1-10-3713/78 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-3713 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3713 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.06.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.J, isikukood: xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, kohus määras:

Jätta J.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt J.J ile osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,53 eurot (s.h kohtulikus

kriminaalmenetluses osalemise eest 47,94 eurot, ning käibemaks 9,59 eurot).

Välja mõista J.J-ilt kriminaalmenetluse kulud: 57,53 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

J.J tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.06.2010 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2008.a. otsusega KarS § 200 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuse karistusaja hulka . Karistuse kandmise

algus 10.11.2009 ja lõpp 09.03.2012.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.05.2011.

Kinnipidamisasutusest J.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

on vangistuse jooksul seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas abikaasa vanemate juures. Kinnipeetaval on 8.klassi haridust ja eriala puudub. Viru Vanglas õppis 9-s klassis kuid katkestas

õpinguid omal soovil. Enne vangistust tegi juhutöid. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid on 84,32 eurot. Vabanemisfondis on 8,98 eurot. Vanglas resotsialiseeriva

tegevusega hõivatud ei ole. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Nõrga analüüsioskuste tõttu võib isik tunnustuse nimel olla üsna kergesti

mõjutatav. Enne vangistust isikul oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel). Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vangla toetab J.J-i ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta J.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Rahvastikuregistri andmetel J.J puuduvad isikut tõendavad dokumendid ja ka elukoht. Tal

puudub sotsiaalselt ja materiaalselt toetav sotsiaalvõrgustik. Abikaasa soovib alustada

abielulahutusdprotsessi. Vangla taotluse andmetel vabanemisel J.J töökohta ei oma. J.J on 2 korda kriminaalkorras karistatud ja ta on olnud kriminaalhooldusel ning ta pani katseajal toime uue kuriteo ning karistused liideti.

J.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Nüüd

isikuttõendav dokument on ta vormistatud ja kätte saadud. Samuti ta osaleb praegu vanglas Eluviisitreeningu programmis. Elada ta võib ema juures, aadressi ei mäleta.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikul puudub vabaduses toetav võrgustik. Süüdismõistetul ei ole iseseisvat sissetulekut. Kuritegu on toime pandud katseajal. See näitab, et kriminaalhooldus ei ole isiku jaoks piisav meede.

Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetu taustas on positiivseod momente. Ta osaleb

sotsiaalprogrammis, dokumendid on vormistatud. See ei ole süüdimõistetu süü, et

kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuk välja selgitada, millised võivad olla isiku tulevased elukohad. Ta võib elada ema juures.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed -

tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegu (röövimise) toimepanemise eest tingimusliku

karistusega. Katseajal pani toime uue vägivaldse isikuvastase kuriteo. Kuriteo toimepanemisel kasutas nuga, ähvardades kaht politseinikku.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et J.J on väärteokorras 4 korral karistatud, Alkoholiseaduse rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J.J-i

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 7 korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb tunnistada, et isik osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

Vabanedes ei ole J.J kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetaval on

madal haridustase ning puudub tööharjumus ja -kogemused, mis raskendab töö leidmist ja

suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Vabaduses puudub J.J elukoht. Elukoha puudumine aga ei võimalda kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist ega järelevalve teostamist. Kohtule ei ole

esitatud andmeid, et peale võimalikku vabanemist võib isik elada vanemate juures.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et vangla ei esitanud talle süüdimõistetu ema Sxxx Jxxxa kontaktandmeid, kuid süüdimõistetu abikaasa andmetel vanemate korteris ei ole kohta, kuhu elama asuda. Nende andmete põhjal teeb kohus järelduse, et kindla elukoha kohta ei ole kohtule piisavalt andmeid esitatud.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud

Alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades J.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isiku ja

ametikohustusi täitva võimuseindaja suhtes vägivaldne kuritegu noa kasutamisega), korduvat

karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine

katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi

vabaduses (eluja töökoha ning toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas palju kriminaalse

taustaga isikuid. Tema vanemad ja vend on kriminaalkorras karistatud ning varasemalt

kriminaalhooldusele määratud. Seega kontroll noormehe tegevuse üle lähedaste poolt on olnud tagasihoidlik. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud

4(4) kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta J.J-ile piisavalt mõju.

Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.J temale Harju Maakohtu 04.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 28.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun