4-11-1693/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

13. juuni 2011.a. Väärteoasja number

4 – 11 – 1693 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi R.M süüdistuses LS § 74

1 lg 2; LS § 7464 lg

1 ja LS § 747 järgi Menetlusalune isik

R.M, isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev

13. juuni 2011.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse, esindaja vanemkonstaabel Triinu Riigor

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.M LS § 74

1 lg 1 ja LS § 747 järgi ning kohaldades KarS §

63 lg 1 mõista karistuseks arest 6 /kuus/ päeva.

Lõpetada väärteomenetlus R.M-i suhtes LS § 74

64 lg 1 järgi, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohustada R.M asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.08.2011.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

R.M-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.M-i suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates Väärteoasi nr.

4 – 11 – 1693

2

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri Ida PJ patrullpolitseiniku Taavi Pelti (Pelt) poolt on 08.04.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1222102 selle kohta, et R.M 08.04.2011.a. kella 21.55 ajal Harju

maakonnas, Tallinna linnas, Ümera tänaval liikudes Raadiku tänava suunas, juhtis

mootorsõidukit Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx omamata vastava

mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti olles

nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata ning mootorsõidukil oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus R.M LS § 20 lg 1; § 68 p 5 ja § 219 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 741 lg 2, 7464 lg 1 ja 747 järgi.

R.M kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 05.05.2011.a. menetlusaluse isiku abikaasale AA. Seega oli menetlusalune isik R.M kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. R.M helistas 01.06.2011.a. kohtusse ja

teatas, et ta ei saa ilmuda 13.06.2011.a. kohtuistungile, kuna viibib välismaal. Asja arutamise edasilükkamist isik ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et R.M-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja

hinnangul menetlusalune isik R.M eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada R.M-i väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et R.M-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 74 1

lg 2 järgi kuulub ümber kvalifitseerimisele LS § 741 lg 1 järgi, kuna kohtule esitatud väärteoasja materjalidest ei nähtu, et R.M oleks eelenevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

R.M-i süü LS § 74 1

lg 1 ja LS § 747

järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , mille kohaselt juhtis autot omamata Menetlusaluse isiku poolt 08.04.2011.a antud ütlustega juhtimisõigust ning autol ei olnud kehtivat ülevaatust.

- millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Ida Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

politseijaoskonna patrullpolitseinik Taavi Pelt otsustas 08.04.2011.a. kõrvaldada R.M-i sõiduki Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201

lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. R.M on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - millisest nähtub, et seisuga 13.04.2010.a. R.M Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega,

kehtivaid juhtimislubasid ei leitud ning sõiduauto Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx viimane sõiduki ülevaatus teostati 11.04.2011.a. ja järgmine ülevaatus peab toimuma hiljemalt 31.07.2011.a.

3

- , millisest nähtub, et Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest.

Küll aga asub kohus seisukohale, et R.M tuleb temale süüks arvatud väärteo

toimepanemises, milline on kvalifitseeritud LS § 7464

lg 1 järgi V™S § 29 lg 1 p 1 alusel õigeks mõista s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud R.M-i poolt LS § 74 64

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Menetlusaluse isikuna antud ütlustes 08.04.2011.a. on R.M avaldanud, et ta sõitis mööda Ümara tänavat, olles ise turvavööga kinnitatud. Ka tunnistaja ülekuulamine ei muudaks olukorda, sest tekib seis, kus menetlusaluse isiku sõna jääb tunnistaja sõna vastu ning ühtegi muud mitteisikulist tõendit tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks kohtule esitatud ei ole. Seega põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik esinevad

ning kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodust lähtudes tuleb R.M-i suhtes väärteomenetlus LS § 74

64 lg 1 järgi lõpetada.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – R.M-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 741 lg 1 ja LS § 747 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta,

et 08.04.2011.a. puudus menetlusalusel isikul juhiluba, menetlusalusele isikule kehtivaid

juhilubasid väljastatud ei olnud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et sõidukil Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx, millisega R.M 08.04.2011.a. kell 21:55 sõitis, oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 741 lg 1 ja LS § 747 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 741 lg 1 ja LS § 747 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – R.M teadis, et tal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus R.M juhtima mootorsõidukit, millisel puudus veel lisaks korraliselt, nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatus.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.M-i käitumises õigusvastasust,

süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine ja tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendava asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub

seisukohale, et R.M ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.M-ile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 741 lg 1 ja LS § 74

7 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.M ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega

ei ole R.M hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja

4 seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete

väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 6 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.08.2011.a.

Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik