1-11-6597/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-6597 (kohtueelses menetluses nr 11260100689) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi G.B süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav G.B

elukoht: XXXX XX-XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati

Tartu Maakohtu 10.06.2010. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 5 kuud 10 päeva vangistust; väärteokorras karistatud 3 korda tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Roman Levin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.B KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Kohtuotsus G.B-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. G.B karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

2

Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Advocatus kasuks välja (üheksateist) eurot 19 18

senti, sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Roman Levini poolt G.B-le 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundrahast

200 57 54 (kakssada) eurot ja riigi õigusabi kulud (viiskümmend seitse) eurot senti.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa eurot välja mõistmata. 217,03

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et G.B on õigus menetluskulud summas

257,54 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606

(Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

G.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,

- 20.02.2011 kella 15.06 paiku üritas Tartus Anne 46a asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Anne Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kolme 0,5-

liitrist pudelit viina Viru Valge väärtusega a´ 5.11 eurot, koguväärtusega 15.33 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu;

- 27.03.2011 kella 18.05 paiku üritas Tartus Lembitu 2 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Lembitu Konsum ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta

ühte 0,5-liitrist pudelit viina väärtusega 8.17 eurot ja ühte 0,7-liitrist pudelit viina

väärtusega 10.86 eurot, s.o kokku võõrast vara 19.03 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani G.B toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

3

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.B-le karistuseks 4 kuud vangistust.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.B on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.B süüdi

tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu

väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt.

Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.36 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks

on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. G.B on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension ca 109 eurot kuus. Tal on

2 alaealist last. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine G.B-le

ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude 257,54 eurot ühe korraga tasumine käib G.B-le üle jõu, mistõttu tuleb määrata need tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik