2-23-147964/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

29.aprill 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-147964;

Vändra MP OÜ hagi M.S. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 15 180,76 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Vändra MP OÜ (registrikood 10336439)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Kaisa Lumiste (kaisa@gaver.ee)

Kostja

M.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xx-x, xxxx

xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx;

xxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista M.S.lt Vändra MP OÜ kasuks põhivõlgnevus

7590,38 eurot ja viivis 7590,38 eurot.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista M.S.lt Vändra MP OÜ kasuks menetluskulu 2255 eurot;

2.1 välja mõista M.S.lt Vändra MP OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 2255 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.Hagiavalduse kohaselt Vändra MP OÜ teostas Marron Grupp OÜ-le ekskavaatoritöid, mille

eest esitas Marron Grupp OÜ-le arve nr 22070 summas 7190,4 eurot. Kuivõrd Marron Grupp

OÜ arvet ei tasunud, sõlmisid hageja, Marron Grupp OÜ ja Marron Grupp OÜ juhatuse liige

M.S. 3. juunil 2022 kokkuleppe - maksegraafiku nr 28042022-01. Vastavas kokkuleppes

kinnitas Marron Grupp OÜ, et tal on hageja ees esitatud arvest tulenev võlgnevus summas

7190,4 eurot. Eelnevale lisaks lepiti kokku, et lisaks arvetele tasutakse ka viivis summas

104,4 eurot ja maksekohustuse täitmisega viivitamisest tingitud kahjuhüvitis summas 862,85

eurot, kokku seega 8157,65 eurot. Viidatud summa tuli tasuda maksegraafiku alusel selliselt,

et alates juunist 2022 tuli iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 400 eurot ja viimase osamaksena 10.

mail 2023 3757,65 eurot. Täiendavalt kinnitas kokkuleppe p-s 1.2 kostja, et ühineb

kokkuleppe alusel viidatud summa tasumise kohustusega Marron Grupp OÜ poolel

solidaarvõlgnikuna VÕS § 178 lg 1 lähtudes. Vastavalt kokkuleppele pidi Marron Grupp OÜ

või kostja tasuma maksed kokkuleppe sõlmimise ajal hageja esindajaks olnud Kreedix OÜ

arveldusarvele. Kreedix OÜ-le laekusid maksed järgmiselt: 16. juunil 2022 400 eurot; 22.

juulil 2022 400 eurot; 15. augustil 2022 400 eurot; 21. septembril 2022 400 eurot; 17.

oktoobril 2022 400 eurot. See tähendab, et võlgnetav summa laekus üksnes osaliselt ehk

pooltevahelist kokkulepet ei täidetud. Kuivõrd vastavalt kokkuleppele vastutab võlgnevuse

eest ka kostja, esitas hageja 28. novembril 2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse

avalduse põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Seejuures esitas hageja nõude üksnes

osaliselt, et mitte ületada maksekäsu kiirmenetluses seatud 8000 euro ülempiiri. Vastavalt

sõlmitud kokkuleppele pidi Marron Grupp OÜ või kostja tasuma hagejale võlgnevuse

8157,65 eurot. Käesoleval juhul lepiti kokkuleppes kokku, et esimene makse pidi laekuma 10.

juunil 2022, ent see laekus 16. juunil 2022. Küll aga, kuigi ettepanek koostati ja saadeti

kostjale juba varem, siis see allkirjastati alles 17. juunil 2022 ehk pärast esimese osamakse

tähtpäeva. Sellest tulenevalt loeb hageja, et esimese osamakse tähtaega ei ületatud. Küll aga,

kokkuleppes lepiti kokku, et teine makse peab laekuma 10. juulil 2022, ent see laekus alles

22. juulil 2022. Kokkuleppe punktis 2.3 on välja toodud, et maksegraafikus välja toodud

maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg

saabunuks ja Marron Grupp OÜ või kostja kohustuvad 3 päeva jooksul tasuma hageja kõik

maksed. Seega, kuivõrd teise osamakse tähtpäev oli 10. juulil 2022, muutus kogu nõue

sissenõutavaks 13. juulil 2022 ning jääk 7757,65 eurot (maksegraafikus kokku lepitud

8157,65 eurot, millest on maha arvestatud esimene osamakse 400 eurot) tuli täies ulatuses

tasuda hiljemalt 16. juuliks 2022. Eelnevast tulenevalt seega muutus kogu nõue

sissenõutavaks 13. juulil 2022 ning see tuli vastavalt kokkuleppele tasuda hiljemalt 16. juuliks

2022, ent seda ei tehtud. Kostja tegi küll mõned maksed, ent tuleb tähele panna, et neid

makseid ei saa täies ulatuses arvestada põhinõude tasumiseks. Nimelt, vastavalt kokkuleppe

punktile 2.5 oli Marron Grupp OÜ või kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Seega, kuivõrd nõude jääk muutus sissenõutavaks 13. juulil

ning maksed tuli vastavalt kokkuleppele tasuda hiljemalt 16. juuliks, hakkas jooksma nõudelt

ka viivis 17. juulist 2022. Eelnevast tulenevalt tuleb iga tehtud makse lugeda esmalt tasutuks

selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning alles seejärel põhinõude katteks.

Käesoleval juhul, tulenevalt kokku lepitud viivisemäära suurusest ja maksete tegemise

päevadest, tuleb lugeda, et 22. juulil 2022 tehtud maksest laekus viivise katteks 232,73 eurot

ja põhinõude katteks 167,27 eurot. Seega oli pärast 22. juuli 2022 makset põhinõude suurus

7590,38 eurot. Kõik järgnevad maksed tuleb aga lugeda täies ulatuses viiviste katteks.

Eelnevast tulenevalt seega on kokkuleppest tulenev põhinõue 7590,38 eurot (s.o

maksegraafikus kokku lepitud 8157,65 eurot, millest on maha arvestatud esimene osamakse

400 eurot ja 22. juulil 2022 tehtud maksest 167,27 eurot) täies ulatuses tasumata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 7590,38 eurot ja viivis

põhivõlgnevuselt 7590,38 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt

menetluskuludena 2686,64 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 995 eurot ja õigusabikulud

1691,64 eurot.

2.Hageja täiendavalt lisab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rääkida eksitusse viimisest,

kuivõrd see eeldaks hageja poolt tegelikkusele mittevastavate asjaolude esitamist, mis oleksid

kostjat mõjutanud kokkulepet sõlmima. Selliseid tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid

hageja kostjale esitanud ei ole, seejuures ei ole ka kostja ise täpsustanud ega välja toonud,

millega täpsemalt hageja teda eksitusse on viinud ning kuidas see on mõjutanud kokkuleppe

sõlmimist. Kostja seisukoht eksitusse viimise osas on tuletatud ega põhine ühelgi reaalsel

elulisel juhtumil. Oluline on ka märkida, et kostja on õigus- ja teovõimeline isik, mis

tähendab, et kostja oli võimeline ka kokkuleppe sisu mõistma ja lähtuvalt sellele ka otsuseid

langetama. Õiguskirjanduses on selgitatud, et teovõime olemasolu eeldab seda, et isik saab

adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. Seega olukorras, kus kostja on allkirjastanud

kokkuleppe, pidi ta ka aduma, et võtab allkirja andes endale kohustusi. Seejuures teovõimelise

isikuna pidi kostja ka aru saama, mida kohustuste mitte täitmine enesega kaasa võib tuua.

Isegi, kui kostja ei oleks mõistnud iseseivalt kokkuleppega kaasnevaid tagajärgi või

kokkuleppe sisu, oli kostjal võimalus pöörduda kolmandate isikute poole, kes teda nõustaksid.

Järgmiseks soovib hageja märkida, et kuivõrd kostja enese vastuses kompromissi võimalusele

viidanud on, pöördus hageja esindaja kostja poole kompromissläbirääkimiste pidamiseks 31.

jaanuaril 2024. Hagejapoolne ettepanek oli, et kostja tasub hagejale 3 aasta jooksul võrdsete

igakuiste osamaksetega 11000 eurot. Hageja selgitas kostjale, et on kompromissi korras nõus

enese nõuet vähendama – menetlusse on esitatud tunduvalt suurem nõue (ca 15 000 eurot)

ning sellele lisanduvad ka hagi rahuldamise korral hageja menetluskulud. Hageja selgitas

kostjale ka seda, et kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanekule

vastuväite kuigi teadis, et omab hageja ees kohustusi. Seega on kostja enese käitumisega

tekitanud üksnes kulusid juurde. Kostja oli küll maksegraafiku sõlmimisega nõus, kuid on

seejuures öelnud: „oleksin maksimaalselt võimeline maksma kuus minimaalselt 100 eurot aga

aasta lõikes 3000 eurot“. Eelöeldu tähendab, et kostja sooviks oli, et kompromissisummaks

oleks 9000 eurot. Hageja sellise kostja pakkumisega nõustuda ei saa – olukorras, kus kostja

tasub igakuiselt 100 eurot, läheks liialt kaua enne, kui kogu summa tasutud saaks ning

seetõttu ei ole kostja poolt pakutud summa hagejale vastuvõetav. Eelkõige on oluline tähele

panna, et kostjal on võlgnevus hageja ees juba alates 2022. aastast ning senimaani ei ole

kostja teinud midagi endast olenevalt, et tekkinud probleemise lahendus leida või võlgnevust

tasapisi likvideerida. Hageja on seisukohal, et tehtud pakkumine 11 000 eurot 3 aasta jooksul

on juba iseenesest suur vastutulek, kuivõrd selles summas sisalduvadki põhinõue ja

menetluskulud ning sisuliselt kogu viivisenõudest on hageja nõus kompromissi korras

loobuma. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigus- ja teovõimeline isik, kes kokkuleppe

sõlmimisel pidi aduma allkirja andmisega kaasnevaid kohustusi, sh kokkuleppe sisu, mistõttu

ei ole ka asjakohane kostja väide ekslikult allkirja andmise osas. Samuti on ebaõnnestunud

osapoolte vahel peetud kompromissläbirääkimised. Sellest tulenevalt leiab hageja, et hagi

tuleb rahuldada.

Kostja põhjendused

3.Kostja leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, sest nõude esitamine tema kui võlgniku

vastu ei ole põhjendatud ning ei põhine kokkulepitud tingimustel. Hageja sõlmis

maksekokkuleppe viies kostja eksitusse ning esitles talle hoopis teistsuguseid lahendusi ja

võimalusi. Kostja ei oleks kokkuleppe tegelikku sisu mõistes sellega nõustunud ja seda

allkirjastanud. Kostja leiab, et hageja on teda eksitanud. Kostja ei oleks nõustunud nii suure

vastutuste ülevõtmisega, samuti ebanormaalselt suure viivistemääraga. Oluline on ka märkida,

et kostja on püüdnud vaatamata kõigele kohtuväliselt leida kompromisslahendust ning

esitanud omapoolseid pakkumisi, kuid hageja ei ole kostja ettepanekutele vastanud. Kostja

sooviks arutada kompromissi sõlmimise võimalusi, kuid hagiavalduses esitatud täie nõude

aktsepteerimine ei ole põhjendatud. Kostja on valmis kaaluma kompromissi, kui see

puudutaks põhivõlgnevust ning see oleks ajatatud. Muudel juhtudel on kostja sunnitud

kaaluma enda pankrotiavalduse esitamist, sest hagiavalduses esitatud ulatuses ei ole kostja

võimeline nõuet täitma. Kostja on kohtuväliselt hagejale selgitanud, et oma võlakohustuste

täitmise käigus ei ole tal alles enam mingisugust vara.

Kohtu põhjendused

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.

5.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et Vändra MP OÜ teostas Marron Grupp OÜ-le

ekskavaatoritöid (dtl 27-28), mille eest on esitatud arve nr 22070 (dtl 26 ). Pooled sõlmisid

3.06.2022 kokkuleppe-maksegraafiku nr 28042022-01 (dtl 30-31). Maksekokkuleppe alusel

on kokku laekunud 2000 eurot, millest on Kreedixi tasusid kokku kinni peetud 600 eurot ( dtl

32-35).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik

astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine).

VÕS § 178 lg 3 näeb ette, et kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise

eesmärgil, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid. VÕS § 178 lg 4

alusel tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse

võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt VÕS §-des 145, 149 ja

152 sätestatut.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

7.Kostja leiab, et hageja sõlmis maksekokkuleppe viies kostja eksitusse ning esitles talle

hoopis teistsuguseid lahendusi ja võimalusi. Kostja ei oleks kokkuleppe tegelikku sisu mõistes

sellega nõustunud ja seda allkirjastanud. Kostja ei oleks nõustunud nii suure vastutuse

ülevõtmisega.

8.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole ise täpsustanud ega välja toonud, millega

täpsemalt hageja teda eksitusse on viinud ning kuidas see on mõjutanud kokkuleppe

sõlmimist.

9. 3.06.2022 sõlmitud kokkuleppe-maksegraafiku nr 28042022-01 kohaselt on kokkuleppe

üheks pooleks hageja ja teiseks pooleks MARRON GRUPP OÜ, keda esindab juhatuse liige

M.S.. Kokkuleppe punkti 1.2. kohaselt ühineb M.S. kohustisega deebitori poolel

Solidaarvõlgnikuna VÕS § 178 lg 1 lähtudes. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt

solidaarvõlgnik ja/või deebitor võtavad endale kohustuse tasuda müügiarve(te)st tuleneva

võlgnevuse summas 7190,40 eurot + viivise summas 104,40 eurot + maksekohustuse

täitmisega viivitamisest tingitud kahju hüvitist summas 862,85 eurot, kokku summas 8 157,65

eurot Kreedix OÜ arveldusarvele nr EE452200221025180247 maksegraafiku alusel. Kostja

on kokkuleppe digiallkirjastanud 17.06.2022.

10.Kohus leiab, et kostja on teinud kehtiva tahteavalduse ka füüsilise isikuna, sest

kokkuleppes sisalduvad punktid tema kui füüsilise isiku kohustuse kohta.

Riigikohtu 04.03.2015 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-166-14, p 10 kohaselt - iseenesest on õige

kohtute arusaam, et kostja kui osaühingu juhatuse liikme tahteavaldust kinnitav allkiri

lepingul võib olla käsitatav ka kostja kui füüsilise isiku tahteavaldusena. Kolleegium jääb

varem väljendatud seisukohale, et kui kostja on lepingule alla kirjutanud äriühingu

seadusliku esindajana ja lepingus sisaldub punkt kostja kui füüsilise isiku kohustuse kohta,

võib kostja olla teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest, et lepingus ei ole kostjat

lepingupoolena märgitud. Seejuures kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale

kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole ka

praktikas ebaharilik (vt Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-10, p 11;

23. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06, p 11).

11.Kuivõrd kostja on tasunud vastavalt maksegraafikule 5 esimest makset so 16.06.2022-

17.10.2022, on ta aktsepteerinud kokkulepet ja asunud seda täitma. Seega kostja väide

eksitusse viimise kohta ei ole tõsiseltvõetav.

12.Kokkuleppe punkt 2.3. näeb ette, et punktis 2.1. nimetatud maksega viivitamisel rohkem

kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või

deebitor kohustuvad 3 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad

maksed.

13.Kostja ei ole väitnud, et makstud oleks rohkem, ega ole vaidlustanud kokkuleppe p 2.3

alusel kõigi maksete tähtpäeva saabunuks lugemist. Samuti ei ole kostja vaidlustanud tasutud

osamaksete tähtaegade ületamist. Nähtuvalt hagiavaldusest on kostja teise, so 10.07.2022

osamakse tasunud 22.07.2022. Seega muutus vastavalt kokkuleppele p.2.3 muutus kogu nõue

sissenõutavaks 13. juulil 2022 ning jääk 7757,65 eurot tuli täies ulatuses tasuda hiljemalt 16.

juuliks 2022. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuigi kostja tegi veel edaspidi mõned

maksed, ei saa neid makseid enam täies ulatuses arvestada põhinõude tasumiseks. Vastavalt

kokkuleppe punktile 2.5 oli Marron Grupp OÜ või kostja kohustatud tasuma hagejale viivist

0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega, kuivõrd nõude jääk muutus sissenõutavaks

13. juulil ning maksed tuli vastavalt kokkuleppele tasuda hiljemalt 16. juuliks, hakkas

jooksma nõudelt ka viivis 17. juulist 2022. Eelnevast tulenevalt tuleb iga tehtud makse

lugeda esmalt tasutuks selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning alles

seejärel põhinõude katteks.

14.VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuleppe p 2.5 alusel on viivisemääraks 0,5%.

Hageja on arvestanud viivist alates 17.07.2022. 22.07.2022 tehtud maksest laekus viivise

katteks 232,73 eurot ja põhinõude katteks 167,27 eurot. Pärast 22.07.2022 makset on

põhinõude suurus 7590,38 eurot. Kõik järgnevad maksed tuleb aga lugeda täies ulatuses

viiviste katteks. Hageja nõuab viivist 7590,38 eurot. Kohus leiab, et puudub alus jätta

viivisenõue rahuldamata. Samuti kohus märgib, et kuigi viivisemäär ületab seadusest tulevat

viivisemäära, ei nõua hageja viivist üle põhivõla suuruse, mh ei nõua ta nn edasiulatuva

viivise väljamõistmist.

15.Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 7590,38 eurot ja

viivis 7590,38 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

19.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks

2686,64 eurot, sh riigilõivud kokku 995 eurot ja õigusabikulud 1691,64 eurot.

Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole.

20.Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja

materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

21.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu (u 12 tundi) ning esindajakulud

menetluskulud (1691,64 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas

on mitmeid ettevalmistavaid toiminguid (nt kliendile info edastamine, e-kirjade saatmine,

kliendiga telefoni teel suhtlemine jm), mille osas ei ole põhjendatud, et vastava ajakulu eest

peaks täies ulatuses vastutama vastaspool.

22.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.

23.Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud järgmiselt:

maksekäsu avalduse koostamine 40 minutit, päringu koostamine ja vastusega tutvumine 20

minutit, tutvumine võlgniku vastuväitega 10 minutit, hagiavalduse koostamine 4 tundi 35

minutit, tutvumine menetlusse võtmise määrusega 5 minutit, menetluskulude nimekirja

koostamine 30 minutit; tutvumine kostja vastusega hagile 10 minutit; kompromissi

läbirääkimised 20 minutit, seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund 30 minutit;

tutvumine kohtumäärusega 10 minutit; täiendava menetluskulu nimekirja koostamine 30

minutit, so 9 tundi 1260 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb põhjendatuks kuludeks registrite riigilõiv 15 eurot ja hagi esitamisel riigilõiv 980

eurot, kokku 995 eurot.

24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb

pidada 1260 eurot. Kostjalt tuleb samuti välja mõista hageja kasuks riigilõivud kokku 995

euro, kokku 2255 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2255 eurot.

25.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik