2-23-123878/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-123878

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (end. AS Aktiva

Portfolio)

hagi

K.

S. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3024,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479 (end. AS Aktiva Portfolio, registrikood

16013522, kustutatud), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema;

kostja K. S. , isikukood xxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 10. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule

hagiavalduse K. S. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista

kostjalt välja võlg 2035,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 510,68 eurot ja

viivis alates 11. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas.

2. Hageja nõue põhineb poolte 30. detsembril 2021 sõlmitud võlatunnistustel/makse-

kokkulepetel nr 259880 ja nr 259881. Kokkuleppe nr 259880 kohaselt tunnistas

kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 848,35 eurot,

sh põhisumma 584,99 eurot, viivis 56,45 eurot, intress 80,96 eurot ja graafiku viivis

125,95 eurot. Samaaegselt sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr

0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama

kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandus ühekordne lepingutasu 45,00 eurot.

Kokkuleppe nr 259881 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise

päeva seisuga hagejale kokku 1761,40 eurot, sh põhisumma 1532,94 eurot, intress

133,47 eurot ja graafiku viivis 94,99 eurot. Samaaegselt sõlmitud maksekokkuleppe

kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja

kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandus ühekordne

lepingutasu 85,00 eurot.

3. Hageja leiab, et tegemist on esialgse(te)st kohustus(t)est iseseisvate kohustustega,

mistõttu kostjaga sõlmitud lepingutele tarbijakrediidisätted ei kohaldu.

KOSTJA SEISUKOHT

4. Kostja toob esile, et ta ei ole saanud aru saadetud kirjadest, kuid soovib sõlmida

maksegraafikut.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Hagi hind on 3024,01 eurot ja kohus on hagi menetlenud lihtmenetluses.

7. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. 6. novembril 2023 on Äriregistris Aktiva Finance Group OÜ registrikaardile tehtud

ühinemiskanne, millega AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522, ühineb

äriühinguga Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, mistõttu on Aktiva

Portfolio AS äriregistrist kustutatud.

9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel (vt

nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12,

RKTKo 21.11.2008 3-2-1-111-08, p 23). Riigikohus on 2023. a novembris

põhjalikult lahanud kohtu rolli menetlustes, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid

ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse

täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega

soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse

kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või

selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka

deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse

vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo 24.04.2006, 3-

2-1-21-06, p 13; RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11, p 20).

11. Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis

konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest

piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks, vaid oluline on poolte ühine tegelik

tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 28;

RKTKo 18.11.2015, 3-2-1-125-15, p 14; RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p 18).

Tõendamaks,

et

võlgnik

tunnistas

kohustusi

hageja

ees

konstitutiivse

võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua

iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RKTKo

02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 36; RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 24). Seda, kas

pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga

võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu

tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Võlatunnistusele hinnangu

andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu

ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh

lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (RKTKo 23.02.2016, 3-2-1-147-15, p

13; RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p-d 16 ja 18).

12. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse tarbijakrediidi sätteid ka

tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja

tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine.

13. Riigikohus on seisukohal, et kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab

füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb tarbijakrediidilepingut eeldada.

Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või

krediidiandja (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).

14. Antud juhul on füüsilisest isikust tarbija sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutseva juriidilise isikuga kahepoolse kokkuleppe, millega kostja tunnistab

põhivõlast, intressist ja viivisest koosneva rahalise kohustuse olemasolu ning

kohustub tasuma võla maksegraafiku alusel, samas pidi kostja hagejale täiendavalt

tasuma võimaluse eest võlg ajatada ning maksegraafiku rikkumise puhuks lepiti

kokku viivises 0,065% päevas. Haginõue ja hagis kirjeldatud asjaolud viitavad

asjaolule, et kohustuse aluseks olev leping on tarbijakrediidileping ja 30. detsembril

2021 sõlmitud kokkulepete eesmärk oli tasuline maksekohustuse edasilükkamine.

Kohus on kohalduvat õiguslikku regulatsiooni ja hageja tõendamiskoormist

selgitanud nii 12. septembri 2023 kui 12. märtsi 2024 määrustes, kuid hageja ei ole

tõendanud ega põhistanud, et pooled soovisid luua algsest kohustusest iseseisva

kohustuse ega seda, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega.

Hinnates lepingut mõistliku isiku positsioonilt, asub kohus seisukohale, et 30.

detsembril 2021 sõlmitud kokkulepped on deklaratiivsed võlatunnistused, mis

põhinevad tarbijakrediidilepingu(te)st tuleneva(te)l kohustus(t)el ning mida tuleb

käsitleda kui esialgse(te) lepingu(te) lisa(sid).

15. Riigikohus on selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb nõude alusena võlatunnistusele,

millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal

algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse

andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid,

siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud

võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui

võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule,

siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist

tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga

sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta

kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes

vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb

võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud

laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas

tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi

kohta kehtivad (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28-29).

16. Seega tuleb hagejal tõendada, et tarbijaga kokkuleppeid sõlmides on järgitud tarbija

kaitseks kehtestatud kohustuslikke õigusnorme, mis omakorda võimaldaks kohtul

välistada tühisuse aluste esinemise nii 30. detsembril 2021 sõlmitud kokkulepete kui

nende aluseks olevate lepingu(te) puhul. Antud juhul viitab kokkulepete sõnastus

tüüptingimuste kasutamisele, kokkulepete tulemus on võla ajatamine, mis on olnud

kostja jaoks tasuline, samuti on kokku lepitud, et tarbija loobub igasugustest

vastuväidetest seoses võlatunnistuse aluseks oleva lepinguga. Need asjaolud viitavad

kokkulepete tühisusele. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid võlatunnistuste

aluseks olevate lepingute ega ka selle kohta, et hageja ja esialgne krediidiandja on

järginud lepingute sõlmimisel seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole esitanud

kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada kokkulepete kehtivuse või

rahalise kohustuse olemasolu muul alusel. Kohus on hagejale selgitanud

tarbijakrediidilepingutega seonduvat nii enne hagiavalduse menetlusse võtmist 12.

septembri 2023 määruses kui ka konkreetsemalt 12. märtsi 2024 määruses.

Arvestades hageja tegevusala ja lepingulise esindaja kasutamist kohtumenetluses, ei

saa talle olla üllatuslikud tarbijakrediidisuhtele kohalduvad õigusnormid, ega asjaolu,

et haginõudega kohtusse pöördunud hageja peab vajadusel oma nõuet tõendama.

17. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja on end

menetluses ise esindanud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik