2-22-16608/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16608 Kohtuasi X hagi Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.04.2024 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine) Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11923475), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.04.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. X (hageja) esitas 04.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus jättis 07.09.2023 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 27.09.2023.

2. Kohus andis 23.01.2024 kirjaga kostjale tähtaja esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 29.01.2024. Kostja esitas 25.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tegi esindaja toiminguid 6 tunni ja 20 minuti ulatuses, tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta).

3. Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite, mille kohaselt tuli jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, sest kostja esitas menetluskulude nimekirja hilinenult või alternatiivselt määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot, kuivõrd nimekirjas kajastatud toimingud ei vastanud tegelikult tehtud toimingutele. Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 720 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtul oli valikuõigus, kas määrata menetluskulude suurus kindlaks asja lõpplahendis või hiljem eraldi määrusega. Antud asjas ei andnud kohus menetlusosalistele lõplikku tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, sest otsustas kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 2 kohtule antud valikuõigusega määrata menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast asja sisulist lahendamist. Kohus kohustas 23.01.2024 kirjaga kostjat esitama menetluskulude nimekiri hiljemalt 29.01.2024. Kostja esitas kulunimekirja tähtaegselt 25.01.2024. Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi sisult ega õiguslikult keerukas, kuivõrd sisulist vaidlust ei toimunud, hagi ei tuginenud suurele hulgale tõenditele ning asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja üksnes 10.03.2023 seisukoha menetlusse võtmise osas (sh taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks), 15.06.2023 seisukoha määruskaebusele ning 25.01.2024 menetluskulude nimekirja. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahtu, pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi (sh kohtumäärustega tutvumine), mis moodustas kokku 720 eurot (4 x 180). Eeltoodud summa tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja määruskaebus

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta menetluskulud välja mõistmata. Hageja hinnangul olid maakohtu põhjendused vastuolus Riigikohtu otsuse punktiga

47 asjas nr 1-17-11182. Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades ning millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

11. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 720 eurot ja viivise. Määruskaebusest võis aru saada, et hageja soovib menetluskulude välja mõistmata jätmist, kuivõrd tema hinnangul on maakohtu põhjendus vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas nr 1-17-11182. Ringkonnakohus vastava määruskaebuse väitega ei nõustu.

12. Maakohus märkis õigesti, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Sealjuures tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukuse ning samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ning sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analüüsis ammendavalt, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu tuli osaliselt vähendada. Riigikohus on oma hiljutises praktikas pidanud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks, mistõttu puudub alus ka esindaja tunnitasu vähendamiseks (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 23).

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Antud juhul puuduvad maakohtu poolsed rikkumised, mis tooksid kaasa vaidlustatud määruse muutmise või tühistamise. Hageja ei esitanud määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tunni ja 20 minuti võrra ning arvestas ajakulu vähendamisel asja õiguslikku keerukust ja mahtu. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud kohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks

720 eurot.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)