3-23-2961/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2961

Haldusasi

Politsei- ja

Piirivalveameti

taotlus Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

25.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva

külas kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida.

Isikutel puudusid reisidokumendid, endi sõnul räägivad hindi keelt. Isikud olid 21.12.2023 koos

ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise

kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isikutest ütles enda nimeks X, sündinud

aa.aa.aaaa Indias ja omab India kodakondsust, kuid isikut ja kodakondsust tõendavad

dokumendid on ära kaotanud.

3-23-2961

2(6)

2. PPA pidas Xi 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. X esitas 21.12.2023 kell 21.48 suuliselt soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset. Xi sõnul on tema elu päritoluriigis ohus, sest onu tahab teda maaga

seotud konflikti tõttu tappa. PPA pidas Xi 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel.

3. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 määrusega PPA-le loa Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.

4. Tallinna Halduskohus andis 03.01.2024 määrusega PPA-le loa Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 03.05.2024.

X esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 08.02.2024 määrusega rahuldamata. X esitas 22.02.2024 Tallinna

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 05.03.2024

määrusega Xi määruskaebuse menetlusse võtmata.

5. PPA

esitas

22.04.2024

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

loa

saamiseks

Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg

5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg

2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1)

Xi osas esineb põgenemisoht. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus

Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas,

et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta pärast

kodumaalt lahkumist viibinud Venemaal seaduslikult. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik

ületas Eesti Vabariigi (EV) välispiiri grupis, mis tähendab, et isik pani toime kriminaalkuriteo.

Isik on ka pidevalt väitnud, et tema ei kavatse täita lahkumisettekirjutust Indiasse (VSS § 68 lg

6). Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht.

Isik on vabanenud enda dokumentidest vahetult enne Eestisse saabumist. Väidetavalt kadusid

need taskust ära, kuid ei tea millal. PPA hinnangul ei ole selline väide eluliselt usutav. Pigem

on usutav, et isik vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei

saadaks tuvastada ja koduriiki tagasi saata. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on

teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ellu viinud. Täpsemat

väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid

ning kaitse taotlemise asjaolud, isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ning ta ei suuda

põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib

kaitset. Isiku enda sõnade kohaselt on ta India kodanik, kes on sündinud Indias ning sealt

lahkumise järel läbinud Venemaa seaduslikult ning jõudnud lõpuks Eestisse. Isiku ütlused ja

põhjendused on vastuolus teiste kaaslaste poolt antud seletustega ja PPA-l on põhjust kahelda

isiku tegelikus kaitse vajaduses ja liikumise suunas.

2)

PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluse ajaks. 06.02.2024 rahvusvahelise kaitse vestlusel oli isiku ainus väide see,

et Indias ta tapetakse. Isik ei ole esitanud ühtegi tõendit või eluliselt usutavaid põhjendusi

rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Samuti isik andis valeütlusi vestlusel - algul isik väidab,

et Indias ei ole kordagi politsei poole pöördunud ning hiljem väidab, et pöördus 3-4 korda. PPA

peab analüüsima isiku telefoni sisu ning viima isikuga läbi veel ühe vestluse. PPA hinnangul

esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik

3-23-2961

3(6)

ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 3)

Tallinna Ringkonnakohus on oma 08.02.2024 määruse p 13 leidnud et „puudutatud isiku

senised selgitused tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovinud jääda rahvusvahelist kaitset

taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Vabaduses viibides on oht, et puudutatud

isik jätkab reisi soovitud sihtkohta. Tõenäoliselt vabanes puudutatud isik teadlikult oma

dokumentidest enne piiriületust, eesmärgiga raskendada enda isikusamasuse tuvastamist või

võimalikku väljasaatmist, mitte ei kaotanud dokumente teadmata ajal ja kohas. Sellest võib

järeldada, et puudutatud isik on soovinud riigi eest varjata tegelikke asjaolusid. Eeltoodud

asjaoludel saab puudutatud isiku puhul jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada

tema kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.“

4)

Isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja rahvusvahelise

kaitse taotlus esitati ligikaudu 11 tundi pärast esmast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollil on

selgelt välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri ning see, et isiku osas

alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas EV välispiiri koos grupiga ning pärast

kinnipidamist ja mõistmist, et tema edasine teekond on takistatud oli esialgu nõus naasma tagasi

Venemaale, kuid hiljem enda väljasaatmise takistamiseks esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.

Isik esitas uuesti ka loobumise rahvusvahelise kaitse taotlemisest ning kui oli aeg isik tagasi

anda Vene poolele, siis isik esitas uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda

üleandmist Vene poolele. Grupist kaks isikut anti tagasi Vene poolele. Kinnipidamisaluse

hindamisel ei lähtu PPA pelgalt normi täitmisest vaid ka juhtumit iseloomustavatest asjaoludest.

Isiku senised ütlused rahvusvahelise kaitse menetluses on olnud ebamäärased, mitte fakti

põhised ja eluliselt mitteusutavad. PPA hinnangul on isik sisenenud Schengenisse, et parandada

enda majanduslikku seisundit ja asuda tööle. Senise info põhjal on selge, et isiku näol on tegu

selgelt rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga. Eeltoodust tulenevalt esineb ka

VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.

5)

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes

mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).

6)

PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA täpsustas, et pärast esimest kohtuistungit

käesolevas asjas esitas isik rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise ja seejärel esitas taotluse

koheselt uuesti. Puudutatud isiku väide, et tal on Eestis sugulane, ei muuda PPA seisukohta,

kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l on plaanis pärast isiku telefoni analüüsi ja

päritolumaariigi info kogumist isikuga plaanis läbi viia täiendav vestlus. Seejärel teeb PPA

otsuse. Otsus tehakse 6 kuu jooksul nagu seaduses on ette nähtud.

7. X selgitas kohtuistungil, et kinnipidamise tähtaja pikendamine kuni neljaks kuuks on

liiga pikk aeg. Isik on juba 4 kuud olnud kinnipidamiskeskuses. Isik selgitas, et tal on Eestis ka

sugulane, kelle juurde ta saaks minna. Isik väitis, et ta ei ole mitte kunagi tahtnud tagasi

Venemaale minna ja ta ise andis ennast PPA-le üles.

3-23-2961

4(6)

Xi esindaja selgitas kohtuistungil, et PPA on enda taotlust põhjendanud vaid ühe argumendiga

(sellega, et ta vaatab rahvusvahelise kaitse taotlust läbi) ja isik esitas vaid ühe asjaolu, et teda

tahetakse Indias tappa. Asjaolule, kas isiku taotlus on põhjendatud või mitte, annab PPA oma

hinnangu alles oma lõppotsuses. Ühtegi asjaolud, mille alusel võiks järeldada, et isik võiks

põgeneda, ei ole taotluses toodud. See, et PPA vajab aega rahvusvahelise kaitse taotluse

asjaolude väljaselgitamiseks, ei anna alust kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotlusest

nähtub ka see, et isik teeb PPA-ga koostööd. Seega ei ole kahtlust, et ta teeks koostööd ka

väljaspool kinnipidamiskeskust. On ka arusaadav, et kui PPA selgitas isikule, et teda võidakse

kinni pidada kuni 18 kuud, siis see võis isikus tekitada hirmu. Teiste isikute ütlustega

võrdlemine ei anna alust järelduseks, et isik võiks põgeneda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks tuleb rahuldada.

9. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.

VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS

§ 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui välismaalane

on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks (p 5).

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui

esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

10. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 21.12.2023 kell 08.59 kinni VSS § 15 lg 1 alusel,

kuna tuvastati, et isik ületas ebaseaduslikult Venemaa ja EV vahelist kontrolljoont ning tal

puudub EV-s viibimiseks seaduslik alus (isikul polnud kinnipidamise hetkel dokumente).

Samal päeval kell 22.48 (s.o ca 14 tundi hiljem) esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse

ning isik peeti kinni VRKS § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel kinni.

Puudutatud isik oli enne Eestisse jõudmist enda sõnul viibinud seaduslikult Venemaal ning isik

on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik. PPA selgitas, et praeguseks

on isikuga toimunud üks vestlus (06.02.2024), kuid tema ütlused on segased ja põhjendamatud

ning isik ei ole PPA-le esitatud konkreetseid fakte ega tõendeid, mis kinnitaksid tema

3-23-2961

5(6)

tagakiusamist Indias. PPA hinnangul on senise info põhjal puudutatud isiku näol tegemist pigem

isikuga, kes kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Lõplikuks hinnanguks on siiski isikuga

vaja läbi viia täiendav vestlus (sh selgitada välja isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus,

miks isik ei saabunud Euroopasse seaduslikul viisil jne), samuti uurida isiku mobiiltelefoni sisu,

kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega ning ka päritoluriigi teabega.

11. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud

isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks

ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid.

X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse. Xil ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente

ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise

kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik

täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis annavad aluse

järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida

enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht

kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab aru, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni

alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama

VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-

le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). X on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida (VSS § 68 p 8). X on teatanud, et ta ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p

6).

Kuivõrd praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, siis tuli

PPA-l isiku kinnipidamisel koheselt alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks (VSS § 7 lg

1). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et puudutatud isik ei taotlenud koheselt rahvusvahelist

kaitset, vaid tegi seda alles ca 14 tundi hiljem pärast tema kinnipidamist. Samuti viibis isik

eelnevalt Venemaal, ent ei taotlenud seal teadaolevalt rahvusvahelist kaitset. Seega saab isikuga

seonduvaid asjaolusid silmas pidades pidada tõenäoliseks, et isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse eesmärgiga lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

12. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et isiku suhtes esineb põgenemise oht, siis võib eeldada,

et muud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks

piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isiku osas puudub

PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam kättesaadav.

Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks. Kohtul

puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema

turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

13. Eeltoodust tulenevalt on kokkuvõttes täidetud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku

jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis, sh tema senist käitumist ja ütlusi, saab kohtu hinnangul endiselt jaatada piisavalt suurt

põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks. Seega tuleb PPA taotlus

3-23-2961

6(6)

rahuldada ning pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

tema kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

14. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). Kohus rõhutab ühtlasi, et kuigi PPA-l on

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks kuus kuud, siis tuleb seda teha nii kiiresti kui

võimalik (VRKS § 181 lg 1).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga

(VRKS § 13 lg 1, HKMS 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)