3-23-2962/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2962

Haldusasi

Politsei- ja

Piirivalveameti

taotlus Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X,

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaadi abi Merili Laansoo

Asja läbivaatamine

26.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas

kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik Eestisse saabumise ja Eestis viibimise alus.

Isikutel puudusid reisidokumendid ja enda sõnade kohaselt räägivad nad hindi keelt. Isikud olid

21.12.2023 koos ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa

vahelise ajutise kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isik ütles, et tema nimi on

X, ta on sündinud aa.aa.aaaa Indias ja tal on India kodakondsus, kuid isikut või kodakondsust

tõendavad dokumendid tal puuduvad (dokument oli teises kotis ja ta kaotas selle ära).

3-23-2962

2(5)

2. X peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel

48 tunniks kinni. Samal päeval kell 13.02 avaldas isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.

Isiku sõnul oli tema elu päritoluriigis ohus pärast seda, kui ta sõlmis armastusabielu, kogu küla

oli selle abielu vastu ning naise pere tahtis teda tappa. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega.

3. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.

4. Tallinna Halduskohus andis 03.01.2024 määrusega PPA-le loa Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 03.05.2024.

X esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 09.02.2024 määrusega rahuldamata. X esitas 26.02.2024 Tallinna

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 05.03.2024

määrusega Xi määruskaebuse menetlusse võtmata.

5. PPA

esitas

22.04.2024

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

loa

saamiseks

Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg

5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg

2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1)

Xi osas esineb põgenemisoht. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus

Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas,

et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta pärast

kodumaalt lahkumist viibinud seaduslikult Araabia Ühendemiraadis (1 kuu) ja Venemaal.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi (EV) välispiiri grupis, mis tähendab,

et isik pani toime kriminaalkuriteo. Isik on PPA-le ka pidevalt väitnud, et ta ei kavatse täita

lahkumisettekirjutust Indiasse (VSS § 68 lg 6). Isik on vabanenud enda dokumentidest vahetult

enne Eestisse saabumist. Väidetavalt oli dokument teises kotis ja see kukkus Venemaal metsas

maha ja kadus ära. PPA hinnangul ei ole selline väide eluliselt usutav. Pigem on usutav, et isik

vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saadaks tuvastada ja

koduriiki tagasi saata. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud

ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud.

2)

Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik

põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud, isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ning ta

ei suuda põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta

soovib kaitset. Isiku enda sõnade kohaselt on ta India kodanik, kes on sündinud Indias ning sealt

lahkumise järel läbinud nii Araabia Ühendemiraadid, kus ta viibis kuu aega, ning seejärel

viibinud seaduslikult Venemaa ning jõudnud lõpuks Eestisse. Isiku ütlused ja põhjendused on

vastuolus teiste kaaslaste poolt antud seletustega ja PPA-l on põhjust kahelda isiku tegelikus

kaitse vajaduses ja liikumise suunas. Isikul on soov reisida Hispaaniasse, sest tema nõbu elab

seal, kuid dokumendid kadusid ära ja nüüd on otsustanud jääda Eestisse. PPA hinnangul on

põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isiku

poolt 05.02.2024 antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks, kuna isiku ütlused on ebamäärased ja pole eluliselt usutavad. Isik

väidab, et abiellus 2022. a-l ning eelmise aasta lõpul väidetavalt pidi põgenema, kuna kogu aeg

teda püüti tappa. Samas isik viibis kuu aega enda jaoks turvalises riigis (Dubais) ning sealt liikus

edasi Venemaale. Isik ise tunnistab, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik valik, kuna viisa

taotlemine oleks olnud liiga kallis. PPA peab analüüsima isiku telefoni sisu ning viima isikuga

3-23-2962

3(5)

läbi veel ühe vestluse. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus

arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

3)

Isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja rahvusvahelise

kaitse taotlus esitati ligikaudu 4 tundi pärast esmast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollil on

selgelt välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri ning, et isiku osas

alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas EV välispiiri koos grupiga ning pärast

kinnipidamist ja mõistmist, et tema edasine teekond on takistatud, oli esialgu nõus naasma

tagasi Venemaale, kuid hiljem enda väljasaatmise takistamiseks esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse. Isik esitas uuesti ka loobumise rahvusvahelise kaitse taotlemisest ning kui oli aeg isik

tagasi anda Vene poolele, siis isik esitas uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda

üleandmist Vene poolele. Grupist kaks isikut anti tagasi Vene poolele. Kinnipidamisaluse

hindamisel ei lähtu PPA pelgalt normi täitmisest vaid ka juhtumit iseloomustavatest asjaoludest.

Isiku senised ütlused rahvusvahelise kaitse menetluses on olnud ebamäärased, mitte

faktipõhised ja eluliselt mitteusutavad. PPA hinnangul on isik sisenenud Schengenisse, et

parandada enda majanduslikku seisundit ja asuda tööle. Senise info põhjal on selge, et isiku

näol on tegu rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga.

4)

PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.

5)

Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega

isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isikuga on käesolevaks hetkeks

läbi viidud üks intervjuu, PPA peab nüüd analüüsima isiku mobiiltelefoni sisu, koguma

päritolumaa infot ja võrdlema päritolumaa infot isiku ütlustega. Pärast seda viiakse isikuga

läbi täiendav vestlus, kus isikul on võimalik vastata PPA täiendavatele küsimustele ning

pärast seda teeb PPA otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse osas. Otsus tehakse seaduses

sätestatud tähtaja jooksul (6 kuu jooksul). Isik tuli üle EV grupis, st algatati

kriminaaluurimine ja isikuga kaasasolevad asjad ei jõuagi kohe rahvusvahelise kaitse

menetlejale. Samuti on seaduses öeldud, et menetlemiseks on aega 6 kuud. Pole öeldud,

mis ajavahemikus tuleb teha mingeid toiminguid. Kõigepealt peeti isik kinni väljasaatmise

menetluse tarbeks ning alustati toiminguid isiku tagasiandmiseks VF-i. Isik esitas siis alles

rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast esimest paigutamise istungit isik loobus

rahvusvahelise kaitse taotlemisest ja kirjutas 09.01.2024 uuesti soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset. Seega on täidetud p 5 kinnipidamise alus. Kui isik soovib tagasi

minna, siis tuleb isik kõigepealt dokumenteerida. Kui leitakse fotokoopia, siis võib minna

kuskil 1 kuu ja lennu leidmine kuskil 10 päeva.

7. X selgitas kohtuistungil, et tema tervis on halvemaks muutunud ja üks kord oli ta isegi

haiglas. Isikul on väga ebameeldiv olla kinnipidamiskeskuses. Neli kuud on isiku hinnangul

liiga pikk aeg. Isik andis oma mobiiltelefoni parooli kohe piiriületamisel. Isik ütles, et

politsei pakkus talle tagasi Venemaale tagasi minna ja ta oli nõus, sest tal oli Venemaa viisa.

Siis kui see protsess ei läinud hästi, siis ta tegi rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Isik oli

valmis tagasi minema, aga politsei ei saatnud teda tagasi. Isik ei soovi tagasi Indiasse

minna. Xi esindaja tõi välja, et kinnipidamise tähtaja pikendamine on tema suhtes

ebaproportsionaalne. Esiteks juba seetõttu, et otsus saab tehtud kuue kuu jooksul, mis

tähendab see peab saama tehtud vähem kui kahe kuuga. Kui PPA arvab, et otsus tehakse

kahe kuuga, siis kinnipidamise tähtaja pikendamine 4 kuu võrra on ilmselgelt

3-23-2962

4(5)

ebaproportsionaalne. Esimene vestlus viidi läbi enam kui kaks kuud tagasi ja PPA taotlusest

ei nähtu, mida on selle aja jooksul tehtud. Enam kui kahekuuline tähtaeg telefoni sisu

läbivaatamiseks on ilmselgelt ebamõistlik. Kinnipidamise pikendamisel tuleb tähelepanu

pöörata põhiõiguste riivele. Leebemad järelevalvemeetmed on võimalikud ja

põgenemisohtu ei esine. Isikul ei olnud soovi Hispaaniasse minna, vaid Eestisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks tuleb rahuldada.

9. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.

VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS

§ 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.

VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

menetlemisel

tähtsust

omavate

asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

10. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 21.12.2023 kell 08.59 kinni VSS § 15 lg 1 alusel,

kuna tuvastati, et isikul puudub EV-s viibimiseks seaduslik alus (isikul polnud

kinnipidamise hetkel dokumente). Samal päeval kell 13.02 (s.o ca 4 tundi hiljem) esitas isik

PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti kinni VRKS § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-

4 alusel kinni. Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli

teadlik ning enne Eestisse jõudmist viibis ta seaduslikult Venemaal ja Araabia

Ühendemiraatides. PPA on selgitanud, et isikuga on praeguseks toimunud üks vestlus

(05.02.2024), kuid tema ütlused on ebamäärased ja põhjendamatud ning isik ei ole PPA-le

esitanud konkreetseid tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist Indias. Senise info

põhjal on PPA hinnangul tegemist pigem isikuga, kes kuritarvitab rahvusvahelise kaitse

süsteemi. Lõplikuks hinnanguks on siiski isikuga vaja läbi viia täiendav vestlus, samuti

uurida isiku mobiiltelefoni sisu, kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega ning ka

päritoluriigi teabega.

11. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks

ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse. Xil ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente

ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise

kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik

täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis annavad aluse

järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida

enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht

3-23-2962

5(5)

kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab aru, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni

alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama.

VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-

le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). X on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida (VSS § 68 p 8). X on teatanud, et ta ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p

6).

Kuivõrd praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, siis tuli

PPA-l isiku kinnipidamisel koheselt alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks (VSS § 7 lg

1). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et puudutatud isik ei taotlenud koheselt rahvusvahelist

kaitset, vaid tegi seda ca 4 tundi hiljem pärast tema kinnipidamist. Samuti viibis isik eelnevalt

Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides, ent ei taotlenud nendes riikides rahvusvahelist kaitset.

Seega saab isikuga seonduvaid asjaolusid silmas pidades pidada tõenäoliseks, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks.

12. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et isiku suhtes esineb põgenemise oht, siis võib

eeldada, et muud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isiku

osas puudub PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam

kättesaadav. Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks.

Kohtul puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

13. Eeltoodust tulenevalt on kokkuvõttes täidetud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku

jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis, sh tema senist käitumist ja ütlusi, saab kohtu hinnangul endiselt jaatada piisavalt suurt

põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks. Seega tuleb PPA taotlus

rahuldada ning pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

tema kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

14. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). Kohus rõhutab ühtlasi, et kuigi PPA-l on

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks kuus kuud, siis tuleb seda teha nii kiiresti kui

võimalik (VRKS § 181 lg 1).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga

(VRKS § 13 lg 1, HKMS 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik