1-10-6526/91 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-6526

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-10-6526 (09278000091) kirjalikus menetluses Kriminaalasi

Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Taotluse sisu Katseaja pikendamine Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Evika Timašova Süüdimõistetu, kriminaalhooldusalune R.Z

Elukoht: x, isikukood: xxx;

Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 1, 2, 3 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel karistatud liitkaristusega 1 aasta 3 kuud ja

24 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel osalisel täitmisele pööramata. Koheselt kandmisele kuuluvaks

karistuseks määrati 5 kuud vangistust, tingimisi jäeti täitmisele pööramata 10 kuud ja 24 päeva vangistust katseajaga 3 aastat Katseaja algus 03.12.2010. a, lõpp 02.12.2013. a. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 427 lg 1 ja § 432 lg 1, 4

KarS § 74 lg 4 alusel pikendada R.Z-ile Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega vangistuse osaliselt tingimuslikul mittekohaldamisel määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o. kuni 02.06.2014. a.

Määrata R.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kontrollkohustuse täitmiseks, töö otsimiseks ja tööle asumiseks tähtajaks 2 (kaks) kuud arvates kohtumääruse jõustumisest.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus.

Määruse koopia saata R.Z-ile ja Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast aravates.

2(2) Põhjendused. Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega tunnistati süüdi R.Z KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. R.Z tunnistati süüdi ka

KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti R.Z-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.–29.03.2009. a ning 02.12.2009.a -04.05.2010.a, s.o 5 (viis)

kuud ja 6 (kuus) päeva ning mõista R.Z-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima Tartu Maakohtu 23.11.2010. a otsusega mõistetud karistus 5 (viie) kuu vangistuse suurendamise teel mõisteti R.Z-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. R.Z-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 5 (viis) kuud vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 12.07.2010. a. 10 (kümne) kuu ja 24 (kakskümne nelja) päeva pikkust vangistust ei pööratud täitmisele, kui R.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määratud kontrollkohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määrati R.Z-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- heastada kuriteoga tekitatud kahjusid igakuiselt vähemalt 500 (viiesaja) krooni [32

(kolmekümne kahe) euro] ulatuses alates veebruarist 2011.a;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul arvates osalise karistuse ärakandmisest.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.12.2010.a. Kohtuotsus jõustus 13.05.2011. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei heasta kahju ja ei ole otsinud määratud ajaks töökohta. Tartu Maakohtu 03.12.10 otsus saabus kriminaalhooldusosakonda täitmisele 20.05.11. a. R.Z on rikkunud temale täitmiseks määratud kontrollkohustusi.

R.Z ei ole asunud kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama. Ametnikule esitatud tähtajalise (05.04.11 kuni 31.07.11) töölepingu nr 655 kohaselt vormistati R.Z tööle

AS L.M.P tsehhi meistrina. Hooldusaluse sõnul töötas ta eeltoodud firmas ca kolm nädalat. Jätkuv tööl käimine ei olnud võimalik, kuna puudus transport, mis oleks võimaldanud kinni pidada vahetustega töö graafikust.

31.05.11 antud seletuskirjas põhjendas R.Z kahjude hüvitamise kohustuse rikkumist järgmiselt: "Alates veebruarist ei olnud mul võimalik maksta, sest mul ei olnud algul tööd. Ja tööd oli väga raske saada, sest et olen karistatud varguste eest. Ja iga töökoht teeb tausta uuringu. Kõik töökohad peale ühe ütlesid mulle ei. Aga kuna peale ühe, kes mulle ei öelnud ei sobinud mulle, sest töö oli kahes vahetuses ja mul ei olnud võimalik kuidagi koju saada."

10.06.11 antud seletuskirjas täpsustab hooldusalune tööle asumise kohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Vabanesin vanglast 10.11.10. a. Aga peale vabanemist ei olnud mul võimalik tööle asuda, sest keegi ei võtnud tööle kuna olin karistatud varguste eest ja iga tööandja teeb tausta uuringu. Aga lõpuks sain tööle 05.04.11 AS L.M. tänu oma isale kes tundis tööandjat. Töötasin AS L.M. 3 nädalat, aga siis pidin töölt lahkuma kuna töö läks 2 vahetusse. Ja mul ei olnud võimalik enam tööl käija, sest et ma ei oleks töölt enam kuidagi koju saanud."

Esimene kohtumine hooldusalusega toimus 31.05.11.a.. Erakorralise ettekande esitamise ajaks on läbi viidud kaks registreerimist. Riskihindamine ja hoolduskava on koostamisel.

3(2)

Kontrollnõudeid on R.Z täitnud nõuetekohaselt, kuid on rikkunud kaht kohustust.

Esimesel kohtumisel üritas R.Z ametnikule selgitada, et rikkumine on aset leidnud seetõttu, et tema arvas endal kohustusi olevat alles peale kohtuotsuse jõustumist.

Hooldusalusele selgitati kohtuotsuse resulutiivosa mõtet ning fakti, et otsuses on kirjas nii katseaja algus kui kohustuste alguse tähtajalised algused.

VANGIS-e andmetel kandis R.Z osalist vangistust kuni 10.12.10.a.. Seega oleks hooldusalune pidanud kohustuse täitmiseks asuma tööle hiljemalt 09.01.11.a.. Seda hooldusalune aga ei teinud. Kuigi R.Z asus 05.04.11 tööle AS L.M.P. tsehhi meistrina, on ta hetkel tegevusetu. Hooldusaluse enda sõnul otsib ta aktiivselt tööd. Karistusregistri 13.06.11 teatise kohaselt on R.Z pannud katseajal toime neli Väärtegu. Teda on karistatud: 04.04.11 kahel korral ühistranspordiseaduse § 54

7 lg 1 alusel ja

03.04.11 KarS § 262 ja § 218 lg 1 alusel. Kriminaalhoodlusametnik teeb ettepaneku pikendada R.Z-ile määratud kolme aasta pikkust katseaega kuue kuu võrra, s.o kuni 02.06.2014. a. R.Z-i katseaeg hakkas kulgema 03.12.2010.a.. Reaalne kriminaalhooldus algas aga alles

20.05.2011. a. R.Z ei ole iseseisvalt asunud täitma temale otsusega määratud kaht kohustust. Tulenevalt sellest peab ettekande koostaja otstarbekaks R.Z-ile määratud katseaja pikendamist. Lisaks katseaja pikendamisele on otstarbekas muuta ka tööleasumise kohustuse tähtaega ja määrata tööle asumiseks kahe kuu pikkune tähtaeg alates määruse jõustumisest.

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud.

R.Z ei ole nõuetekohaselt täitnud KarS § 75 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel määratud kontrollkohustusi. Kuriteoga tekitatud kahjude heastamise kohustust ei ole ta asunud täitma poole aasta jooksul. Tööle asumise kohustust on ta täitnud hilinemisega ja osaliselt.

Kohustuse täitmiseks antud tähtajaks ei olnud R.Z tööle asunud. Töökohas, kus ta

05.04.2011. a tööle asus, töötas lühiajaliselt. R.Z-i on töökoha leidmisel aidanud isa, kuid R.Z ise ei ole töötamise kohustust tõsiselt võtnud. Need põhjused, mida R.Z nimetab, ei ole asjakohased ega mõjuvad. Karistusregistri andmetel on R.Z toime pannud varguse ja teisi väärtegusid. Sellest järeldub, et R.Z-i töö leidmine oleneb tema isikust. Ta ei ole töö otsimisel järjekindel. Töö mitteleidmiseks esitatud põhjused on otsitud põhjused. Transpordi puudumine ei ole asjakohane põhjendus. R.Z ei ole põhjendanud, mida ta on teinud endast olenevat töökoha säilimiseks. Kohtuotsuses on selgelt märgitud katseaja algus, kohtuotsuse kuulutamise päev, 03.12.2010.a.

Kontrollkohustused on määratud täitmiseks katseajaks. Katseaja algus ega kestus ei olene kohtuotsuse jõustumisest. Kontrollkohustuste täitmise tähtajad on otsuses selgelt määratletud.

Arvestades Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega määratud katseajal kontrollnõuete rikkumise mahuga on katseaja pikendamine proportsionaalne rikkumisega. Kohus pikendab katseaega 6 kuu võrra. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kontrollkohustuse täitmist tuleb konkretiseerida uue tähtaja määramisega

R.Z-ile Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramine ei ole pika katseaja algul otstarbekas.

Ene Muts täitmiskohtunik