnakohus möönab, et prokuröri

mõnevõrra tavatult üksnes kohtuotsuse põhjenduste peale esitatud apellatsioon mõjus

pigem maakohtu süüdimõistvat otsust õõnestavalt, mitte seda kinnitavalt. Ähvarduse

veenvusega seonduvat hindab ringkonnakohus aga lahendi järgmises osas.

(III) Kaitsja apellatsioon: R. Saksa teo koosseisupärasus

25. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud viisil – traktoriga, mille esiosas on

väljaulatuvad haaratsid, inimesi täis oleva auto suunas sõitmisega – on põhimõtteliselt

võimalik ähvardamise koosseis täita. Selline tegu võib olla käsitatav tapmise või

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena nii nagu maakohus leidis. Nii on ka

Riigikohtu praktikas kinnitatud, et ähvardamine võib seisneda toimepanijast sõltuva

tulevase kahju tekitamise sõnalises või muul kannatanu jaoks arusaadaval moel

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2020. a otsus asjas nr 1-19-1849, p 23 ja

21. mai 2007. a otsus nr 3-1-1-7-07, p 13). Riigikohtu praktikas on ähvardamisena

käsitatud näiteks jalakäija suunas sõitmist, kui sellega loodi talle reaalne mulje

võimalikust tahtlikust otsasõidust, mille vältimiseks pidi kannatanu sammu kiirendama

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-5-09, p 6).

26. Ähvardamise koosseis ei hõlma aga kõiki agressiivseid või ohtlikke käitumisviise. Alus

karta ähvarduse täideviimist - teisisõnu ähvarduse veenvus - koosneb subjektiivsest ja

objektiivsest kriteeriumist (mõlemad on siiski osa ähvardamise objektiivsest koosseisust).

Subjektiivne kriteerium on täidetud siis, kui kannatanu kartis ähvarduse täideviimist. Kui

see nii ei olnud, tuleb kõne alla üksnes ähvardamise katse (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p 10.1) Objektiivse

kriteeriumi all hinnatakse seda, kas ähvardus tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale. Mõistliku kõrvalseisja hinnang on vajalik selleks, et välistada ähvardamise

koosseisu kohaldamisala juhtudel, mil see üksnes kannatanu isikulisest eripärast või

emotsionaalsest reaktsioonist. Nii saab süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad

väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka

ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. Aluse karta ähvarduse

täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Ähvardus

on seega veenev, kui toimepanija paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast

muretsema eelkõige ähvarduse adressaat, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka

objektiivses kõrvalseisjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2020. a otsus

asjas nr 1-19-1849, p 24). Ähvardaja öeldut või tehtut ei saa alati vaadata rangelt

iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid

iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust

hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega (samas, p 25 ja

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 1-21-3307, p 19).

27. Ringkonnakohus märgib alustuseks, et maakohus on oma otsuse suuresti üles ehitanud

lähtudes uuritud tõenditest, mitte tõendamiseseme asjaoludest. Suur osa otsuse punktidest

kirjeldavad üksnes kohtus antud ütluste või uuritud tõendite sisu, sageli ilma kohtu

omapoolse järelduseta. Mitme olulise tõendamiseseme asjaolu tuvastamine toimub aga

väheste põhjendustega. Näiteks lükkab maakohus R. Saksa väited manöövri eesmärgi

kohta (telgjoone ületamine oli vajalik järsu pöörde tõttu) ümber nii: Kohtu hinnangul on

Reimo Saksa seesugused väited paljasõnalised ja ennastõigustavad, ning ümber lükatud

kannatanute ka politseiametnikest tunnistajate ütlustega, milles põhjust kahelda ei ole.

10(16)

1-23-1176

Tunnistajad MK ja AA ei näinud, et Reimo Saks oleks sõitnud vastassuunavööndis, kuid

tegemist on Reimo Saksale lähedastega, mistõttu tuleb nende ütlustesse suhtuda

kriitiliselt (maakohtu otsuse p 15). Kohus küll hindas telgjoone ületamist kohtule esitatud

fotode põhjal, kuid millised ütlused R. Saksa versiooni ümber lükkavad, maakohus ei

selgita. Ringkonnakohtu arvates ei tulegi maakohtu otsuses refereeritud ütlustest seda, et

telgjoone ületamine polnud vajalik selleks, et kiiresti sõitva traktoriga järsku pööret teha.

Lisaks on maakohus MK ja AA ütluste suhtes kriitilisust väljendanud üksnes tsiteeritud

otsuse punktis ja seonduvalt sellega, et nad ei näinud, et R. Saks oleks sõitnud

vastassuunavööndis. MK ja AA andsid aga teisigi süüdistatavat õigustavaid ütlusi, mida

maakohus ei hinnanud. Osaliselt on selliseid ütlusi maakohus ka refereerinud (nt otsuse p-

s 11, et AAle ei jäänud muljet, et R. Saks oleks püüdnud tabada PTA ametnike autot või et

ametnikud olid pigem rahulikud), osaliselt aga mitte (nt MK kindlas kõneviisis esitatud

väited selle kohta, et kindlasti ei olnud tunnet, et traktor võiks PTA autoga kokku põrgata

– tl 81). See on eriti oluline, sest kaitsja tõi ka kohtuvaidlustes välja süüdistatavat

soosivaid vastuolusid tunnistajate ütlustes (tl 109-110pöördel). Ähvarduse veenvust on

maakohus aga peaasjalikult sisustanud läbi selle, et kannatanud ning üks tunnistaja

kartsid, et traktor võib nende autole otsa sõita (otsuse p 20). Selle asjaolu põhjal ei saa aga

eraldivõetuna eristada ähvardamist mistahes liiklusohtlikust olukorrast – just viimasel on

käsiloleva vaidluse raskuspunkt. Sel viisil ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine lõpuni

jälgitav. Samuti ei nähtu selliselt üles ehitatud otsusest seda, millisel määral on kohus

kaitsja argumente ning tema poolt välja toodud süüdistatavat õigustavaid ütlusi arvesse

võtnud.

28. Ringkonnakohus ei kahtle, et kannatanud Y.D, L.L ning M.A kartsid, et R. Saksa juhitud

traktor võib PTA autot tabada ning see võib päädida tervisekahjustuse või surmaga. See

tuleneb ka maakohtu poolt refereeritud kannatanute ütlustest. Arvestades juhtumi

asjaolusid ning kohtule esitatud tõendeid, ei ole aga ringkonnakohus veendunud, et R.

Saksa ohtlik sõit oli ka mõistlikule kõrvalseisjale tajutav just ähvarduse ja mitte lihtsalt

ohtliku, ulja, hooletu või üleoleva liiklemisena.

29. Tunnistaja RK kirjeldab, et R. Saks sõitis traktoriga PTA ametnike auto suunas, kuid

keeras enne PTA autot ära ning jäi napilt seisma. RK hindas olukorda ohtlikuks, kuid – nii

nagu kaitsja viitab – ütles RK varasemalt ka seda, et Oli üpriski napp seismajäämine, oli

mulje, et ta sõidab politseiautole sisse (tl 70). Tunnistaja AH selgitas, et traktor oli pigem

tee keskel pool, siis võttis suuna PTA ametnike poole. Ta täpsustas, et ei saa öelda, et

võttis suuna otse autole, aga trajektoor natuke muutus, meie olime seal auto taga, tekkis

mul ka hirm hüppasin autost välja. Olukorra ohtlikkuse hindamisel ütles AH PTA

ametnike auto tabamise kohta Hakkas juba jõudma, aga keeras ära, pigem poleks otsa

sõitnud. Vastuseks küsimusele, millal ohuolukord lõppes, vastas tunnistaja Kui nägin, et

ta keeras, haaratsid olid autodest möödas, et ohtu ei ole. Vastuseks küsimusele, kas

tunnistaja tundis ohtu, et juhtub õnnetus või juht tahab teda alla ajada, vastas AH Ma ei

teadnud, kes roolis on, mõtlesin, et juhtub õnnetus. Aga kui see PTA ametnik seal seisis,

mõtlesin, et kas ta tahab teda alla ajada. Aga pigem mõtlesin, et õnnetus, kuna kiirus oli

väga suur (tl 72pöördel-73). Ringkonnakohus leiab, et RK ja AH ütlused viitavad

kindlasti liiklusohtlikule olukorrale, kuid ennekõike just heki varjus parkinud

politseiautole otsa sõitmise osas. Sealjuures ei kinnita AH kannatanute ja RK hinnangut

selle kohta, et R. Saksa traktor suundus PTA ametnike auto poole. Ohtlikku olukorda ei

eita otseselt ka R. Saks, kes möönis, et ta ei näinud heki taha pargitud politseiautot ja pidi

seetõttu pidurdama (tl 86). Äkilist pidurdamist seoses ees oleva politseiautoga kinnitavad

ka MK ütlused (tl 81). Ringkonnakohtu arvates ei viita ähvarduse veenvusele ka RK ja

AHi ütlused selle kohta, et kui Y.D PTA autost väljus, võttis traktor justkui suuna tema

11(16)

1-23-1176

poole (Kiviste - tl 70; H - tl 73). Esiteks ei heideta sellist asjaolu R. Saksale süüdistuses

ette, mistõttu ei saa seda eraldiseisvana ka ähvardamisena käsitada. Teiseks väljus PTA

ametnik autost taluvärava suunas (vt nt AH - tl 72pöördel), kuhu R. Saks pidigi pöörama,

sest pööramata jätmise korral võinuks ta PTA autoga kokku põrgata.

30. Kuigi kannatanute ning tunnistajate RK ja AH ütlused viitavad sellele, et PTA ametnikud

olid R. Saksa teost häiritud, on ka siin mõningane vastuolu. Kui kannatanud kirjeldavad

autost väljumist üsna dramaatiliselt, siis AH ütles, et PTA ametnikud tulid välja

Rahulikult, pärast arutasid isekeskis seal (tl 73pöördel). Kannatanu Y.D kirjeldab

sündmust suisa sedavõrd traumeerivana, et ta värises üle kere ning ei suutnud kohe

Tallinna poole teed ette võtta, vaid sõideti Raplasse politseijaoskonnast abi paluma (tl

61pöördel). Kuigi nii RK kui ka AH kinnitasid, et juht (Y.D) oli endast väljas või hirmul

(tl 70 ja tl 73), ei tundunud R. Saksa ütluste järgi ametnikud häiritud olevat ja aitasid veel

tee äärde kinni jäänud politseiautot lükata (tl 86pöördel). R. Saksa kirjeldatud auto

lükkamine on jäädvustatud ka kohtus uuritud HV vormikaamera salvestisele 17238 (kell

12.28,04-12.29,47). Ringkonnakohtu arvates ei nähtu sealt tõesti, et süüdistuses

kirjeldatud teo järgselt politseiautot lükanud PTA ametnik oleks endast väljas või häiritud.

See ei tähenda, et ta ei kartnud, et traktor võib PTA sõidukit tabada. Küll aga võis

sündmuse mõju olla mõnevõrra liialdatud.

31. Tõendatud pole ka seda, et R. Saks oleks peale seismajäämist teinud midagi, mis võinuks

teo tervikpilti arvestades ähvarduse veenvust suurendada. Kannatanu Y.D väidab, et R.

Saks tuli kabiinist välja hakkas minu poole tulema, siis politsei sekkus (tl 62). L.L vastab

küsimusele, et kuidas R. Saks sündmuskohal tegutses, et ta ei mäleta (tl 65pöördel). M.A

vastas küsimusele R. Saksa edasise käitumise kohta Tulin välja autost, seal käis

sõimlemine ja ähvardamine ametnike ja politsei suunas (tl 68). Vastuseks küsimusele,

kuidas asi lõppes, vastas RK, et Kui oli seisma jäänud, läks Saks naisterahvastega

rääkima, me otseselt midagi ei küsinud. Ta ütles, et kõik oli ebaseaduslik, mis seal tehti (tl

70). RK ütlusi kinnitavad ka AA ütlused, kes ütleb, et R. Saks tuli sündmuskohale jõudes

kohe tema ja MK juurde ning siis läks ametnike juurde (tl 78pöördel).

32. Kaitsja on nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonis jäänud seisukohale, et 90-

kraadise pöörde tegemiseks oli R. Saksal vaja liikuda vastassuunda. Maakohus on otsuse

p-s 14 selgitanud, miks kaitsja pildid ei tõenda, et teel pole piisavalt

manööverdamisruumi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et R. Saksa poolt

tehtud piltidel (tl 89-90) ei ole sõiduk pargitud täpselt nii tee äärde nagu PTA sõiduk (tl

40), kuid see vahe ei ole ka väga suur. PTA sõidukil oli vasak esiratas napilt muru peal

ning R. Saksa tehtud pildil oli terve ratas tervikuna tee peal. Lisaks R. Saksale kinnitab ka

tunnistaja RK, et tee ei olnud nii lai, et auto oleks traktorist vabalt mööda saanud, vaid üks

peaks natuke tee äärde minema (tl 71). Ringkonnakohtule ei nähtu ka seda, et maakohus

oleks oma järelduses võtnud arvesse seda, kas traktori suurem kiirus võis tingida selle, et

pööret tuli alustada (vähemalt osaliselt) vastassuunavööndist. Mõistagi ei tähenda see, et

sellise kiiruse valimine oli õigustatud, kuid võib toetada R. Saksa versiooni, et PTA auto

poole kaldumine oli tingitud R. Saksa arusaamast, et see on vajalik järsu pöörde

tegemiseks. See asjaolu võib tähtsust omada nii objektiivses koosseisus (kuidas R. Saksa

sõitu tajuti) kui ka subjektiivses koosseisus (milline oli R. Saksa tahtlus).

33. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu praktikat ähvarduse veenvuse osas, oleks põhjust

hinnata ka PTA ametnike ja R. Saksa varasemaid suhteid. Nii sisaldub ka süüdistuses

väide, et R. Saks oli ka varasemates kokkupuudetes PTA töötajatega olnud agressiivne ja

ähvardav. Maakohtu otsuses sellist asjaolu aga tuvastatud ei ole. Maakohus on

12(16)

1-23-1176

refereerinud tunnistajate ütlusi (mh ka ütlusi, kus viidatakse varasematele konfliktidele ja

ähvardustele), kuid ei ole nendest ütlustest teinud ühtegi järeldust ähvarduse veenvuse

kohta. Üksnes otsuse p-s 16 märgib kohus, et suhted HKga olid juba varem konfliktsed.

Varasema agressiivse või ähvardava käitumise tuvastamist ei ole ükski apellant ka

ringkonnakohtult apellatsioonis ega apellatsioonivastuses (vt sellise võimaluse kohta

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2020. a otsus asjas nr 1-17-3371, p 95-96)

taotlenud. Olgu siiski öeldud, et ka vastavasisulise taotluse korral olnuks kannatanute

võrdlemisi üldiste selgituste taustal selliste asjaolude tuvastamine pigem ebatõenäoline.

34. Ähvarduse veenvuse hindamisel on ringkonnakohtu arvates kõnekas ka asjaolu, et

sündmuskohal oli kaks politseipatrulli (kokku 5 politseiametnikku), kusjuures kaks

politseiametnikku nägid kogu sündmust vahetult pealt. Ometigi ei pidanud ükski

politseiametnik R. Saksa teguviisi selliseks, mis annaks vaatamata KrMS §-s 6 sätestatud

kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele aluse kriminaalmenetluse alustamiseks

ning R. Saksa kahtlustatavana kinni pidamiseks (vt KrMS § 217 lg 2 p 1). HV

vormikaamera salvestisest 17238 (kell 12.28,04-12.29,47) nähtuvast vestlusest R. Saksa ja

politseiametnike vahel ei oleks võimalik arvata, et R. Saks pani poltseinike ees äsja toime

kuriteo. Ähvardamise näol ei ole tegemist ka mõne vähetuntud süüteokoosseisuga, mille

toimepanemine politseiametnike silme all ei ole äratuntav (vrd nt ebaseaduslik

majandustegevus). See pigem süvendab ringkonnakohtu veendumust, et R. Saksa

traktorisõit ei tundunud keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ähvardusena.

35. Ringkonnakohus leiab, et ähvarduse veenvuse küsimus tõusetub eriti teravalt siis, kui

toimepanija tegu on välise teopildi järgi kahemõtteline. Näiteks, kui sõiduauto keerab

sõiduteelt maha ning asub põllul jalutavat inimest agressiivselt kiirendades taga ajama nii,

et viimane peab sõiduki eest ära põikama, viitab väline teopilt üsna selgelt sellele, et

tegemist on (vähemalt) tervisekahjustusega tekitamisega ähvardamisega. Käsilolevas

kriminaalasjas aga sellise olukorraga tegemist ei olnud. R. Saksal oli täiesti loogiline

põhjus enda talu juurde sõitmiseks, samuti on selge, et ta suundus taluväravate poole ega

näinud ees olnud heki tõttu seda, et seal ees on (teine) politseiauto. See tingis vajaduse

äkki pidurdada ja lõi ohtliku olukorra. Ringkonnakohus ei kahtle, et R. Saks võis olla

ärritunud ja seetõttu sündmuskohale sõita kiiresti ning lubamatult agressiivse sõiduviisiga,

milles võis lisaks ärritusele väljenduda ka üleolev suhtumine. Selline sõiduviis võis

põhjendatult tekitada PTA ametnikes hirmu, et neile sõidetakse otsa. Iga liiklusohtlik

olukord, isegi kui see on tingitud toimepanija agressiivsest käitumisest või meelestatusest,

ei ole ähvardamine. Ringkonnakohtu arvates on eespool toodud asjaolude valguses

tõendatud, et R. Saksa manööver tekitas liiklusohtliku olukorra, kuid tõendatud ei ole, et

see olnuks objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tajutav tapmise või tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamisena. Kohtu jaoks tähendab see seda, et on selles osas

kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks.

Seega ei vasta R. Saksa tegu ähvardamise objektiivsele koosseisule. Kõrvaldamata

kahtlustele vaatamata R. Saksa süüdi tunnistades rikkus maakohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

36. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei vasta R. Saksa tegu ähvardamise objektiivsele

koosseisule, märgib kriminaalkolleegium, et maakohus ei pööranud R. Saksa süüdi

mõistes ähvardamise subjektiivsele koosseisule üldse tähelepanu. Maakohtu otsuse p-s 17

leitakse, et R. Saks sõitis tahtlikult PTA auto suunas ja oli teadlik, et see on PTA sõiduk,

kus istuvad PTA ametnikud. Seda, et R. Saks sõitis tahtlikult PTA sõiduki suunas kordab

maakohus oma otsuse p-s 20. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 120 lg 1 subjektiivne

koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. See, et R. Saks sõitis

13(16)

1-23-1176

PTA ametnike auto poole (ja võis seda teha tahtlikult) ei võimalda kuidagi järeldada, et ta

vähemasti pidas võimalikuks ja möönis, et tema tegevus on nii PTA ametnikele kui ka

objektiivsele kõrvaltvaatajale käsitatav tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega

ähvardamisena. Veelgi enam – R. Saks isegi ei eita, et ta võis telgjoonest üle sõita (st sõita

ka PTA auto suunas) selleks, et teha terav 90-kraadine pööre taluväravast sisse (tl

85pöördel). Tuvastades ähvardamise subjektiivse koosseisu üksnes PTA ametnike auto

poole sõitmise tahtluse läbi, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.

37. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui ähvardamise objektiivset koosseisu jaatada, ei

võimaldaks tõendid tõsikindlalt järeldada, et R. Saks pidas võimalikuks ja möönis, et tema

sõidustiili tajutakse selliselt, et ta kavatseb kellelegi sihilikult otsa sõita. Ringkonnakohus

arvestab ka seda, et R. Saks teadis, et sündmuskohal viibivad politseiametnikud ning

traktoriga sõites nägi ta ka PTA auto taha pargitud politseiautot ehk ühte kahest

sündmuskohal viibinud politseiautost (tl 84pöördel-85pöördel). Seetõttu ei tõusetu

ringkonnakohtu arvates ka küsimust selles, kas vaatamata objektiivse koosseisu

puudumisele võis R. Saks toime panna ähvardamise katse: lõpuleviidud ähvardamise

objektiivse koosseisu asjaolusid hõlmavat teoplaani ei ole võimalik tuvastada.

38. Kokkuvõtvalt ei ole süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine tõendatud, mistõttu tuleb

R. Saksa süüdimõistmine tühistada. Siiski ei too see käsiloleval juhul kaasa õigeksmõistva

otsuse tegemist. Kui süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kuid võib vastata

väärteokoosseisule, ei saa kohus teha õigeksmõistvat otsust, vaid peab kriminaalmenetluse

KrMS § 274 lg 1 järgi lõpetama (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2022

a otsus asjas nr 1-20-7409, p 20). Erandiks on olukord, kus väärteomenetluse alustamine

oleks aegumise tõttu võimatu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. aprilli 2024. a otsus

asjas nr 1-21-69, p 32 ja 8. mai 2020. a otsus asjas nr 1-18-7408, p 20). Kriminaalasjas

kogutud tõendid viitavad kahtlusele, et R. Saks võis tekitada liiklusohtliku olukorra ning

panna toime mõne liiklusseaduses sätestatud väärteo, näiteks sõitmise vastassuunavööndis

(LS § 231) või mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise (LS §

242). Süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime 5. oktoobril 2022. Liiklusseaduses

sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kaks aastat (KarS § 81 lg 3). See tähtaeg ei ole

veel saabunud. Lisaks peatus KarS § 81 lg 7 p 2 järgi väärteo aegumine

kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Aegumise

uuenemist ei välista praegusel juhul ka KarS § 81 lg-s 8 sätestatud tähtaeg. Seega ei ole

võimalik R. Saksa poolt toime pandud väärtegu aegunud. Seetõttu tühistab

ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva otsuse ning lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §

274 lg 1 alusel, sest R. Saksa tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

(IV) Menetluskulud ja kokkuvõte

39. R. Saksa kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus apellatsioonimenetluses

apellatsiooni koostamisele ja kliendiga suhtluse ning kohtuotsusega tutvumise peale

kokku 225 minutit, mille eest palub kaitsja määrata tasu suuruseks 270 eurot. Käibemaksu

suuruseks on 59,4 eurot. Seega kogusummaks on 329,4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning neile

kulunud aeg on mõistlik. Seega määrab ringkonnakohus Advokaadibüroo Lindeberg OÜ-

le apellatsioonimenetluses Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 329,4 eurot (sh käibemaks).

14(16)

1-23-1176

40. Maakohtu otsuse tühistamine tähendab, et ka menetluskulude osas tuleb teha uus otsus.

Sundraha osas küsimust ei tõusetu, sest ringkonnakohus tühistab R. Saksa

süüdimõistmise. Maakohus mõistis R. Saksalt välja määratud kaitsjale määratud tasu

2559,6 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg ja sõidukulu 248,64 eurot jäeti riigi kanda.

Ringkonnakohtu menetluses on kaitsjale määratud tasu 329,4 eurot. Kokku on seega

kriminaalasjas määratud kaitsjale määratud tasu suuruseks 2889 eurot (sh käibemaks).

KrMS § 183 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel

menetluskulud riigi kanda. KrMS § 183 lg 2 sätestab erandina, et kui kriminaalmenetlus

lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise

otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude

kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks

väärteomenetluse lahendis. See tähendab, et ringkonnakohus peab vaagima, kas ja milline

kulu oleks eelduslikult tekkinud ka väärteomenetluses ning seejärel on võimalik sellise

kulu hüvitamine väärteoasja menetleja otsustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.

mai 2020. a otsus asjas nr 4-19-1809, p 22). Ringkonnakohus leiab, et KarS § 120 lg 1 ja

LS §-des 231 ja 242 kirjeldatud koosseisutunnused on sedavõrd erinevad, et selliseid

kulusid ei ole. Seetõttu jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud KrMS § 183 lg 1 alusel

riigi kanda.

41. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 274 lg 1, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja 3

ning § 339 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsuse täies ulatuses ning

rahuldab R. Saksa kaitsja G. Palmi apellatsiooni osaliselt. Ringkonnakohus lõpetab Reimo

Saksa suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest tema tegevus võib vastata

väärteo tunnustele. Reimo Saksale osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasu

2889 eurot ning kaitsja kulud sõidule ja sõidule kulutatud aja eest 248,64 eurot jäetakse

riigi kanda. Prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.12.2024 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus, välja arvatud

osas, millega ringkonnakohus määras kaitsjale apellatsioonimenetluses

makstava riigi õigusabi tasu suuruse.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo WIDEN kassatsioonimenetluses Reimo

Saksale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 124 eurot 44 senti

(sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

15(16)

1-23-1176

16(16)