2-22-6825/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.aprillil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-6825

Kohtuasi

Agerona Estonia OÜ hagi Est Copper OÜ vastu kahju

hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

246 249,26 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Agerona Estonia OÜ (registrikood 12031448,

asukoht Väike-Paala tn 2, Tallinn 11415); lepinguline

esindaja Reimo Mets

Kostja: Est Copper OÜ (registrikood 14054198, asukoht

Pargi tn 1-11, 72102 Türi vald) lepinguline esindaja advokaat

Ivo Kütt

Kohtuistungi aeg

Kohtuistung 19.märtsil 2024

Resolutsioon

1. Rahuldada Agerona Estonia OÜ hagi Est Copper OÜ vastu kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja

viivise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Est Copper OÜ-lt Agerona Estonia OÜ kasuks kahjuhüvitis 71 531,10 eurot,

leppetrahvid 108 990 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

8 028,45 eurot ja viivis põhinõudelt 180 521,10 eurot perioodi eest alates 06.05.2022 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta 83% ulatuses Est Copper OÜ ja 17% ulatuses Agerona Estonia OÜ

kanda.

2. Määrata Agerona Estonia OÜ menetluskulude suuruseks 4240 eurot ja Est Copper OÜ

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

3. Välja mõista Est Copper OÜ-lt Agerona Estonia OÜ kasuks hagimenetluse kulud 3 519,20

eurot (käibemaksuta) ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Agerona Estonia OÜ (edaspidi hageja) palus Est Copper OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis

välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 110 000 eurot, leppetrahv 105 000 eurot, kauba

tarnimisega hilinemise eest leppetrahv 3990 eurot, viivised 9740,06 eurot ja viivised alates

07.05.2022 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja ja kostja sõlmisid 22.03.2021 müügilepingu, millega lepiti kokku rapsi ostu-

müügitehingus. Raamlepingu juurde sõlmisid pooled 22.03.2021 rapsi müügilepingu nr 1.

Eelnimetatud lepinguga lepiti kokku rapsi müügis, st kostja oli kohustatud müüma hagejale rapsi

kogusega 500 tonni, fikseeritud hinnaga 420 eur/t + km. Kauba tarneajaks lepiti kokku august-

september 2021. Kostja jättis enda lepingulised kohustused täies ulatuses täitmata ning

kokkulepitud ajaks kaupa hagejale ei tarninud. Raamlepingu punkti 5.3. kohaselt on ostjal õigus

leping ühepoolselt üles öelda, kui kauba tarne on hilinenud rohkem kui 14 päeva. Kuna kostja oli

lepingut rikkunud hilinedes kauba tarnimisega, mis oli lepingut arvestades oluline rikkumine ja

edasine lepingu täitmine seega võimatu, siis ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 19.10.2021

üles. Kostja ei ole lepingu rikkumisest tingitud kahju ega leppetrahve hüvitanud ka pärast

korduvate meeldetuletuste saatmist. Raamlepingu järgi vastutavad pooled lepingust tulenevate

kohustuste rikkumise eest ning kahju kannataval poolel on õigus rikkumisest tekkinud kahjude

täielikule hüvitamisele. Hagejale tekkis rahaline kahju 110 000 eurot lepingu täitmata jätmisest, st

kostja ei tarninud kokkulepitud koguses 500 tonni rapsi, mille tõttu soetas hageja sama koguse

rapsi teistelt müüjatelt. Kahjunõue on kostjale esitatud arvega nr 202000101, mille tasumise

kohustus oli 15.10.2021. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud

teistelt müüjatelt rapsi oluliselt kõrgema hinnaga ostma, samuti kandma transpordi kulu, mis

lepingu järgi oli kostja kohustuseks. Raamlepingu punkti 5.3. kohaselt oli kostja kohustatud

maksma leppetrahvi 50% ulatuses lepingu täitmata jäänud maksumusest. Lepingu täitmise

maksumus on 210 000 eurot, lepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi summa on 105 000 eurot.

Vastav summa tuli tasuda kostjale edastatud arve nr 202000100 alusel hiljemalt 15.10.2021.

Leppetrahv ei olnud ette nähtud kohustuse täitmise asendamiseks. Hageja esitas kostjale

leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud. Vastavalt

raamlepingu punktile 5.2. on kauba tarnimisega hilinemise korral hagejal õigus nõuda leppetrahvi

0,1% tarnimata jäänud kauba maksumusest iga hilinenud päeva eest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on kostjaga 22.03.2021 sõlmitud müügilepingu ja rapsi müügilepingu üles öelnud

19.10.2021, mistõttu oli kostja kauba tarnimisega viivituses 19 päeva, kuivõrd kaup pidi olema

tarnitud hiljemalt septembri lõpuks. Kauba tarnimisega hilinemisest tulenev leppetrahv on 3990,00

eurot. Pooltevaheline ostu-müügi raamleping ja rapsi leping on lõppenud ning lepingu rikkumisest

tulenevad nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole talle esitatud lepingu

rikkumisest tulenenud nõudeid täitnud. Hageja kahju hüvitamise nõue 110 000 eurot ja leppetrahvi

nõue 105 000 eurot, muutusid sissenõutavaks alates 16.10.2021. Hageja leppetrahvi nõue kauba

tarne hilinemise eest 3990 eurot muutus sissenõutavaks pärast lepingu ülesütlemist 20.10.2021.

Hageja on arvestanud vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele sissenõutavaks muutunud viiviseid

8% aastas kokku 9740,06 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivise TsMS § 367

alusel alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei nõustu hagiga ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja toob esile, et hageja üritas

väidetavat võlga ebaõnnestunult välja nõuda läbi pankrotimenetluse. Kostja nõustub

kohtumääruses toodud põhjendustega s.h sellega, et hagejal ei ole kahju tekkinud, et nõutav

leppetrahv ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega ega kuulu kohaldamisele ning taotleb

leppetrahvi kohaldamata jätmist vastavalt VÕS § 160 või selle vähendamist tuginedes VÕS § 162

lg 1. Kostja väitel ei puutu arved nr 1705 ja 1706 asjasse, kuna tegemist on maherüpsi ostu-

müügiga, mis ei olnud pooltevahelise müügilepingu objektiks. Ainuüksi asjaolu, et müüja ei

tarninud ostjale lepingus märgitud rapsi kogust, ei anna automaatselt alust kahju tekkimisele.

Hagile lisatud arvetelt nähtuvalt toimus rapsi ostmine teistelt tarnijatelt enne pooltevahelise

lepingu lõpptähtaega. Kostja ei eita, et raamlepingu kohaselt jäi 500 tonni rapsi hagejale

tähtaegselt tarnimata. Tegemist ei ole kostjapoolse pahatahtlikkusega oma kohustuste täitmata

jätmisel ning rikkumine on vabandatav. Lepingus kokkulepitu täitmise takistuseks oli vääramatu

jõud, mis seisnes selles, et viljabörsil toimus täielik anomaalia, mis omakorda oli tingitud äärmiselt

kuumast ja kuivast suvest. Viimase 10 aasta lõikes on börs alati pärast saagi valmimist hakanud

langema, kuid seekord toimus vastupidine ning rapsi hind hakkas kiirelt tõusma. Viljakasvatajad

ei olnud nõus rapsi müüma, sest oldi kursis börsil toimuva tohutu hinnatõusuga ja ilmastiku

tingimuste tõttu oli ka saagikus vähenenud ca 50%. Force Majeure seisnes ka selles, et müüja

esindaja haigestus augustis coronasse ja tervenes alles septembrikuu lõpuks. Eeltoodud asjaolu oli

täiendavaks takistuseks lepingu täitmise osas. Müüja hoidis ostjat pidevalt tekkinud olukorraga

kursis, seda ka kodus haigena olles.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• hageja ja kostja sõlmisid 22.03.2021 müügilepingu, milles lepiti kokku rapsi ostu-

müügitehingus ja rapsi müügilepingu nr 1;

• kostja kohustus müüma hagejale rapsi 500 tonni fikseeritud hinnaga 420 eur/t + km;

• kauba tarneajaks lepiti kokku august-september 2021;

• kostja kokkulepitud ajaks kaupa hagejale ei tarninud;

• hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 19.10.2021.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on kahju tekkinud, kahju suuruse ja leppetrahvide

kohaldamise üle.

6. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 127 lg-st 1 ja 4 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning, et isik peab

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-test 1 ja

2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Raamlepingu punkti 5.1. kohaselt vastutavad pooled

lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest ning kahju kannataval poolel on õigus rikkumisest

tekkinud kahjude täielikule hüvitamisele. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

7. Poolte vahel 22.03.2021 sõlmitud müügilepingust ja 22.03.2021 sõlmitud rapsi ostu-

müügilepingust nähtuvalt oli kostja kohustatud müüma hagejale rapsi 500 tonni fikseeritud

hinnaga 420 eurot tonn, seega oli lepingu hind 210 000 eurot (käibemaksuta) ja tarnima selle

augustis-septembris 2021.a. Vaidlus puudub, et kostja kokkulepitud ajaks hagejale kaupa ei

tarninud ning hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 19.10.2021. Hageja on esile toonud, et

talle tekkis lepingu täitmata jätmisest rahaline kahju kokku 110 000 eurot, mis seisnes selles, et

hageja pidi soetama sama koguse rapsi teistelt müüjatelt, kuid kõrgema hinnaga kokku 317 047,12

eurot (käibemaksuta) ning hageja kahju seisneb müügihinna vahes. Kostja tõi vastuses esile, et

nõustub tsiviilasjas nr 2-21-18870 Tartu Maakohtu 24.01.2022 kohtumääruse p-s 6 toodud kõigi

põhjendusega, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus kostja pankroti välja kuulutamiseks.

Kohtumääruse punktis 6 on kohus kokkuvõtlikult jõudnud järeldusele, et võlausaldajale ei ole

kahju tekkinud ja ta ei ole sattunud võlgniku kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse

olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samas on

kohus punktis 7 leidnud, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda

tuleb tõendada hagimenetluses, kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ning võlausaldaja

nõude olemasolu ja selle suuruse kindlakstegemine eeldab kummagi poole poolt täiendavate tõendite

esitamist, nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamest. Järelikult ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel lähtuda hageja

kahju suuruse kindlakstegemisel Tartu Maakohtu 24.01.2022 kohtumääruses tuvastatust.

8. Kostjale esitatud arvega nr 202000101 on tõendatud, et hageja esitas kostjale kahjunõude arves nr

202000101 summas 110 000 eurot tasumise tähtajaga 15.10.2021. Hageja on rapsi ostmise,

kogusummas 317 047,12 eurot (käibemaksuta), tõendamiseks esitanud arved Tammsaare OÜ-lt,

Abja Põld OÜ-lt, FIE-lt Jüri Patune Sukahärma Märdi talust ja Tiigikalda OÜ-lt ja tasumise

tõendamiseks AS-i Swedbank hageja konto väljavõtte. Tiigikalda OÜ-lt esitatud arvetest nähtuvalt

ostis hageja Tiigikalda OÜ-lt maherüpsi mitte rapsi. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud

maherüps lepingu objektiks, mistõttu ei puutu rüpsi arved asjasse. Kohus nõustub kostja

vastuväitega, et maherüpsi arved nr.1705 ja 1706 ei puutu kahju hüvitamisel asjasse, kuna

maherüps ei olnud pooltevahelise müügilepingu objektiks. Hageja põhjendas maherüpsi ostmise

vajadust sellega, et lepingujärgses koguses rapsi kokkuost hetkel, kui hagejale sai selgeks, et kostja

ei täida enda lepingulist kohustust, oli raskendatud, kuna aktiivne müügiperiood oli läbi saamas ja

kogused, mida hageja vajas olid Eesti mõistes pigem suured, mistõttu oli hageja sunnitud ostma

kokku erinevate müüjate käest saadaval olevaid õlikultuure, ning kui rapsi vastavas koguses

hankida ei õnnestunud, siis oli hageja sunnitud soetama samaväärset õlikultuuri – rüpsi. Hageja

tõendas toodud põhjendusi tunnistaja M J ütlustega, millest nähtub, et kostja lepingu täitmisega

viivitamise tõttu, oli hageja sunnitud ostma vabalt turul olevaid koguseid rapsi ja maherüpsi, mis

järelejäänud aja jooksul oli keeruline, kuna kogus oli suur. Hagejal olid tarnekohustused Agerona

Latvia ees. Tunnistaja kohustuseks oli soetada raps Eesti turult ja kogused täis saada. Tunnistaja

M J ütlustest nähtuvalt on rapsi ja maherüpsi puhul tegemist sarnaste õlikultuuridega, kuid rapsi

saak on väetamise tulemusena suurem ja hind odavam kui mahepõllunduses kasvaval rüpsil.

Tunnistaja ütlustest nähtub aga ka see, et kostja tarnimata jäetud koguse rapsi oleks olnud võimalik

soetada Eesti turult, kuid see sõltus hinnast. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kuivõrd

poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks oli raps, mitte rüps ja tunnistaja M J ütlustest nähtuvalt oli

rapsi Eesti turult võimalik soetada, siis ei saa hagejale tekkinud kahju hüvitamisel võtta arvesse

maherüpsi arveid nr 1705 ja nr 1706. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagejale tekkinud kahju

tõendatuks rapsi ostuarvetega Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt ja FIE-lt Jüri Patune Sukahärma

Märdi talust. Kahjuhüvitist ei saa lugeda tõendatuks Tiigikalda OÜ arvetega. Lepingu punkti 3.1.

kohaselt oli kauba transportimise korraldamise ja tasumise kohustus kostjal. Hageja on pidanud

kahjuks ka rapsi transpordi eest tasumist kokku 3563,32 eurot (käibemaksuta), mille tõendamiseks

on esitatud arved nr 21106 Torpeedo Transport OÜ poolt 31.07.2021 ja nr 21153 Ankstar OÜ

poolt 13.09.2021. Kohus on seisukohal, et arve nr 21106, mis on väljastatud hagejale 31.07.2021

Torpeedo Transport OÜ poolt summas 2589,70 eurot ei lange rapsi müügi kuupäevade ega koguste

osas kokku arvetega Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt ja FIE-lt Jüri Patune Sukahärma Märdi

talust, kuna transport on toimunud juulikuus, s.o varem, kui on ostetud rapsi. Seega ei saa lugeda

antud arvega tõendatuks tarnijatelt Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt ja FIE-lt Jüri Patune

Sukahärma Märdi talust ostetud rapsi transporti. Ankstar OÜ poolt 13.09.2021 väljastatud arve nr

21153 langeb koguste ja kuupäevade osas kokku arvega Tammsaare OÜ-lt ja sellega saab lugeda

tõendatuks rapsi veo Tammsaare OÜ-lt. Kahjuhüvitise summast 110 000 eurot (käibemaksuta)

tuleb seega maha arvata Tiigikalda OÜ arved summas 17 924,70 ja 17 954,50 eurot ning Torpeedo

Transport OÜ arve summas 2589,70. Seega on tõendatud hageja kahju summas 71 531,10 eurot

(käibemaksuta) kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3.

9. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et

täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides

1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel

mõistlik. Pooltel puudus vaidlus, et kostja jättis kauba täies ulatuses tarnimata, mida saab pidada

oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 115 lg 1 ja 3 järgi ning kostja vastutab lepingu rikkumise

eest. Raamlepingu punkti 5.3. kohaselt oli ostjal õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui kauba

tarne on hilinenud rohkem kui 14 päeva. Rikkumise tagajärjel ütles hageja kostjaga sõlmitud

lepingu põhjendatult 19.10.2021 üles. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks

hageja pidanud teistelt müüjatelt kallima hinnaga rapsi ostma ega kandma transpordi kulusid, mis

lepingu järgi oli kostja kohustuseks. Järelikult on kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel

VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjuslik seos. Kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

äriühinguna pidi lepingu sõlmimise ajal rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ette nägema VÕS

§ 127 lg 3 järgi. Seega on hageja tõendanud kahju hüvitamise eeldused.

10. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lõike 2 järgi on kohustuse

rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on

asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja vastuväidete

kohaselt oli lepingus kokkulepitu täitmise takistuseks vääramatu jõud, force majeure, mis seisnes

selles, et viljabörsil toimus anomaalia, mis oli tingitud äärmiselt kuumast ja kuivast suvest ning

kui viimase 10 aasta lõikes on börs alati pärast saagi valmimist hakanud langema, siis seekord

toimus vastupidine olukord, rapsi hind hakkas kiirelt tõusma ning viljakasvatajad ei olnud nõus

rapsi müüma, sest oldi kursis börsil toimuva tohutu hinnatõusuga ja ilmastikutingimuste tõttu oli

saagikus vähenenud ca 50%. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et

ilmastikutingimuste tõttu oli saagikus vähenenud ca 50% ning viljakasvatajad ei olnud nõus rapsi

müüma, kuna kostja esitatud 15.12.2021.a Ärilehe artiklis avaldatu on vastuolus hageja esitatud

artikliga 22.06.2021.a Maalehest, mille järgi rapsi ja rüpsi kasvupind suurenes oluliselt, PRIA

väljavõttega, millest nähtuvalt rapsi kasvupind Eestis kasvas 49 814 ha-lt 59 699 ha suurusele

alale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja raportis teravilja ja õlikultuuride turu III kvartali 2021a

andmetega, mille järgi rapsi eksport 2021. aastal kasvas ning tunnistaja M J ütlustega, millest

nähtuvalt oli rapsi Eesti turult võimalik soetada, kuid kallima hinnaga. Kostja on tõendanud börsi

ajaloo väljavõttega ja tunnistaja T S ütlustega, et 2021.a rapsi börsihinnad tõusid pärast saagi

koristamist, mitte ei langenud nagu tavapäraselt. Sama nähtub Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja teravilja ja õlikultuuride turu III kvartali 2021a raportist, mille järgi kasvas rapsi

kokkuostuhinna 2021.aastal 31,1%. Kohus on seisukohal, et rapsi hinna tõusu ei saa pidada

kohtupraktikast tulenevalt vääramatuks jõuks, vaid äritegevusega kaasnevaks paratamatuks

riskiks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-38-14 punktis 23 märkinud: Kolmandate isikute tegevus

on üldiselt äritegevusega kaasnev paratamatu risk ega ole käsitatav vääramatu jõuna (Euroopa

Kohtu 8. märtsi 1988. a otsus asjas C-296/86: McNicholl jt, EKL 1988, lk 1491, p 11). Seega olid

muu hulgas vihmaveesüsteemi, metalluste ja paneelidega seotud puudused M. Säreli

mõjupiirkonnas. Kohtud on aga teinud kindlaks, et toetuse väljamaksmise eeldused olid 18. märtsi

2010. a seisuga täidetud (Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-12-1818, p 9). Seega ei tulenenud investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude

rikkumine mitte kaebajale etteheidetavatest asjaoludest, vaid PRIA õigusvastasest tegevusest ja

sellega kaasnenud kohtuvaidlusest. Ka PRIA investeeringutoetuse väljamaksmisega viivitamine ei

ole käsitatav vääramatu jõuna selle mõiste tavapärases tähenduses (nt Euroopa Kohtu 18. juuli

2013. a otsus asjas nr C-99/12: Eurofit, p 31). Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et

kostja lepingupartnerite käitumine ehk tootjate poolt rapsi mittemüümine ei ole vääramatuks jõuks.

Samuti ei saa lugeda vääramatuks jõuks kostja esindaja haigestumist lepingu täitmise ajal augustis-

septembris, kuna kostja on äriühing. Eeltoodust lähtudes asub kohus on seisukohale, et kostja ei

ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu ja tema rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 3

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust. Kuna kostja ei ole lepingu rikkumisest tingitud kahju hüvitanud, siis võib hageja nõuda

kahju hüvitamist eeltoodud sätete alusel.

11. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1

kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust

kahjust sõltumata. Raamlepingu punktist 5.3. nähtuvalt kohustus kostja juhul kui kauba tarne on

hilinenud rohkem kui 14 päeva või pooled on rikkunud teisi lepingu tingimusi, mis teeb võimatuks

lepingu edasise täitmise, on pooltel õigus leping ühepoolselt lõpetada. Lepingu lõppemise

põhjustanud pool on kohustatud maksma leppetrahvi 50% ulatuses lepingu täitmata jäänud

maksumusest. Hageja 19.10.2021 e-kirjaga on tõendatud, et hageja ütles kostjaga 22.03.2021

sõlmitud müügilepingu ja rapsi müügilepingu üles tuginedes raamlepingu punktile 5.3 kauba

tarnimata jätmise tõttu ning teatas arve leppetrahvi 50% ulatuses lepingu täitmata jäänud

maksumusest esitamisest. Lepingu täitmise maksumus oli 210 000 eurot, millest leppetrahv 50%

on 105 000 eurot. Kostjale esitatud arve nr 202000100 alusel tuli leppetrahv tasuda hiljemalt

15.10.2021. Järelikult oli kostja kauba tarnimisega lepingu ülesütlemise päevaks 19.10.2021 olnud

viivituses 19 päeva, kuna kaup pidi olema tarnitud augustis-septembris 2021. Vastavalt

raamlepingu punktile 5.2. on hagejal kauba tarnimisega hilinemise korral õigus nõuda leppetrahvi

0,1% tarnimata jäänud kauba maksumusest iga hilinenud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Kauba

tarnimisega hilinemisest tulenev leppetrahvi summa 19 päeva eest on seega 3990,00 eurot. Hageja

pankrotihoiatusega 20.20.2021 on tõendatud, et ta esitas kostjale leppetrahvi nõude kauba

tarnimisega hilinemise eest. Leppetrahvi nõue kauba tarne hilinemise eest 3990 eurot muutus

sissenõutavaks pärast lepingu ülesütlemist 20.10.2021. Vaidlus puudus, et kostja ei ole hagejale

leppetrahve tasunud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda,

kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata,

et ta nõuab leppetrahvi. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõuded mõistliku aja jooksul,

mistõttu ei ole ta kaotanud leppetrahvi nõudeõigust.

12. Kostja taotleb leppetrahvi kohaldamata jätmist vastavalt VÕS § 160 või selle vähendamist

tuginedes VÕS § 162 lg 1. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral

leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus tuvastas erinevalt tsiviilasjas nr

2-21-18870 Tartu Maakohtu 24.01.2022 kohtumääruse p-s 6 toodud järeldustest, et võlausaldajale

on kahju tekkinud, et kostja rikkus lepingut ning hageja ütles lepingu üles põhjendatult. Kohus

tuvastas eelpool ka seda, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi. Seega ei

saa jätta leppetrahvi nõuet rahuldamata VÕS § 160 alusel.

13. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult

suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi

ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

14. Pooled leppisid lepinguga kokku leppetrahvi maksmise kohustuses lepingu rikkumise tagajärjena

ning kohus tuvastas eelpool, et kostja rikkus lepingut ja hageja ütles lepingu üles põhjendatult.

Kuna raamleping ja rapsi leping on lõppenud, siis on lepingu rikkumisest tulenevad nõuded kostja

vastu muutunud sissenõutavaks. Vaidlus puudub, et leping jäi täitmata täies ulatuses ja hagejale

tekkis suur kahju. Kostja ei ole esile toonud, kas ja millises ulatuses leppetrahv tema

majanduslikku olukorda mõjutab. Seega puuduvad kohtul alused leppetrahvi vähendamiseks

VÕS § 162 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul jätta rahuldamata kostja taotlused

lepptrahvi kohaldamata jätmiseks VÕS § 160 alusel ning selle vähendamiseks VÕS § 162 lg 1

alusel. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele leppetrahv 105 000 eurot lepingu rikkumise eest

ja leppetrahv 3990 eurot kauba tarnimisega hilinemise eest.

15. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt oli viivise

suuruseks 8% aastas. Hageja kahju hüvitamise 71 531,10 euro nõue ja leppetrahvi 105 000 euro

nõue, muutusid sissenõutavaks alates 16.10.2021, kuna arvete tasumise tähtaeg oli 15.10.2021.

Hageja leppetrahvi nõue kauba tarne hilinemise eest 3990 eurot muutus sissenõutavaks pärast

lepingu ülesütlemist 19.10.2021, seega 20.10.2021.a. Kuna kohus tuvastas, et kahju hüvitamise

nõue on tõendatud 71 531,10 euro ulatuses, siis tuleb sellelt välja mõista hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3182,64 eurot; leppetrahvilt 105 000 euro välja mõista

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4671,78 eurot ja leppetrahvilt

3990 eurot 174,03 eurot, kokku 8 028,45 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 180 521,10 eurot perioodi

eest alates 06.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihinda arvestades rahuldas kohus

hagi ca 83% ulatuses, mistõttu tuleb 83% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 17% hageja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

17. Hageja 19.03.2024 menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid

kokku 4254,75 eurot alljärgnevalt: kliendilt töökäsu saamine, ülevaatamine, õiguslik hinnang

probleemile 1 tund 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine ning arvete ja

kahju ulatusega seostamine 9 tundi 1350 eurot; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine

kostja vastusele 28.11 5 tundi 750 eurot; menetluse kiirendamise taotlus 15 minutit 37.50 eurot;

kostja seisukohaga tutvumine 28.09.23 15 minutit 37.50 eurot; kohtuistungi ettevalmistus 1tund

150 eurot; kohtuistung 20.11.2023 1tundi 45 minutit 262.50eurot; hageja täiendused ja selgitused

1tund 150 eurot; kostja vastusega tutvumine 30 minutit 75 eurot; kohtuistungi ettevalmistus,

tunnistajate ütlused 1 tund 150 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine 00:30 tundi 75 eurot;

kohtuistung 19.03.2024 2 tundi 300 eurot; kokku 3487.50 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab,

et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning hageja on vastava kulu juba kandnud või on

võtnud kohustuse kanda (TsMS § 176 lg 5). Hageja palub kulud hüvitada ilma käibemaksuta kuna

hageja on käibemaksu kohuslane. Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning

märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 2940 eurot on hagejale

vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd

riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi

rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 83% ulatuses.

19. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

20. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 150 eurot/tund ei vasta kohtupraktikas

aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule.

Hageja viited Riigikohtu lahendites (nr 3-2-1-183-15, p 18 183,60 eurot ja nr 3-2-1-115-14, p 14

193,20 eurot) avaldatud seisukohtadest lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruse kohta

ei ole antud juhul asjassepuutuvad, sest nendes tsiviilasjades esindasid menetlusosalisi

vandeadvokaadid või advokaadid, kelle puhul aktsepteeritakse kõrgemat tunnitasu määra kui

mitteadvokaadist juristist esindaja puhul. Seega lähtub kohus lepingulise esindaja tunnitasu

määramisel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-10648 kohtuotsuse punktis 57 toodud

seisukohast, milles märgitakse järgmist: “Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1

kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu

on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte

oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad

juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19).

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei

saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest

tulenevaid

kohustusi

ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele

lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise

teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.“. Viidatud Ringkonnakohtu lahendis toodud põhjendustest

tulenevalt saab pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot, millele

lisandub käibemaks, kuna vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline ega ka

tõendite mahukas.

21. Kostja ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise

esindaja ajakulu on osaliselt üle paisutatud. Vajalikuks ja põhjendatud kuluks saab pidada hageja

menetluskulusid alljärgnevalt: kliendilt töökäsu saamine, ülevaatamine, õiguslik hinnang

probleemile 1 tund; hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine ning arvete ja kahju

ulatusega seostamine 4 tundi; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine kostja vastusele

28.11.2022 1 tund; menetluse kiirendamise taotlus 10 minutit; kostja seisukohaga tutvumine

28.09.23 15 minutit; kohtuistungi ettevalmistus 30 minutit; kohtuistung 20.11.2023 1 tund 44

minutit; hageja täiendused ja selgitused 1 tund; kostja vastusega tutvumine 15 minutit;

kohtuistungi ettevalmistus, tunnistajate ütlused 30 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine

10 minutit; kohtuistung 19.03.2024 2 tundi ja 26 minutit; kokku ajakulu 13 tundi (käibemaksuta).

Võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 100 eurot tuleb hageja lepingulise esindaja kulu

suuruseks määrata 1300 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 4240

eurot.

22. Kostja kohtule menetluskulu nimekirja esitanud ei ole ja tsiviilasjast kostja menetluskulusid ei

nähtu. Seega tuleb määrata kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik