2-23-1549/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata Penguin Investments 2 OÜ hagi kohustada FXS Capital OÜ-d müümiseks hinnaga 250 eurot ja selle tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-23-1549/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata Penguin Investments 2 OÜ hagi kohustada FXS Capital OÜ-d müümiseks hinnaga 250 eurot ja selle tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtuotsuse tegemise aeg ja
koht
26. aprill 2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-1549
Tsiviilasi
Penguin Investments 2 OÜ hagi FXS Capital OÜ ja M S vastu
kohustada FXS Capital OÜ-d andma järgmise sisuga
tahteavaldus, lugedes tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega:
„müüa FXS Capital OÜ (registrikood 14388456) osa
nimiväärtusega 250 eurot Penguin Investments 2 OÜ-le
(registrikood 16355296) hinnaga 250 eurot“, mõista FXS
Capital OÜ-lt ja M S’ilt solidaarselt Penguin Investments 2
OÜ kasuks välja leppetrahv summas 50 000 eurot ning alates
07.02.2023 viivised 26.08.2022 osanike lepingu p-is 17.2
sätestatud määras 0,1% iga viivitatud päeva eest kuni
leppetrahvi täieliku tasumiseni
Hagihind
71 750 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Penguin Investments 2 OÜ (registrikood 16355296,
asukoht Pääsukese tn 2 // Tartu mnt 10, 10145 Tallinn)
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jana Tudelep
ja Indrek Leppik (Advokaadibüroo TGS Baltic, Ahtri 6a,
10151 Tallinn; e-post xxx)
Kostjad: FXS Capital OÜ (registrikood 14388456, asukoht
Teemeistri tn 2/2, 10916 Tallinn)
M S (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents
(Advokaadibüroo KPMG Law, Narva mnt 5, 10117 Tallinn; e-
post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.03.2024.a, Tallinn
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jana Tudelep
ja Indrek Leppik
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents
Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata Penguin Investments 2 OÜ hagi kohustada FXS Capital OÜ-d
andma tahteavaldus osa nimiväärtusega 250 eurot Penguin Investments 2 OÜ-le
müümiseks hinnaga 250 eurot ja selle tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks.
2. Jätta rahuldamata Penguin Investments 2 OÜ hagi mõista FXS Capital OÜ-lt ja M
S’ilt solidaarselt Penguin Investments 2 OÜ kasuks välja leppetrahv summas 50 000
eurot ning viivis kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.
3. Jätta menetluskulud Penguin Investments 2 OÜ kanda.
4. Välja mõista Penguin Investments 2 OÜ-lt FXS Capital OÜ ja M S kasuks
menetluskulu summas 6075 eurot.
5. Välja mõista Penguin Investments 2 OÜ-lt FXS Capital OÜ ja M S kasuks viivis
protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6075 eurot) menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise
abinõu, mille kohaselt arestiti FXS Capital OÜ-le kuuluv Reed Straw OÜ osa
Penguin Investments 2 OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-23-1549 hagetava nõude
tagamiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõuded ja põhjendused
1.Penguin Investments 2 OÜ esitas Harju Maakohtule hagi FXS Capital OÜ ja Kostja 2 vastu
kohustada FXS Capital OÜ-d andma järgmise sisuga tahteavaldus, lugedes tahteavaldus
tehtuks kohtuotsusega: „müüa FXS Capital OÜ (registrikood 14388456) osa nimiväärtusega
250 eurot Penguin Investments 2 OÜ-le (registrikood 16355296) hinnaga 250 eurot“,
mõista FXS Capital OÜ-lt ja kostjalt 2 solidaarselt Penguin Investments 2 OÜ kasuks välja
leppetrahv summas 50 000 eurot ning alates 07.02.2023 viivised 26.08.2022 osanike
lepingu p-is 17.2 sätestatud määras 0,1% iga viivitatud päeva eest kuni leppetrahvi täieliku
tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt asutati 05.07.2022 äriühing Reed Straw OÜ, millel on 4 osanikku, sh
Penguin Investments OÜ (hageja), millele kuulub 49% suurune osalus ning FXS Capital
OÜ (kostja 1) 10 % suuruse osalusega. Kostja 1 ainuosanik ja ainus juhatuse liige on
Kostja 2. Reed Straw äritegevuseks on pilliroost valmistatud joogikõrte tootmine (sh
tootmiseks vajaliku tootmisliini välja arendamine ja ehitamine) ja nende hilisem müük.
1.2.19.07.2022 sõlmisid Reed Straw ja Nordwin Systems OÜ arenduslepingu. Nordwini ainus
juhatuse liige on kostja 2 ja enamusosanik oli kuni 18.01.2023 kostja 1.
1.3.26.08.2022 sõlmisid Reed Straw osanikud, sh hageja ning kostjad osanike lepingu. Osanike
lepingu pooled määrasid osanike lepinguga iga osanike lepingu poole panuse Reed
Straw tegevusse ja leppisid kokku Reed Straw toimise põhimõtetes.
1.4.Kostja 2 vastutas osanike lepingu p 11.1 kohaselt (isiklikult või läbi kostja 1) pilliroost
tehtud joogikõrte tootmisliini arendamise eest. Osanike lepingu p 11.1 sätestatud
kohustuse pidi kostja 2 täitma kas töölepingu, töövõtulepingu või muu sobivas
õiguslikus vormis sõlmitud lepingu alusel. Osanike lepingust tulenes, et kui kumbki
kostjatest rikub oma töösuhtest tulenevaid kohustusi oluliselt, on kostja 2 kohustatud
müüma oma osaluse hagejale. Lisaks olid kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt kohustatud
tasuma hagejale 500 000 eurot leppetrahvi.
1.5.01.09.2022 sõlmisid Reed Straw ning kostja 2 töölepingu, mille p 4.1 kohaselt asus kostja 2
Reed Straw juures tööle tehnoloogiajuhi ametikohal, kelle peamiseks tööülesandeks
oligi tootmise ja kõikide selle komponentide arendamine ning hooldus. Muuhulgas oli
kostja 2 tööülesandeks arenduslepingu täitmise tagamine ja kontrollimine Reed Straw
huvides ja Nordwini poolt arenduslepingu alusel tehtud kulude õigsuse kontrollimine.
1.6.Seega oli Reed Straw, kostja 1 ja kostja 2 vahel mitmetasandiline õigussuhe. Kostja 2
vastutas tootmisliini arendamise eest nii Reed Straw sisesuhtest tulenevalt osanike
lepingu alusel kui ka töölepingu alusel. Tootmisliini arendamiseks vajalikke faktilisi töid
teostas aga Nordwin Reed Staw’ga sõlmitud arenduslepingu alusel. Seejuures pidi kostja
2 nii osanike lepingu kui töölepingu järgi tegutsema Reed Straw parimates huvides ega
tohtinud ühelgi juhul kahjustada Reed Straw ega teiste Reed Straw osanike (sh hageja)
huve.
1.7.09.12.2022 ütles Reed Straw kostjaga 2 sõlmitud töölepingu üles kostja 2 poolse töölepingu
olulise rikkumise tõttu. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja 2 pole
Nordwini tehtud kulutuste kohta esitanud tõest informatsiooni ja on teinud Reed Straw
tootmisliini arenduseks ebavajalikke kulutusi. Kostja 2 tekitas seeläbi Reed Straw’le
otsest varalist kahju vähemalt summas 50 000 eurot. Kostja 2 poolne töölepingu
rikkumine seisnes järgmises: 1) kostja 2 kinnitas Reed Straw’le Nordwini töötajate
töötasu kulusid, mis ei vasta nende tegelikule töötasule. Näiteks kinnitas kostja 2 Reed
Starw’le ühe töötaja töötasuna 2022. a septembri ja oktoobri eest ühes kuus 2200 eurot
(neto), kuid tegelikkuses tasus Nordwin samale töötajale nimetatud perioodil töötasu
ühes kuus summas 1800 eurot; 2) kostja 2 varjas kuludokumente ja on Reed Straw’le
esitanud erinevate materjalide ja töövahendite kulu kohta teavet, mis ei vasta kulutatu
tegelikule suurusele; 3) kostja 2 soetas Reed Straw kulul ebavajalikke esemeid, mida
soovis kasutada oma muu äritegevusega seoses.
1.8.Hagejal on kostjate vastu osanike lepingust tulenevad nõuded. Esiteks nõuab hageja kostjalt
1 osanike lepingust tuleneva osa müümise kohustuse täitmist. Osanike lepingu p 11.4
kohaselt kohustus kostja 2 müüma oma osa hagejale, kui kostja 1 või kostja 2 rikub
oluliselt oma töösuhtest tulenevaid kohustusi. Teiseks nõuab hageja kostjatelt
leppetrahvi tasumist summas 50 000 eurot. Hageja ei nõua seejuures kogu osanike
lepingust tuleneva leppetrahvi tasumist summas 500 000 eurot, vaid ainult 10%
leppetrahvist. Hageja leppetrahvi nõue muutub sissenõutavaks 07.02.2023.
1.9.Reed Straw sisesuhtest tulenevalt vastutas tootmisliini arendamise eest seega kostja 2.
Tootmisliini arendamiseks vajalikke faktilisi töid teostas aga Nordwin Reed Staw’ga
sõlmitud arenduslepingu alusel. Teisisõnu: Nordwin tegi töövõtjana töövõtulepingu
alusel töid ning kostja 2 vastutas Reed Straw (s.o tellija) esindajana tööde ülevaatamise
ning vastuvõtmise eest.
1.10.Reed Straw’le on saanud teatavaks, et kostja 2 kinnitas teadvalt Nordwini poolt esitatud
ebaõigeid andmeid õigetena, mille tulemusel tasus Reed Straw Nordwinile alusetult ligi
50 000 eurot.
1.11.Osanike lepingu p-st 11.1 tuleneb, et kui kostja 1 või kostja 2 või rikub oluliselt oma
teenistussuhtest (s.o töösuhtest) tulenevaid kohustusi enne, kui punktis 11.1 sätestatud
tingimused on täidetud, müüb kostja 1 viivitamata talle kuuluva osa hagejale
tagasiostuhinnaga, mis võrdub kostja 1 osa nimiväärtusega. Kostja 2 on rikkunud
töösuhtest tulenevaid kohustus. Kostjad vastutavad osanike lepingu p-i 17.5 kohaselt
osanike lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega on hagejal õigus
nõuda kostjalt 1 osa müügilepingu viivitamatut sõlmimist ning kostjale 1 kuuluva osa
müümist hagejale.
1.12.Osanike lepingu p 11.1 järgi on kostjad solidaarselt kohustatud tasuma hagejale
leppetrahvi summas 500 000 eurot, kui kumbki kostjatest rikub oluliselt töösuhtest
tulenevaid kohustusi. Kostjad vastutavad osanike lepingu p-i 17.5 kohaselt osanike
lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja 2 on rikkunud Reed
Straw’ga sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi oluliselt . Seega on hagejal õigus
nõuda kostjatelt käesolevas hagis leppetrahvi 500 000 euro ulatuses. Siiski ei nõua
hageja leppetrahvi täies ulatuses vaid ainult 50 000 eurot, s.o vaid 10 % kogu nõudest.
Osanike lepingu p 17.1 järgi on leppetrahvi tasumise nõude saanud lepingu pool
kohustatud leppetrahvi tasuma 20 tööpäeva jooksul nõude saamisest. Hageja esitas
leppetrahvi tasumise nõude 09.01.2022. Leppetrahvi tasumise tähtpäev on seega
06.02.2023.
1.13.Hageja heidab kostjale 2 ette, et kostja 2 tegevuse(tuse) tulemusel sai võimalikuks olukord,
kus Nordwin esitas Reed Straw’le ebaõigeid kuluaruandeid, mis tõi omakorda kaasa
põhjendamatute maksete tegemise Nordwinile. Kohus peab hindama, kas selline tegu on
lojaalsuskohustuse rikkumine või Reed Straw majanduslike huvide kahjustamine. Ehk
teisisõnu – kostja 2 saab olla oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud isegi siis,
kui vahetult arenduslepingu täitmise lõpptulemusena hagejale või Reed Straw-le kahju ei
tekkinud.
1.14.Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt
riigilõiv summas 1680 eurot ja esindajakulu summas 22 638 eurot. Samuti palub hageja
välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad vaidleb esitatud hagile vastu.
2.1.Kostja 2 ei ole rikkunud kohustust jääda Reed Straw OÜ teenistusse ega kohustust täita
nõuetekohaselt Reed Straw OÜ-ga sõlmitud töölepingut. Reed Straw OÜ on ise
09.12.2022 töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kusjuures õiguslik alus töölepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks puudus, st ülesütlemine on tühine.
2.2.Nii töövaidluses kui ka käesolevas tsiviilasjas on Reed Straw OÜ jaoks tehnoloogiajuhina
töötanud Kostjale 2 etteheidetavaks tegevuseks üleüldine TLS § 15 lg 2 p 5 järgse
lojaalsuskohustuse rikkumine ja töölepingu p-s 4.10 kohaselt tegevus või tegevusetus,
mis võib ohustada Reed Straw OÜ majanduslikke huve või tekitada varalist kahju.
Ometi piirduvad nii Reed Straw OÜ väited töövaidluses, kui ka Penguin Investments 2
OÜ hagi väited käesolevas tsiviilasjas vaid etteheidetega Nordwin Systems OÜ
tegevusele, mida reguleeris Nordwin Systems OÜ ja Reed Straw OÜ vahel sõlmitud
arendusleping.
2.3.Üksnes asjaolu, et Reed Straw OÜ sidus arenduslepinguga jätkamise eeldusena Nordwin
Systems OÜ endise juhatuse liikme Kostja 2 lisaks paralleelselt veel töölepingusse ja
osanike lepingusse, ei tähenda, et koostöö nurjumisel on Reed Straw OÜ-l võimalik
nüüd joonistada meelevaldselt ja lepingupooli eristamata töötaja rikkumisi segiläbi
erinevates vaidlustes erinevatele lepingutele tuginevalt, kuidas Reed Straw OÜ-le
parasjagu kasulik on.
2.4.Nordwin Systems OÜ kulude hindamine ja kontrollimine ei olnud tehnoloogiajuhi
töölepingust tulenev ülesanne. Arenduslepingu alusel tekkivate kulude kontrollimine sai
olla üksnes Reed Straw OÜ juhatuse ülesanne. Tehnoloogiajuhina töötanud Kostja 2 ei
ole töösuhtes TLS § 15 lg 2 p 5 järgset lojaalsuskohustust rikkunud, tööandja
majanduslikke huve kahjustanud ega varalist kahju tekitanud, mistõttu Reed Straw OÜ
osanike lepingu p-s 11.4 kirjeldatud alus haginõuete esitamiseks ei ole täidetud.
2.5.Lisaks asjaolule, et kõik hagiavalduse etteheited töölepingu väidetava rikkumise kohta on ja
saavadki olla tegelikult etteheited vaid Nordwin Systems OÜ-le arenduslepingu alusel,
ei vasta need etteheited ka faktiliselt tõele. Lisaks on nii Reed Straw OÜ kui ka Penguin
Investments 2 OÜ väited mingisuguse kahju tekitamisest Nordwin Systems OÜ poolt
kontekstist väljarebitud, hinnangulised ja oletuslikud.
2.6.Kuivõrd arenduslepingu ja kooskõlastatud eelarve kohaselt oli arendustegevuseks vajalikud
tooted ning teenused kooskõlastatud eelarve piires töövõtja Nordwin Systems OÜ
valida, siis jääb kostjatele täielikult arusaamatuks, kuidas saab Reed Straw OÜ nüüd
tagantjärgi asuda vaidlema või veelgi enam tõendama, et mõni arendustegevuse, sh
vajaliku töökeskkonna ja kontori loomiseks tehtud kulutus või konkreetne kontoritoode
oli ebavajalik.
2.7.Isegi kui töövaidluse tulemusel peaks selguma, et tehnoloogiajuhina töötanud Kostja 2
töölepingu järgsed kohustused ulatuvad mingil põhjusel Reed Straw OÜ ja Nordwin
Systems OÜ vahel sõlmitud arenduslepingus toodud töövõtja kohustusteni, on
sellegipoolest leppetrahvi nõue tühine, kuivõrd kohustus, mille täitmist leppetrahv tagab,
on seadusega otseses vastuolus ja seega tühine.
2.8.Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena
ette Nordwin Systems OÜ töötajate palgakulu presenteerimist, palgakulu õigsuse
kontrollimist ega kinnitamist. Tööandja ehk Reed Straw OÜ kinnitas ka
töövaidluskomisjoni istungil, et Nordwin Systems OÜ arveid vaatasid üle ning
kinnitasid vaid Reed Straw OÜ juhatuse liikmed. Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel
sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena ette Nordwin Systems OÜ
materjalikulu dokumentide hankimist Nordwin Systems OÜ raamatupidamisest ega
tööandjale esitlemist. Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel sõlmitud tööleping ei näinud
tehnoloogiajuhi kohustusena ette Reed Straw OÜ-le esemete soetamist. Tööandja ehk
Reed Straw OÜ kinnitas ka töövaidluskomisjoni istungil, et Kostja 2 ei tasunud ise
tööandja eest ühtegi arvet ega sõlminud ühtegi lepingut. Reed Straw OÜ ja Kostja 2
vahel sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena ette arenduslepingut
täitnud Nordwin Systems OÜ arvete presenteerimist ja Nordwin Systems OÜ
raamatupidamislike andmete avaldamist. Tehnoloogiajuht ei teinud tegusid, mis
takistanuks teistel töötajatel kohustusi täita ega kahjustanud enda ega teiste isikute elu,
tervist ega vara. Järelikult on viide TLS § 15 lg 2 p-le 5 siinkohal asjakohatu.
2.9.Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et Kostja 2 on töölepingut oluliselt rikkunud ning leiab, et
töölepinguseadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv leppetrahvi kokkulepe tööandja ja
töötaja vahel mõne muu lepingu hõlmas on kehtiv, paluvad kostjad Penguin Investments
2 OÜ leppetrahvi nõuet vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel nullini.
2.10.Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu
summas 6075 eurot. Samuti paluvad kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi
rahuldamisele ei kuulu kummagi nõude osas.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata
või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab
ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse
üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust
tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle
pooled ei vaidle:
5.1.05.07.2022 asutati äriühing Reed Straw OÜ (edaspidi ka „Reed Straw“, dtl 24), millel on
neli osanikku: Penguin Investments OÜ (hageja), millele kuulub 49% suurune osalus
ning FXS Capital OÜ (kostja 1) 10 % suuruse osalusega. Kostja 1 ainuosanik ja ainus
juhatuse liige on Kostja 2 (kostja 2, dtl 27).
5.2.19.07.2022 sõlmisid Reed Straw ja Nordwin Systems OÜ (edaspidi ka „Nordwin“, kehtiv
ärinimi alates 08.02.2023 Karanaka Bhandarkhal OÜ) arenduslepingu (edaspidi ka
„arendusleping“, dtl 35-57). Nordwini ainus juhatuse liige oli kostja 2 kuni 08.02.2023
ning enamusosanik (kuni 68,50% osakapitalist) oli kuni 18.01.2023 kostja 1.
5.3.26.08.2022 sõlmisid Reed Straw osanikud, sh hageja ning kostjad osanike lepingu (edaspidi
ka „osanike leping“, dtl 65-85).
5.4.01.09.2022 sõlmisid Reed Straw ning kostja 2 töölepingu (edaspidi ka „tööleping“, dtl 162-
174).
5.5.09.12.2022 ütles Reed Straw kostjaga 2 sõlmitud töölepingu üles kostja 2 poolse töölepingu
olulise rikkumise tõttu (dtl 176). Kostja 2 ei nõustunud Reed Straw ülesütlemise põhjuse
ja alusega ning vaidlustas ülesütlemise töövaidluskomisjonis, mis 04.04.2023 otsusega
tuvastas kostja 2 ja Reed Straw vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS §
88 lg 1 p 3 alusel ja mõistis kostjale 2 välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel (dtl 650-662).
Reed Straw avalduse alusel jätkub töövaidlus Harju Maakohtu menetluses asi nr 2-23-
7269.
5.6.09.01.2023 esitasid Reed Straw ja selle ülejäänud osanikud (sh hageja) kostjale 1 ja kostjale
2 nõudekirja (dtl 290-293). Nõudekirjas nõuti kostjale 1 kuuluva osa müümist hagejale,
leppetrahvi tasumist hagejale summas 500 000 eurot. Nõudekirjas teavitati kostjaid, et
osa müügilepingu sõlmimiseks on broneerinud aeg notar Margus Veskimäe juures
13.01.2023 kell 14:30. Kostjad küll kinnitasid nõudekirja kättesaamist, kuid nõudekirjas
märgitud ajaks kostja 2 (kostja 1 seadusliku esindajana) notaribüroosse ei ilmunud ning
osa müügitehingut ei toimunud.
6.Hageja on esitanud hagiavalduse ja nõude kokkuvõtvalt seetõttu, et kostja 2 on hageja väitel
rikkunud osanike lepingut, mis seisneb selles, et kostja 2 on omakorda oluliselt rikkunud
Reed Straw’ga sõlmitud töölepingut, mille tõttu on Reed Straw töölepingu üles öelnud.
Töölepingu olemasolu ning selle tingimuste nõuetekohane täitmine oli osanike lepingu p
11.1 kohaselt kostja 2 põhikohustus. Kostjad vastutavad osanike lepingu p 17.5 järgi
kohustuste täitmise eest solidaarselt. Hagejal on tema hinnangul kostjate vastu osanike
lepingust tulenevad nõuded. Esiteks nõuab hageja kostjalt 1 osanike lepingust tuleneva osa
müümise kohustuse täitmist. Osanike lepingu p 11.4 kohaselt kohustus kostja 2 müüma oma
osa hagejale, kui kostja 1 või kostja 2 rikub oluliselt oma töösuhtest tulenevaid kohustusi.
Teiseks nõuab hageja kostjatelt leppetrahvi tasumist summas 50 000 eurot.
6.1.Kostja 2 poolt Reed Straw’ga sõlmitud töölepingu rikkumist sisustab hageja järgmiste
faktidega:
6.1.1.Kostja 2 on Reed Straw’le esitanud Nordwini töötajate töötasu kulusid, mis ei vasta nende
tegelikule töötasule (dtl 7, p 1.2.1).
Nordwin on esitanud Reed Straw’le 2022. aasta septembris e-kirjaga tööjõukulude
hüvitamiseks kuluaruande (dtl 183), milles on märgitud Nordwini Systems töötaja
XX 2022. a septembri ja oktoobri töötasuks 2200 eurot (neto), (märkusega, et
tingimustega, peab tegema teatud tööd ära, et seda saada). Tegelikult XXX netopalk
on septembris ja oktoobris olnud 1800 eurot (dtl 187). Sama nähtub ka
raamatupidamise väljavõtetest (dtl 740-744).
6.1.2.Kostja 2 on varjanud materjalikulu dokumente ning on esitanud erinevate materjalide ja
töövahendite kulusid, mis ei vasta nende tegelikule suurusele (dtl 7, p 1.2.2). Kostja 2
on esitanud ebaõigeid andmeid robotseadme „Fanuc M900“, litsentsi „Emulate 3D
Ultimate Perpetual“ ja „SolidWorks“ ning MEMI VARUSTAJA OÜ arvete kohta,
kostja 2 on soetanud Reed Straw’le ebavajalikke esemeid, mida soovis kasutada enda
äriühingu tarbeks.
1) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, oktoobrikuu viimane
rida, dtl 190, Refurbished Fanuc M900iA, mille kuluks on märgitud 29 750 eurot.
See kulutabel on koostatud 21.10.2022. Dtl 192 on selle sama seadme arve, mille
kohaselt seadme tegelik maksumus oli 23 760 eurot. Seega on hageja hinnangul
oktoobris 2022 Nordwin poolt deklareeritud selle seadme kuluks 29 750€, kui
tegelik kulu on 23 760€ ja kostja 2 oli sellest teadlik. Dtl 194-195 kostja 2 ja
XXX vahelisest WhatsAppi vestlusest nähtub, et kostja 2 keelas seda arvet
hagejale näidata.
2) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, mille esimeselt realt
nähtub kuluartikkel „Simulation“, mis tähistab tarkvara „Emulate 3D Ultimate
Perpetual“ litsentsi ning mille kohta on kostja 2 kinnitanud Reed Straw’le, et
Nordwini poolt deklareeritud kahe litsentsi maksumus summas 79 022 eurot on
õige. Nordwini poolt Reed Straw’le esitatud ettemaksuarvel nr 22014 (dtl 196)
nähtub „Emulate 3D Ultimate Perpetual“ tarkvara kahe litsentsi maksumus samuti
79 022 eurot. Nordwini pangakonto väljavõttelt, rida 48, dtl 617, nähtub, et
Klinkmann Eesti AS-ile on tehtud makse summas 34 711 eurot, see on tegelik
kulu. Nordwin väitis, et pidi ostma kaks litsentsi, aga tegelikult ostis ta ühe.
3) SolidWorks litsentsi kuluna on märgitud 14 200 eurot, dtl 188. Nordwini
pangakonto väljavõttest, dtl 616 rida 12, siis sealt on näha, et kulu on 11 210
eurot ehk deklareeritud on oluliselt kallim maksumus SolidWorks litsentsile.
Nordwini poolt Reed Straw’le esitatud ettemaksuarvel nr 22014 (dtl 196) nähtub,
et Nordwin esitas SolidWorks litsentsi maksumuseks Reed Strawle koos
käibemaksuga 17 040 eurot. Nordwin arve Reed Straw´le litsentside eest on
esitatud 08.08.2022 ja tasu PLM Groupile on tehtud 12.08.2022, vahe on 4 päeva,
mistõttu ei ole usutav, et hind nelja päevaga muutus 3000 eurot.
4) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, mille 39. realt (2022
september kulutused) nähtub kuluartikkel „DSNU-16-P-A ÜMARSILINDER“
maksumusega 156,25 eurot. MEMI VARUSTAJA OÜ 16.09.2022 arvelt nr
20223104 nähtub (dtl 209), et ümarsilindri hind oli 38 eurot. Samuti nähtub, et
kuigi kostja 2 on kinnitanud tasumiseks Reed Straw’le kolme sellise ümarsilindri
ostu, on Nordwin soetanud vaid ühe ümarsilindri.
5) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, mille 41. realt nähtub
kuluartikkel „LÄHESTUMISANDUR 24V-E-5,0“ maksumusega 217,87 eurot,
s.o kuue vastava anduri hind on tükihinnaga 36,31 eurot. 16.09.2022 arvelt nr
20223104 nähtub (dtl 209), et Nordwin ostis selle anduri hinnaga 28,06 eurot ning
mitte kuus tükki, vaid neli.
6) Kostja 2 on soetanud Reed Straw’le nõupidamistelaua hinnaga 583,12 eurot (arve
nr 92049186, dtl 210) ning mööblit ja kontoritarbeid maksumusega 450 eurot (dtl
211). Kostja 2 kui tehnoloogiajuhi sellised ostud asjakohatud ning arusaamatud.
Reed Straw juhatus polnud kostjale 2 selliste ostude tegemiseks juhiseid andnud.
Kontorimööbel pole vajalik arenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks
ehk tootmisliini arendamiseks.
7) Kostja 2 on soetanud väidetavalt tootmisliini arendamistegevuseks
virtuaalreaalsuse seadme komplekti maksumusega 1022,15 eurot ning esitanud
seadme ostuarve (dtl 215) Reed Straw’le hüvitamiseks. Virtuaalreaalsuse seadmel
ei ole Reed Straw jaoks käesoleval ajal ega ka lähitulevikus ühtegi praktilist
rakendust.
8) Nordwinile hageja või Reed Straw poolt makstud summad kajastuvad Nordwini
pangakonto väljavõttes (dtl 616, 618, 621, 626).
7.Kostjad vaidlevad hagile tervenisti vastu. Kostja 2 ei ole töölepingut rikkunud, hageja heidab
talle ette kohustuste rikkumisi, mida tööleping ega töö sisu ei sätestanud. Hageja on
esitanud kohtule kostja 2 töölepingu olulise rikkumise sisustamiseks ja rikkumise
väljajoonistamiseks üksikuid kontekstist välja rebitud tõendeid. Kõik hagiavalduse
etteheited töölepingu väidetava kohta on tegelikult etteheited vaid Nordwinile
arenduslepingu alusel. Kostjad ei nõustu mitte ühegi hageja etteheite ega sellega seonduva
faktiväitega. Hageja väited mingisuguse kahju tekitamisest Nordwin poolt Reed Straw’le on
kontekstist väljarebitud, hinnangulised ja oletuslikud. Isegi, kui töövaidluse tulemusel peaks
selguma, et tehnoloogiajuhina töötanud Kostja 2 töölepingu järgsed kohustused ulatuvad
mingil põhjusel Reed Straw ja Nordwin vahel sõlmitud arenduslepingus toodud töövõtja
kohustusteni, on sellegipoolest leppetrahvi nõue tühine, kuivõrd kohustus, mille täitmist
leppetrahv tagab, on seadusega otseses vastuolus ja seega tühine (TLS § 2, TsÜS § 87).
Arenduslepingu kohaselt oli Nordwin kohustatud esitama Reed Straw-le arendustegevuse
tegelikke kulusid prognoosi meetodil järgneva kuu eest ette. Kuna Reed Straw ja Nordwini
vahelisse arveldusse oli algusest peale sisse kirjutatud prognoosimine, et tagada vältava
arendustegevuse paindlik ja sujuv jätkumine, siis toimus Reed Straw ja Nordwini vahel
pidevalt tasaarvestusi. Kuna pärast Nordwini poolt 26.10.2022 novembrikuu eest ette
esitatud arvet ei teinud pooled omavahel enam mistahes tasaarvestusi ega korrigeerinud
realiseerunud kulusid, siis ei saanud Reed Straw suvalise hetke seisuga asuda meelevaldselt
väitma, et Nordwin on kulusid valesti kajastanud ja seeläbi arenduslepinguga talle kahju
põhjustanud. See väide Reed Straw-le kahju tekkimisest ja Nordwini kasumi teenimisest on
tõendamata spekulatsioon. Nordwini lõplikud kulud ja kuludokumendid kogus ja korrastas
Nordwin kokku jaanuaris 2023 ning koostas selle kohta koondtabeli (dtl 551-599; 1257-
1315).
8.Osanike lepingu p 11.1 järgi on kohustuvad kostjad jääma Reed Straw teenistusse kas
töölepingu, käsunduslepingu või muu seadusliku teenistussuhte (teenistussuhe) vormis
rajatise ja äritegevuse arendamise eesmärgil kuni teatud tingimuste täitumiseni (kohus
siinkohal märgib, et poolte vahel puudub vaidlus, et need tingimused täidetud ei ole).
Osanike lepingu p 11.4 sätestab, et kui kostja 1 ja/või kostja 2 tühistab osaühingu ja kostja 1
ja/või kostja 2 vahelise teenistussuhte (või rikub oluliselt oma teenistussuhtest tulenevaid
kohustusi) enne, kui punktis 11.1 sätestatud tingimused on täidetud, müüb kostja 1
viivitamata Reed Straw osa hagejale nimiväärtuse hinnaga. Lisaks on kostja 1 ja kostja 2
solidaarselt kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 500 000 eurot ja igale teisele
osanikule leppetrahvi summas 100 000 eurot.
9.Töölepingu järgi asus kostja 2 alates 01.08.2022 tööle Reed Straw’sse (lepingu p 1.1). Töötaja
töötas Tehnoloogiajuhi ametikohal (p 4.1). Töötaja peamised tööülesanded olid tootmise ja
kõikide selle komponentide arendamine ning hooldus. Lisaks võimalike lisamoodulite
ja/või täienduste tegemine tootmises (p 4.2.1). Töötaja kohustub tööülesannete täitmisel
käituma Tööandjale lojaalselt ning vältima huvide konflikte (p 4.9). Töötaja kohustub
hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, sidemeid,
kliendisuhteid, positsiooni või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele
töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või moraalset kahju (p 4.10).
10.Vastavalt arenduslepingu p-le 1.1 kohustus töövõtja (Nordwin) arendama, ehitama,
paigaldama ja hooldama (töö) pillirookõrte tootmisliini (rajatis) vastavalt tööülesandele
(lühikirjeldus) ning tellija (Reed Straw) nõustus töö eest töövõtjale tasu maksma ja tegema
töövõtjaga muul viisil koostööd vastavalt lepingu tingimustele. Arenduslepingu p 3.1
kohaselt maksab Reed Straw Nordwin-le töö eest tasu töövõtja poolt kantud töö tegelike
kulude alusel. Kahepoolselt kinnitatud töö eelarve, mis koosneb töövõtja materjalikulude ja
tööjõukulude prognoosidest töö etappide ja/või kuude kaupa, (eelarve) on esitatud lepingu
lisas 2. Eelarvet võib muuta poolte vastastikusel kokkuleppel (p 3.2). Eelseisva kuu töö
eelarve alusel esitab töövõtja tellijale arve eelseisva kuu prognoositud materjalikulude kohta
ning lähtuvalt tööga seotud tegelikust töötajate arvust ja tööga seotud tööjõukuludest kuu
täistööajale taandatult esitab töövõtja tellijale jooksva kuu tööjõukulude arve hiljemalt
jooksva kuu 22. kuupäevaks (p 3.3). Tellija tasub töövõtja prognoositud materjalikulude ja
tegelike tööjõukulude arve (sh käibemaksu) (kuutasu) 7 päeva jooksul, st kuu 29.
kuupäevaks (maksetähtpäev) (p 3.4). Tellija esitab töövõtjale üksikasjaliku aruande kõigi
kalendrikuu jooksul kantud personali- ja materjalikulude kohta järgmise kuu 10.
kuupäevaks. Kui tegelikud materjalikulud erinevad prognoositud materjalikuludest,
lisatakse puudujääv summa järgmise kuu arvele või lahutatakse liigne summa järgmise kuu
arvelt (p 3.5).
11.Kohus arutas pooltega õiguslikku ja faktilist esmalt korraldava istungil 08.11.2023 (dtl 682-
692). Istungil selgitas hageja vastuseks kohtu küsimustele oma nõuet ja selle aluseid
järgmiselt:
11.1.„Osanike lepingu rikkumist heidame kostjale ette. Kostja 2 on oluliselt rikkunud Reed
Straw-ga sõlmitud töölepingut. Osanike leping sõlmiti Reed Straw osanike vahel, üheks
oluliseks kohustuseks oli, et osanikud oleksid Reed Straw-ga teenistussuhtes, kas
töölepingu või käsunduslepingu vormis, või ka muus vormis, oluline oli, et osanikud
isiklikult oleksid ühinguga seotud. Kostja 2 rikkus töölepingut oluliselt. Selle tõttu on
osanik 1 esitanud kostjate vastu leppetrahvi nõude ja osa üleandmise nõude. Lepingul
tuginev nõue, põhineb osanike lepingul, p 11.4.“ (dtl 682, 00:02:09).
11.2.Hageja on rajanud rikkumise sisustamise sellele, et kostja 2 on rikkunud töölepingust
tulenevaid kohustusi ning sellega omakorda rikkunud ka osanike lepingut (dtl 683,
00:07:34-00:07:47).
11.3.Tegemist ei ole sisuliselt leppetrahviga tööõigussuhtes (dtl 683, 00:07:59-00:10:38).
11.4.Kohus selgitas, et leppetrahvi punkt on osanike lepingus, aga osanike leping viitab muule
õigussuhtele, mis tuleb hagejal sisustada. Ainult osanike lepingu p 11.4 tuginedes ei ole
võimalik leppetrahvi nõuda (dtl 684, 00:16:30).
11.5.Hageja soovib, et käesolevas menetluses hakkaks kohus tuvastama, kas kostja 2 rikkus
oluliselt töölepingut Reed Straw OÜ-ga (dtl 686, 34:08-00:35:31). Leppetrahv tuleneb
osanike lepingust, aga see eeldab kohustuse rikkumist, mille hageja on sisustanud
tööõigussuhtest töölepingu rikkumisega (dtl 386, 00:35:58).
11.6.Hageja väitel kostja 2 töötajana teades, et kuludokumendid ei vasta tõele ja on võltsitud,
oleks pidanud tööandjat (Reed Straw) teavitama. Hageja räägib kostjast 2, kes kirju
saatis ja kuludokumente kinnitas, need on töölepingust tulenevad rikkumised (dtl 687,
00:44:01).
11.7.Kohus selgitas, et kostja 2 poolt töölepingu rikkumist analüüsib kohus vastavalt
tööõigusele (dtl 688, 00:58:43).
11.8.Hageja tahab saada leppetrahvi ja osa tagasi. Selleks, et saada leppetrahvi, tugineb hageja
ainult töölepingu rikkumisele vastavalt tööseadusandlusele, mitte osanike lepingu muude
kohustuse rikkumisele. Osanike lepingus võttis kostja 2 kohustuse, et täidab korralikult
töölepingut (dtl 688, 00:55:21).
11.9.Kostja 2 töölepingus ei ole detailselt välja toodud töötaja tööülesandeid, sest see ei ole
võimalik. Kostja 2 on rikkunud töölepingu punkte 4.1, 4.2, 4.4, 4.9, 4.10 (dtl 689,
01:12:09). Kostja 2 oli arendusjuht, tema kogemustele tugineti, Reed Straw tugines
täielikult kostja 2 ütlemistele (01:15:53). Tulenevalt lojaalsuskohustusest oleks kostja 2
pidanud ära hoidma kahju tekkimise, teadmine oli tal olemas (dtl 690, 01:20:31).
11.10.Kostja 2 kohustus kinnitada neid kulusid tulenes tehnoloogiajuhi töö üldisest iseloomust,
töölepingu p 4.3 (dtl 690, 01:21:14-01:21:29).
11.11.Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd hageja nõude lahendamiseks on vaja sisuliselt
töövaidlust lahendada, siis töövaidluses on hagejal suurem tõendamiskoormis. Viidata,
et midagi on üldteada, näiteks millega tegeleb tehnoloogiajuht, töösuhtes nii ei käi.
Osanike lepingulises suhtes võiks seda tõlgendada, aga kuna hageja tugineb oma nõude
alusena töölepingu rikkumisele, on hagejal ka suurem tõendamiskoormis tõendada
konkreetselt, millist kohustust töölepingus on rikutud (dtl 690, 01:32:42). Kuna osa
tagasisaamise nõudes tugineb hageja samale osanike lepingu punktile 11.4, siis on selle
nõude eeldused ja alused samad, mis leppetrahvi nõudes. Kostja ei vaidle vastu, et
selline nõue on selliselt võimalik esitada (dtl 692, 01:50:47).
11.12.Hageja väitel on töölepingu puhul on kaks alust: tehnoloogiajuhi üldine ametikoht ja
lojaalsuskohustus. Hageja möönab, et töölepingus ei ole täpselt kirjas, mida see
ametikoht endast kujutab. Aga lojaalsuskohustust tuleb sisustada lähtuvalt asjaoludest
(dtl 690, 01:34:30).
11.13.Kostja 2 oli Nordwind Systems asjadega kursis, töötajana lojaalsuskohustuse raames
peaks ta selle teabe edastama oma tööandjale (dtl 691, 01:43:52).
12.Seega tugineb hageja nõude (leppetrahvi ja osa omandi üleandmise nõue) esitamisel osanike
lepingus kokku lepitud kohustuse mittetäitmisele, milleks omakorda on kostja 2 poolt
menetlusosaliseks mitteoleva äriühinguga Reed Straw sõlmitud töölepingu rikkumine.
Osanike lepingu punkt 11.4 näeb nõude alusena ette seda, et kostja 2 rikub oluliselt oma
teenistussuhtest tulenevaid kohustusi. Nimetatud teenistussuhte ongi hageja sisustanud
töölepingulise suhtena kostja 2 ja Reed Straw vahel. Kohus peab seega võtma seisukoha,
kas kostja 2 on oluliselt rikkunud Reed Straw’ga sõlmitud töölepingut. Reed Straw’ga
sõlmitud töölepingu kohaselt töötas kostja 2 tehnoloogiajuhina, kelle ülesandeks oli
tootmise ja kõikide selle komponentide arendamine ning hooldus, lisaks võimalike
lisamoodulite ja/või täienduste tegemine tootmises (dtl 163, töölepingu p 4.1 ja 4.2.1).
Tehnoloogiaks, mida kostja 2 töölepingu raames pidi arendama ja hooldama, oli
pillirookõrte tootmisliin. Reed Straw oli pillirookõrte tootmisliini arendamiseks,
ehitamiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks oma korda sõlminud arenduslepingu
Nordwin’iga, mille raames viimane hankis vajalikud komponendid ning Reed Straw pidi
need kulupõhiselt hüvitama. Reed Straw sai selleks rahalised vahendid hagejalt laenuna,
mida käsitleb teiste hulgas hageja ja kostjate vahel sõlmitud osanike leping. Kostja 2 oli
Nordwini juhatuse liige. Kostja 2 poolt töölepingu rikkumise sisu seisnes hageja väitel
selles, et ta Reed Straw töötajana kinnitas (Reed Straw juhatusele) Nordwini poolt esitatud
kalkulatsioonide õigsust, teades, et vähemalt mõned kalkulatsioonides näidatud kulud
tegelikult nii suured ei ole. Selle tulemusel maksis Reed Straw (või hageja Reed Straw eest)
Nordwinile arenduslepingu alusel rohkem, kui tal arenduslepingu alusel kohustus oli.
13.Kostja on esmalt tuginenud asjaolule, et osanike lepingu punktis 11.4 sätestatud leppetrahv on
tühine (TLS § 2, TsÜS § 87 alusel), kuna sisuliselt kehtestab kostjale 2 leppetrahvi
töösuhtes.
13.1.TLS § 2 järgi on tühine kokkulepe osas, millega kaldutakse töötaja kahjuks kõrvale
töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning
vastutuse kohta sätestatust, kui sellise kokkuleppe võimalus ei ole töölepingu seaduses
eraldi ette nähtud. TLS näeb ette piiratud alused (TLS §-d 22 lg 2, § 26 lg 1, § 77 lg 1)
töötaja suhtes leppetrahvi kehtestamiseks. Kostjal on õigus, et sellisel kujul leppetrahvi
kokkuleppimist tööandja ja töötaja vahel TLS-s ei võimalda, mistõttu poleks see
tulenevalt TLS § 2 töölepingus lubatav ja oleks tühine.
13.2.Hageja tugineb osanike lepingust kokku lepitud leppetrahvile tagamaks kohustust „mitte
rikkuda oluliselt oma teenistussuhtest tulenevaid kohustusi“. Kohus leiab, et osanikul on
õigus ja vabadus võtta endale osaniku lepingu alusel kohustus olla äriühinguga seotud ja
mitte rikkuda selle aluseks olevat lepingut. Kostjal pole kohustust osanike lepingut
sõlmida ning kostja pole selles suhtes automaatselt nö nõrgemaks pooleks. Seega see
säte seadusega vastuolus ega tühine ei ole.
14.Tulenevalt kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest hindab kohus, kas kostja 2 on oluliselt
rikkunud Reed Strawga sõlmitud töölepingut.
14.1.TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 15
lg 2 sätestab, et töötaja täidab eelkõige järgmisi kohustusi: (p 1) teeb kokkulepitud tööd
ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; (p 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas
ja ajal. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma
teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva
vajaliku hoolsusega.
14.2.Kohus tuvastab, et töölepingust ei tulenenud kostjale 2 selgesõnalist tööülesannet ega -
kohustust kontrollida või kinnitada Nordwini poolt esitatud kuluaruandeid ja esitada
neid Reed Straw juhatusele väljamaksmiseks. Töölepingus ei ole üldse kirjas, mida
kostja 2 ametikoht – tehnoloogiajuht – endast kujutab ega kirja pandud selle
tööülesandeid. Hageja on seda asjaolu ka ise möönnud (dtl 689, 01:12:09; dtl 690,
01:34:30).
14.2.1.Kohus leiab, et töösuhte ja töölepingu töötaja kohustuste tuvastamisel ei saa lähtuda
osanike lepingus kokkulepitust. Tegemist on täiesti teistsuguse eesmärgi ja õigusliku
iseloomuga lepinguga, mida ei saa töölepingu tõlgendamisel aluseks võtta.
14.2.2.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis on tavapäraselt tehnoloogiajuhi
(töö)ülesanded. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tehnoloogiajuhi
ülesannete hulka kuulub tavapäraselt kolmandate isikute poolt esitatud kuluaruannete
või kuluarvete kontroll ning nende heakskiitmine ja tööandja juhatusele
väljamaksmiseks või hüvitamiseks esitamine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et
konkreetsel juhul oli kostjal 2 mingist muust asjaolust tulenevalt (näiteks praktikast)
selline töölepinguline kohustus.
14.2.3.Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal 2 oli töölepingust tulenev kohustus kinnitada
otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 ja selle alapunktides hageja poolt loetletud kulusid või ka
et kostja 2 oleks seda teinud. Mitte ühestki tõendist ei tulene tõsikindlalt, et kostja 2
oleks töötajana need kulud heaks kiitnud. Dtl 12 asuv tabel on allkirjastamata, selles
ei sisaldu töötaja kinnitust. Dtl 183 e-kirjavahetus on Nordwini ja Reed Straw, mitte
kostja 2 ja Reed Straw vahel. Pealegi on tegemist XXX palga osas tegemist
tingimuslikult esitatud tasu suurusega, mis pidavat sõltuma „teatud tööde
ärategemisest, et seda saada“, seega on tegemist prognoosiga, mitte kulude
kinnitusega.
14.2.4.Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja 2 oleks rikkunud mõnda töölepingust otseselt
tulenevat kohustust või töö iseloomust tulenevat (TLS § 15 lg 1 p 1) või tööandja
seaduslikust korraldusest tulenevat korraldust või kohustust (TLS § lg 1 p 3).
14.3.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostjal 2 oli TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 töötaja üldisest
lojaalsus- ja hoolsuskohustusest tulenevalt kohustus töötajat informeerida, et Nordwini
kulud on arenduslepingu alusel madalamad, kui ta neid Reed Strawle hüvitamiseks
esitab. See tuleneb asjaolus, et kostja 2 oli ka Nordwini juhatuse liige ja seega täielikult
teadlik sellest. Ühtlasi viitab hageja siinkohal ka tööleping p-des 4.3-4.10 sätestatud
üldistele kohustustele.
14.3.1.Kui lugeda otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 loetletud faktilised asjaolud tuvastatuks, siis ei
piisa sellest tuvastamaks kostja 2 poolt töösuhte üldisest lojaalsus- ja
hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks. Nimelt ei ole hageja käesolevas asjas
toonud välja ja tõendanud, et Nordwin rikkus otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 loetletud
faktide asetleidmisel arenduslepingut, mis pidi olema teada kostjale 2 kui selle
juhatuse liikmele (ja ühtlasi Reed Straw töötajale) ja kostja 2 teadlikult kahjustas
sellega oma tööandjat. Vaid sellisel juhul võiks hageja nõustuda, et kostja 2 oleks
oma töölepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud.
14.3.2.Hageja jäi kohtumenetluses kindlale seisukohale, et tugineb vaid kostja 2 poolt
töölepingu oluliselt rikkumisele. Analüüsimaks aga seda, kas Nordwin esitas Reed
Strawle hüvitamiseks liiga suuri arveid ja rikkus sellega arenduslepingut, ei piisa
kohtu hinnangul vaid üksikute arvete ja kuluridadele tuginemisest. Nimelt sätestas
Nordwini ja Reed Straw vahelise arenduslepingu p 3 ja selle alapunktid, et
pooltevaheline arveldus toimus igakuiste prognooside alusel, mida korrigeeriti
tagantjärgi vastavalt tegelike kuludele. Seega oleks pidanud hageja tõendama, et
Nordwin rikkus (teadlikult) arenduslepingut, kostja 2 oli sellest Nordwini juhatuse
liikmena teadlik ning Reed Straw töötajana ei teinud midagi oma tööandja vara
kaitseks (rikkus üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Seda hageja tõendanud ei ole.
Hageja on tuginenud üksikutele arvetele, mille artiklite kulu mingites prognoosides
on näidatud tegelikust suuremana. Samas aga pooltevahelise lepingu järgi pidi kulude
analüüs, kooskõlastamine ja korrigeerimine toimuma kompleksselt, kõiki tehtud
kulusid ühiselt arvestades. Sellist arvestust hageja esitanud ei ole. Kostjad on läbivalt
menetluses tuginenud sellele, et tulenevalt kiirest töötempost ja töömahust ei
pruukinud ei Nordwinil ega Reed Strawl olla täit ülevaadet jooksvalt tekkinud
kuludest. Samuti toimusid kostjate väitel jooksvalt pooltevahelise tasaarveldused.
Käesolevas menetluses, kus Nordwin menetlusosaliseks pole, ei saa kostjatele panna
tõendamiskoormist Reed Straw ja Nordwini vahelises arenduslepingust tulenenud
õigussuhtega seoses. Hageja ei ole tõendanud, et Nordwin arenduslepingut rikkus ja
kostja 2 sellest tööandjale teatamata jätmisega tekitas Reed Strawle kahju, millega
rikkus oluliselt töölepingut.
14.3.3.Hageja on kostjale 2 heitnud ette, et Nordwin juhatuse liikmena keelas ta Nordwini
töötajal näidata Reed Strawle seadme Refurbished Fanuc M900iA arvet. Kohtu
hinnangul ei ole tegemist kostja 2 rikkumisega töötajana. Hageja ei ole tõendanud, et
tegemist oli Nordwini rikkumisega arenduslepingust tulenevalt ja et kostja 2 sellest
tulenevalt kuidagi oma töölepingut oluliselt rikkus.
14.4.Seega ei ole hageja tõendanud, et otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 alapunktides 1)-5) nimetatud
kulude Nordwin poolt Reed Strawle esitamine oleks olnud Nordwini poolt
arenduslepingu rikkumine, millest kostja 2 Reed Straw töötajana oma kohustusi rikkudes
jättis tööandjat teavitamata. Sama kehtib ka otsuse punktis 6.1.2 alapunktides 6)-8)
nimetatud kulude osas.
14.5.Kohtul puudub alus eeldada, et Nordwin arenduslepingut rikkus ja kostja 2 selle juhatuse
liikmena oli sellest teadlik. Kohtul puudub alus hagi aluse väliselt (milleks on kostja 2
poolt töösuhtes töölepingu rikkumine) hakata Nordwin ja Reed Shaw vahelist
arenduslepingut ja selle täitmist iseseisvalt kontrollima ja hindama.
14.6.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 oleks
rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi, rääkimata nende olulisest rikkumisest.
Kuna kostjaga 2 lõpetas töösuhte Reed Shaw ise ning käesolevas menetluses ei leidnud
tõendamist kostja 2 poolsed töölepingu rikkumised, siis ei vastuta kostja 2 osanike
lepingu punktis 11.4 kirjapandu eest. Seetõttu puudub hagejal osanike lepingu punktis
11.4 nimetatud alus kostjatelt leppetrahvi nõudmiseks ning kohus jätab vastava nõude
rahuldamata.
15.Kuna hageja teises, osa tagasisaamise nõudes, tugineb hageja samale osanike lepingu punktile
11.4, siis on selle nõude eeldused ja alused samad, mis leppetrahvi nõudes. Kuivõrd kohus
eelnevalt tuvastas, et kostja 2 poolt teenistussuhte oluline rikkumine tõendatud ei ole, siis
puudub alus ka kohustada kostjat 1 kohustada osa hagejale võõrandama.
16.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 31.01.2023 kohtumäärusega
kohaldatud hagi tagamise abinõu.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 71750 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
19.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise
suuruse.
19.1.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista esindajakulu summas 6075 eurot. Hageja nimetatud
tasu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
19.1.1.Kostjate esindaja tunnitasu määr on 180 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei
ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot, ei ületa sarnase
õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu
11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu
03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
19.1.2.Kostjate esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 33,75 tundi.
19.1.3.Kohus leiab, et kostjate esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud
menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Lisaks arvestab kohus
sellega, et antud vaidluses on toimunud kohtuistungid. Seega kuulub hageja poolt
kostjatele hüvitamisele esindajakulu summas 6075 eurot (33,75 tundi x 180€ =
6075€).
19.1.4.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate taotlus menetluskuludelt viivise
väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Väli
Kohtunik