2-22-17721/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-22-17721

Tsiviilasi

Irina

Kyakineni

hagi

Bolander

OÜ

vastu

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töötamise

registri kande muutmiseks ja hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 360 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bolander OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja): Bolander OÜ (registrikood

161687999), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tõnis Loorits

Vastustaja (hageja): Irina Kyakinen (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Bolander

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus

muutmata.

3. Jätta

apellatsiooniastme

menetluskulud

Bolander OÜ kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Irina Kyakinen (hageja) esitas 27. septembril 2022 töövaidluskomisjoni avalduse Bolander

OÜ (kostja) vastu töölepingu 26. septembri 2022 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise 2160 eurot (bruto) saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 26. oktoobri 2022

otsusega avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas

töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel 26. septembrist 2022, kohustas kostjat muutma MTA töötamise

registris olevat kannet ja kandma registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ning alus, mõistis

kostjalt välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 360 eurot (bruto) ning jättis nõude rahuldamata

hüvitise 1800 euro (bruto) saamiseks.

Kostja esitas Viru Maakohtule taotluse avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.

2. Hageja töötas kostja juures alates 10. veebruarist 2022 pitsameister-klienditeenindaja

ametikohal, tööleping sõlmiti määratud ajaks 30. novembrini 2022 ning lepingu p 5.1 järgi oli

hageja töötasu 654 eurot (peale katseaja lõppu 10. juunist 2022 705 eurot). Alates 2. septembrist

2022 oli töötaja põhipuhkusel kuni 26. septembrini 2022. Hageja puhkusel viibimise esimesel

päeval (2. septembril) edastas kostja hagejale e-posti teel hoiatuse ja 4. septembril töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga 10. veebruaril 2022

sõlmitud töölepingu üles alates 26. septembrist 2022 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, märkides

ülesütlemisavalduses, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et töötaja

on tööandja tagant varastanud ja tekitanud tööandjale nii varalist kui ka mainekahju.

Hageja ei ole pannud toime vargust, pettust või muud tegu, millega põhjustas tööandja usalduse

kaotuse enda vastu, kostja ütles töölepingu üles õigusliku aluseta. Hageja palub tuvastada

4. septembri 2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel alates 26. septembrist 2022, kohustada kostjat muutma MTA töötamise

registris olev kanne ja kandma registrisse poolte töölepingulise suhte lõppemise kuupäev ja alus

ja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 360 eurot (bruto).

Hageja võis koguda klientide boonuspunkte oma ID-kaardile, mida kinnitas kostja esindaja

Vambola Mander. Tööandja poolt kehtestatud reeglite järgi võisid töötajad kasutada enda,

töötajate sugulaste ja tuttavate, kui teatud juhtudel ka võõraste klientide boonuspunkte. See

nähtub kaudselt ka 25. juuni 2021 ja 30. juuli 2022 kehtestatud töökorralduse reeglite

võrdlemisel. 25. juuni 2021 töökorralduse reeglites on selge keeld, 30. juuli 2022 reeglites keelu

täpsustus sugulaste, tuttavate kui ka klientide osas. Kui tööandja reeglite järgi kehtis absoluutne

boonuste kasutamise keeld, siis puudus tööandjal vajadus täpsustada 30. juuli 2022 reeglites, et

keeld kehtib „sugulaste, tuttavate kui ka klientide osas“. Kostja ei ole esitanud tõendeid, kust

nähtuks, et hagejale tutvustati 25. juuni 2021 töökorralduse reegleid, neile ei ole töölepingus

selgelt viidatud ja tõendamata on, et hagejal oli võimalus nende sisuga tutvuda, need ei ole

10. veebruaril 2022 sõlmitud töölepingu osaks. Reeglid on vastuolus poolte vahel kokkulepitud

tingimustega ja seega kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Kostjal on varguse ja vara

omistamise osas tõendamiskoormis, kostja ei ole seda täitnud. Hageja kasuks boonuspuntide

loovutamine oli kliendi soov. Kostja peab tõendama, et hageja kandis 1. septembril 2022

boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile kliendi tahte vastaselt või kliendile teatamata.

Tööleping on üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Põhiseaduslikust süütuse presumptsioonist

tulenevalt lasub kõigi varguse (muu sarnase teo) elementide tõendamiskoormus kostjal. Kostja

pidi tõendama, et hageja kandis boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile kliendi poolt ostu

sooritamisel (pitsa ostmisel) registreerinud kliendi ostult, et saadud boonuspunktid kandis

hageja enda isiklikule ID-kaardile kliendi tahte vastaselt või kliendile teatamata. Hageja ei pea

varguse mittetoimepanemist tõendama ega seda, kelle ostudelt saadud boonuspunktid kandis

hageja enda isiklikule ID-kaardile. Hagi rahuldamiseks piisab hagejal üksnes tugineda varguse

(või muu sarnase teo) tõendamatusele kostja poolt.

Põhjendamatud on kostja väited kostja vara omastamisest. Kostja ise toob välja, et hageja ostis

kauba hageja poolt kogutud boonuspuntide alusel. Omastamisega ei ole tegemist, kui vara

üleminek toimub tehingu alusel. Põhjendamatud on kostja väited klientide vara omastamisest.

Omastamine ei ole vara üleminek vara omaniku tahteavalduse alusel. Hageja kogus

boonuspunte oma isiklikke või sugulaste/tuttavate ostude arvel. Hageja ei saa omastada

mistahes õigusi oma isiklikke ostude pealt, sest need kuuluvad algusest peale hagejale.

Sugulaste ja tuttavate tahet boonuspuntide loovutamiseks tuleb eeldada. Kostja pidi

tõendamata, et hageja kandis boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile kliendi tahte vastaselt

või kliendile teatamata. Põhjendamatud on väited kostja petmisest, jääb arusaamatuks, mis

konkreetset hageja tegevust käsitab kostja pettusena. Kostja jättis sisustamata ja tõendamata

mõiste „mainekahju“. Seega puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5

alusel ja töölepingu 4. septembri 2022 erakorraline ülesütlemine tühisus. Asjaolust, et

kassasüsteemi andmed töötajate boonuspunktide kogumise ja kasutamise kohta on kõigil

(100%) kostja töötajatel sarnased, saab järeldada, et boonuspunktide kogumine oli kostja

töötajatele lubatud. Eluliselt ei ole usutav, et 100% ettevõtte töötajad on reegleid rikkunud.

Kostja poolt kehtestatud reeglite järgi võisid töötajad koguda boonuspunkte enda, sugulaste ja

tuttavate, kui ka võõraste klientide eest.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja asus alates 10. veebruarist 2022 töölepingu alusel kostja

juures tööle pitsameister-klienditeenindaja ametikohal. Töölepingu lisaks olevate töökorralduse

reeglite järgi oli kostja töötajatel keelatud koguda ja kasutada toodete eest klientidele mõeldud

boonuspunkte. Boonuspunktide kogumine on mõeldud üksnes klientidele ning kui klient

soodustust ei kasuta või sõltumata töötaja selgitustest avaldab otsesõnu, et ta boonust kasutada

ei soovi, siis peabki boonus jääma kasutamata. Töötaja võib sellist soodustust kasutada vaid

isikliku ostu puhul ehk olukorras, kus töötaja ei täida tööülesandeid. Töökorraldusereeglid on

lihtsasti mõistetavad kostja töötajatele, kellele selgitati töökorraldusereegleid eraldi ka suuliselt.

Kostja opereerib frantsiisilepingu alusel toitlustuskohta „pizzakiosk“ kaubamärgi all. Tegu on

frantsiisiandja poolt ettenähtud frantsiisiülese lepingulise kohustusega (VÕS § 377 p-d 3 ja 4),

millest peavad juhinduma lisaks kostjale ka kõik teised frantsiisivõtjad (saab lugeda üldtuntud

teadmiseks, et „pizzakiosk“ kaubamärgi all peetakse üle Eesti kümneid toitlustuskohti - enamus

nendest tegutsevad frantsiisilepingu alusel).

Kostjale sai 1. septembril 2022 teatavaks, et hageja on tööülesandeid täites rikkunud kostja

poolt kehtestatud töökorralduse reegleid, hageja registreeris 1. septembril 2022 kliendi poolt

pitsa ostmisel kliendi ostult saadud boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile. Uurides

kassasüsteemi väljavõtteid, selgus, et hageja oli laadinud klientide boonuspunkte enda ID-

kaardile pikema aja vältel ja kasutanud neid endale tasuta toodete ostmiseks. Kassasüsteemi

väljavõttest nähtuvalt oli hageja töösuhte kestvuse jooksul alates 18. veebruarist 2022

registreerinud enda ID-kaardile klientide boonuspunkte 39 korral ja boonuspunktid

realiseerinud 4 tasuta toote (pitsa) võtmisega. Hageja võttis endale järgmised pitsad: Chipotle

väike 7,35 eurot, Mafioso suur 13,35 eurot, Nelja juustu väike 6,05 eurot ja Laste Pizza väike

4,10 eurot. Hageja võttis ilma õigusliku aluseta kostjalt tooteid koguväärtuses 30 eurot 85 senti.

Hageja rikkus oluliselt ja süsteemselt töökorralduse reegleid ning töölepingust tulenevaid

kohustusi. Hageja pettis kostja kliente, omastades nende ostudelt saadavad boonuskliendid enda

ID-kaardile. Hageja omastas kostja vara, võttes kostjalt võõraste boonuspunktide arvelt endale

tasuta tooteid. Lisaks põhjustas hageja riski, et kostjale heidetakse ette frantsiisilepingust

tulenevate kohustuste rikkumist ja selle juhtumi ilmsiks tulemine ei kahjustaks mitte ainult

kostja mainet, aga „pizzakiosk“ frantsiisiandja kui ka teiste frantsiisivõtjate mainet. Lisaks

oleks võinud kostjale tekkida varaline kahju läbi frantsiisiandja kahju hüvitamise nõude.

Kostja esitas hagejale 2. septembril 2022 hoiatuse, milles juhtis hageja tähelepanu

töökorraldusreeglite rikkumisele ning nõudis edaspidistest rikkumistest hoidumist. Siis ei

teadnud kostja veel, et hageja on rikkunud enda kohustusi pikema aja vältel ja süstemaatiliselt.

Hageja sai kassasüsteemi väljavõtetest teada, milline oli rikkumise tegelik ulatus. Rikkumiste

põhjal ei saanud enam kumbki pool mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist. 4. septembril 2022

ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles.

Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 4. septembril 2022 kehtivalt üles. TLS § 107 lg 2

kohaldamise eeldus ei ole täidetud. Kostja ei nõustu hageja nõuedega töötamise registri

sissekande muutmiseks ja TLS § 109 lg-st 1 tuleneva hüvitise nõudega.

Töötajad saavad kasutada punkte ainult juhul, kui nad on ise kliendid. Mõlema töökorralduse

reeglite redaktsioonis (25. juuni 2021 ja 30. juuli 2022) on töötajatel keeld koguda ja kasutada

toodete eest boonuseid. See keeld on absoluutne. 30. juuli 2022 töökorralduse reeglite

muudatuse tingis mitte kehtiva korra muutmine, vaid töötajate pidevatele küsimustele (mis olid

suunatud erandi lubamisele), ühese ja resoluutse vastuse andmine – klientide ostudelt,

olenemata sellest, kas kolmandast isikust klient on sugulane, tuttav või võõras inimene,

boonuste enda ID-kaardile kogumine ja kasutamine on keelatud. Töökorralduse reeglid ei ole

tüüptingimused, vaid tööandja poolt kehtestatavad (TLS § 5 lg 1 p 11) sisereeglid, millega

täiendatakse ja täpsustatakse töötajale seadusega antud õigusi. Tegu on olemuselt TLS §-st 17

tuleneva tööandja korralduse kirjaliku vormiga. Hageja on mõlema reegli redaktsiooni mõistes

töölepingut oluliselt rikkunud. Töökorralduse reegleid tutvustati kõikidele kostja töötajatele ja

need olid töökohas kassa kõrval kõikidele töötajatele alati kättesaadavad. Hageja kinnitas TVK

istungil ka ise nende tutvustamist. Hageja allkirjastas töölepingu ja kinnitas sellega ka

töölepingu lisadega tutvumist. Hagejat teavitati töökorralduse reeglite muutmisest ja muudetud

reeglitega tutvumise võimalusest e-kirja teel. Kokkuleppeid seoses boonuspunktide

kasutamisega, mida seal ei ole reguleeritud, poolte vahel ei olnud.

Poolte vahel ei olnud kokkuleppeid, mille kohaselt võib hageja koguda klientide boonuspunkte

enda ID-kaardile, vastupidised väited on tõendamata. Karistusõigusliku etteheite lõpliku

kvalifikatsiooni tuvastamine ei ole eraõigusliku juriidilise isiku pädevuses. Kostja on

tõendanud, et hageja on rikkunud kostja töökorralduse reegleid ja töölepingust tulenevaid

kohustusi 39-l korral. Hageja on võtnud ka enda rikkumised TVK menetluse raames omaks.

Isegi, kui 39 klienti oleks soovinud hagejale boonuspunkte loovutada, siis oli hagejal neid

keelatud vastu võtta.

Hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja on tööandjana eelnevalt töökorralduse reeglitest

sätestatud keeldu muutnud selliselt, et hagejal on lubatud koguda sugulaste, sõprade ja tuttavate

ostudelt saadavaid boonuseid enda ID-kaardile. Nende boonuste kogumine võimaldaks hagejal

hiljem nii kostja kioskis kostja kulul, kui ka tegelikult teistes pizzakioski frantsiisides soetada

endale tasuta tooteid. Hageja tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja vastuolus nii hageja

seisukohtade kui ka dokumentaalsete tõenditega. Tervikuna ebausaldusväärseteks ja

tõenduslikult pigem nõrkadeks tõenditeks tuleb pidada nii hageja, Lidia Kyakineni kui ka Irina

Eremina poolt kohtule antud ütlusi. Lidia Kyakinen on hageja ema – ehk siis tema lähikondne.

Irina Eremina on hageja endine kolleeg, kellega lõpetas kostja töölepingu erakorraliselt

samaaegselt ja samadel põhjustel ning kellega käib samadel asjaoludel paralleelne kohtuvaidlus

tsiviilasjas nr 2-22-17722. Kõik kolm isikut on huvitatud sellest, et asi lahendataks hageja

kasuks. Lidia Kyakineni ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna pole eluliselt usutav, et toidukohas

ei saaks toitu soojendada ja lõuna ajal endale õhtusööki ostetakse.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 29. detsembri 2023. a otsusega hagi, tuvastas 4. septembri 2022. a

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

26. septembrist 2022, kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse

töölepingulise suhte lõppemise kuupäevaks 26. september 2022 ja aluseks TLS § 107 lg 2 ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 360 eurot (bruto).

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 10. veebruaril 2022 tähtajalise

töölepingu, mille alusel asus hageja tööle pitsameister klienditeenindajana. Tööandja ütles

4. septembril 2022 avaldusega töölepingu üles.

Pooled vaidlevad, kas töölepingu ülesütlemine vastab seaduses sätestatud materiaalsetele

nõuetele. Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 26. septembrist 2022, kohustada kostjat muutma MTA

töötamise registri kannet ja kandma registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ja alus

(TLS § 107 lg 2; 26. september 2022). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg

1 alusel 360 eurot (bruto).

Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb TLS § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust

põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine

töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele

poolele sellest tekkinud kahju. Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud.

TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas

tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Kostja peamine etteheide hagejale on kostja boonussüsteemiga manipuleerimine – kliendi

boonuspunktid on hageja kandnud oma ID-kaardile. Kostja sisustas TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

ülesütlemist sellega, et hageja on kliente petnud, tööandja tagant varastanud ja kahjustanud nii

kostja mainet, tekitades ohu, et frantsiisiandja võib tegevust pidada frantsiisilepingu

rikkumiseks. Hageja leiab, et kostja ei ole suutnud tõendada, milles on seisnenud kostjapoolne

usalduse kaotus, kuna tõendatud ei ole ei varguse ega pettuse toimumist.

Hageja väitel ei ole olnud talle selge, et klientide boonuspunkte ei või koguda oma ID-kaardile.

Kostja viitas töökorralduse reeglites sisalduvale keelule. 25. juuni 2021 kinnitatud

töökorralduse reeglite punktis 10.2 on sätestatud, et töötajatel on keelatud koguda ja kasutada

toodete eest templi (boonuse) punkte. 30. juuli 2023 töökorralduse reeglites on lisatud punktis

11.2, et töötajal on keelatud kasutada ja endale koguda boonuseid nii sugulaste, tuttavate kui ka

klientide eest (dtl 95). Need on hageja e-postile saadetud (dtl 85) ning hageja on ka töölepingu

allkirjastamisel kinnitanud, et on töökorralduse reeglitega tutvunud (dtl 41, 51).

Kohtu hinnangul on peamine vaidlusküsimus, kas boonuspunktide kogumise süsteem oli hageja

jaoks selge ja kas kostja oma tegevusega võis anda alust arvata, et boonuspunkte võis siiski

koguda, kas selline tegevus sai kaasa tuua kostja usalduse kaotuse. Riigikohus on möönnud,

(RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15), et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse

rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu

TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Käesoleval juhul on nimetatud seisukoht kohaldatav.

Boonuspunktide süsteemi olemuseks ei saa olla klienditeenindaja poolt klientide boonuste

kokku korjamine ning nende arvelt oma tööandjalt tasuta kauba välja nõudmine. Vastutus

boonussüsteemi toimimise eest ei saa olla aga pandud töötajale, kes saab juhinduda

boonussüsteemi kasutamisel selgepiiriliselt sätestatud reeglitest, mille osas tööandja annab

üheseid vastuseid ja mille toimimist tööandja ka kontrollib. Riigikohus on selgitanud, et töötaja

lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse

kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi (RKTKo

16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12). Menetluse käigus on hageja seisukohad muutunud ning hageja

vande all antud ütlused ning ka tunnistajate ütlused on olnud vastuolus kostja esindaja vande

all antud ütlustega (dtl 421).

Kohtul kujunes tõendite hindamisel siseveendumus, et kostjal puudus selgepiiriline ja ühtselt

mõistetav süsteem, kuidas töötajad said boonuspunkte kasutada. Töökorralduse reeglitest võib

aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas

on kostja siiski jaatanud töötajate õigust kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Olukorras,

kus kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud isikliku ostu puhul soodustuse

kasutamisega, tuleb olukorda selgitada töötajatele paremini. Pole mõistlik eeldada töötajatelt

keelust arusaamist olukorras, kus keeld kehtib osaliselt väiksemal määral. Analüüsides kostja

töötaja Jelena Poljakova ja hageja Compucashi kassasüsteemi andmed (dtl 335 jj, 405, 380 jj),

siis mõlemad töötajad on kasutanud erinevaid maksevahendeid (eelduslikult võivad

maksevahendid kuuluda klientidele, abikaasale, teistele sugulastele) boonuspunkte andvate

toodete eest tasumiseks. Kuigi Jelena Poljakova on seda tunnistanud (dtl 379), siis kohtu

hinnangul on see siiski tõend, et tööandja juures ei olnud reeglid ühtselt selged. Menetluses

tunnistajana ütlusi andnud Irina Eremina on samuti kinnitanud, et ta kasutas oma ID-kaarti

boonuste kogumiseks ka siis, kui ta ise toote eest ei maksnud (dtl 429). Kostja on tõendina

esitanud ka video sellest, kuidas töötajad koos kliendi boonused oma kaardile laevad (dtl 351).

Tõendatud on, et praktikas oli juhtumeid, kus kolmandate isikute poolt tasutud toodete

boonuspunktid võtsid töötajad endale. Kohus leidis, et tööandja juures olnud praktikat ja

vastuolulisi instruktsioone saab arvestada ka töötaja hooldusmäära hindamisel, mis on alus

usalduse kaotuse sisustamisel. Puudub alus sisustada usalduse kaotust lojaalsuskohustuse

rikkumisega, kuna kostja ise ei ole taganud olukorda, kus boonuspunktide kasutamise süsteem

oleks üheselt selge ja arusaadav. Lisaks ei ole tööandja ka oma süsteemi kontrollinud, kuidas

muidu saab olla põhjendatud asjaolu, et hageja sai boonuspunkte koguda pikalt viisil, mida

tööandja enda väitel ei olnud ette näinud.

Iga töökohustuste rikkumine (töökorralduse reeglite rikkumine) ei ole aluseks veel usalduse

kaotuseks. Töökohustuse rikkumine annaks aluse töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ehk töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus leidis, et kui kostja soovib tugineda asjaolule,

et töötaja on pannud toime varguse või pettuse, siis peab ta suutma seda tõendada. Kuigi

eraõiguslikus suhtes ei peagi andma karistusõiguslikke hinnanguid, siis kostja ei ole toonud

välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik väita, et hageja oleks midagi varastanud või oleks

kedagi petnud. Samuti ei ole tõendatud frantsiisilepingu rikkumine või mainekahju.

Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja

oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud töölepingu ülesütlemine.

Töölepingu ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui

kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2

alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole

taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lähtus töölepingu

lõpetamise kuupäeva osas hageja taotlusest ning rahuldab selle ning lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel alates 26. septembrist 2022.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud

töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise,

peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3

kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Tööandja peab tegema töötamise

registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks

26. september 2022.

Hageja palus TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitis 360 eurot. Seaduseandja on ette

näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud

töövaidlusorganile. TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel

mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada

töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel,

töötamise aega ja osapoolte huve (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 32.3). Pooltel ei ole

hüvitise suuruse osas olnud sisulist vaidlust. Kohus leiab, et nimetatud summa on vajalik välja

mõista arvestades, et tegemist on ½ kostja ühe kuu töötasuga, siis ei ole tegemist

ebaproportsionaalselt suure hüvitisega ja see vastab käesoleva tsiviilasja asjaoludele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta

menetluskulud tervikuna hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

Maakohus on jätnud põhjendamiskohustuse täielikult täitmata. Maakohtu otsuses puudub

tõendite ja asjaolude sisuline analüüs. Lisaks on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis

on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kostja on tõendanud, et töökorralduse reeglites oli

selgelt keelatud töötajatel boonuspunktide kogumine, hageja oli sellest teadlik ning hageja on

töölepingut rikkunud juba pikemat aega. Hageja ei ole oma töökohustusi täitnud tööandja vastu

lojaalselt ning on seetõttu põhjustanud tööandja usalduse kaotuse.

Töölepingu allkirjastamisega kinnitas hageja, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega. Lisaks

on reegleid hagejale selgitatud ja nende muudatusest hagejat e-kirjaga teavitatud, töökorralduse

reeglid koos muude töösuhte dokumentidega on antud paberkandjal töösuhte sõlmimise hetkel

hagejale ka koju kaasa ja töökorralduse reeglid on olnud hageja töökohas talle alati

kättesaadavad.

Püsiklientide

tekitamiseks,

hoidmiseks

ja

motiveerimiseks

loodud

püsikliendisüsteemid (boonuste, allahindluste jms näol) ei ole midagi uudset – taolisi süsteeme

kasutavad pea kõik kauplused ja paljud toidukohad.

Kostja avastades hageja poolt toime pandud rikkumise, esitas hagejale hoiatuse rikkumise

lõpetamiseks (TLS § 88 lg 3). Pärast hoiatuse tegemist avastas kostja, millises suures koguses

on vastustaja keelatud tegevuse tagajärjel boonuspunkte omandanud ja seejärel tasuta pitsasid

kostjalt lunastanud. Hageja teod on põhjustanud usalduse kaotuse ja töölepingut on oluliselt

rikutud, mistõttu tuli töötajaga leping lõpetada erakorraliselt.

Kostja on kohtule tõendanud, et hageja on töökorralduse reegleid rikkunud kokku 39-l korral,

võtnud nende rikkumiste tulemusel tasuta kaupa ja tekitanud seeläbi kostjale kahju.

Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus p-s 22 ilma ühelegi tõendile toetudes jõudnud

järelduseni, et kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud soodustuse kasutamisega.

Ainuke viis, kuidas hagejal oli lubatud boonust koguda, oli olukorras, kus hageja oleks ise

pöördunud pitsat ostma kliendina, st mitte tööülesandeid täites, ostes toodet oma raha eest.

Tunnistaja Irina Eremina oli ka kostja juures töötaja, kes pani toime veel suuremas ulatuses

sama rikkumise ja mida lahendatakse teises tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-22-17722). Teine

tunnistaja Lidia Kyakinen, kes on väidetavalt olnud klient kostja juures ning on kuulnud pealt,

kuidas kostja esindaja Vambola Mander on andnud loa söögikoha töötajatel kasutada oma ID-

kaarti lisaks isiklikel ostudel, ka sugulaste ja tuttavate ostude korral. Pole tõendatud, et

tunnistaja oleks kostjalt tooteid ostnud, ning teiseks pole eluliselt usutav, et hageja tuttav sattus

just sellisel hetkel pitsat ostma, kui kostja esindaja boonusekasutamise teemal töötajaga vestles.

Lisaks on hageja tunnistaja Lidia Kyakineni tütar. Mõlema tunnistaja puhul pole tegemist

usaldusväärsete ütlustega TsMS § 238 mõttes.

Maakohus pole otsuses välja toonud, miks ei arvestatud otsust tehes kostja esitatud tõenditega

(sh pildid, videosalvestis, teise töötaja selgitus ja boonuspunktide kogumise ja kasutamise

raportid). Kui maakohus oleks õigesti kostja esitatud tõendeid hinnanud ja analüüsinud, oleks

mh nendest nähtunud, et hagejal oli keelatud kasutada ja koguda boonuseid tööülesandeid

täites, hageja on kokkulepitud töökorralduse reegleid rikkudes tekitanud kostjale kahju ning

kostja juures kasutuses olnud boonuspunktide süsteem ja selle reeglid olid kõikidele kostja

töötajatele üheselt selged ja arusaadavad.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

Hageja jääb kõigi varasemas menetluses esitatud seisukohtade ja väidete juurde. Hageja

nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal puudus selgepiiriline ja ühtselt mõistetav süsteem,

kuidas töötajad said boonuspunkte kasutada.

Hageja ei ole nõus maakohtu järeldustega 25. juunil 2021 ja 30. juulil 2022 kehtestatud kostja

töökorralduse reeglite kehtivuse osas. 25. juuni 2021 töökorralduse reeglitel puudub hageja

allkiri. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, kus nähtuks, et hagejale neid tutvustati. Seega

ei ole 25. juunil 2021 kehtestatud töökorralduse reeglid poolte vahel 10. veebruaril 2022

sõlmitud töölepingu osaks. 30. juulil 2022 kehtestatud töökorralduse reeglid ei saa olla

10. veebruaril 2022 sõlmitud töölepingu osaks, sest neid kehtestati pärast töölepingu sõlmimist.

Nimetatud töökorralduse reeglite tingimused boonuspunktide kasutamise kohta on ka vastuolus

eraldi kokku lepitud tingimustega. Hageja tugines maakohtus asjaolule, et kostja seaduslik

esindaja (Vambola Mander) võimaldas kostja töötajatel kasutada enda ID-kaarti

boonuspunktide kogumisel enda ostudelt, samuti sugulaste ja tuttavate ostudelt.

Hageja hinnangul on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kostja enda poolt kehtestatud

reeglite järgi võisid töötajad koguda boonuspunktid enda, töötajate sugulaste ja tuttavate, kui

teatud juhtudel ka võõraste klientide osas. Nimetatud kord nähtub kaudselt ka 25. juunil 2021

ja 30. juulil 2022 kehtestatud töökorralduse reeglite võrdlemisel. Kui tööandja reeglite järgi

kehtis absoluutne boonuste kasutamise keeld, siis puudus tööandjal vajadus täiendavalt

täpsustada 30. juuli 2022 reeglites, et keeld kehtib ka „sugulaste, tuttavate kui ka klientide

osas“. Vambola Manderi ülekuulamise taotlemata jätmine kostja poolt ei ole juhuslik, sest

ilmselt ei soovinud Vambola Mander vande all kostja kasuks valeütlusi anda.

Töökorralduse reeglid on olemuselt tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kuna 25. juuni

2021 ja 30. juuli 2022 töökorralduse reeglite tingimused boonuspunktide kasutamise kohta on

vastuolus poolte vahel eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtivad VÕS § 38 kohaselt eraldi

kokku lepitud tingimused.

Töötaja poolt vaidlustatud ülesütlemise avalduse kohaselt lõpetas kostja hagejaga sõlmitud

töölepingu tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 5, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt

üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas

tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega ei anna pelgalt töölepingu väidetav rikkumine

alust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

Hageja palub jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuse p-s 2.13 toodud väited, et „apellant

avastades vastustaja poolt toime pandud rikkumise, esitas vastustajale TLS §-st 88 lg 3

ettenähtud hoiatuse rikkumise lõpetamiseks (dtl 38)“. Tegemist on uute vastuväidetega, millele

kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud. Kostja ei põhistanud uue asjaolu esitamise

lubatavust, mistõttu puudub uue asjaoluga arvestamiseks menetluslik alus.

Kostja on ise toonud välja, et hageja omandas tööandja tooted kogutud boonuspunktide alusel,

seega ei olnud toodete omandamine tasuta. Boonuspunktide süsteemi kehtestamisel on kostja

nõustunud, et osa toodetest ostetakse boonuspunktide alusel. Boonuspunktide kasutamisega ei

saa tekitada kostjale kahju, sest kostja vara ei vähene. Kostja oleks olnud samas varalises

olukorras, kui boonuspunktidega oleks pitsat ostnud hagejale boonuspunkte loovutanud isik ise,

või kui boonuspunktid oleks loovutatud kellelegi teisele. Töötaja võib lojaalsuskohustust

rikkuda üksnes huvide konflikti olukorras, eelistades enda huve tööandja huvidele.

Kostja hinnang tema tõenditele ei ole põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja Irina Eremina

töötas samuti kostja juures, ei anna alust väita, et tegemist oleks olnud erapooletu tunnistajaga,

kes oleks olnud valmis andma vande all valeütlusi. Põhjendamatu on kostja viide tsiviilasjale

nr 2-22-17722. Samuti ei anna asjaolu, et tunnistaja Lidia Kyakinen on hageja ema, alust

süüdistada teda valeütluste andmises. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ütles tunnistaja Lidia

Kyakinen, et ta tõi tütrele lõunasöögi, kuna seal ei ole kuskil soojendada. Seal istus

meesterahvas kassa juures ja tütar esitles teda direktorina. Tunnistaja ostis pitsasid ja

meesterahvas ütles, et ostmisel on võimalik kasutada tütre ID-kaarti. Tunnistaja ei kasuta oma

ID-kaarti kuskil. Vambola Mander ise selgitas tunnistajale võimalust kanda tunnistaja ostult

saadud boonuspunktid hageja ID-kaardile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

ringkonnakohtus kostja kanda.

7. Pooled ei vaidlusta ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid

10. veebruaril 2022 tähtajalise töölepingu, mille alusel asus hageja tööle pitsameister-

klienditeenindajana. Tööandja ütles 4. septembril 2022 avaldusega töölepingu üles TLS § 88 lg

1 p 5 alusel. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte.

Hageja esitas nõude tuvastada kostja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning

lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 26. septembrist 2022, kohustada kostjat muutma

MTA töötamise registri kannet ja kandma registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ja alus

(TLS § 107 lg 2; 26. september 2022). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 360 eurot

(bruto) TLS § 109 lg 1 alusel.

8. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse

kaotuse enda vastu. Tööandja võib töölepingu lõpetada TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tööandjapoolse

erakorralise ülesütlemisega seega siis, kui töötaja on käitunud viisil, mis tekitas tööandjas

usaldamatust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja nõude põhjendatult rahuldanud, maakohus ei ole

asjas esitatud tõendeid hinnanud menetlusõigust oluliselt rikkudes ning maakohus on oma

seisukohti põhjendatud.

Tööandjapoolse usalduse kadumine on tingitud reeglina mingisugusest töötaja teost või

tegevusetusest, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist. Kostja heidab hagejale ette klientide boonuspunktide kasutamist kogu töösuhte kestel

töökorralduse reegleid rikkudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 25. juuni 2021

töökorralduse reeglid olid saanud hagejaga sõlmitud töölepingu osaks, hageja oli nendega

tutvumist oma allkirjaga kinnitanud (dtl 90). Reeglite p 10.1.2 järgi on töötajatel keelatud

koguda ja kasutada toodete eest templi (boonuse) punkte. Põhjendatud ei ole

apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt leidis maakohus, et kostja ei ole töökorralduse

reegleid piisavalt tutvustanud. Vastupidi, maakohtu hinnangul olid reeglid kehtivad hageja

suhtes.

Töökorralduse reegleid täiendati tööandja poolt töösuhte kehtimise ajal, hagejale saadeti

30. juuli 2022 e-kirjaga teade reeglite muutmisest. Õige on hageja väide, et hageja ei ole

sõnaselgelt kinnitanud (oma allkirjaga või muul viisil), et ta oleks talle saadetud muudatused

ka kätte saanud. Töökorralduse reeglite muutmisest teavitavas e-kirjas ei ole ka viidet sellele,

et muutunud oleks reeglite p 10.1.2, mis reguleeris boonuspunktide kasutamist. Kostja

töökorralduse reeglite muudatustest teavitava kirja kohaselt on reeglites täiendatud punkti 2.3,

punkti 2.8, punkti 4.4, punkti 4.5, punkti 5.2, punkti 11.2. Viimane loetletud punkt lisas

reeglitesse sätte, mille kohaselt on töötajatel keelatud kasutada ja endale koguda boonuseid nii

sugulaste, tuttavate kui ka klientide eest.

Isegi juhul, kui hageja suhtes ei oleks kehtinud uued, täiendatud töökorralduse reeglid, tulenes

ka varasematest reeglitest selge keeld koguda ja kasutada boonuspunkte. Seega on maakohus

õigesti jõudnud seisukohale, et töötaja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud.

Maakohus on õigesti leidnud, et hindamaks seda, kas töötaja töökohustuste rikkumine

(boonuspunktide kogumine ja kasutamine) on TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis

põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuleb tuvastada, kas boonuspunktide

kasutamise süsteem oli töötajatele üheselt arusaadav.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et

tööandja siiski lubas teatud tingimustel boonuspunkte kasutada. Seda juhul, kui töötaja on ise

kostja klient. 25. juuni 2021 töökorralduse reeglitest on võimalik aru saada, et töötajad ei tohiks

üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas on kostja ise menetluses leidnud,

et töötajad saavad kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Vastuses hagile leidis kostja, et

töötaja võib sellist soodustust kasutada vaid isikliku ostu puhul ehk olukorras, kus töötaja ei

täida tööülesandeid (dtl 323).

Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistaja I. Eremina (kes oli samuti hageja

töötaja) ütlustes selle kohta, et ta kogus boonuspunkte ka siis, kui ostjaks oli tema abikaasa, õde

ja lapsed (dtl 429). Tunnistaja väitel oli raha, mille eest osteti, tunnistaja oma. Seega nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostjal puudus üheselt mõistetav süsteem, kuidas ja kas

töötajad said ka ise boonuspunkte kasutada.

9. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja oli

lojaalsuskohustust rikkunud, ei ole kostja menetluses toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks

järeldada, et kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma

hagejat enne hoiatamata (TLS § 88 lg 3 teine lause). Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2), (vt RKTKo

16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 13). Asja materjalidest ei saa järeldada ka hageja käitumise erilist

raskust, nagu kostja on menetluses väitnud. 2. septembri 2022 hoiatuses kohaselt tegi kostja

hagejale mitmeid etteheiteid, mh klientide boonuspunktide kasutamist ning hügieeninõuete

võimalikku rikkumist. Kostja juhtis hageja tähelepanu mh sellele, et kliendilt on tulnud kaebus,

kuna toote peal oli juuksekarv.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ka ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et

hageja ei oleks oma käitumist hoiatuse saamise järel muutnud. Kõik teod, mille toimepanemist

kostja hagejale ette heidab, olid toimunud enne hagejapoolse hoiatuse tegemist.

10. Tulenevalt sellest, et maakohus on õigesti tuvastanud, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine oli tühine, on maakohus ka õigesti rahuldanud hageja taotluse ning lugenud

töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 26. septembrist 2022.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni rikkunud kostjalt TLS § 109 lg 1

alusel hüvitise välja mõistmisega. Kuna kostjalt välja mõistetud hüvitis vastab ½ kostja ühe kuu

töötasule, siis vastab hüvitis kohtu tuvastatud töölepingu lõpetamise asjaoludele.

12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud.

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata,

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)