3-23-2958/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2958

Haldusasi

Politsei- ja

Piirivalveameti

taotlus Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

25.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva

külas kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida.

Isikutel puudusid reisidokumendid, endi sõnul räägivad hindi keelt. Isikud olid 21.12.2023 koos

ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise

kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isikutest ütles enda nimeks X, sündinud

aa.aa.aaaa Indias, omab India kodakondsust, kuid isikut või kodakondsust tõendavad

dokumendid puuduvad (keegi varastas ära, isik ei mäleta millal ja mis riigis see juhtus).

3-23-2958

2(6)

2. X peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas 21.12.2023 kell 17.41 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist

kaitset. Isiku sõnul oli tal Indias äri, ta oli tudeng ning tema isal tekkisid probleemid, mille tõttu

hakati puudutatud isikut kiusama ja ta sai ka tapmisähvardusi. Isik peeti 48 tunniks kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati

menetlustoimingutega.

3. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.

4. Tallinna Halduskohus andis 03.01.2024 määrusega PPA-le loa Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 03.05.2024.

X esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 08.02.2024 määrusega rahuldamata. X esitas 21.02.2024 Tallinna

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 05.03.2024

määrusega Xi määruskaebuse menetlusse võtmata.

5. PPA

esitas

22.04.2024

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

loa

saamiseks

Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg

5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg

2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1)

Xi osas esineb põgenemisoht. Vaidlust ei ole selles, et isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik

piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta pärast kodumaalt lahkumist

viibinud Armeenias ja Venemaal. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi

(EV) välispiiri grupis, mis tähendab, et isik pani toime kriminaalkuriteo. Samuti on isik pidevalt

väitnud, et ta ei kavatse täita lahkumisettekirjutust Indiasse.

2)

Esmases intervjuus, mis viisi läbi 25.01.2024, on isik esitanud erinevaid, segaseid ja

põhjendamatuid seletusi ega pole esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või

konkreetseid fakte. Täpsemalt tuleb välja selgitada tegelik põhjus ja motiivid, miks isik

kodumaalt lahkus ning rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Isiku praegused ütlused ei ole

eluliselt usutavad ning isik ei ole suutnud põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse

legaalselt, samuti millistel asjaoludel ta soovib rahvusvahelist kaitset. Isiku ütlused ja

põhjendused on vastuolus teiste kaaslaste poolt antud seletustega ning PPA-l on põhjust kahelda

isiku tegelikus kaitse vajaduses ja liikumise suunas. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik

isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.

3)

Isiku 25.01.2024 antud ütlustest ei tule välja, et tegu oleks rahvusvahelist kaitset vajava

isikuga. Samuti on isiku koostöö PPA-ga valikuline. Alates kinnipidamisest on isik korduvalt

väitnud, et ta kaotas oma passi ja tal pole võimalik esitada PPA-le ühtegi tõendit oma

dokumendist. See väide oli aga vale, kuna PPA tuvastas isiku telefonist nii passi kui ka India

ID-kaardi fotokoopiad. Samuti on isik väitnud algusest peale, et räägib ainult hindi keelt. Ka

antud väide ei ole eluliselt usutav. Indias on kaks ametlikku riigikeelt: hindi ja inglise. Isik

väidab 25.01.2024 küsitluses, et ta õppis ülikoolis „BA geograafias, psühholoogias, inglise

keeles, hindi keeles“. Seega on tõenäoline, et isik on varjanud PPA eest enda keeleoskust, et

raskendada menetluste läbiviimist. Samuti on PPA veendunud, et isiku tegelik eesmärk on jõuda

Ameerikasse. Isik on märkinud enda sotsiaalmeedia kontole viite „in EU soon US“. PPA-l

3-23-2958

3(6)

puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

4)

Isiku kinnipidamisprotokollil on välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja

Venemaa piiri ning see, et isiku osas alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas EV

välispiiri koos grupiga ning pärast kinnipidamist ja mõistmist, et tema edasine teekond on

takistatud, oli isik esialgu nõus naasma tagasi Venemaale, kuid hiljem enda väljasaatmise

takistamiseks esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Vene poolele.

Kinnipidamisaluse hindamisel ei lähtu PPA pelgalt normi täitmisest, vaid ka juhtumit

iseloomustavatest asjaoludest. Isik taotles endale Armeenia viisa ning viibis 7 kuud Armeenias.

See näitab, et isik on teadlik, et välismaal viibimiseks peab taotlema viisat. Armeenia viisa

taotles isik endale seetõttu, et see käib kõige lihtsamini ja kiiremini. Armeenias viibides isik ei

taotlenud rahvusvahelist kaitset. Armeeniast isik liikus Dubaisse, kus ta nädala puhkas ja pärast

seda liikus Venemaale, kust tuli ebaseaduslikult Eestisse. Seega isik läbis mitmeid riike, kus tal

oli turvaline viibida, aga ei taotlenud neis rahvusvahelist kaitset. Senise info põhjal on selge, et

isiku näol on tegu rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga.

5)

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole

vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et järgnevalt on plaanis isiku

mobiiltelefoni analüüs, pärast seda tuleb koguda infot isiku päritoluriigi kohta ja isiku ütlusi

võrrelda selle teabega ning seejärel viia isikuga läbi täiendav vestlus. Pärast neid toimingud

teeb PPA seaduses sätestatud tähtaja (6 kuu) jooksul otsuse isiku taotluse osas. PPA täpsustas,

et isiku ütlused ei kattu üheselt teiste isikute ütlustega, kes peeti temaga samal ajal kinni.

Ütlused erinevad nii selles osas, kuidas nad kohtusid kui ka reisiteekonna osas.

7. X selgitas kohtuistungil, et 4 kuud kinnipidamiskeskus on liiga pikk aeg ning ta tunneb

nagu ta oleks vanglas. Isiku tervis on halvenenud, ta on kaotanud 10 kg ning tal on stress ja

depressioon. Isik täpsustab, et ta ise andis ennast PPA-le üles, PPA ei pidanud teda ise kinni.

Indias oli isikul halb elu ja nüüd ta tahab oma uut ja turvalist elu alustada siin.

Xi esindaja selgitas kohtuistungil, et PPA taotlusest nähtuvalt on isikul rahvusvahelise kaitse

vajadus. Isik teeb PPA-ga koostööd. Tõendamata on PPA seisukoht, et esineb põgenemisoht.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on tavapärane protsess ja selleks ei pea isikut

kinnipidamiskeskuses kinni hoidma. Asjaolu, et isik on ületanud ebaseaduslikult EV välispiiri,

ei tähenda, et isik peaks põgenema. Ka see, et PPA kahtleb isiku ütlustes, ei tekita alust isiku

kinnipidamiseks. Isiku ütluseid hindab PPA oma lõppotsuses. PPA ei ole märkinud, et isik oleks

enda kohta esitanud ebaõigeid andmeid. Isegi kui PPA on leidnud, et isik soovis minna

Ameerikasse, siis jääb arusaamatuks, miks PPA hoiab isikut kinni. On ilmselge, et Ameerikasse

jõudmiseks on vaja kehtivat dokumenti. PPA tuvastas, et isik ei soovi jääda Euroopa Liitu, seega

ei ole mingit põgenemisohtu, kuna isik ei soovi jääda Euroopa Liidu liikmesriiki.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks tuleb rahuldada.

9. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.

3-23-2958

4(6)

VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS

§ 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui välismaalane

on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks (p 5).

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui

esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

10. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 21.12.2023 kell 08.59 kinni VSS § 15 lg 1 alusel,

kuna tuvastati, et isik ületas ebaseaduslikult Venemaa ja EV vahelist kontrolljoont ning tal

puudub EV-s viibimiseks seaduslik alus (isikul polnud kinnipidamise hetkel dokumente). Samal

päeval kell 17.41 (s.o ca 9 tundi hiljem) esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ning

isik peeti kinni VRKS § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel.

Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ning enne

Eestisse jõudmist viibis ta Armeenias, Araabia Ühendemiraatides (Dubais) ja Venemaal.

Nendes riikides ta rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud. PPA on selgitanud, et praeguseks

on isikuga toimunud üks vestlus (25.01.2024), kuid tema ütlused on segased ja põhjendamatud

ning isik ei ole esitanud konkreetseid fakte ega tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist

Indias. Lisaks nähtub isiku ütlustes mitmeid vastuolusid. Näiteks algselt väitis isik PPA-le, et

tema dokumendid varastati, ent hiljem seda, et kaotas need ära. Tähelepanuväärne on seejuures,

et ka teised isikud, kelle hulgas X ebaseaduslikul piiriületusel kinni peeti, olid enda isikut

tõendavad dokumendid väidetavalt kaotanud. Samuti on isik PPA-le väitnud, et tal ei ole

võimalik esitada oma isikut tõendavate dokumentide koopiaid, ent PPA tuvastas isiku telefonist

nii passi kui ka India ID-kaardi fotokoopiad. Lisaks väitis isik PPA-le, et ta räägib ainult hindi

keelt, samas tõi 25.01.2024 vestlusel välja, et ta õppis ülikoolis mh inglise keeles ning ka

Armeenias olles õppis ta inglise keelt. PPA on taotluses ka välja toonud, et tõenäoliselt on isiku

tegelik eesmärk jõuda Ameerikasse (mitte Eesti, nagu isik 25.01.2024 vestlusel väitis). Nimelt

on isik oma sotsiaalmeedia Instagram kontol teinud viite „in EU soon US“.

PPA hinnangul on senise info põhjal puudutatud isiku näol tegemist pigem isikuga, kes

kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Lõplikuks hinnanguks on siiski isikuga vaja läbi

viia täiendav vestlus (sh selgitada välja isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus, miks isik ei

saabunud Euroopasse seaduslikul viisil jne), samuti kõrvutada tema ütlusi muude kogutud

tõenditega ning ka päritoluriigi teabega.

3-23-2958

5(6)

11. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud

isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks

ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid.

Xil on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse. Xil ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente

ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise

kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik

täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis annavad aluse

järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida

enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht

kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab aru, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni

alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama.

VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-

le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). X on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida (VSS § 68 p 8). X on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p 6).

Kuivõrd praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, siis tuli

PPA-l isiku kinnipidamisel koheselt alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks (VSS § 7 lg

1). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et puudutatud isik ei taotlenud koheselt rahvusvahelist

kaitset, vaid tegi seda alles ca 9 tundi hiljem pärast tema kinnipidamist. Samuti viibis isik

eelnevalt nii Armeenias, Araabia Ühendemiraatides (Dubais) kui ka Venemaal, ent ei taotlenud

nendes riikides rahvusvahelist kaitset. Seega saab isikuga seonduvaid asjaolusid silmas pidades

pidada tõenäoliseks, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

12. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et isiku suhtes esineb põgenemise oht, siis võib

eeldada, et muud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isiku

osas puudub PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam

kättesaadav. Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks.

Kohtul puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

13. Eeltoodust tulenevalt on kokkuvõttes täidetud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku

jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis, sh tema senist käitumist ja ütlusi, saab kohtu hinnangul endiselt jaatada piisavalt suurt

põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks. Seega tuleb PPA taotlus

rahuldada ning pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

tema kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa

arvatud).

14. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). Kohus rõhutab ühtlasi, et kuigi PPA-l on

3-23-2958

6(6)

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks kuus kuud, siis tuleb seda teha nii kiiresti kui

võimalik (VRKS § 181 lg 1).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga

(VRKS § 13 lg 1, HKMS 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik