2-23-135745/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-135745 Tsiviilasi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS-i (registrikood 10588537, asukoht Suur-Sõjamäe tn 10a 11415 TALLINN) hagi X (T, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes Hagihind Menetluse liik 3697,55 eurot Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xlt Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS-i kasuks 3449,55 eurot.

3. Välja mõista Xlt Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS-i kasuks viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.10.2023 kuni põhinõude summas 3100 eurot täitmiseni. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta X kanda.

5. Välja mõista Xlt Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 605 eurot (455 eurot riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulud).

6. Välja mõista Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

2 Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid X ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS (edaspidi ka kõrgkool) 31.08.2021 õppelepingu nr xxx/tal. Viidatud lepingu tingimuste p-st 4.1.1. kohustus kõrgkool korraldama õpet vastavalt lepingus nimetatud õppekavale. Üliõpilane kohustus, tulenevalt lepingu tingimuste p-st 4.2.1., osalema kõrgkooli korraldatud õppes ettenähtud mahus ning tasuma õppemaksu lepingu kehtivuse ajal hageja nõukogu otsusega kinnitatud dokumendi „Õppemaks ja õppeteenustasud“ alusel. Hagiavalduse kohaselt esitas kõrgkool 01.11.2021 kostjale arve nr 2021110701 summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.11.2021.

Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 390 eurot. Lepingu tingimuste punkt 5.16. sätestab, et tähtaegselt tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võib hageja nõuda, üliõpilane aga kohustub tasuma viivist 7% aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.11.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 53,48 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt esitas kõrgkool 01.12.2021 kostjale arve nr 2021120684 summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.12.2021. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 390 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 51,23 eurot. Kõrgkool esitas 01.01.2022 kostjale arve nr 2022010948 summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.01.2022. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 390 eurot.

Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 48,92 eurot. Kõrgkool esitas 01.02.2022 kostjale arve nr 2022020795 summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.02.2022. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 390 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.02.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 46,60 eurot.

Kõrgkool esitas 01.03.2022 kostjale arve nr 2022030546 summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.03.2022. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 390 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 44,50 eurot. Kõrgkool esitas 01.04.2022 kostjale arve nr 2022040535 summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.04.2022. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 390 eurot.

Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 42,18 eurot. Kõrgkool esitas 01.05.2022 kostjale arve nr 2022050516 summas 360 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.05.2022. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 360 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 36,87 eurot.

Kõrgkool esitas 29.09.2022 kostjale arve nr 2022091257 summas 200 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 08.10.2022. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 200 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 09.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 14,69 eurot.

3 Kõrgkool esitas 01.01.2023 kostjale arve nr 2023010459 summas 200 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.01.2023. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud, mistõttu palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks arve summas 200 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 11,08 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 28.10.2023 seadusjärgses viivisemääras, so 8% aastas. Kostja esitas 06.12.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja edastas kohtule arveldusarve väljavõtte. Kostja selgitas vastuses, et kostja tasus õppemaksu esimese semestri eest. Kostja lisas, et kostja ei õppinud Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ühtegi päeva, mistõttu kostja ei saanud minna 2. semestrile, kuid ülikool nõuab, et kostja maksaks täieliku õppemaksu, kuigi kostja ei saanud kõiki teenuseid, mille eest tasu küsitakse. Kostja tõi välja, et kostja viidi üle teise õppevormi ilma kostja nõusolekut küsimata. Kostja hinnangul ei saa hageja temalt nõuda kogu õppemaksu tasumist, kuivõrd kostjat ei saanud üle kanda pärast esimest semestrit ja praktika näitab kostja arvates ka seda, et tavaliselt tudeng lihtsalt eksmatrikuleeritakse. Kostja sõnul ei kandnud ülikool kahjusid ning esitatud materjali/informatsiooni eest oli ülikoolile makstud. 14.03.2024 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku. Lisaks palus kohus kostjal teavitada kohut, kas kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. 15.03.2024 teavitas kostja kohut, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Lõplikke seisukohti ega kompromisslepingut pooled kohtule ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikele

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2021 õppelepingu nr xxx/tal. Hageja on esitanud 01.11.2021 kostjale arve nr 2021110701 summas 390 eurot, 01.12.2021 arve nr 2021120684 summas 390 eurot, 01.01.2022 arve nr 2022010948 summas 390 eurot, 01.02.2022 arve nr 2022020795 summas 390 eurot, 01.03.2022 arve nr 2022030546 summas 390 eurot, 01.04.2022 arve nr 2022040535 summas 390 eurot, 01.05.2022 arve nr 2022050516 summas 360 eurot, 29.09.2022 arve nr 2022091257 summas 200 eurot ja 01.01.2023 arve nr 2023010459 summas 200 eurot. Eelviidatud arved on kostja poolt tasumata. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Õppelepingu punktis 7.4. leppisid pooled kokku, et pooltevahelised lepinguga seotud teated

4 peavad olema kirjalikult taasesitatavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kostja on toonud välja, et kostja ei õppinud Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor mitte ühtegi päeva, mistõttu kostja ei saanud minna 2. semestrile, kuid ülikool nõuab, et kostja maksaks täieliku õppemaksu, kuigi kostja ei saanud kõiki teenuseid, mille eest tasu küsitakse. Samas nähtub kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõttest, et kostja on esimese semestri eest tasunud õppemaksu.

Kohtule nähtub kostja poolt esitatust, et kostja ei ole teavitanud hagejat, et kostja ei soovi õpinguid Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor jätkata vaid on jätnud õpingud pooleli ilma kõrgkooli teavitamata. Seega ei saa hagejale heita ette õppemaksu küsimist kostjalt, kes väidetavalt tegelikkuses kõrgkoolis ei õppinud. Kostja on toonud välja, et kostja hinnangul ei saa hageja temalt nõuda kogu õppemaksu tasumist, kuivõrd kostjat ei saanud üle kanda pärast esimest semestrit ja praktika näitab kostja arvates ka seda, et tavaliselt tudeng lihtsalt eksmatrikuleeritakse.

Lepingu punkt 6.7. sätestab, et alates teisest õppeaastast, kui allkirjastatud eksmatrikuleerimise avaldus on esitatud enne 30. juulit, siis üliõpilane vabaneb järgmise õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustusest. Seega tulnuks kostjal esitada hagejale vastavasisuline avaldus. Kostja seda teinud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja sõnul katkestas kostja õpingud kõrgkoolis, tuleb kostjal tasuda õppemaksu vastavalt lepingule. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Kostjal on hagejale tasumata 01.11.2021 arve nr 2021110701 summas 390 eurot, 01.12.2021 arve nr 2021120684 summas 390 eurot, 01.01.2022 arve nr 2022010948 summas 390 eurot, 01.02.2022 arve nr 2022020795 summas 390 eurot, 01.03.2022 arve nr 2022030546 summas 390 eurot, 01.04.2022 arve nr 2022040535 summas 390 eurot, 01.05.2022 arve nr 2022050516 summas 360 eurot, 29.09.2022 arve nr 2022091257 summas 200 eurot ja 01.01.2023 arve nr 2023010459 summas 200 eurot.

Kokku summas 3100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 3100 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu tingimuste punkt

5.16. sätestab, et tähtaegselt tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võib hageja nõuda, üliõpilane aga kohustub tasuma viivist 7% aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni. Hageja nõuab viivist arve tasumisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. 01.11.2021 arve nr 2021110701 summas 390 eurot tasumise tähtaeg oli 10.11.2021. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.11.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 53,48 eurot. 01.12.2021 arve nr 2021120684 summas 390 eurot tasumise tähtaeg oli 10.12.2021. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 51,23 eurot. 01.01.2022 arve nr 2022010948 summas 390 eurot tasumise tähtaeg oli 10.01.2022. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 48,92 eurot. 01.02.2022 arve nr 2022020795 summas 390 eurot tasumise tähtaeg oli 10.02.2022. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.02.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 46,60 eurot. 01.03.2022 arve nr 2022030546 summas 390 eurot tasumise tähtaeg oli 10.03.2022. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni

5 26.10.2023 summas 44,50 eurot. 01.04.2022 arve nr 2022040535 summas 390 eurot tasumise tähtaeg oli 10.04.2022. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 42,18 eurot. 01.05.2022 arve nr 2022050516 summas 360 eurot tasumise tähtaeg oli 10.05.2022. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 36,87 eurot. 29.09.2022 arve nr 2022091257 summas 200 eurot tasumise tähtaeg oli 08.10.2022. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 09.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 14,69 eurot. 01.01.2023 arve nr 2023010459 summas 200 eurot tasumise tähtaeg oli 10.01.2023. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivist määras 7% aastas alates 11.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2023 summas 11,08 eurot. Kokku nõuab hageja viivist summas 349,55 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 349,55 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga.

Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so alates 28.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 28.10.2023, seadusjärgses määras põhinõudelt summas 3100 eurot kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 150 eurot ja riigilõiv kogusummas 455 eurot. Õigusabi osutati 1 tund tunnihinnaga 150 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid nõude asjaolude ja materjalidega tutvumisest 0,5 tundi ja hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest 0,5 tundi. Kokku 1 tund kogusummas 150 eurot.

Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1 tunni, mille eest on tasu 150 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 150 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks.

6

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 455 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 455 eurot.

Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 605 eurot, millest riigilõiv on 455 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik kohtunik