3-23-1825/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1825

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr

TVH/23/023364

ja

24.07.2023

vaideotsuse

nr

VO/23/1794, 25.07.2023 otsuse nr TVH/23/028207

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja –X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebuse esitaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks ning täiendada

kaebust nõudega tühistada Eesti Töötukassa 25.07.2023 otsus nr

TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364

muutmine“. Kohus jätkab kaebuse menetlust nõuetes tühistada Eesti

Töötukassa 14.06.2023 otsus nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsus nr

VO/23/1794 ja 25.07.2023 otsus nr TVH/23/028207 ning kohustada Eesti

Töötukassat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav.

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.05.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 08.06.2023 töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsusega nr TVH/23/023364 tuvastati, et X töövõime ei ole

vähenenud.

3. X esitas 21.06.2023 Eesti Töötukassale vaide Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsusele nr

TVH/23/023364.

Eesti Töötukassa 24.07.2023 vaideotsusega nr VO/23/1794 jäeti X vaie rahuldamata. Samas

muutis Eesti Töötukassa vaideotsuses hinnangut X piirangutele, mistõttu muudeti Eesti

Töötukassa 25.07.2023 otsusega nr TVH/23/028207 Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsust nr

TVH/23/023364 (dtl 5-12).

4. 17.08.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Eesti Töötukassa

14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 tühistamiseks

ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

22.08.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 18.03.2024 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja leiab, et ETK ei arvestata kaebaja hetkelist füüsilist seisu. Tuuakse näiteid arsti

visiitidest mis on mitme aasta tagused ja kirjutatakse, et ei esine probleeme või siis esineb vaid

ekstreemsete raskuste tõstmisel.

Kaebaja on käinud arsti juures ja arst teab, et igasugune liigutus ilma raskuseta õlgadel on

valulik 24/7. Selle vastu peab kaebaja pidevalt retsepti valuvaigisteid kasutama ja hormoon

valuvaigisti süste saama.

ETK väidab et kaebaja põlvevalu esineb vaid suurte raskuste tõstmisel, kuid valu on igasugu

liikumisel ja eriti treppidest. Samamoodi käib hormoon valuvaigisti süste saamas ja lisaks oma

raha eest veel kalleid 275 eurot maksvaid põlvesüste tegemas, et leevendada valu.

ETK-le ei meeldi, et kaebaja on rammumehe sportlane. Mis siis, et see aasta on kaebaja saanud

osaleda kangete valuvaigistitega vaid kahel võistlusel. Paljud võistlused lihtsalt on kaebaja ära

jätnud, sest valu ei lase teha, isegi valuvaigistitega. Hormoon valuvaigistitega on kaebaja

saanud hetkeks valu vähemaks, mis taastub siis umbes kuuga, neid süste rohkem ei taheta teha

kui kord aastas ehk. Kaebaja ei tea, et sport oleks keelatud, mis siis et kaebajal valus on.

Igapäevaelus on kaebajal õla ja põlvevalud väga häirivad ja neid ei võta kuidagi ära see, et

kaebaja sporti teeb, see ei näita et kaebaja terve on, kuid ETK ei saa sellest aru ja väidab et ei

ole kaebajal viga midagi, tuues aastate vanuseid epikriise välja.

Kaebaja lisab arsti viimased epikriisid, kust on näha põlvede pidevat probleemi ja õlgade

probleeme, valud, liikumis piirangud jne (dtl 13-21).

5.2. Töötukassa ei saa aru ja ei ole nõus tunnistama, et kaebaja põlvede kõhred on täiseti

kulunud, 4 astme kuluvus.

Kaebaja käis 2023 aasta detsembris ka mõlema põlvega operatsioonil, et puhastada, lootes ehk

läheb valu vähemaks. Seoses valu mitte vähenemisega, tuleb jätkata ise põlveravi, kallite

süstide ostmisega, lootes et need natuke vähendaks valu. Tervisekindlustus seda ei hüvita.

Kaebaja lisas ka arstivisiidi, seoses nende süstide tegemisega ning operatsiooni digiloo

väljavõtte (dtl 239-243). Nimetatud dokumentides on kenasti kirjas põlvede seisukord, mis on

päris kehv. Lisaks mõlema õla mitte täielik liikumine, paremal õlal väga piiratud, see on kõik

lisatud varasemalt. ETK arstid ei lähtu inimese haigustest, vaid vaatavad millega inimene

tegeleb, see et inimene suudab valuvaigistite mõjul end ületada ja aastas kahel võistlusel

osaleda, see ei võta kaebajal igapäevast valu ära ja ei tee kaebajat terveks. Varasemalt osales

kaebaja aastas 15-20 võistlusel, enam kahjuks ei saa seda teha. Tuleks ikka lähtuda arsti poolt

kinnitatud tervise seisundist, mitte lihtsalt leida põhjuseid, miks ei saa määrata inimesele osalist

töövõimetust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

6.1.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on

kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning

anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb

rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.06.2023 esitatud

töövõime hindamise taotluses (Lisa 3, dtl ) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (edaspidi ka: TIS) kantud terviseandmed (Lisa 7). Kaebaja ise on 08.06.2023

esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise

tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud piiranguid tulenevalt sõltuvust tekitavate ainete

tarvitamisest, ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest.

Tervishoiuteenuse osutaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi: TTO) ekspertarst dr Egle

Seppo, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus)

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed,

koostas 13.06.2023 eksperdiarvamuse (Lisa 4), mille vastustaja võttis töövõime hindamise

otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuses nr TVH/23/023364 tuvastati,

et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

6.2.

Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO

ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele

piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma

esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Seejuures muutis TTO ekspertarst hinnangut kaebaja

piirangutele, hinnates piirangu käelise tegevuse valdkonnas mõõdukaks. TTO

ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr VO/23/1794.

6.3.

Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise

otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse,

TISi terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa

ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud

põhjendustega eksperdiarvamuses.

6.4.

Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses

kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 19.09.2023 oma

seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Töötukassa

töövõime hindamise ekspertarsti 19.09.2023 koostatud seisukohas, mille vastustaja

lisab allkirjastatud kujul (Lisa 6), jääb dr Lembi Aug esialgse seisukoha juurde.

Kaebaja

on

08.06.2023

töövõime

hindamise

taotluses

märkinud

järgmised tegutsemispiirangud:

1. Liikumise valdkond:

1.1. Eri tasapindadel liikumine – Minu võimekus liikuda on muutlik. Igasugune üles

alla liikumine, trepid, teed üles, teed alla ja vahel isegi sirge liikumine valulik. Valu

põlvedes, kasutan pidevalt teipimist ja vahel ka tugi sidemeid. Lisaks pidevalt

valuvaigisteid. Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Väga valulik

just treppidest liikumine, tänu põlvede kulumisele on valu pidev. Abivahendid on

pidev teipimine ja soendus sidemed, kuid nende abi väga väike.

1.2. Ohutu ringiliikumine – Minu võimekus ohutult tänaval liikuda on muutlik. On

sagedasi kordi kui põlvedest käib nõks läbi ja komistan, see on selline tunne nagu

löödaks põlvedesse. Lisaks ei näe vasakust silmast, näen vaid valgust ja meetri

kauguselt mingit liikuvust. Minu võimekus ohutult siseruumides liikuda on

muutlik. Igasugune üle läve pakkude jne astumine valulik, põlve valud pidevad ja

raske liikuda.

1.3. Seismine ja istumine – Minu võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või

kehaasendeid vahetades on muutlik. Täiesti liikumatult seistes jääb keha suht ruttu

kangeks, peab liigutama vaikselt, istumine toolile valulik alati põlvedest. Minu

võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Igasugune liikumine põlvedes valulik

koguaeg.

1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Valulikud on põlved ja õlad. Õlavalu on isegi

kui ei liigu.

2. Käelise tegevuse valdkond:

2.1. Käte sirutamine – Ei suuda käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte

saada. Parem õlg väga valulik, igapäevaselt valuvaigistid ja kreemid, et saaks

kuidagi liigutatud. Valulik ka vasak õlg. Parema õla liikuvus oluliselt piiratud, ei

lähe sirgeks täielikult.

2.2. Asjade liigutamine – Minu võimekus 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat tõsta ja

liigutada on muutlik. Vahel lööb õlg tugevat valu, ükskõik mis liigutusega. Minu

võimekus suurt ja kerget eset tõsta ja liigutada on muutlik. Voodis padja

liigutamine, igasugune õla liikuvus voodis alati valulik.

2.3. Käteosavus – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud – Parema küünarliigese valud ka, tehtud

operatsioon, kuid valud vahelduvalt ikkagi.

3. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond:

Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

4. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond:

4.1. Teadvusel püsimine – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

4.2. Tualettruumi toimingud – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

4.3. Söömine ja joomine – Minu võimekus süüa ja juua on muutlik. Igasugune käe

liigutamine õlast valulik. Suudan vabalt mäluda ja neelata.

4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – Kaebaja

enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

5. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond:

5.1. Tegevuste õppimine – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei

esitanud.

5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – Piirangud

liikumisega.

6. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond:

Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud. 7.

Suhtlemise valdkond:

Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.

8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed:

8.1.

Alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete mõju – Sõltuvus valuvaigistitest,

ilma väga raske liikuda.

8.2.

Ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed – On mao probleeme olnud ja

seedimisega, on ka hormonaalsed häired ja olen ka haiglas viibinud.

9. Muud tervisehäired: Teil ei ole näha viimastest andmetest et 2012 aasta kannakõõlus

eemaldati ja seda ei asendatud, vaid jäetigi nii. See info puudub, nad ei ole seda kirja pannud,

panid vaid et ravi lõpetati. Kuid tegelt eemaldati kõõlus, sinna kasvas armkude, tänu millele

jalg liigub, kuid pidevalt pikema liikumisega läheb paiste. Lisaks vasakust silmast

enamvähem pime. Uneapnoe ka.

Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2

liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja

enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine;

suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.

Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas

kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0–4) alusel. See tähendab, et

igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused

on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust

funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese

tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et

isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma

tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

Vastustaja viitab määruse § 6 lg 3 ja lg 6 ning toob välja, et TTO ekspertarst hindas 03.07.2023

eksperdiarvamuses (Lisa 5) kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt:

1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu

ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0;

2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 2, asjade

liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0;

3) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt

hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud

töövõimeliseks.

Eeltoodu alusel hinnati kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas,

mille põhjuseks on artroosid ning pehmete kudede muud haigusseisundid, ning kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused.

Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis

piirab püsivalt tema töövõimet.

TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta see tema

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal

töövõime vähenemist.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja

töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud

enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse

seisukoha juurde.

6.5. Vastustaja märgib, et kaebaja on kirjeldanud pärast vaidlustatud vaideotsuse

tegemist lisandunud terviseandmeid ning lisanud 13.12.2023 ja 20.03.2024 tervise

infosüsteemi (edaspidi: TIS) sissekanded.

Vastustaja selgitab, et kaebaja lisatud TIS sissekanded on lisandunud TISi pärast vaidlustatud

töövõime hindamise otsuse ning vaideotsuse tegemist. Töövõime hindamisel ning seejärel

vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud

piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta.

13.12.2024 TIS sissekandes mainitud dr Leho Rips 21.06.2024 sissekannet, mis oli TIS

andmetes vaidemenetluse ajal, on arvestatud vaideotsuse tegemisel. Selle alusel on muudetud

hinnangut kaebaja piirangutele vaidemenetluses.

Siiski kinnitavad kaebaja lisatud TIS sissekanded, et kaebajal on 2023. aasta detsembris

teostatud edukas põlveliigeste artroskoopiline protseduur. Hilisemalt on toetusena kaebaja

vajanud sünoviaalvedeliku asendusravi.

Vastustaja selgitab täiendavalt, et töövõime hindamise raames hinnatakse püsivaid piiranguid

ravi ja abivahendite kasutamisel määras, mida terviseseisundist lähtuvalt soovitatud ravi- ja

elurežiimiga ei saa kompenseerida.

6.6. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole lähtunud tema haigustest, vaid vaatab millega

kaebaja tegeleb. Samuti rõhutab kaebaja, et varasemalt sai ta osaleda aastas suuremal arvul

võistlusel.

Vastustaja selgitab, et kaebajal esinevad piirangud, mida tuleb arvestada sobiva ameti ja

töötingimuste valikul. Kaebaja kirjeldatut ning TIS andmeid hinnates, on võimalik, et kaebajale

ei sobi raske füüsiline töö. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu siiski aga

asjaoluga, et kaebajal ei esine kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud

täielikult. Töövõime hindamisel arvestatakse, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud

töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste

piirangutega valdkondadele.

Vastustaja selgitab samuti, et töövõime hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi. Seejuures ei anta hinnangut isiku töövõimele pidades silmas isiku olemasolevat või

soovitud tööd. Töövõime hindamisel võetakse arvesse ka seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi saab vältida. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul

ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Taotluse lahendamine

7. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Analüüsides kohtuasja materjale nähtus kohtule, et Eesti Töötukassa on lähtuvalt oma

24.07.2023 vaideotsusest teinud lisaks veel 25.07.2023 otsuse nr TVH/23/028207 „Eesti

Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“. Sellest tulenevalt tegi kohus

menetlusosalistele 17.04.2024 kohtunõude, kus palus menetlusosalistel kohtul teatada, kas nad

nõustuvad sellega, et kohus tõlgendab kaebust lähtuvalt kaebuse eesmärgist ning muudab

kaebuse nõuet selliselt, et kaebaja taotleb lisaks Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr

TVH/23/023364

ja

24.07.2023

vaideotsuse

nr

VO/23/1794

tühistamisele

ning

kohustamiskaebusele vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ka 25.07.2023 otsuse nr

TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“

tühistamist.

Ühtlasi selgitas kohus, et kuivõrd sisuliselt on 25.07.2023 otsuses kajastatud samad

põhjendused, mis juba käesolevas asjas vaidlustatud vaideotsuses ja menetlusosalised on selle

suhtes ka oma arvamust avaldanud, siis ei pea kohus vajalikuks anda pooltele uusi tähtaegu

täiendavate seisukohtade esitamiseks.

Kaebaja kohtunõudele kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud, millest tulenevalt kohus

eeldab, et kaebaja nõustub kohtu tõlgendusega ning soovib vastava nõude muutmise taotluse

esitada ning täiendavaid seisukohti esitada ei soovi.

19.04.2024 teatas vastustaja kohtule, et nõustub kohtu tõlgendusega ning täiendavate

seisukohtade esitamiseks soovi ei avaldanud.

HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kaebuse nõude muutmisele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja. Kohus jätkab kaebuse menetlust

järgmistes nõuetes: X kaebus Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja

24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 tühistamiseks, Eesti Töötukassa 25.07.2023 otsuse nr

TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kohtuotsus

8. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

9. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 25.07.2023.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS

§ 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

11. Eesti Töötukassa (ETK) 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja selle muutmise otsuse

25.07.2023 nr TVH/23/028207 õiguslike alustena on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS)

§-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja

töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). 25.07.2023 õiguslike alustena on

täiendavalt viidatud veel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1-2 ja § 65 lg 1.

12. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui

inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist

tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul

töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui

tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)

osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Käesolevas asjas vaidlustatud otsustes on

TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

13. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

1 Seletuskiri

töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kä esaadav arvu!võrgus:

h ps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-

a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku

tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine,

teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega

kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate

piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka

taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud

liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud

käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang

selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja

hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos

eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime

hindamiseks

koostatakse

eksperdiarvamus

taotlusel

olevate

andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku

töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub

tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja

inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused

(määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika)

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule

(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs

2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3

nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta

ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema

töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb

töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud ning otsuses on tehtud kaalutlusviga. Kaebaja leiab, et ETK on lähtunud sellest, et

kaebaja suudab tegeleda spordiga, mitte aga kaebaja tegelikest terviseprobleemidest, mis

nähtuvad üheselt ja selgelt epikriisidest. Samuti leiab kaebaja, et ETK on välja toonud liialt

vanad epikriisid ning teinud neist ebaõigeid järeldusi mh järeldanud, et probleemid esinevad

kaebajal üksnes ekstreemsete raskuste tõstmisel.

Kohus märgib esmalt, et kuigi vaidlustatud otsustes ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti

kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning

toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et

vastustaja on otsuste tegemisel lähtunud esiteks nii 13.06.2023 eksperthinnangust kui ka

03.07.2023 vaidemenetluse raames tehtud eksperthinnangust (dtl 53-68 ja 69-87). Samuti ei

nähtu aluseks võetud eksperthinnangutest ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete

määramisega. Sealhulgas on otsuste aluseks olevates eksperthinnangutes arvestatud ka kaebaja

enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on

vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK

2 Kä esaadav arvu!võrgus: h ps://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoimehindamise-

pohimo ed-ja-metoodika

ekspertarst dr Lembi Aug poolt (dtl 86-92), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale

seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud.

Kohus analüüsib järgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel

põhjendamiskohustuse täitmist ning kaalutlusõiguse kasutamist.

14. Vaidlustatud 14.06.2023 otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p

1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat

kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on artroosid, kõhre haigused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja

kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise

valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetest ja muudest tervisehäiretest ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on põlveliigeste valu, liigesfunktsiooni häire tõttu

kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, keha põhiasendi

säilitamine ja muutmine. Valud süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel. Terve

silma nägevus on normaalne, ei sea ohtu ringiliikumist. Taotlejal on õlavalu, lihas- ja

liigesfunktsiooni häire tõttu kergelt piiratud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine.

Tervise infosüsteemi andmetel kontraktuure ega pareese ei esine. Taotleja suudab teostada

ekstreemseid pingutusi, tõsta ja suruda raskuseid. Kuigi taotlejal esinevad piirangud

eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis

takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kui

terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda

arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad tervise infosüsteemi

kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime

hindamise taotlus.“

Vaidlustatud 25.07.2023 otsuse (millega muudeti 14.06.2023 otsuse põhjendusi) kohaselt:

„Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on

artroosid ja pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning sõltuvust tekitavate

ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on põlveliigeste valude (mis süvenevad ekstreemsetel

pingutustel, kestval koormusel) tõttu piiratud pikemaajaline kõndimine, kehaasendi säilitamine

ja keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on ekstreemsel pingutusel õla valu tõttu piiratud

ülemääraste raskuste tõstmine, surumine ja kandmine. Terviseandmed ei kinnita, et söömine või

joomine oleksid tervisekahjustuste tõttu püsivalt häiritud. Püsivat vaimse tervise häiret

terviseandmetel tuvastatud ei ole. Kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ja käelise

tegevuse valdkondades, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtivad kohtu arvates otsustes toodud hinnangud otsuste aluseks olevate

eksperthinnangute (13.06.2023 eksperthinnang kui ka 03.07.2023 vaidemenetluse raames

tehtud eksperthinnangust (dtl 53-68 ja 69-87)) ja kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Lembi

Augu seisukohtadega (dtl 86-92) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja

kaebuses kirjeldatud piirangutele põhijäreldustega.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Kohus

rõhutab,

et

isiku

töövõime

ulatuse

tuvastamine

on

meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult

siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega

(vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi

muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute

ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja

arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine

sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise

hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid

töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata

asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.

Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud

andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata

ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged

ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

15. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks,

kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi

lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute

raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

16. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud liikumise valdkonnas –

liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (piirangud liikumisega),

sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed valdkonnas, samuti kirjeldas ta

muid tervisehäireid (kannakõõluse eemaldamine, vasakust silmast pime ning uneapnoe) (vt

dtl 41-52 kaebaja taotlus). Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid

on hinnanud dokumendipõhiselt dr Egle Seppo 13.06.2023 (dtl 53-68), vaidemenetluses

Egle Seppo 03.07.2023 (dtl 69-85) ja kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Lembi Aug (dtl

86-92).

17. Kohus leiab, et nii 13.06.2023, 03.07.2023 eksperthinnangust kui ka kohtumenetluse

käigus 19.09.2023 antud ekspertarsti seisukohast nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on

antud kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga

nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused.

Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Kohus

leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.

18. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 §

7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega

mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS

andmed oleks ebaõiged. Täiendavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst

Lembi Aug 19.09.2023 seisukoha, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas

varasemate eksperthinnangutega.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi

eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud

ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste

sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt

tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime

hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangutes

märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid

piiranguid. Kaebaja viitas küll asjaolule, et vastustaja on tema arvates tuginenud vanadele

epikriisidele ning sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele järelduse piirangute raskusastme osas.

Kohus kaebaja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Hindamise juhendi metoodika kohaselt võib

kasutada kuni 5 aastat vanu epikriise. Nimelt on juhendis märgitud, et kohustuslik alus

ekspertarstile ekspertiisi teostamisel on kinnitav meditsiiniline info, sest taotleja töövõime

kohta ei tohi hinnangut anda ilma piisava kvaliteediga terviseandmete olemasoluta. Kvaliteetse

ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: • viie

viimase aasta (kui viimase viie aasta andmetes ei sisaldu taotleja piirangut kinnitavaid

diagnoose, võib ekspertarst teha täiendava päringu viiest aastast pikema perioodi kohta)

diagnoosid ja asjakohased epikriisid.3

Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti

hinnanguid ja ETK ekspertarsti seisukohta (hinnangut), on selge, et kaebaja esineb kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas.

Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2 (arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta).

Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole

kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.

Kaebaja poolt täiendavalt esitatud epikriis on koostatud 13.12.2023 (dtl 239-241). Sellega ei

saa kohus arvestada, kuivõrd vaidlusaluste otsuste tegemise ajal seda olemas ei olnud. Nagu

kohus juba ülal märkis, siis haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise seisuga

ehk siis antud juhul tuleb lähtuda enne 25.07.2023 teada olnud kaebaja terviseandmetest.

Kohtule

esitatud

teisest

epikriisist

(dtl

243-243)

nähtuvad

andmed

perioodi

25.05.202320.03.2024

kohta.

Otsuste

tegemistel

on

vastustaja

arvestanud

nende

terviseandmetega, mis konkreetse otsuse tegemise ajaks TIS-is olemas olid. Hiljem lisandunud

andmetega vastustaja arvestada ei saanud ega pidanud neist ka otsuste tegemisel lähtuma.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi

käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse

sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).

Mis puudutab kaebaja väidet, et ETK-le ei meeldi see, et kaebaja tegeleb spordiga ja kaebajale

ei määratud sellest tulenevalt osalist töövõimetust, siis kohus leiab, et antud väide ei ole

asjakohane. ETK on tuginenud otsuse tegemisel lähtuvalt õiguslikust regulatsioonist

ekspertiisidele, mis aga ei tuvastanud kaebajal sellises ulatuses tegutsemispiiranguid, mis

tooksid kaasa osalise töövõime või täieliku töövõime puudumise määramise. Tegelikult ei väida

ka kaebaja ise, et ta mingit tööd oma tervislikust seisundist tulenevalt teha ei saa või saaks seda

teha üksnes osaliselt. 25.07.2024 otsuse põhjenduses on mh ära märgitud, et: „Taotlejal on

põlveliigeste valude (mis süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel) tõttu piiratud

pikemaajaline kõndimine, kehaasendi säilitamine ja keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on

ekstreemsel pingutusel õla valu tõttu piiratud ülemääraste raskuste tõstmine, surumine ja

kandmine“ Samas on toodud eelnevalt välja, et: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete

kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.“ Seega ei ole ETK

järeldanud kaebaja terviseandmetest, et piirangud esineksid üksnes sportimisel. Haldusakti

põhjendustest nähtub, et piirangutega on arvestatud üleüldiselt. Eeltoodust tulenevalt on

kaebaja etteheited selles osas põhjendamatud ega saa kaasa tuua vaidlustatud otsuste

tühistamist.

20. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsus nr

TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 ning 25.07.2023 otsuse nr

3 Kä esaadav arvu!võrgus: h ps://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoimehindamise-

pohimo ed-ja-metoodika

TVH/23/028207 on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka

kohustamiskaebuse rahuldamine.

Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kui kaebaja töövõime muutub, on kaebajal õigus esitada

ETK-le uus taotlus töövõime hindamiseks. Seejuures peavad kinnitama töövõime (osalist)

puudumist ka vastavad terviseandmed.

Menetluskulud

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ja

seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik