1-11-4373/26 · 1-11-4373/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-4373 (09240106257)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik

Kriminaalasi Dmitri Aniskini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8, §

266 lg 2 p 3 järgi ja U.H süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3, § 121 järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte

Süüdistatavad

Dmitri Aniskin

isikukood 39106202234,

kodakondsuseta, algharidus, emakeel- vene keel, õpib xxx, elukoht:xxx, kriminaalkorras karistatud:

1. 13.04.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 7,8 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud;

2. 23.09.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7,8 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 kuud 28

päeva. KarS § 69 alusel asendati vangistust üldkasuliku tööga 356 tundi tähtajaga 2 aastat;

3. 17.06.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel

tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 30.09.2009 määrusega

pöörati Viru Maakohtu 17.06.2009

kohtuotsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust täitmisele;

4. 15.01.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

2

lg 2 p 4,5,7,8 järgi, KarS § 65 lg 1 alusel

vangistusega 1 aasta 2 kuud. Vabanes 21.04.2011 peale karistuse kandmist. Viibis vahi all 29.12.2009-30.12.2009, s.o 2 päeva, 22.01.2010, s.o 1 päev, 14.02.2010-16.02.2010, s.o

3 päeva ja 17.02.2010-19.02.2010, s.o 3 päeva, kokku 9 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud.

U.H

isikukood XXX,

kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel- vene keel, töötu, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud:

1. 15.01.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 200

lg 2 p 5,7 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud

katseajaga 3 aastat. Katseaja algus alates 19.05.20100 Tartu RK kohtuotsuse alusel. Viibis vahi all 14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 29.05.2010-30.05.2010, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.05.2010. Kaitsjad

Dmitri Aniskini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk ja

U.H kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1, 238, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus

DMITRI ANISKIN süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust. DMITRI ANISKIN süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 9(üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Dmitri Aniskinile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3 kuu võrra. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada Viru Maakohtu 15.01.2010 Dmitri

Aniskinile mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust ja mõista

liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8(kaheksa) kuud vangistust. Arvata Viru

3

Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus, 1 aasta 2 kuud vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

29.12.2009-30.12.2009, s.o 2 päeva, 22.01.2010, s.o 1 päev, 14.02.2010-

16.02.2010, s.o 3 päeva ja 17.02.2010-19.02.2010, s.o 3 päeva, kokku 9 päeva. Kandmisele kuulub 5(viis) kuud 21(kakskümmend üks) päev vangistust.

Valida Dmitri Aniskini suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla

vahetult kohtusaalist kohtuotsuse väljakuulutamisel, kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.05.2011 või kinnipidamise kuupäevast.

U.H süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust. U.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada U.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 (kuu) võrra. Kandmisele kuulub 8(kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 15.01.2010

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 4 kuud vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra (3 aastat 4 kuud vangistust) ning mõista U.H-le liitkaristuseks 4(neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 29.05.2010-30.05.2010, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva.

Kandmisele kuulub 3(kolm) aastat 11(üksteist) kuud 25(kakskümmend viis) päeva vangistust.

4

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, KrMS § 130 lg 4-1 alusel

kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida U.H-le uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.05.2011 või kinnipidamise kuupäevast.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt:

xxx OÜ tsiviilhagi summas 1368,50 krooni ehk 87,46 eurot rahuldada täielikult, xxx AS tsiviilhagi summas 106,48 eurot rahuldada täielikult,

xxx AS tsiviilhagi summas 3860,30 krooni ehk 246,72 eurot rahuldada täielikult, A. K. tsiviilhagi summas 2800 krooni ehk 179,03 eurot rahuldada täielikult ja A. K. tsiviilhagi summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot rahuldada täielikult.

Välja mõista Dmitri Aniskinilt tsiviilhagide katteks:

- 87,46 eurot xxx OÜ (reg.kood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr xxx)

kasuks;

- 106,48 eurot xxx AS (reg.kood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr xxx

Swedbank) kasuks;

- 246,72 eurot xxx AS (reg.kood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr xxx

Sampo Pank) kasuks;

- 191,73 eurot A. K.´i (elukoht xxx, arveldusarve nr xxx Sampo Pank)

kasuks.

Välja mõista solidaarselt Dmitri Aniskinilt ja U.H-lt tsiviilhagi katteks:

- 179,03 eurot A. K.´i (elukoht xxx, arveldusarve nr xxx Sampo Pank)

kasuks.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk taotlus ja määrata tema

poolt Dmitri Aniskinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 153,41 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 127,84 eurot, käibemaks 25,57 eurot).

Välja mõista Dmitri Aniskinilt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha.

Menetluskulud tuleb Dmitri Aniskinil tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900.

5 Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud: 76,70 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 153,41 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin taotlus ja määrata tema

poolt U.H-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 191,39 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 159,49 eurot, käibemaks 31,90 eurot).

Välja mõista U.H-lt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha.

Menetluskulud tuleb U.H tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud: 127,21 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 191,39 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Asitõendid- haamer, mis on hoiul Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas ja

kööginuga, mis on hoiul Põhja Prefektuuris- hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 03.06.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 17.06.2011

6 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 05.07.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

Dmitri Aniskin on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 28.12.2009.a kella 22.55 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel kauplusesse „xxx“ asukohaga xxx ning püüdis varastada kauplusest 11 pudelit alkohoolset

jooki džinn „AleCoq“ kogumaksumusega 368.50 krooni, kahjustades pudeleid. Seega D. Aniskin põhjustas oma tegevusega kauplusele kokku koos klaasi lõhkumisega varalise kahju 1368.50 krooni (so 87.46 eurot) ja xxx AS- le klaasi lõhkumisega kahju summas 106.48 eurot.

Peale selle Dmitri Aniskin 21.01.2010.a kell 23.20 sisenes aknaklaasi

lõhkumise teel kauplusesse xxx asukohaga xxx, kust püüdis varastada 1 pudeli likööri Vana Tallinn 0,5l 50% hinnaga 124.80 krooni, 1 pudeli likööri

Vana Tallinn 0,5l 45% hinnaga 122 krooni, 1 pudeli Jäägermeistrit 0,5l hinnaga 171 krooni, 1 pudeli Vana Tallinna Koorelikööri hinnaga 96 krooni,

2 pudelit Elektra Long Drink´i Greibi 1,2l hinnaga 33.80 krooni ja kogusummas 67.60 krooni, 1 pudeli Tindella Bianco´t 1,5l hinnaga 76 krooni, 1 pudeli Viru Valge´t 1l 40% hinnaga 204 krooni, 1 pudeli Cristal Vodka´t

0,7l 40%, 3 pakki sigarette Leek hinnaga 34 krooni ja kogusummas 102

krooni, 1 paki sigarette Vermont Air Blue hinnaga 30 krooni ja 2 pakki

sigarette Trend hinnaga 29 krooni ja kogusummas 58 krooni, seega kaupu

kogumaksumusega 1190.40 krooni (so 76.08 eurot), ladudes kauba korvi, kuid ei jõudnud kaubaga lahkuda, kuna oli turvatöötajate poolt sündmuskohal

kinni peetud. Kaup on kauplusele rikkumata tagastatud, kuid klaasi lõhkumisega põhjustas D. Aniskin xxx AS-le varalise kahju summas 3860.30 krooni (so 246.72 eurot).

Peale selle Dmitri Aniskin 13.02.2010.a kindlaks tegemata kellaajal sisenes ukseluku lõhkumise teel sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale ning varastas sõidukist kojamehed hinnaga

100 krooni ja aku hinnaga 1000 krooni. Koos ukselukkude ja autovõtmete vahetusega summas 2000 krooni, on A. K.´le tekitatud kahju 3100 krooni (so 198.13 eurot).

Peale selle Dmitri Aniskin 17.02.2010.a kella 12.50 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel majja aadressil xxx, kust püüdis varastada teleri „Samsung“

maksumusega 8890 krooni, DVD mängija maksumusega 500 krooni, nurklihvija maksumusega 2500 krooni ja jõhvsae maksumusega 1000 krooni, seega esemeid kogusummas 12890 krooni (so 823,82 eurot), kuid tema tegu

7 jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata omaniku A. K.´i ilmumisega koju.

Varastatud esemed olid koheselt omanikule tagastatud. A. K.´le oli varalist

kahju tekitatud aknaklaaside lõhkumisega summas 3000 krooni (so 191.73 eurot).

Sel moel Dmitri Aniskin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle Dmitri Aniskin 14.02.2010.a kella 15.00 paiku koos U.H-ga sisenes lukustamata uste kaudu sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis

kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale, sealjuures U.H

istus juhiistmele ja D. Aniskin, kes istus tema kõrvale, varastas samal ajal

kindalaekast sõiduki tehnilise passi ja Ukraina mündid – grivnad, millede väärtust omanik ei ole hinnanud. Sõidukisse ebaseaduslikult sissetungimisel oli A. K.´le põhjustatud varalist kahju süüteluku lõhkumisega hinnaga 1300

krooni. Peale selle Dmitri Aniskin koheselt tungis koos U.H-ga välisukse luku lõhkumise teel A. K.´le kuuluvasse majja aadressil xxx, kust aga põgenes koos U.H-ga, kuna kohtusid kodus olnud majaomanik Ax Kx´ga. Välisukse luku lõhkumisega oli omanikule põhjustatud varalist kahju

300 krooni. Seega kokku A. K.´i sõidukisse ja majja sissetungimisega tekitatud kahju on 1600 krooni (so 102.26 eurot).

Sel moel Dmitri Aniskin pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse

hoonesse ja võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt s.o. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.H

on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 14.02.2010.a kella 15.00 paiku koos Dmitri Aniskin´ga sisenes lukustamata uste kaudu sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale, sealjuures U.H istus juhiistmele ja D. Aniskin, kes istus tema kõrvale, varastas samal ajal kindalaekast sõiduki tehnilise passi

ja Ukraina mündid – grivnad, millede väärtust omanik ei ole hinnanud.

Sõidukisse ebaseaduslikult sissetungimisel oli A. K.´le põhjustatud varalist

kahju süüteluku lõhkumisega hinnaga 1300 krooni. Peale selle U.H koheselt tungis koos Dmitri Aniskin´ga välisukse luku lõhkumise teel

A. K.´le kuuluvasse majja aadressil xxx, kust aga põgenes koos D. Aniskiniga, kuna kohtusid kodus olnud majaomanik A. K.´ga. Välisukse luku

lõhkumisega oli omanikule põhjustatud varalist kahju 300 krooni. Seega kokku A. K.´i sõidukisse ja majja sissetungimisega tekitatud kahju on 1600 krooni (so 102.26 eurot).

8

Sel moel U.H pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse

hoonesse ja võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt s.o. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle U.H 11.04.2010.a kella 21.00 paiku viibis koos V. J. ja

V. V.´ga Kohtla-Järvel, Kelluka tänava bussipeatuses, kus ühise alkoholi tarvitamise käigus U.H lõi V. J. käte ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda, põhjustades sellega V. J. füüsilist valu.

Peale selle U.H 29.05.2010.a kella 19.45 paiku, viibides korteris

aadressil xxx, lõi I. T.´it ühe korra noaga vastu vasakut kätt küünarvarre piirkonnas, millega põhjustas I. T.´le füüsilist valu ja kehavigastuse – AS Ida- Tallinna Keskhaigla patsiendikaardi kohaselt küünarvarre lahtised hulgalised haavad.

Sel moel U.H pani toime teise inimese löömise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil avaldas süüdistatav Dmitri Aniskin, et ta tunnistab ennast talle

esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Kohtuistungil avaldas süüdistatav U.H, et ta tunnistab ennast talle

esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid.

Peale süüdistatavate omaksvõtu on nende osavõtt süüdistuses näidatud kuritegudes kinnitatud järgmiste tõenditega.

28.12.2009 varguse episood, kannatanu OÜ xxx Kannatanu A. J. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 2-3 nähtub, et tema OÜ-le

kuulub kauplus xxx asukohaga xxx. Maja ise kuulub OÜ-le xxx. Talle helistati, et kauplusesse toimus sissetungimine. Saabudes kohale avastas ta, et

aknaklaas on lõhutud ja puudus 11 1,5-liitrist pudelit džinni, ühe pudeli maksumus 33 krooni 50 senti, seega kahju 368,50 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 4-5 nähtub, et 29.12.2009 kell 00.40

aadressil xxx on kaupluse xxx aknaklaas lõhutud. Ühel riiulil visuaalselt tuvastatav, et puudub mõnu kaup.

9 Kannatanu OÜ xxx avaldus k 1 lk 43, millest nähtub, et 28.12.2009 kell 22.55

toimus ärihoones aadressil xxx vargus, varastatud on 11 pudelit džinni, kahjusumma 368,50 krooni, akna lõhkumisega tekitatud kahju 1000 krooni.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollis k 1 lk 21-23 nähtub, et Dmitri Aniskin oli kinni peetud 29.12.2009 kell 01.30 peale kuriteo toimepanemist. Protokolli kohaselt avastati kahtlustatava juurest halli värvi seljakott, 2 1,5- liitrist pudelit džinni ja muud esemed.

Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 25-28 nähtub, et kahtlustatavalt tema kinnipidamisel äravõetud esemed on vaadeldud, fotografeeritud ja tagastatud omanikule.

Kahtlustatava allkiri k 1 lk 40, et ta sai 30.12.2009 tagasi oma asjad - seljakott, mobiiltelefon ja muu.

Kannatanu OÜ xxx esindaja allkiri k 1 lk 44, et ta sai tagasi ühe pudeli džinni.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Dmitri Aniskin 28.12.2009.a kella

22.55 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel kauplusesse „xxx“ asukohaga

xxx ning püüdis varastada kauplusest 11 pudelit alkohoolset jooki džinn „AleCoq“ kogumaksumusega 368.50 krooni, kahjustades pudeleid. Seega D. Aniskin põhjustas oma tegevusega kauplusele kokku koos klaasi lõhkumisega

varalise kahju 1368.50 krooni (so 87.46 eurot) ja xxx AS-le klaasi lõhkumisega kahju summas 106.48 eurot.

21.01.2010 varguse episood, kannatanu AS xxx Kannatanu AS xxx avaldusest k 1 lk 51 nähtub, et 22.01.20100 kell 23.20 lõhuti kaupluses xxx aadressil xxx aknaklaas ja tungiti kauplusesse varguse

eesmärgil. Kaubad laoti korvi kuid ei jõutud ära viia. Kogu kaup on kauplusele tagastatud rikkumata. Äraviimisele valmiks pandud kauba väärtus on 1190,40 krooni.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 55-63 nähtub, et 22.01.2010 kell

00.25 xxx asuva kaupluse xxx on lõhutud aknaklaas. Müügisaalis on ostukorv, milles on haamer. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et mõnu kaup oli kurjategijalt ära võetus – alkohol ja sigaretid. Kogu kaup on kauplusele tagastatud. Haamer võetakse sündmuskohalt ära.

Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 64-65 nähtub, et vaadeldud on sündmuskohalt äravõetud haamer.

Aktist k 1 lk 66 nähtub, et asitõend on üle antud hoiule Ida Prefektuurile, vastutavale isikule. Kahtlustatava kinnipidamisprotokollist nähtub k 1 lk 67-69, et Dmitri Aniskin oli kinni peetud antud kuriteos 22.01.2010 kell 01.00.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Dmitri Aniskin 21.01.2010.a kell 23.20 sisenes aknaklaasi lõhkumise teel kauplusesse AS xxx asukohaga xxx, kust püüdis varastada 1 pudeli likööri Vana Tallinn 0,5l 50% hinnaga 124.80

10 krooni, 1 pudeli likööri Vana Tallinn 0,5l 45% hinnaga 122 krooni, 1 pudeli Jäägermeistrit 0,5l hinnaga 171 krooni, 1 pudeli Vana Tallinna Koorelikööri hinnaga 96 krooni, 2 pudelit Elektra Long Drink´i Greibi 1,2l hinnaga 33.80 krooni ja kogusummas 67.60 krooni, 1 pudeli Tindella Bianco´t 1,5l hinnaga 76 krooni, 1 pudeli Viru Valge´t 1l 40% hinnaga 204 krooni, 1 pudeli Cristal Vodka´t 0,7l 40%, 3 pakki sigarette Leek hinnaga 34 krooni ja kogusummas 102 krooni, 1 paki sigarette Vermont Air Blue hinnaga 30 krooni ja 2 pakki

sigarette Trend hinnaga 29 krooni ja kogusummas 58 krooni, seega kaupu

kogumaksumusega 1190.40 krooni (so 76.08 eurot), ladudes kauba korvi, kuid ei jõudnud kaubaga lahkuda, kuna oli turvatöötajate poolt sündmuskohal

kinni peetud. Kaup on kauplusele rikkumata tagastatud, kuid klaasi lõhkumisega põhjustas D. Aniskin xxx AS-le varalise kahju summas 3860.30 krooni (so 246.72 eurot).

13.02.2010 varguse episood, kannatanu A. K.,

14.02.2010 hoonesse ja sõidukisse ebaseaduslik sissetungimise episood, kannatanu A. K. Kannatanu ülekuulamise protokollist k 1 lk 87-90 nähtub, et 14.02.2010 kell 15 paiku viibis ta kodus aadressil xxx ja kuulis esimeselt korruselt müra. Ta läks alla ja avastas, et esimesel korrusel viibivad kaks võõrast noormeest, kes hakkasid ära jooksma ja võtsid teelt kaasa mingi paki. Noormehed olid oma autoga. Kannatanu avastas, et välisukse lukk on lõhutud, majast ei ole midagi kadunud. Õues viibides avastas ta, et tema auto süütelukk on lõhutud. Samuti kojamehed katki tehtud. Kindalaekast läks kaduma sõiduki tehniline pass ja

ukraina peenraha- grivnad. Kahju 1600 krooni - lõhutud süütelukk 1300 krooni, kojamehed 100 krooni, välisukse lukk – 300 krooni.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 92-94 nähtub, et 14.02.2010 kell 16.25 aadressil xxx sõiduauto xxx xxx süütelukk on lõhutud, kindalaegas on lahtises olekus, tagarattas läbi torgatud. Sõiduki juures on auto kummijäljed. Maja kahekorruseline, välisukse lukk on lõhutud. Tunnistaja S. S. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 118-120 nähtub, et kannatanu

kirjeldamisel oli kinni peetud tankla juures kaks isikut sõiduautoga xxx, kinnipeetuks osutusid U.H ja Dmitri Aniskin. Kahtlustatava kinnipidamise protokollis k 1 lk 102-103 nähtub, et 14.02.2010

kell 18.00 antud kuriteos oli kahtlustatavana kinni peetud U.H. Tema kinnipidamisel võeti temalt ära: tehniline pass A. K.i sõidukile xxx xxx.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollist k 1 lk 110-111 nähtub, et 14.02.2010 kell 18.00 oli kahtlustatavana kinni peetud Dmitri Aniskin, kelle juurest avastati järgmised esemed: 2 grivnat, samuti võeti ära sõiduk xxx.

Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 97-101 nähtub, et 16.02.2010 on vaadeldud sõiduauto xxx. Esiistmel on avastatud tangid. Pagasiruumist on avastatud halli värvi seljakott ja kojamehed.

11

Kannatanu A. K.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 127-128 nähtub, et 13.02.2010 varastati autost kojamehed- 100 krooni ja aku maksumusega 100 krooni. Aku on talle tagastatud. Kojamehed tagastatud. Süüteluku remont – 1300 krooni, autovõtmete ja lukkude vahetus 2000 krooni.

Kannatanu ülekuulamisprotokollis k 1 lk 132-133 nähtub, et , talle on tagastatud aku, samuti autovõtmed. Kahju: 1300 krooni süütelukk, 300 krooni välisukse lukk ja 1200 krooni tagavararattas.

Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et kojamehed, grivnad ja aku on talle tagastatud, seega kahju ainult remondi kulude osas. Kannatanu allkiri asjade kättesaamise kohta k 1 lk 130.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et U.H ja Dmitri Aniskin 14.02.2010.a kella 15.00 paiku koos Dmitri Aniskin´ga sisenes lukustamata uste kaudu sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale, sealjuures U.H istus juhiistmele ja D. Aniskin, kes istus tema kõrvale, varastas samal ajal kindalaekast sõiduki tehnilise passi

ja Ukraina mündid – grivnad, millede väärtust omanik ei ole hinnanud.

Sõidukisse ebaseaduslikult sissetungimisel oli A. K.´le põhjustatud varalist

kahju süüteluku lõhkumisega hinnaga 1300 krooni. Peale selle U.H koheselt tungis koos Dmitri Aniskin´ga välisukse luku lõhkumise teel

A. K.´le kuuluvasse majja aadressil xxx, kust aga põgenes koos D. Aniskiniga, kuna kohtusid kodus olnud majaomanik A. K.´ga. Välisukse luku

lõhkumisega oli omanikule põhjustatud varalist kahju 300 krooni. Seega kokku A. K.´i sõidukisse ja majja sissetungimisega tekitatud kahju on 1600 krooni (so 102.26 eurot).

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Dmitri Aniskin 13.02.2010.a kindlaks tegemata kellaajal sisenes ukseluku lõhkumise teel sõiduautosse xxx reg nr xxx, mis kuulub A. K.´le ja oli pargitud xxx eramaja kõrvale ning varastas sõidukist kojamehed hinnaga 100 krooni ja aku hinnaga 1000 krooni. Koos

ukselukkude ja autovõtmete vahetusega summas 2000 krooni, on A. K.´le tekitatud kahju 3100 krooni (so 198.13 eurot).

17.02.2010 varguse episood, kannatanu A. K. Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 1 lk 136-138 nähtub, et 17.02.2010 kell 12.50 hakkas tööle alarm, mis on paigutatud temale kuuluvas maja xxx. Ta sõitis kohale ja avastas, et majja on sisse tungitud. Lõhutud olid mitu akent.

Majas viibis noormees, kes viskas aknast televiisori välja. Noormees sai kinni peetud. Väljas akna all olid DVD mängija, lihvimismasin, jõhvsaag. Aknaklaaside maksumus on 3000 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 141-149 nähtub, et 17.02.2010 kell

14.oo xxx maja kaks akent on lõhutud. Maas väljas televiisor Samsung, nurklihvija, DVD mängija.

12

Kahtlustatava kinnipidamise protokollist k 1 lk 150-151 nähtub, et Dmitri Aniskin oli 17.02.2010 kell 15.00 kinni peetud kuriteo toimepanemisel.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Dmitri Aniskin1 7.02.2010.a kella 12.50 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel majja aadressil xxx, kust püüdis

varastada teleri „Samsung“ maksumusega 8890 krooni, DVD mängija maksumusega 500 krooni, nurklihvija maksumusega 2500 krooni ja jõhvsae

maksumusega 1000 krooni, seega esemeid kogusummas 12890 krooni (so

823,82 eurot), kuid tema tegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata

omaniku A. K.´i ilmumisega koju. Varastatud esemed olid koheselt

omanikule tagastatud. A. K.´le oli varalist kahju tekitatud aknaklaaside lõhkumisega summas 3000 krooni (so 191.73 eurot).

11.04.2010 kehalise väärkohtlemise episood, kannatanu V. J.

12.04.20100 pöördus kannatanu V. J. politseisse ja tema ülekuulamisprotokollist k 2 lk 1-2 nähtub, et 11.04.2010 kella 20.30 paiku xxx linnaosas bussipeatuses peksis U.H teda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda.

Kannatanu ütluste ja U.H omaksvõtuga on tõendatud, et U.H 11.04.2010.a kella 21.00 paiku viibis koos V. J. ja V. V.´ga Kohtla-

Järvel, Kelluka tänava bussipeatuses, kus ühise alkoholi tarvitamise käigus U.H lõi V. J. käte ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda, põhjustades sellega V. J. füüsilist valu.

29.05.2010 kehalise väärkohtlemise episood, kannatanu I. T.

Kannatanu pöördus politseisse 29.05.2010, tema suhtes koostatud isiku

läbivaatuse protokollist k 3 lk 3-7 nähtub, et 29.05.2010 kell 21.30 on fikseeritud: kannatanu vasakul käevarrel side, käsi määrdunud veresarnasse

vedelikuga, parema käe keskmisel sõrmel on hematoom. Protokollile on lisatud fotod. Kannatanu patsiendikaardist k 3 lk 37 nähtub, et kannatanu oli raviasutusse

toimetatud kiirabiga 29.05.2010 kell 20.40, patsiendil on joobetunnused. Diagnoos: alkoholi tarvitamisest tingitud äge intoksikatsioon, küünarvarre lahtised hulgalised haavad. Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 3 lk 33-36 nähtub, et U.H lõi teda noaga, ta jõudis tõsta kätt ja löök tabas kätt. Tal ei ole U.H vastu pretensioone ja ta palub lõpetada kriminaalmenetlus. U.H suhtes koostatud isiku joobeseisundi kontrollimise protokoll k

3 lk 14, millest nähtub, et U.H joobeseisund kontrolliti indikaatorvahendiga 29.05.2010 kell 20.45.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollist k 3 lk 17-20 nähtub, et U.H oli nimetatud kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2010 kell 19.50., tema juures nuga avastatud ei ole. Kehavigastusi ei ole.

13

Asitõendi vaatlusprotokollist k 3 lk 9-12 nähtub, et vaadeldakse halli värvimetallist kööginuga, mille tera pikkus on 14,5cm. Noa ots on painutatud.

Nuga antakse hoiule Põhja Prefektuurile. Asitõendi päritolu ei ole tõendite pinnal tuvastatav.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et U.H 29.05.2010.a kella 19.45 paiku, viibides korteris aadressil xxx, lõi I. T.´it ühe korra noaga vastu vasakut kätt küünarvarre piirkonnas, millega põhjustas I. T.´le füüsilist valu ja

kehavigastuse – AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardi kohaselt küünarvarre lahtised hulgalised haavad.

Ülatoodu alusel on Dmitri Aniskini teod 28.12.2009, 21.01.2010, 13.02.2010, 17.02.2010, kokku neli vargust, on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 alusel kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega.

Dmitri Aniskini ja U.H 14.02.2010 toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §266 lg 2 p 3 alusel kui valdaja tahte vastaselt võõrasse

hoonesse ja võõrasse sõidukisse ebaseaduslik tungimine, kui see on toime pandud grupi poolt.

U.H 11.04.2010 ja 29.05.2010 toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kui teise inimese löömine.

Dmitri Aniskini ja U.H tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS-u 2. peatüki 2. jao mõttes kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et Dmitri Aniskin pani talle KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi

inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks korduvate varguste toimepanemise ehk võõra vallasasjade äravõtmise selles

omastamise eesmärgil. KarS § 16 lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kahel korral pani ta vargused toime ühest kohast (kannatanu A. K.).

Kahel korral oli tema tahtlus suunatud kauplusest toiduainete ja alkoholi vargusele.

Kohus leiab, et D. Aniskin ja U.H panid KarS § 266 lg 2 p 3 järgi

ettenähtud kuriteo otsese tahtlusega, sest olid mõlemad teadlikud et

teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu, tungivad võõrasse ruumi ja võõrasse sõidukisse, ja soovisid seda. KarS § 16 lg 3 kohaselt, isik paneb teo

14

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Soovile sisse tungida viitab

asjaolu, et sõiduk oli süüdistatavate poolt kontrollitud ja sealt võeti ära peenraha ja sõiduki registreerimistunnistus.

Kohus leiab, et U.H pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritud

kuriteod toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik

paneb

teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. U.H kasutas tahtlikult vägivalda teise isiku suhtes, lüües käte ja jalgadega näo ja

keha piirkonda, teises episoodis kasutas süüdistatava kehavigastuse põhjustamiseks nuga. Lüües käte, jalgade ja noaga pidas ta võimalikuks, et löök tabab kannatanut ja tekitab talle vähemalt füüsilist valu ja möönis seda.

Kohus leiab, et Dmitri Aniskin on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes,

sest ta on KarS § 33 mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et U.H on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes,

sest ta on KarS § 33 mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

Tsiviilhagid

VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil.

TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

15

Kohus kvalifitseerib D. Aniskini ja U.H vastu esitatud nõuded kui

kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kannatanu OÜ xxx (28.12.2009 varguse episood) esitas tsiviilhagi summale

1368,50 krooni k 1 lk 49. 1000 krooni omavastutus lõhutud akna eest ja 368,50 krooni – varastatud džinni maksumus. Tsiviilhageja xxx AS esitas tsiviilhagi summale 1666,08 krooni ehk 106,48 eurot, k 3 lk 85-93. Tsiviilhageja kinnitas tsiviilhagi toetamist kohtuistungile esitatud avaldusega k 3 lk 126. Süüdistatav D. Aniskin võttis tsiviilhagid omaks.

Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 1368,50 krooni ehk 87,46 eurot ning tsiviilhagi summas 106,48 kuuluvad rahuldamisele seoses selle omaksvõtuga süüdistatava poolt.

Tsiviilhageja xxx AS ( 21.01.2010 varguse episood) esitas tsiviilhagi

summale 3860,30 krooni k 1 lk 73-84. Tsiviilhageja kinnitas tsiviilhagi toetamist kohtuistungile esitatud avaldusega k 3 lk 122. Süüdistatav D. Aniskin võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 3860,30 krooni ehk 246,72 eurot kuulub rahuldamisele seoses selle omaksvõtuga süüdistatava poolt.

Kannatanu A. K. esitas tsiviilhagi (14.02.2010 episoodis) summale 3800

krooni k 1 lk 135. Kohtuistungil täpsustas kannatanu tsiviilhagi summas,

jäädes summale 2800 krooni, kuna aku maksumusega 1000 krooni on talle tagastatud. Süüdistatavad D. Aniskin ja U.H võtsid tsiviilhagi omaks.

Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 2800 krooni ehk 179,03 eurot kuulub rahuldamisele seoses selle omaksvõtuga süüdistatavate poolt. Süüdistatavad kannavad solidaarset tsiviilvastutust.

Kannatanu A. K. esitas tsiviilhagi (17.02.2010 episoodis) summale 3000 krooni k 1 lk 156. Süüdistatav D. Aniskin võttis tsiviilhagi omaks.

Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot kuulub rahuldamisele seoses selle omaksvõtuga süüdistatava poolt.

KOHTU MEETMED

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

16

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke

ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus

määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1:

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses

sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - RT III 2004, 14, 3-1-1-40-04 174).“

KarS § 199 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.

KarS § 121 näeb ette karistusena rahaline karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. KarS § 266 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

17

Dmitri Aniskini karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Dmitri Aniskini karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

U.H karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus . U.H karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

D. Aniskin pani toime 4 vargust ajavahemikus detsember 2009 kuni veebruar 2010. Samal perioodil pani ta toime veel ühe võõrasse ruumi ja sõidukisse

sissetungimise isikute grupis.

Kannatanute kasuks väljamõistetud kogusumma (arvesse võetud nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagid) on üle 800 eurot. Kahjud ei ole hüvitatud. Nimetatud kuriteod on teise astme kuriteo.

D. Aniskin on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, nendest 2 korral tingimuslikult, ühel korral vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ja ühel

korral reaalse vangistusega. Kõik talle inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud Viru Maakohtu 17.06.2009 kohtuotsusega määratud katseaja kestel.

Varem on ta toime pannud varavastased kuriteod - vargused. Ta on

korduvalt ( 25! korda) väärteokorras karistatud LS § 74-1 lg 1 ja 79-19 alusel, AS § 71, avaliku korras rikkumise eest, NPAS § 15-1, samuti KarS 218 lg 1 alusel. Ülaltoodu näitab, et D. Aniskini puhul on tegemist isikuga, kelle ellu on seadusevastane eluviis sügavalt juurdunud ja tema puhul ei saa enam olla kindel, et edaspidi ei pane ta toime uusi kuritegusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus positiivse nähtusena, et Dmitri Aniskin õpib xxx ehk omandab xxx.

Kohus leiab, et D. Aniskinit ei saa karistada rahalise karistusega, kuna ta on

varem korduvalt olnud väärteokorras karistatud rahatrahvidega , mis ei

osutanud isikule piisavat mõju. 15 rahatrahvi summale 87100 krooni ei ole

tasutud. Kohus leiab, et leebema karistusliigi kohaldamine ilmselt ei ole piisav ja proportsionaalne D. Aniskini toimepandule.

Kohus leiab, et D. Aniskinit tuleb karistada vangistusega KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni piires, selle keskmisest määrast väiksemal määral. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi lühiajalise vangistusega. Arvestada tuleb, et D. Aniskin oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega ühe varguseepisoodi toimepanemise eest, mis olid toime pandud aprillis 2009, ehk

enne Viru Maakohtu 17.06.2009 kohtuotsusega määratud katseaega. Ühe

varguseepisoodi toimepanemise eest on D. Aniskin karistatud 10-kuulise

vangistusega, millele lisandus juba varasemalt kohtumäärusega täitmisele

pööratud 4-kuuline Viru Maakohtu 17.06.2009 mõistetud vangistus,

liitkaristusena on 1 aasta 2 kuu vangistust. Kohus lähtub sellest, et kuna

18

käesoleva asja varguseepisoodid olid toime pandud enne 15.01.2010 kohtuotsuse tegemist, tuleb D. Aniskinile mõista selline liitkaristus, millega ta oleks karistatud, kui kõik 5 varguseepisoodi ja üks sissetungimise episood oleksid arutatud ühes menetluses. Kohus leiab, et D. Aniskinile tuleb nelja

varguseepisoodi eest mõista karistus 9 kuud vangistust, võõra ruumi

sissetungimise eest – 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista kuritegude kogumi eest 9 kuud vangistust.

KarS § 238 lg 1 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub põhikaristus vähendamisele 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 6 luud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus suurendades Viru Maakohtu 15.01.2010 mõistetud karistust 1 aasta 2 kuud vangistust, mõistes

liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, ning arvata Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, mis on 1 aasta 2 kuud vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

29.12.2009-30.12.2009, s.o 2 päeva, 22.01.2010, s.o 1 päev, 14.02.2010-

16.02.2010, s.o 3 päeva ja 17.02.2010-19.02.2010, s.o 3 päeva, kokku 9 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 5 kuud 21 päeva vangistust.

Kaitsja esitas kohtule taotluse vabastada D. Aniskini karistuse kandmisest tingimisi, arvestades, et ta õpib, alles hiljuti,21.04.2011 vabanes vangistuses

ja tema saatmine uuesti vangi ei poleks põhjendatud karistuse eesmärke arvestades. Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel.

Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12:

„Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama

vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsus asjas nr - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest 3-1-1-14-02 vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud.

Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse

kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuriteod kokku 5 episoodi, mille eest D.

Aniskinit süüdi mõistetakse, on teise astme kuruteod, mille sanktsiooni

ülemmäär on 5 aastat. Kohus karistab süüdistatavat 1-aastase 8-kuulise vangistusega, millest reaalsele ärakandmisele jääb peale mahaarvamist 5 kuud

21 päeva vangistust, mis on suhteliselt lühiajaline. Isikule inkrimineeritud

19 kuriteod on teise astme kuriteod. Selle poolest oleks karistusest vabastamise küsimuse püstitamine üsna põhjendatud.

Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas.

Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse

mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“.

Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi

vabastamine isegi koos käitumiskontrolliga ei ole talle piisav karistuslik meede, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. D. Aniskin oli juba kahel korral karistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, mõlemal korral katseaeg ebaõnn4stunud – esimesel korral pani ta toime

katseajal uue kuriteo, mille eest karistati vangistusega, kuid antu võimalus jääda vabadusse, vangistus asendati ÜKT-ga; teisel korral pöörati tingimuslik

vangistus kohtumääruse täitmisele kriminaalhooldusametniku ettekande

alusel. See annab kohtule aluse arvata, et karistamise üks eesmärk, nimelt

mõjutada süüdimõistetut, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest, ei

ole karistusest vabastamisel ja käitumiskontrollile allutamisel enam

saavutatav. D. Aniskini puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus

tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud

veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul

ebaotstarbekas meede. Vastupidi, kohtu arvates ainult vangistus on D.

Aniskini puhul piisav karistusmeede, et ta saaks oma käitumist ümber

hinnata. Positiivne, et süüdistatav õpib Täiskasvanute Gümnaasiumis, ja õpingute jätkamist peab ka kohus äärmuslikult tähtsaks, sest süüdistataval on ainult algharidus. Samas isikule antud juba kolmel korral viibida vabaduses ja olla hõivatud kasuliku tegevusega, muuhulgas õpingutega, süüdistatav aga

eelistas süütegude toimepanemist. Kohus märgib, et põhihariduse omandamine on tagatud ka vangla režiimis.

U.H pani toime ühe võõrasse ruumi sissetungimise episoodi ja kaks

kehalise väärkohtlemise episoodi. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud

kuritegu on toime pandud grupis, sellega on tekitatud materiaalne kahju

179,03 eurot, mis on senini hüvitamata, kuigi kuritegu oli sooritatud

veebruaris 2010. Kehalise väärkohtlemise episoodides ei tekitanud U.H

kannatanutele tervisekahjustust, kannatanu I. T. episoodis on

kannatanule põhjustatud kehavigastus – küünarvarres lahtised hulgalised haavad, mille tekitamiseks on U.H poolt kasutatud nuga. Nimetatud kuriteod on teise astme kuriteod.

20 U.H on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, Viru Maakohtu 15.01.2010, Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2010 kohtuotsust arvestades 3

aastat 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Kõik U.H-le

inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud ajal, kui tema suhtes oli tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vangistus, mida ei pööratud täitmisele.

Väärteokorras on ta karistatud 10 korral sõiduki juhtimise eest ilma

juhtimisõiguseta, avaliku korra rikkumise, NPAS rikkumise, AS § 70

rikkumise eest, ükski talle määratud rahatrahv ei ole tasutud. Ülaltoodust nähtub, et U.H puhul on tegemist isikuga, kes paneb toime jätkuvalt süütegusid ja isegi mõistetud vangistus võimalik täitmisele pööramine ei pane teda hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et U.H ei saa karistada rahalise karistusega, sest varalise

laadi karistusmeede ilmselt ei ole tema puhul piisav karistuse eesmärkide

saavutamiseks, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. U.H on väärteokorras 10 korral rahatrahvidega karistatud, ükski trahv ei ole tasutud ja ta korduvalt toime pannud ka samalaadseid süütegusid.. samuti

puudub U.H kindel töökoht, seega piisavad sissetulekud rahalise karistuse täitmiseks.

Kohus leiab, et U.H tuleb karistada KarS § 121 järgi kahe episoodi eest vangistusega, sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral, ehk 9- kuulise vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 3 alusel tuleb U.H karistada lühiajalise 3-kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust. Tegemist on

erinevatel aegadel toimepandud erinevate kuritegudega, sellepärast peab kohus põhjendatuks liita karistused täielikult. KarS § 238 lg 1 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vähendada põhikaristust 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.

Kuna U.H pani kõik talle inkrimineeritud kuriteod pärast Viru maakohtu 15.01.2010 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku

ärakandmist, tuleb talle moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 8 kuud vangistust

eelmise Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistuse, mis on 3 aasta 4 kuud, võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg, mis on 14.02.2010-16.02.2010, s.o 3 päeva ja 29.05.2010-30.05.2010, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Tõkend

21

Kohus leiab, et D. Aniskini suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kohtul on piisavalt

alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime

panema. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud kriminaalasjas süüdistatakse teda 5

kuriteoepisoodi toimepanemises. Varavastaste kuritegude puhul on retsidiivsuse (ehk kuritegude toimepanemise korduvus) tase kõrgem. Sellest

tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud D. Aniskini vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kohus leiab, et U.H suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kohtul on piisavalt

alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime

panema. Talle on käesoleva kohtuotsusega mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi taon varem kriminaalkorras karistatud ainult ühel korral, pani ta kõik kuriteod toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, samuti sooritas kolm väärtegu.

Kohus leiab põhjendatuks U.H vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Menetluskulud

Antud kriminaalasja raames on seoses D. Aniskiniga menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 76,70 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 153,41eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest.

Antud kriminaalasja raames on seoses U.H-ga menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 127,21 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 191,39 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest,

Kaitsjatasu ja toimiku paljundamise kulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatavate resotsialiseerimise väljavaateid. Kohus arvestab, et kuigi kohtukulud on tekkinud süüdistatavate enda õigusvastase tegevuse tõttu, puudub mõlemal alaline töökoht ja seega igasugune seaduslik

sissetulek. Süüdistatavad peavad hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud. Kohtukulude täielik summa käiks isikutele ilmselt üle jõu.

22 Sundraha mõistetakse välja igaühelt süüdistatavalt teise astme kuriteo puhul on see 417,03 eurot.

Asitõendid

Kriminaalasjas on asitõendiks haamer ja kööginuga, mis on hoiul

politseiasutuses. Asitõendid kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Kohtunik Inna Kirsipuu