3-23-2960/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2960

Haldusasi

Politsei- ja

Piirivalveameti

taotlus X.X.i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X. X.

Asja läbivaatamine

26.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Politsei-

ja

Piirvalveameti

taotlus

ning

anda

luba

X. X.i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva

külas kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida.

Isikutel puudusid reisidokumendid, endi sõnul räägivad hindi keelt. Isikud olid 21.12.2023 koos

ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise

kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isikutest ütles enda nimeks X. X., sündinud

xx.xx.xxxx Indias, omab India kodakondsust, kuid isikut või kodakondsust tõendavad

dokumendid puuduvad (14.12.2023 metsas olles kukkusid dokumendid kotist välja ja nüüd on

kadunud).

3-23-2960

2(5)

2. X. X. peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

§ 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas 21.12.2023 kell 19.42 rahvusvahelise kaitse taotluse.

Isiku sõnul soovis ta kodumaalt lahkuda, kuna tema elu oli ohus sugulaste tagakiusu tõttu

(sugulased soovisid tema talu). Isik peeti 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel ning alustati menetlustoimingutega.

3. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.

4. Tallinna

Halduskohus

andis

03.01.2024

määrusega

PPA-le

loa

X. X.i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.05.2024.

5. PPA esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X. X.i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg

5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg

2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1)

X. X.i osas esineb põgenemisoht. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus

Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas,

et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Eestisse saabus ebaseaduslikult läbi

metsa, kuna ei teadnud, kus on piiripunktid. Sellised väited ei ole eluliselt usutavad.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi (EV) välispiiri grupis, mis tähendab,

et isik pani toime kriminaalkuriteo. Isik on PPA-le pidevalt ka väitnud, et ta ei kavatse täita

lahkumisettekirjutust Indiasse (VSS § 68 lg 6). Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on

teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületuse ning selle plaani ellu viinud. Isiku ütlused

ei ole eluliselt usutavad ja samuti ei suuda ta põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse

legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. Isiku enda sõnade kohaselt on ta India

kodanik, kes on sündinud Indias ning taotles Venemaa viisa, lendas Moskvasse ja sealt liikus

Eestisse. Isiku sõnul soovib sugulaste eest kaitset. Vahetult enne Eestisse jõudmist

kaotanud/vabanenud dokumentidest ja ei ole eelnevalt uurinud ega taotlenud kaitset. Esialgsel

isiku telefoni vaatlusel tuvastas PPA, et isik on teinud palju internetiotsinguid teemal, millises

Euroopa riigis on kõrgeim palk. Palju oli otsitud infot palkade kohta Soomes, millest PPA

järeldab, et isik soovis edasi liikuda Soome või mujale Schengeni riiki. Isiku eesmärk on

parandada enda majanduslikku seisukorda ning ilmselgelt kuritarvitab isik selleks

rahvusvahelise kaitse süsteemi.

2)

Isikuga viidi 18.01.2024 läbi intervjuu, kus ta ei esitanud ühtegi sellist väidet või tõendit,

millest saaks järeldada, et isiku osas esineb rahvusvahelise kaitse vajadus. Isiku ütlused olid

muutuvad ja põhjendamatud. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine

rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt 18.01.2024 antud selgitustele

tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Samuti

on isik andnud valeütlusi, et ei tundnud teineteist varem ja kohtusid alles piiriületusel. Isiku

suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik

ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

3)

Isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja rahvusvahelise

kaitse taotlus esitati ligikaudu 10 tundi pärast esmast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollil on

selgelt välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Vene Föderatsiooni (VF) piiri ning

see, et isiku osas alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas EV välispiiri koos grupiga ning

3-23-2960

3(5)

pärast kinnipidamist ja mõistmist, et tema edasine teekond on takistatud oli isik esialgu nõus

naasma tagasi Venemaale, kuid hiljem enda väljasaatmise takistamiseks esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Venemaa ametivõimudele. Senise info põhjal on

selge, et isiku näol on tegu selgelt rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga. Seega

esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud kinnipidamise alus.

4)

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik

eesmärk ei ole Eesti. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult VF-i ja Euroopa

Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnd muud seaduslikku

viisi Eestisse saabumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses

viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult

lahkuda Eestist mujale Euroopasse. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine

vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. 6.

PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isikuga on läbi viidud 1 vestlus,

analüüsitakse isiku mobiiltelefoni sisu ja kogutakse päritolumaa infot. Seejärel viib PPA isikuga

läbi uue vestluse ning seejärel teeb PPA otsuse. Selleks on seadusest tulenevalt aega 6 kuud.

Samas ei pruugi see menetlus lõppeda täielikult 6 kuu jooksul, sest isik võib PPA otsuse

vaidlustada.

7. X. X. selgitas kohtuistungil, et ta on juba 4 kuud olnud kinnipidamiskeskuses ja teeb PPA-

ga koostööd. Isik ei saa aru, miks ta peab veel 4 kuud kinnipidamiskeskuses olema. Isik

toob välja, et tal ei ole reisidokumente, tal on siin pooleli rahvusvahelise kaitse menetlus

ning ta andis oma sõrmejäljed. Kui läheb Euroopasse ja ta peetakse kinni, siis saadetakse

tagasi siia.

Seega ei ole tal põhjust põgeneda. Isiku tervis on halb, tal on stress ja depressioon, ta on

kaotanud kehakaalu. Isik ei saa tagasi Indiasse minna, sest ta elu on seal ohus. Isik ei olnud nõus

tagasi Venemaale minema, nagu väidab PPA. Isik tundis paari isikut, kellega koos ta kinni peeti

ja kellega ta sai tuttavaks Venemaal, kui ta tuli Eestisse. Isik palub enda vabastamist

kinnipidamiskeskusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks tuleb rahuldada.

9. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.

VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS

§ 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

3-23-2960

4(5)

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui välismaalane

on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks (p 5).

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui

esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

10. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 21.12.2023 kell 08.59 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, kuna

tuvastati, et isik ületas ebaseaduslikult VF-i ja EV vahelist kontrolljoont ning tal puudub EV-s

viibimiseks seaduslik alus (isikul polnud kinnipidamise hetkel dokumente). Samal päeval kell

19.42 (s.o ca 11 tundi hiljem) esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti

kinni VRKS § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel.

Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ning enne

Eestisse jõudmist viibis ta seaduslikult Venemaal. PPA on selgitanud, et praeguseks on isikuga

toimunud üks vestlus (18.01.2024), kuid tema ütlused on segased ja põhjendamatud ning isik

ei ole PPA-le esitatud konkreetseid fakte ega tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist

Indias. PPA hinnangul on senise info põhjal puudutatud isiku näol tegemist pigem isikuga, kes

kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Tähelepanuväärne on, et ka teised isikud, kelle

hulgas X. X. ebaseaduslikul piiriületusel kinni peeti, olid enda isikut tõendavad dokumendid

väidetavalt kaotanud. Sealjuures on PPA isiku mobiiltelefoni vaatluse tulemusel tuvastanud, et

isik on teinud palju otsinguid internetis teemal, millises Euroopa riigis on kõrgeim palk ning

eeskätt otsitud infot just Soome palkade kohta. See võib viidata sellele, et isik on koduriigist

lahkunud hoopis muudel põhjustel, kui ta ise väidab (nt majanduslikel eesmärkidel) ning isiku

tegelikuks eesmärgiks on olnud jõuda Soome (mitte Eestisse). Lõplikuks hinnanguks on siiski

isikuga vaja läbi viia täiendav vestlus (sh selgitada välja isiku kodumaalt lahkumise tegelik

põhjus, miks isik ei saabunud Euroopasse seaduslikul viisil jne), samuti kõrvutada tema ütlusi

muude kogutud tõenditega ning ka päritoluriigi teabega. 11. PPA on taotluses piisavalt

põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise

kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt

põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

X. X. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse. X. X.il ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid

dokumente ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Olemasolev teave ei ole

rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult

vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis

annavad aluse järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning

isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne

tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab

aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise

vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama.

VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-

le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

3-23-2960

5(5)

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). X. X. on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida (VSS § 68 p 8). X. X. on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p

6).

Kuivõrd praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, siis tuli

PPA-l isiku kinnipidamisel koheselt alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks (VSS § 7 lg

1). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et puudutatud isik ei taotlenud koheselt rahvusvahelist

kaitset, vaid tegi seda alles ca 11 tundi hiljem pärast tema kinnipidamist. Samuti viibis isik

eelnevalt Venemaal, ent ei taotlenud teadaolevalt seal rahvusvahelist kaitset. Seega saab isikuga

seonduvaid asjaolusid silmas pidades pidada tõenäoliseks, et isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse eesmärgiga lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

12. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et isiku suhtes esineb põgenemise oht, siis võib

eeldada, et muud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isiku

osas puudub PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam

kättesaadav. Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks.

Kohtul puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

13. Eeltoodust tulenevalt on kokkuvõttes täidetud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku

jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis, sh tema senist käitumist ja ütlusi, saab kohtu hinnangul endiselt jaatada piisavalt suurt

põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks. Seega tuleb PPA taotlus

rahuldada ning pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

tema kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

14. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). Kohus rõhutab ühtlasi, et kuigi PPA-l on

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks kuus kuud, siis tuleb seda teha nii kiiresti kui

võimalik (VRKS § 181 lg 1).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga

(VRKS § 13 lg 1, HKMS 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik