1-11-3076/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-3076

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3076 (10240105027) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi A.R süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9, § 200 lg 1 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. aprilli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava A.R-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava A.R-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioon Viru Maakohtu 28. aprilli 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-11- 3076 läbi vaatamata.

KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 28. aprilli 2011 otsusega tunnistati A.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Veel tunnistati A.R süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem

karistus kaetuks raskemaga, mõisteti A.R-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 22.09.2010 – 30.11.2010, s.o 2 kuud ja 9 päeva ning eelvangistus 21.12.2010 – 27.04.2011, s.o 4 kuud ja 7 päeva, kokku 6 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva vangistust.

Maakohus arutas A.R-ile esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on 12.12.2009 Ida Prefektuuri poolt karistatud KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 420 krooni ja 13.12.2009 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni:

2

− 23.08.2010 kella 17.24 paiku XXX Rimi Eesti Food AS Tapa Säästumarketis pani endale põue 0,5-liitrise pudeli viina Mernaje Na Moloke maksumusega 5,43 eurot (84.90 krooni) ja lahkus poest selle eest maksmata;

− 23.08.2010 kella 18.05 paiku XXX Rimi Eesti Food AS Tapa Säästumarketis pani endale põue 2 0,5-liitrist pudelit viina Nemiroff koguväärtuses 10,85 eurot (169.80 krooni) ja lahkus poest nende eest maksmata;

− 23.08.2010 kella 18.10 paiku pani XXX OG Elektra Kaubanduskeskuses endale vöö vahele

0,5 liitrise purgi A. Le Goq GIN-i maksumusega 1,24 eurot (19.40 krooni) ja püüdis kauplusest väljuda selle eest maksmata, kuid kaupluse töötaja pidas ta kinni.

Seega A.R, olles varem toime pannud vargusi ja võttes süstemaatiliselt ära võõraid

vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel arutas maakohus A.R-ile esitatud süüdistust selles, et tema 22.09.2010 kella 00.10

paiku tungis Rakveres Jakobsoni tänava bussiootepaviljonis kallale A.M. , tekitades talle

peksmisega peahaava, mõlema käe lõikehaavad ja hematoomi näo piirkonnas ja võttis ära

mobiiltelefoni №kia 2330c-2 väärtusega 57,52 eurot (900 krooni) ning võtmekimbu koguväärtusega 28,76 eurot (450 krooni). Seega A.R, võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav A.R tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 9 ning KarS § 200 lg 1 järgi täielikult süüdi.

Süüdistatav A.R pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, samuti pani ta toime KarS

§ 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette kahekuni kümneaastase vangistuse.

Maakohus juhindus karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise alus

ennekõike isiku süü. Süüdistatava A.R-i karistust kergendava asjaoluna arvestas

maakohus KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks sellele veel süü täielikku tunnistamist. Samuti kergendas süüdistatava A.R-i karistust KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus selles, et ta näitas politseile

ette koha, kuhu ta oli peitnud kannatanu A.M. röövitud mobiiltelefoni. Süüdistatava

A.R-i käitumises maakohus KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei

leidnud. Kohus pidas vajalikuks A.R-ile karistuse mõistmisel arvestada ka kannatanu A.M. käitumist, kes teadlikult asetas ennast olukorda, milles on konfliktid kerged tulema.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatavat A.R-i on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures viimase

karistuse kandmiselt Viru Vanglast vabanes ta alles 22.07.2010, s.o kuu aega enne uute

kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldub üheselt, et varasemad karistused ja viimase kohtuotsuse järgi kantud lühiajaline vangistus ei avaldanud talle mingit mõju. Süüdistatavat A.R-i on väärtegude toimepanemise eest 21-l korral karistatud ja üksnes 6 kohtuvälise

menetleja poolt määratud rahatrahvi on tal tasutud. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav

kuritegu on teise raskusastme kuritegu ja KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

esimese raskusastme kuritegu. Kõike eeltoodut arvestades leidis maakohus, et süüdistatavat A.R-i tuleb mõlema kuriteo eest karistada vangistusega, mis liitkaristusena on ettenähtud raskema sanktsiooni alammäära lähedane.

3 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub Viru Maakohtu otsuse tühistada osas, milles A.R-i karistati KarS § 200 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 3-aastase vangistusega ning teha uus otsus, millega A.R-i karistada KarS § 64 lg 1 kohaselt liitkaristusega 2 aastat, millest KrMS § 238 lg 2 alusel arvata maha 1/3 ning vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 alusel. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 4 sätestatud alusel, kuivõrd

mõistetud karistus ja muu mõjutusvahend ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja ei vaidlusta A.R-ile mõistetud karistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuid leiab, et

KarS § 200 lg 1 alusel on talle mõistetud põhjendamatult range karistus. Kaitsja märgib, et

A.R-i käitumises puuduvad raskendavad asjaolud. Samuti on ta toimepandud kuritegu

puhtsüdamlikult kahetsenud. Lisaks tuleb arvestada kuriteo tehiolusid ja kannatanu seisundit

kuriteo toimepanemise ajal. A.R on teinud koostööd menetlejaga ning aidanud kaasa

kuriteo avastamisele. Kaitsja on seisukohal, et sellises olukorras ei ole põhjendatud

A.R-i karistamine üle sanktsiooni miinimummäära. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et A.R-i tuleks karistada liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest KrMS § 238 lg 2 alusel

arvata maha 1/3 karistusest ning lõplikuks karistuseks määrata 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kaitsja on seisukohal, et A.R-i näol on tegemist isikuga, keda on võimalik KarS § 74

alusel vabastada karistuse kandmisest. Kaitsja leiab, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et käesolevaks ajaks on A.R juba üle 7 kuu vangistusest ära kandnud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, hinnates A.R-i kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kergendavate asjaoludena A.R-i poolt süü

ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, samuti süüteo avastamisele aktiivset

kaasaaitamist. Lisaks võttis maakohus arvesse kannatanu A.M. käitumist, kes teadlikult asetas end olukorda, milles on konfliktid kerged tekkima. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus

ei tuvastanud. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.R-i on varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta vaid kuu aega enne uute kuritegude toimepanemist. Väärteokorras on teda karistatud 21-l korral ning ta on tasunud vaid kuus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole varasemad karistused ja viimase kohtuotsuse

alusel kantud lühiajaline vangistus avaldanud A.R-ile mingit mõju ja ta on jätkanud

kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ning

4 arvestades A.R-i karistust kergendavaid asjaolusid oli põhjendatud karistada teda KarS § 200 lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega – 3 aasta vangistusega.

Maakohus on igakülgselt põhjendanud karistusmäära valikut, kohtu põhjendused on asjakohased ja veenvad. Maakohus on arvestanud kõigi nende kergendavate asjaoludega, millele viidatakse

apellatsioonis ja selle tõttu mõistnudki karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Mõistetud karistuse kergendamine oleks vastuolus karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau