3-22-935/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-935

Otsuse kuupäev

26.04.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.03.2022. a käskkirja

nr 1.9-2.8/80p tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks

ning

teenistusest

sunnitult

puudutud

aja

eest

tasu

väljamõistmiseks või alternatiivselt Politsei- ja Piirivalveameti

25.03.2022. a käskkirja nr 1.9-2.8/80p õigusvastaseks

tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-

Bakhoff

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne

Niido

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 27.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus osaliselt.

2. Tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti 25.03.2022. a käskkirja nr 1.9-2.8/80p

õigusvastasus.

3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja hüvitis tema kuue kuu keskmise

palga ulatuses.

4. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest määrama kindlaks kaebajale hüvitisena väljamaksmisele kuuluva summa

suurus ja maksma see kaebajale välja.

5. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

6. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks tema menetluskulude katteks välja

4723,59 eurot.

7. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

8. Asendada otsuse avaldamisel Xi, Wi, Q, C, Si ja Aa nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

3-22-935

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

27.05.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri teabebüroo operatiivkeskuse koerajuht X

(edaspidi ka kaebaja) oli 25.02.2022 korrakaitsepatrullis koos kolme operatiivkeskuse

kiirreageerijaga (W, Q ja C). 28.02.2022 koostasid Q ja W ettekanded (digitaalse toimiku lehed

(dtl) 138 ja 139), milles tõid välja, et 25.02.2022 patrullis viibides leidis kaebaja ja Wi vahel

aset arutelu seoses Ukrainas toimunuga (24.02.2022 alustas Venemaa Ukraina vastu

laiaulatuslikku sõda – kohtu märkus). Kaebaja andis 25.02.2022 toimunu kohta oma kirjalikud

selgitused 28.02.2022 (dtl 133–134) ning samal päeval vestles temaga PPA sisekontrollibüroo

Ida sisekontrollitalituse ametnik.

2. PPA Ida sisekontrollitalituse juht ning Ida Prefektuuri teabebüroo operatiivkeskuse juht

pidasid kaebajaga 09.03.2022 vestluse, mille kohta koostati 14.03.2022 arengu- ja

hindamisvestluse kokkuvõte (dtl 27–31, 125–128). Kokkuvõtte kohaselt oli arenguvestluse

läbiviimise eesmärk hinnata kaebaja vastavust politseiametnikele ühe teenistusnõudena

kehtestatud isikuomadustele ning selles on toodud kokkuvõtlikult järgmine.

2.1. Laekunud info kohaselt tekkis kaebaja ja Wi vahel 25.02.2022 suuline konflikt Venemaa

Föderatsiooni ja Ukraina teemal, kus kaebaja kritiseeris Ukraina võimuesindajate tegevusi ning

avaldas arvamust, et Venemaa Föderatsiooni operatsioon peaks kiiremini lõpule jõudma, et

saaks rahu taastada. W ägestus verbaalselt selle seisukoha peale ning kaebaja sõnas, et „kuna

meie seisukohad on erinevad, siis kas läheme nüüd kaklema, kui teisiti ei saa“. W oli sellega

nõus, astus patrullautost välja, kaebaja kaasa ei läinud ning olukord rahunes maha.

2.2. Kaebaja märkis 28.02.2022. a selgitustes, et ta oli 25.02.2022 patrullis öelnud, et temal ja

tema naisel elavad Ukrainas sugulased ning naise onu oli päev varem naisele öelnud, et Kiievis

toimub anarhia ja tal (naise onul, mitte kaebajal) juba vahet ei ole, kes võidab, kõige tähtsam,

et oleks rahu, muidu sõda võib veel kaua kesta. W erutus selle peale ning kaebaja ei tahtnud

rohkem seda teemat arutada. Tahtes näidata, et absurdne on hakata riidlema naise onu, mitte

kaebaja enda arvamuse üle, küsis kaebaja, „kas nüüd siis läheme välja kaklema sellepärast?“.

2.3. Ida prefektuuri teabebüroo operatiivkeskuse koertegrupp II juhtivkoerajuhi Si

iseloomustuse kohaselt on kaebaja tööl abivalmis, täidab korrektselt korraldusi, näitab ise üles

initsiatiivi, on julge suhtleja, julgeb otsuseid vastu võtta, otsib ise tööd, on hea ja staažikas

koerajuht. Iseloomult on äkiline, aga samas kiiresti rahunev. Kaebajal on varasemalt olnud

probleeme poliitiliste vaadetega ning juhtivkoerajuht olevat kuulnud Narva kordoni kolleegide

käest, et kunagi kandis kaebaja tööl T-särki Putini pildiga. Tundub, et kaebaja pooldab

naaberriigi ehk Venemaa Föderatsiooni presidendi režiimi. Kaebaja tunneb ja ülistab Venemaa

Föderatsiooni ajalugu. S on veel kolleegide käest kuulnud, et kaebajal on olnud varem

probleeme kolleegidega, kui hakatakse Putinit maha tegema. Tundub, et kaebaja läheb

Venemaa Föderatsiooni propagandaga kaasa ning ta läheb endast välja, kui arutatakse Venemaa

Föderatsiooni ja Ukraina vahelist seisu ja kui keegi pooldab Ukrainat.

3-22-935

2.4. Kaebaja selgitas 09.03.2022, et 25.02.2022 edastas ta üksnes enda abikaasa sugulaste

seisukohti ning tema isiklikult leiab, et käimasoleva sõja puhul on tegemist väga kehva

sündmuste jätkuga ning ta ei poolda sõda. Korduvatele küsimustele, mis on kaebaja isiklik

seisukoht Venemaa presidendi ja valitsuse käitumisest ja sissetungist Ukrainasse, vastas

kaebaja sisulise vastuse asemel küsimustega stiilis „sõda on sitt“, „mis te ise arvate sellest?“

jne. Vestluse lõpptulemusena sõnas kaebaja, et Venemaa on ikka agressor ja kaebaja on väga

mures oma sugulaste pärast, kes paiknevad Ukraina erinevates piirkondades. Ühtlasi selgitas

kaebaja, et tema hinnangul juhitakse maailma tähtsamaid sündmusi ja olulisemate riikide

valitsusi nn salavalitsejate ehk massoonide poolt.

2.5. Vestluse käigus täpsustati kaebaja kohta varasemalt laekunud tähelepanekuid seoses tema

võimaliku venemeelsusega – aastatel 2014–2015 kandis kaebaja teenistuses seljas Venemaa

Föderatsiooni presidendi pildiga T-särki ning kolleegide sõnul teenib kaebaja sugulane

Venemaa Föderatsiooni kaitseväe struktuuris ja tema kaudu on võimalik soetada Venemaa

Föderatsiooni kaitseväe jaoks toodud kuivtoidupakke. Kaebaja selgitas särgi kohta, et sai särgi

kingituseks ning ei mõelnud selle kandmisega miskit halba. Ometi võib sellise atribuutika

kandmisest ajal, mil Venemaa Föderatsioon tundis Ukraina territooriumile ja vallutas Krimmi,

lugeda välja selget poolehoidu ja toetust Venemaa Föderatsiooni otsustele, mis puudutasid

Ukraina suveräänsuse rikkumist ja Krimmi annekteerimist. Kuivtoidupakkide kohta selgitas

kaebaja vestlusel, et tõepoolest oli tal teenistuses kaasas Venemaa Föderatsiooni kaitseväe

struktuuride jaoks tehtud kuivtoidupakke ja konserve, kuid neid oli ta saanud oma sugulase

käest, kes oli neid ostnud Venemaal olles militaarse suunitlusega poest ning tegemist ei ole

piiratud käitlemisega toodetega.

2.6. Vastavalt siseministri 12.04.2013. a määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja

Piirivalveameti

struktuuriüksuse

juhi

ametikohal

teenistuses

oleva

ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 15) § 2 lg 1 p-dele

1 kuni 5, peab politseiametnik isikuomaduste poolest olema võimeline täitma politseile pandud

ülesandeid ning vastama samas sättes toodud üldnõuetele. Kaebaja sai arenguvestluse käigus

võimaluse enda seisukohtade selgitamiseks, kuid ei avaldanud üheselt enda seisukohti, vaid

kinnitas korduvalt üle, et erimeelsuste põhjuseks olid naise onu seisukohad, mitte tema omad.

Venemaa sissetung Ukrainasse ja sealne sõjaline tegevus ei võimalda riigiametnikul, kelle

ülesanne on siseturvalisuse tagamine Eestis, jääda erapooletuks või seisukohta mitte omada.

Selline vastuoluline käitumine tekitab nii kolleegides kui ka tööandjas ebakindlust ja

selgusetust olukorras, kus ametnik peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma

politseile pandud ülesandeid ning olema lojaalne Eesti Vabariigile. Kui ametnik käitub

vastuoluliselt ning tema väljaütlemised jätavad võimaluse kaheti aru saada ka peale korduvat

küsimist, siis puudub tööandjal veendumus, et tegemist on ausa ja lojaalse ametnikuga.

Näidates avalikult üles poolehoidu agressiivse riigi vastu (varasemalt kantud Vene

Föderatsiooni presidendi pildiga T-särk, ebaselge seisukoht Vene Föderatsiooni sõjalise

tegevuse kohta Ukrainas), kes paneb toime inimsusevastaseid kuritegusid, ei saa olla

samaaegselt lojaalne demokraatlikule riigikorrale.

2.7. Arenguvestluse kokkuvõtte tulemusena on leidnud kinnitust asjaolu, et kaebaja ei vasta

politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) alusel kehtestatud kutsesobivusnõuetele.

3. Kaebaja andis 15.03.2022 enda täiendavad selgitused (dtl 33).

4. PPA Ida prefektuuri prefekt otsustas 25.03.2022. a käskkirjaga nr 1.9-2.8/80p (dtl 23–

26):

3-22-935

1) vabastada kaebaja PPA Ida prefektuuri teabebüroo operatiivkeskuse koertegrupp II koerajuhi

ametikohalt politseiteenistusest politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel; teenistussuhte viimane päev oli 29.03.2022;

2) maksta kaebajale kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 8,44 kalendripäeva eest (põhipuhkus

tööperioodi 01.01.2022–31.03.2022 eest) ning

3) kohustada kaebajat andma tema kätte usaldatud vara ja asjaajamine üle Ida prefektuuri

teabebüroo operatiivkeskuse koertegrupp II juhtivkoerajuhile hiljemalt 29.03.2022.

Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. 25.02.2022 patrullis tekkinud konflikti teine pool W ja vestluse tunnistaja Q tajusid ja said

aru, et kaebaja esitles enda ja oma sugulaste arvamust, kes kritiseerisid Ukraina

võimuesindajate tegevusi, tuues välja, et Vene Föderatsiooni operatsioon peaks kiiremini lõpule

jõudma, et saaks rahu taastada. W toob välja erimeelsuse tekkimise põhjusena kaebaja poolt

esitletud sugulaste seisukoha, mille väljaütlemisest tekkinud diskussiooni käigus jäi arusaam,

et kaebaja peab sugulaste seisukohta Vene Föderatsiooni agressiooni kohta Ukrainas õigeks.

09.03.2022 toimunud arenguvestluse käigus paluti kaebajal korduvalt esitada 25.02.2022

juhtunu pinnalt tema isiklik seisukoht Venemaa presidendi ja valitsuse käitumisest ja

sissetungist Ukrainasse, kuid sisulist selgust selle kohta ta ei esitanud. Lisaks selgitas kaebaja,

et tema hinnangul maailma tähtsamaid sündmusi ja olulisemate riikide valitsust juhitakse nn

salavalitsejate ehk massoonide poolt, kes annavad korraldusi erinevate riikide presidentidele ja

valitsustele.

4.2. Kaebaja ei ole ka oma vastuses arenguvestluse kokkuvõttele toonud Venemaa sõjalise

tegevuse kohta Ukrainas välja ühtegi konkreetset enda seisukohta. Arenguvestluse tagasisides

antud vastuses viitab kaebaja tekkinud šokile arenguvestluse otsuse kohta, lapsepõlve

unistusele olla piirivalvur, sugulaste sõja õuduste kannatusele, rõhutades, et 25.02.2022

patrullis olles ta ei öelnud ühtegi sõna selle sõja ega Venemaa toetuseks, vaid edastas abikaasa

onu arvamust, kahetseb tekkinud olukorda ja arusaamatust kolleegide poolt. Lisaks kinnitab

kaebaja, et väga armastab oma tööd, mida on teinud kogu pühendumusega ja kinnitab, et on

alati olnud lojaalne Eesti Vabariigile ja andis ka vande ning palub mitte võtta kohustust teenida

Eesti Vabariiki.

4.3. Ühiskonnas vastandumist tekitavatel teemadel, nagu seda on hetkel Venemaa sõjaline

tegevus Ukrainas, tuleb ametnikul oma arvamuse avaldamisega mõelda võimalikule mõjule

tööandja mainele. Ukraina sõjast tingitud põgenikekriisi olukorras on eriti oluline, et asutus

saab olla kindel politseiametnike usaldusväärsuses ja saab keskenduda oma ülesannetele kriisi

lahendamisel. Arvamuse avaldamine poliitiliselt tundlikel teemadel ja Venemaa sõjalist

tegevust Ukrainas õigustavate huvirühmade seisukohtade esitlemine stiilis ja tonaalsusega,

millest ei ole võimalik aru saada isiku enda seisukohti, toob kaasa negatiivse mõju PPA mainele

ja seab kahtluse alla avaliku teenistuse usaldusväärsuse. Ida prefektuuri teabebüroo

operatiivkeskuse koertegrupp II koerajuhi ametikoht, millel kaebaja töötab, eeldab jäägitut

ausust ja lojaalsust Eesti Vabariigile, et täita oma ametikoha eesmärki – osaleda

teenistuskoeraga avaliku korra kaitsel, eelkõige patrull- ja vaatlustegevuses. Ajal, kui PPA on

võtnud kasutusele massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani ning asunud juhtima

põgenike vastuvõtmisega seotud tegevusi kogu riigis, peab olema iga ametnik valmis töötama

stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd, sh näitama

valmisolekut Venemaa sõjalise ründe tõttu Ukrainast põgenenud inimeste vastuvõtmise

korraldamisel. Konfliktid, mis võivad tekkida nii kaebaja ebaselgete seisukohtade

väljendamisega kui ka varasema toetusega Vene Föderatsiooni ajaloole ja sümboolikale,

välistavad pingeolukorras kolleegide valmisoleku ja kindluse teha toimivat meeskonnatööd

3-22-935

ning seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Agressorriigi tegevuste kaitsmine ja asjaolu, et

ka pärast teenistujaga läbiviidud vestlust ei selgita ta oma seisukohti üheselt ja arusaadavalt, ei

vasta PPA põhjendatud

huvidele, PPA väärtushinnangutele ega politseiametniku

väärtushoiakutele. Rahvusvahelist õigust rikkuva ja sõjakuritegusid toime paneva riigi ja selle

esindajate ebaseadusliku ja kuritegeliku tegevuse kas vaikimisi või avalikult aktsepteerimine,

heakskiitmine või toetamine ilmestab seda, et politseiametnikul puudub võime mõista enda rolli

ühiskonnas ja enda väljaütlemiste mõju, lisaks teha vahet õigel ja valel, heal ja kurjal.

Vaenuliku riigi tegevust ka kaudselt toetades, seda väljendades ja välja öeldes rikub

politseiametnik enda poolt antud ametivannet.

4.4. Kaebaja ei mõista politseiametnikuna kaasnevat vastutust, pole võimeline ette nägema oma

seisukohtade väljaütlemise tagajärgi, tal puudub päevakajaliste sündmuste analüüsi- ja

sünteesivõime ning ta ei oska eristada olulist ebaolulisest. Kui ametnik käitub vastuoluliselt

ning tema väljaütlemised jätavad võimaluse ka pärast korduvat küsimist tema seisukohtadest

kaheti aru saada, siis puudub tööandjal veendumus ja kindlus, et tegemist on ausa ja lojaalse

ametnikuga, kes suudab pingeolukorras tulemuslikult teha meeskonnatööd ja täita efektiivselt

talle antud ülesandeid.

5. X esitas 25.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 25.03.2022. a käskkirja nr 1.9-

2.8/80p peale, mille kohus võttis 12.08.2022. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada

PPA 25.03.2022. a käskkiri nr 1.9-2.8/80p, ennistada kaebaja teenistusse ning mõista PPA-lt

välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest või alternatiivselt tunnistada

PPA 25.03.2022. a käskkiri nr 1.9-2.8/80p õigusvastaseks ja mõista kaebaja kasuks PPA-lt

välja hüvitis. Seejuures palus kaebaja algatada ATS § 105 lg 4 osas normikontroll ja kontrollida

sätte põhiseaduspärasust ning alternatiivse hüvitamisnõude rahuldamisel suurendada

ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitist kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 12 kuu keskmise

töötasuni, s.o 22 654,20 euroni.

6. PPA esitas kaebusele 12.09.2022 kirjaliku vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus rahuldas kahel korral, s.o 09.06.2023. a määrusega ja 15.02.2024. a

määrusega kaebaja taotlused kohtumenetluse kiirendamiseks.

8. Asjas toimus 27.03.2024 kohtuistung, kus muu hulgas kuulati tunnistajatena üle W, Q ja

C. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja palub kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldada.

9.1. Kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kuna kaebaja pole PPA kirjeldatud viisil

käitunud ega Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina territooriumil kuidagi õigustanud.

25.02.2022 aset leidnud olukord oli ilmselge arusaamatus, mille käigus omistati kaebajale

seisukohti ja vaateid, mis kuuluvad tema naise Ukrainas elavatele sugulastele (keda kaebaja

isiklikult ei tunne) ja mida kaebaja diskussiooni käigus teistele patrullsõidukis viibinud

kaaslastele üksnes vahendas, kuna viimased rääkisid sel teemal, kui kaebaja istus autosse. Kogu

vestluse jooksul (ega enne või pärast vestluse toimumist) ei öelnud kaebaja kordagi, et toetab

Vladimir Putini režiimi või Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina territooriumil.

Seejuures ei tulene seda üheselt ja selgelt ka arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes

kajastatud teenistujate kirjeldustest. Kaebaja vahendas tõepoolest vestluse käigus ka oma naise

sugulase rahulolematust Ukraina võimu ja riigis valitseva korruptsiooniga, ent riigis leviva

korruptsiooni näol on tegemist üldiselt teadaoleva asjaoluga, millega nõustumine ei tähenda, et

nõustuja peaks seetõttu automaatselt pidama õigeks teise riigi sõjalist sekkumist Ukraina

3-22-935

riigivõimu suveräänsusesse. Tegemist oli kõigi esmaste emotsioonidega, kuivõrd 25.02.2022. a

vestlus toimus päev pärast sõja puhkemist, mil kõik olid olukorrast äärmiselt häiritud.

9.2. Käskkirjas ning arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes on esitatud kaebaja kohta valesid

faktiväiteid ning tõlgendatud kontekstiväliselt asjaolusid, mis kaebaja vaadetega Vladimir

Putini režiimi ning Ukrainas toimuva sõjategevusega kuidagi seotud pole. Ebaõiged järeldused

on tehtud sellest, et aastaid tagasi kandis kaebaja seljas talle kingitud ja naljaga tehtud T-särki,

millel oli pisike pilt Putinist ja esiplaanil suur pilt koerakutsikast ning mille kaebaja pärast

toonast arusaamatust ära viskas. Kui see 2014. aastal aset leidnud asjaolu oleks ka tegelikult

olnud probleemiks, oleks saanud ja tulnud sellega tegeleda siis. Pärast seda on aga kaebaja

saanud tagasisidet, et on oma tööd teinud hästi. Samuti on tehtud ebaõigeid järeldusi sellest, et

kaebajal on olnud teenistuses kaasas Venemaa Föderatsiooni kaitseväe struktuuride jaoks

tehtud kuivtoidupakke ja konserve. Kuivtoidupakid olid kaebajale kingitud ning ostetud

Venemaalt militaarse suunitlusega poest ega ole kuidagi seotud Venemaa Föderatsiooni

kaitseväega. Grupijuhti survestati kirjutama kaebaja kohta iseloomustust kuulujuttude põhjal

ning kirja pandud seisukohad ei ühti tema tegeliku arvamusega kaebajast.

9.3. PPA on alusetult leidnud, et kaebaja pole võimeline täitma politseile pandud ülesandeid

ning ta ei ole lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas. Kaebajat on alati peetud

äärmiselt heaks spetsialistiks ning lojaalseks Eesti Vabariigile, mida tõestavad arvukad

tunnustused ja kaebaja kohta koostatud iseloomustused. Sisuliselt põhineb PPA süüdistus, et

kaebaja ei ole Eesti Vabariigile lojaalne, ainult teiste teenistujate suulistel väidetel 25.02.2022

toimunud vestluse kohta ning 5–8 aasta tagustel kuulujuttudel. Arenguvestlusel teostati

kaebajale väsitav ülekuulamine, küsides ühte küsimust mitmeid kordi mitmel erineval viisil.

Samuti ei ole arenguvestlus läbi viidud vastavalt selleks ette nähtud korrale.

9.4. Kaebaja vabastati teenistusest puhtalt seetõttu, et ta on vene rahvusest isik ja tal on sidemed

mõne Venemaal elava sugulasega ning PPA hinnangul on kaebaja seetõttu potentsiaalne

julgeolekuoht hüpoteetilises olukorras, kus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel

peaks tekkima sõjaline konflikt. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et PPA on asutusesiseselt

läbi viimas nn suurpuhastust, vabanemaks kõigist teenistujatest, kel on mingidki seosed

Venemaaga, olenemata sellest, kas need seosed saavad ka tegelikkuses Eesti Vabariigi

julgeolekule ohtu kujutada või mitte.

9.5. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. PPA ei ole hinnanud patrullsõiduki

pardakaamera salvestust, millega oleks üheselt saanud välja selgitada, mida kaebaja ning teised

25.02.2022 patrullsõidukis viibinud teenistujad täpselt teineteisele avaldasid. PPA on lähtunud

pelgalt teiste teenistujate kirjeldusest olukorrale, võtmata arvesse, et kaebaja selgitused ei ühti

teiste teenistujate omadega.

9.6. Käskkirjast ega arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttest ei nähtu PPA poolt

kaalutlusõiguse teostamist ega seda, kas ja milliste kohaldatavate meetmete vahel on PPA

valinud. Norm, mis näeb ette teenistuja kutsesobivusnõuetele vastavuse hindamise, on

diskretsiooninorm. PPA on jätnud olulise asjaoluna arvesse võtmata kaebaja selgitused ning

sõda ja Venemaa Föderatsiooni tegevust taunivad avaldused. Kaalutlusotsuse põhjenduseks on

toodud fiktiivseid põhjuseid, mida isegi grupijuht on nimetanud kuulujuttudeks.

9.7. ATS § 105 lg 4 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see võimaldab teenistusse

ennistamist üksnes rasedal, isikul, kellel on õigus rasedus- või sünnituspuhkusele, või isikul,

kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ega luba nõuda teenistusse ennistamist teatud

erakorralistel asjaoludel (mis praegusel juhul esinevad). Säte kitsendab põhjendamatult

põhiseaduslikku kutsevabadust, kuna puudub igasugune mõistlik selgitus sellele, miks seatakse

teenistusse ennistamisel eelisseisundisse sättes loetletud isikud ega anta teenistusse ennistamise

3-22-935

võimalust sättes loetlemata isikutele. Sarnaselt Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 5-21-1 käsitletud asjaoludega, on ka kaebaja tegevteenistusest vabastamisega riivatud

talle Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 1 tulenevat õigust tegevusala, elukutse ja

töökoha valikuvabadusele. Olukorra näol, kus Ukrainas toimuv sõda on tekitanud PPA-s

kõrgendatud paanika Eesti julgeoleku osas ning lojaalne vene rahvusest piirivalvur

vabastatakse ametist valedele toetudes, on kindlasti tegemist erandliku olukorraga, kus tuleks

ennistamist lubada. Ühtlasi tuleks kaebajale vastustajalt välja mõista igakuine saamata jäänud

tulu 1887,85 eurot alates 30.03.2022, mil kaebaja teenistusest vabanes, kuni praeguses asjas

lõpplahendi jõustumiseni.

9.8. Alternatiivselt ATS § 105 lg-s 1 sätestatud nõuete rahuldamisel tuleks kaebajale hüvitise

määramisel arvesse võtta nii seda, et kaebajal puudus tema teenistusest vabastamisel igasugune

süü, sh ta ei olnud käitunud hooletult, kui ka kaebaja eriala spetsiifilisust ja sellest tulenevat

uue töö- või teenistuskoha leidmise keerukust. Samuti tuleks võtta arvesse, et kaebaja on PPA

teenistuses olnud üle 22 aasta ja 8 kuu ning läbinud selle aja jooksul hulgaliselt kitsa

spetsiifikaga täiendkoolitusi, millega näitas selgelt oma pühendumust ja lahutamatut osavõttu.

Teenistusest õigusvastase vabastamisega võeti kaebajalt ära võimalus teha meelepärast tööd,

raisati kaebaja tehtud ajalised investeeringud spetsiifiliste oskuste täiendamiseks ning tekitati

seeläbi tugevat stressi ja kõigutati kindlust tuleviku, sh sissetulekute stabiilsuse osas. Kaebajale

ja tema perele on tekitanud suurt hingelist valu ja mittevaralist kahju asjaolu, et kaebaja oli

endise koerajuhina sunnitud teenistusest vabastamisel loovutama PPA-le oma teenistuskoera,

kes ei olnud kaebaja jaoks mitte lihtsalt töövahend, vaid perekonnaliige ja sõber. Muu hulgas

võeti kaebajalt võimalus saada ennetähtaegset piirivalve eelpensioni igakuiselt 300 eurot,

millele kaebajal oleks olnud õigus kahe aasta pärast. Ebaõigluse tõttu on saanud oluliselt

kannatada ka kaebaja tervis ja ta on olnud sunnitud pöörduma abi saamiseks arsti poole. Kuigi

kaebaja on mitmendat põlve Eesti kodanik, on teda diskrimineeritud tema rahvuse tõttu ning

PPA käitumine on talle äärmiselt solvav. Kaebajale tuleks maksta vähemalt 24 kuupalga

suurune hüvitis.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

10.1. Kaebaja sattus teenistuse ajal 25.02.2022 kolleegiga sõnavahetusse, kus väljendas

Venemaa Ukraina ründamise kohta arvamust sellisel moel, et tekitas temaga koos teenistuses

onud kaaslastes tunde, et kaebaja toetab Venemaa riigi tegevust Ukrainas. Tegemist ei olnud

pelgalt ühe kolleegi teisitimõistmise ega ka teise valearusaamaga ebapiisava vene keele oskuse

tõttu. Tegemist oli kaebaja resoluutses vormis väljaütlemistega, mis tekitas kolleegides hirmu

ja tegi ettevaatlikuks sel määral, et peeti vajalikuks konfliktist informeerida prefektuuri

juhtkonda. Hiljem, kui toimunud juhtumist teavitati kaebaja vahetut juhti, otsustati ametnikuga

viia läbi arenguvestlus toimunu asjaolude väljaselgitamiseks. Arenguvestlusel ei andnud

kaebaja üheselt selgesõnalisi vastuseid. Esmapilgul võib tunduda, et arengu- ja

hindamisvestluse kokkuvõttes viidatud n-ö T-särgi juhtum on otsitud ning ei ole seotud

25.02.2022 toimunud konfliktiga, kuid tegelikkuses ei ole tegemist kellegi kuulujutu ega

väljamõeldisega, kuna kaebaja ise kinnitab sellise särgi olemasolu. See juhtum võis olla küll

väheoluline aastaid tagasi, kuid käesoleva aja sündmuste valguses annab see tuge kahtlustele

kaebaja hoiakute suhtes.

10.2. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et kaebaja on tubli pereinimene, töökaaslane ja sõber,

kuid see ei oma antud juhul tähtsust ning oluline on see, et ka kaaslased tunnistavad, et ta võib

olla äkiline, samuti see, et ta on ka varasemalt jätnud mõnele kolleegidest tunde, et ta võib

pooldada Venemaa presidendi režiimi. Ei ole põhjendatud süüdistada kedagi valeväidete

esitamises, kui ta kirjeldab oma tundeid. Samuti ei saa olla kaebaja kohta esitatud valeväide

3-22-935

see, et tal on sugulased Ukrainas ja Venemaal. Küsimus sellest, kas kaebaja väljendas toetust

Putini režiimile või Venemaa Föderatsiooni sõjalisele tegevusele Ukraina territooriumil, on

tunnetuslik, mistõttu on tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega, mille kohta ei ole võimalik

koguda tõendeid. Tõendiks saab olla ka paralleelide toomine, olukorra analüüsimine ja

järelduste tegemine. Kui ühelegi otsesele küsimusele ei vastata, saab sellest üheselt välja

lugeda, et kaebaja varjab oma seisukohta. Vastasel juhul ei oleks tal mingit põhjust vastusest

kõrvale põigelda.

10.3. Kaebaja ei mõista politseiametniku tööga kaasnevat vastutust, pole võimeline ette

nägema oma seisukohtade välja ütlemise tagajärgi, tal puudub päevakajaliste sündmuste

analüüsi- ja sünteesivõime ning ta ei oska eristada olulist ebaolulist. Eeltoodut kinnitab kaebaja

arvamus, et ta vabastati üksnes tema vene rahvuse tõttu. Asjaolu, et PPA-s töötab hulgaliselt

vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, ei ole sundinud PPA-d kedagi teenistusest

vabastama. Ekslik on kaebaja arvamus, nagu võiks tema rahvus või maailmavaade takistada

töötamist Ukraina sõjapõgenikega. Küll aga kinnitavad kaebaja vastustest kõrvalepõiked ja

ebaselged väljaütlemised kahtlust tema käitumise suhtes näiteks konfliktis Eesti politsei ja vene

rahvusest mässumeelse isiku vahel.

10.4. Käskkirja andmisel ei ole rikutud menetlusreegleid. Kõiki tõendeid on uuritud

põhjalikult ja igakülgselt ning üle on kuulatud kaebaja ja ka teised asjasse puutuvad isikud.

Seejuures on PPA kaalunud ühe ametniku ebaselgeid ja mitmeti mõistetavaid väiteid

vastukaaluks mitme teise isiku seletustega. Tegemist ei ole pelgalt sõna sõna vastu olukorraga.

Haldusakt on ammendavalt põhjendatud ning selles on detailselt välja toodud kaalutluskäik.

10.5. Kaebajal puudub õiguslik alus nõuda enda teenistusse ennistamist. Samuti oleks

24 kuupalga suurune hüvitis oleks teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve

arvestades ebaproportsionaalne ning vastuolus seadusega.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus hindab esmalt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasust (I), lahendab seejärel

kohtule esitatud nõuded (II, III) ning viimasena jaotab menetluskulud (IV).

I

12. Vaidlustatud PPA Ida prefektuuri prefekti 25.03.2022. a käskkirjaga (dtl 23–26) vabastati

kaebaja alates 29.03.2022 PPA Ida prefektuuri teabebüroo operatiivkeskuse koertegrupp II

koerajuhi ametikohalt. Käskkirjas on selle õiguslike alustena toodud PPVS § 62, § 361, § 38,

§ 39, ATS § 56, § 95, § 104, töölepingu seaduse § 71, siseministri 17.07.2014. a määruse nr 33

„Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ (PPA põhimäärus) § 13 lg 1 p 1 ning siseministri

määrus nr 15. Kaebaja teenistusest vabastamise põhjusena on kokkuvõtlikult toodud asjaolu, et

kaebaja ei vasta politseiametniku kutsesobivusnõuetele, ning sellega seonduvalt on käskkirjas

viidatud ka PPVS §-le 38 ja § 39 lg-le 1.

13. Vastavalt PPVS § 1 lg-le 6 laieneb politseiteenistusele ATS PPVS-st tulenevate erisustega.

ATS § 4 kohaselt kohaldatakse ATS-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse

(HMS) sätteid, arvestades ATS erisusi. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt peab olema

kirjalikult põhjendatud, seejuures esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1).

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

(HMS § 56 lg 2). Samuti tuleneb HMS §-st 40 haldusorganile kohustus anda enne haldusakti

3-22-935

andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited.

14. ATS § 86 järgi võib ametniku teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik.

PPVS § 62 lg 1 sätestas 25.03.2022, et politseiametniku nimetab ametikohale ja vabastab

ametikohalt PPA peadirektor või PPA põhimääruses sätestatud isik. Vastavalt sel ajal kehtinud

PPA põhimääruse § 13 lg 1 p-le 1 oli peadirektori asetäitjal ja prefektil nendele alluva

struktuuriüksuse ametnike teenistuse korraldamiseks muu hulgas ATS-s ning PPVS-s

sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused. Eeltooduga on kooskõlas

vaidlustatud käskkirja andmine PPA Ida prefektuuri prefekti poolt.

15. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad

asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15.

Vastavalt ATS § 15 p-le 5 ei või võtta teenistusse isikut muu seaduses sätestatud (s.o sama

paragrahvi p-des 1–4 nimetamata) teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.

PPVS (ajavahemikul 29.01.2022 kuni 31.03.2022 kehtinud redaktsiooni) § 38 sätestas, et

politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega

täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud

õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.

Vastavalt

PPVS

§

lg-le

peab

politseiametnik

vastama

politseiametniku

kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Need nõuded on sätestatud

siseministri 12.04.2013. a määruses nr 15.

Määruse nr 15 § 2 lg 1 kohaselt peab politseiametnik isikuomaduste poolest olema võimeline

täitma politseile pandud ülesandeid ning vastama järgmistele üldnõuetele: 1) lojaalne Eesti

Vabariigile, aus ja seaduskuulekas; 2) võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult

pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd; 3) kohusetundlik, otsustus- ja

vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires,

võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama nende eest; 4) analüüsi- ja

sünteesivõimeline, oskama eristada olulist ebaolulisest ning suutma lahendada probleeme;

5) hea suhtlusoskusega. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 hinnatakse politseiametniku

vastavust isikuomadustele arenguvestluse käigus.

16. Kokkuvõtlikult mõistab kohus PPA seisukohta vaidlustatud käskkirjas selliselt, et kaebaja

puhul, kelle politseiteenistuse staaž oli teenistusest vabastamise ajal üle 22 aasta, ilmnes

2022. aastal asjaolu, mis välistaks tema teenistusse võtmise. Täpsemalt on PPA leidnud, et

kaebaja puhul puudus veendumus ja kindlus, et tegemist on ausa ja lojaalse ametnikuga, kes

suudab pingeolukorras tulemuslikult teha meeskonnatööd ja täita efektiivselt talle antud

ülesandeid. Kohtule arusaadavalt on PPA seega leidnud, et kaebajat ei saanud enam pidada

ausaks ja lojaalseks Eesti Vabariigile ning ta ei olnud enam võimeline töötama tulemuslikult

pingeolukorras ja tegema meeskonnatööd (ATS § 95 lg 1, § 15 p 5, määruse nr 15 § 2 lg 1 p-d

1 ja 2). Lisaks on PPA leidnud, et kaebaja poolt poliitilistel tundlikel teemadel arvamuse

avaldamine ja Venemaa tegevust toetavate huvirühmade seisukohtade esitlemine stiilis, millest

ei olnud võimalik aru saada kaebaja enda seisukohti, toob kaasa negatiivse mõju PPA mainele

ja seab kahtluse alla avaliku teenistuse usaldusväärsuse.

17. ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel teenistusest vabastamise otsustamisel tuleb haldusorganil

hinnata, kas esinevad nendes sätetes ja muudes asjakohastes õigusaktides (antud juhul

PPVS § 39 lg 1 ja määrus nr 15) viidatud alused ametniku teenistusest vabastamiseks. Kui

3-22-935

asutakse seisukohale, et sellised alused esinevad, puudub haldusorganil ATS § 95 lg-st 1

tulenevalt õigus ja vajadus isiku teenistusest vabastamise üle kaaluda, vaid ametnik tuleb

teenistusest vabastada (vrd ATS § 90 lg 1, § 91 lg 1, § 92 lg 1,§ 93 lg 1, § 94 lg 1, mis jätavad

haldusorganile kaalutlusõiguse). Seega, kuivõrd haldusorganil tuleb teha ATS § 95 lg 1

kohaldamise eeldused kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata

õigusmõiste sisustamisel ning faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel,

on tegemist hindamisotsusega (vt Riigikohtu 11.12.2020. a otsus asjas nr 3-20-1198, p 12).

Seejuures tuleb haldusorganil faktidel rajanevaid hinnangulisi otsustusi põhjendada ning kohus

saab kontrollida selliste hinnangute põhjendatust, sh seda, kas arvestatud on asjakohaseid,

täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid (samas p-d 15 ja 17). Hindamisotsuste

puhul on kohtul üldjuhul lubatud teha intensiivsemat kontrolli kui kaalutlusotsuste puhul (vrd

HKMS § 158 lg 3), sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, sisustades seejuures

õigusmõisteid ja hinnates faktilisi olukordi (samas p 14).

18. Esmalt nõustub kohus kaebaja poolt kohtuistungil väljendatuga, et kaebaja väidetav

isikuomaduste hindamine ei ole toimunud vastavalt määruse nr 15 § 2 lg-s 3 ette nähtud korrale

ehk arenguvestluse käigus. Ka PPA esindaja on kohtuistungil tunnistanud, et sisuliselt oli

09.03.2022 aset leidnud vestluse näol tegemist asjaolude protokollimisega, mitte

arenguvestlusega (istungi helisalvestis alates 03:11:49). ATS-s on reguleeritud arengu- ja

hindamisvestluse korraldamise põhimõtted § 30 lg-s 1 ning ATS-s ja määruses nr 15 toodud

vestluse nimetuse mõningasest erinevusest hoolimata tuleb nende eesmärke pidada samadeks

ja seetõttu ATS § 30 lg-t 1 määruse nr 15 valguses ka kohaldatavaks. ATS § 30 lg 1 kohaselt

peab vahetu juht temale alluva ametnikuga vähemalt kord aastas vestluse, mille käigus

hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi

järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta (edaspidi

arengu- ja hindamisvestlus). Ametniku töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi tööalaste

eesmärkide läbirääkimine võib toimuda ka eraldi arutelu vormis. Arengu- ja hindamisvestluse

tulemused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (ATS § 30 lg 3). PPA

esindaja kinnitas kohtuistungil, et PPA ametnikega arengu- ja hindamisvestluse pidamiseks ei

ole ATS § 30 lg 4 kohast kehtivat korda.

18.1. Kuigi kaebaja sõnul ei anna temaga 09.03.2022 peetud vestluse kokkuvõte õigesti edasi

seda, kuidas vestlus kaebaja ning PPA Ida sisekontrollitalituse juhi ja Ida prefektuuri

teabebüroo operatiivkeskuse juhi vahel tegelikkuses aset leidis, ei nähtu ei vestluse

kokkuvõttest ega kummagi menetlusosalise selgitustest, et vestlusel oleks hinnatud kaebaja

töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitud läbi järgmise perioodi

eesmärgid, nagu näeb ette ATS § 30 lg 1. Samuti ei sarnane kõnealune kokkuvõte varem

kaebajaga peetud arenguvestluse kohta koostatud kokkuvõttega (08.12.2019. a arenguvestluse

kokkuvõte dtl 152–153). Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei olnud arengu- ja

hindamisvestlusega ATS § 30 lg 1 tähenduses.

18.2. Siiski tuleb vastavat puudujääki kaebaja isikuomaduste hindamisel praegusel juhul

pidada menetluslikuks rikkumiseks ning kui 09.03.2022. a vestlusel on siiski kaebaja

isikuomadusi nõuetekohaselt hinnatud ja seaduse nõuetele vastava arenguvestluse läbi viimata

jätmine ei mõjutanud asja otsustamist, ei too see ka kaasa menetluse lõpptulemusena antud

haldusakti tühistamist (vt HMS § 58, riigivastutuse seaduse § lg 3 p 1).

19. Kohus leiab, et ka PPA poolt käskkirjas viidatud asjaolude pinnalt antud sisulist hinnangut

kaebaja isikuomadustele ei saa pidada põhjendatuks ning veenvaks. Kohtu hinnangul ei ole

PPA kaebaja isikuomadustele hinnangu andmisel nõuetekohaselt arvestanud selliseks

hindamiseks esmase põhjusena alust andnud 25.02.2022. a juhtumi kõiki asjaolusid ega kaebaja

3-22-935

antud selgitusi talle ette heidetud käitumise kohta. Küll aga on PPA pannud liialt suurt rõhku

teiste isikute poolt öeldule, hindamata seejuures nende ütluste tagamaid, ning teinud selle

tulemusel

mitteveenvate

põhjendustega

järelduse

kaebaja

mittevastavusest

kutsesobivusnõuetele ja tema mittelojaalsusest Eesti Vabariigile.

20. Käskkirjas on selle andmise faktilise alusena viidatud 25.02.2022 korrakaitsepatrullis

kaebaja ja teise politseiametniku vahel aset leidnud vestlusele ja selle käigus kaebaja poolt

avaldatule; 09.03.2022 kaebajaga toimunud arenguvestlusele, seal kaebaja poolt Venemaa

presidendi ja valitsuse käitumisele ja Ukrainasse sissetungile enda selge seisukoha esitamata

jätmisele, samuti arenguvestlusel käsitletud kaebaja varasemale toetusele Venemaa

Föderatsiooni ajaloole ja sümboolikale (kokkuvõte dtl 27–31); ning kaebaja 15.03.2022 antud

tagasisidele arenguvestlusele (dtl 33), milles kaebaja ei ole väidetavalt samuti toonud Venemaa

sõjalise tegevuse kohta Ukraina vastu välja ühtegi konkreetset enda seisukohta.

20.1. Korrakaitsepatrullis 25.02.2022 juhtunu kohta on kohtule tõenditena esitatud Wi

28.02.2022. a ettekanne (dtl 139), Q 28.02.2022. a ettekanne (dtl 138) ja kaebaja 28.02.2022. a

selgituskiri (dtl 133–134).

20.1.1. Wi ettekandes sisaldub 25.02.2022 juhtunu kohta järgnev: „X väitis, et temal ja tema

abikaasal on sugulased, kes elavad Ukrainas. X sõnade kohaselt tema ja tema abikaasa sugulaste

seisukoht on see, et nemad toetavad Venemaa tegevust Ukrainas ning „Mida kiiremini

Venemaa Ukrainat võidab selles konfliktis, seda paremin oleks“. X väitis, et tema sugulased on

väga väsinud sellest korruptsioonist, mis toimub Ukrainas ja ei ole rahul praeguse võimuga

Ukrainas. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei tegele nende arust õigete asjadega. Minu

vastulauseks oli, et see ei ole normaalne, kui tänapäeval Venemaa näitab sellist agresiooni

Ukraina vastu ja väitsin, et kas Venemaa ise ei ole korrumpeerunud riik? Mille peale X tõstis

häält ja pakkus mulle minna sõidukist välja ja nii öelda kakelda. Mille peale mina vastasin, et

kui ta tahad väljas arutada, siis me võime seda teha. Sellel hetkel mul tekkis ebameeldiv tunne,

kuna tundus, et X toetab Venemaa riigi tegevust Ukrainas“.

20.1.2. Qe on enda 28.02.2022. a ettekandes märkinud muu hulgas järgmist: „Arutelu toimus

Wi ja Xi vahel vene keeles. Olin selle arutelu tunnistajaks. Mõlemad osapooled olid erimeelt.

Niipalju kui ma vene keelest aru sain, siis Wi seisukohalt Venemaa käitumine tungida jõuga

Ukraina territooriumile on ebanormaalne. X, tuginedes oma ja oma abikaasa sugulaste

arvamusele, kes on pärit X sõnul Ukrainast, on parem kui kiiremini Venemaa saavutaks võimu

ning X sugulased pääseksid Ukraina korruptsiooni alt. Xi sugulaste väitel Ukrainas toimub

korruptsioon ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei tegelevat sellega, et seda vähem

oleks. Mingil momendil tekkis arusaamatus miks X oma sugulaste seisukohta nii tugevalt

kaitseb. Qi küsimuse peale, miks ta pooldab Venemaa tegevust Ukrainas, X pakkus minna

sõidukist välja ja seal arutada seda“.

20.1.3. Kaebaja märkis enda 28.02.2022. a selgituskirjas 25.02.2022. a sündmuse kohta muu

hulgas järgmist: „Arutasime teemat Ukrainast toimuvast. W ütles, et temal või tema naisel

elavad seal sugulased, mina ütlesin, et minu ja minu naisel samuti elavad seal sugulased.

Ütlesin, et mu naine just eile suhtles oma onuga Kievist, naise onu ütles, et Kievis praegu

toimub anarha, hirmus väljas käia, kõikidel on relvad ning ütles oma positsiooni (naise onu,

mitte mina) et tal juba vahet ei ole kes võidab, kõige tähtsam et oleks rahu, muidu sõda võib

veel kaua veel kesta! W kohe erutas tõstis oma häält ning ütles, et tema sugulastel on teine

arvamus, muutus väga närviliseks! Ma ei tahtnud rohkem seda teemat arutada, ning küsisin

„Kas nüüd siis lähme välja kaklema sellepärast? Sellega mina tahtsin näidata, et see on absurdne

kui me oma vahel hakkame riidlema sest see mida ma ütlesin oli naise onu mõtted ja arvamus,

mitte minu oma. /…/ Tahan veel kord rõhutada, seda mis ma ütlesin, et kas me peame nüüd

3-22-935

välja minema ning kaklema? Oli mitte otse sõnades, vaid see et ei ole mõtted selle pärast üldse

oma vahel tülitseda!!!“.

20.2. 28.02.2022 ja 09.03.2022 kaebajaga peetud vestluste kohta on kohtule tõendina esitatud

üksnes 09.03.2022. a vestluse kohta 14.03.2022 koostatud arengu- ja hindamisvestluse

kokkuvõte (dtl 27–31, 125–128). 09.03.2022. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes on

tehtud ülevaade 25.02.2022 patrullis juhtunust, Q ja Wi 28.02.2022. a ettekannetest, kaebaja

28.02.2022. a selgitustest ning Ida prefektuuri teabebüroo operatiivkeskuse koertegrupp II

juhtivkoerajuhi Si antud iseloomustusest kaebaja kohta. Veel on kokkuvõttes kajastatud kaebaja

poolt 09.03.2022 antud täiendavaid selgitusi seoses 25.02.2022. a juhtumiga ning seda, et

vestlusel täpsustati kaebajaga temaga seotult varem tehtud tähelepanekuid seoses kaebaja

võimaliku venemeelsusega (kaebaja oli kandnud teenistuses Venemaa Föderatsiooni presidendi

pildiga T-särki ning kasutanud teenistuses Venemaa Föderatsiooni kaitseväe kuivtoidupakke).

20.2.1. Kaebaja poolt 09.03.2022 vestlusel antud selgitusi 25.02.2022. a intsidendi kohta on

kokkuvõttes kajastatud muu hulgas järgmiselt: „/…/ tema üksnes edastas enda abikaasa

sugulaste seisukohti ning tema isiklikult leiab, et käimasoleva sõja puhul on tegemist väga

kehva sündmuste jätkuga ning ta ei poolda sõda. Korduvate küsimuste peale arenguvestluse

käigus, mis on tema isiklik seisukoht Venemaa presidendi ja valitsuse käitumisest ja

sissetungist Ukrainasse, vastas X sisulise vastuse asemel küsimustega stiilis „sõda on sitt“, „mis

te ise arvate sellest?“ jne. Vestluse lõpptulemusena sõnas X, et Venemaa on ikka agressor /…/“.

20.2.2. Venemaa Föderatsiooni presidendi pildiga T-särgi kandmise kohta 2014. või

2015. aastal olevat kaebaja 09.03.2022. a vestlusel selgitanud, et tõepoolest kandis ta aastaid

tagasi Putini pildiga särki teenistuses, tema sai selle särgi kingituseks ning seda kandes ei

mõelnud ta sellega miskit halba.

20.2.3. Venemaa Föderatsiooni kaitseväe kuivtoidupakkide kohta selgitas kokkuvõtte kohaselt

kaebaja 09.03.2022, et tõepoolest oli tal teenistuses kaasas Venemaa Föderatsiooni kaitseväe

struktuuride jaoks tehtud kuivtoidupakke ja konserve, kuid neid oli ta saanud oma sugulaste

käest, kes on seda ostnud Venemaal olles militaarse suunitlusega poest ning tegemist ei ole

piiratud käitlemisega toodetega.

20.2.4. Arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes kajastatud Si iseloomustuses sisalduvad

tõepoolest muu hulgas järgmised väited: „Tundub, et pooldab naaberriigi e VF-i presidendi

režiimi. Tunneb ja ülistab VF-i ajalugu. Olen kuulnud kolleegide käest, et on olnud varem

probleeme kolleegidega sellel teemal, kes hakkavad Putinit maha tegema. Tundub, et läheb VF-

i propagandaga kaasa. Läheb endast välja kui praegust seisu VF-i ja Ukraina vahel arutatakse

ja kui keegi pooldab Ukrainat“. Küll aga on kaebaja esitanud kohtule veenvad tõendid sellest,

et Sil, kes oli iseloomustuse koostamise ajal töötanud kaebajaga alles teist nädalat koos, paluti

suure tõenäosusega koostada iseloomustus, mis kinnitaksid kaebaja toetust Venemaale, ilma et

Sil endal oleks kaebaja meelestatuse kohta midagi vahetut ja konkreetset teada (sõnumivahetus

Si ja Aa vahel dtl 78–80; sõnumivahetus Si ja kaebaja vahel dtl 81–84, tõlge eesti keelde

kaebuse p-s 2.19, dtl 14).

20.3. 15.03.2022. a selgituses (dtl 33) on kaebaja märkinud muu hulgas järgmist: „Kuidas ma

saan olla vene meelne ja pooldada Putini sõda Ukraina vastu, kui minu ja minu abikaasa

sugulased kannatavad sõja õudust. /…/ See on täielik arusaamatus, kellegile tundus, et mina

toetan venemaad selles sõjas. See mis tundub ei vasta alati tõele. Too kord patrullis ma veel

kord rõhutan ei öelnud ühtegi sõna selle sõja ega venemaa toetuseks vaid edastasin abikaasa

onu arvamuse, kuna arutlesime teemal Ukrainlaste meeleoludest. /…/ Ma olen alati olnud

lojaalne Eesti vabariigile ja andsin ka vannet!“.

3-22-935

21. Kohus leiab, et eelnevalt viidatud kaebaja selgituste, temaga koos 25.02.2022 patrullis

viibinud ametnike ning A palvel Si koostatud iseloomustuse pinnalt ei ole olnud õigustatud teha

konkreetset järeldust sellest, et kaebaja ei ole lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas,

võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning ta ei oska teha

meeskonnatööd (määruse nr 15 § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul on asja materjalide pinnalt

piisavalt tõenäoline, et kaebaja võis 25.02.2022 patrullis viibides ja diskussiooni sekkudes,

seejuures enda väljaütlemiste tagajärgedele mõtlemata, soovida pelgalt jagada talle

teadaolevaid ja Ukrainas levivaid seisukohti, soovimata avaldada sellega enda meelestatust sõja

osas. Kuigi täiemahulise sõja esimeste päevade tõttu võis see tõepoolest tema kaasteenistujatele

tunduda üleliigse ja ebaõiglase väljaütlemisena, ei anna see veel alust järeldada sellest kaebaja

enda meelestatust, jättes teistele juhtumi asjaoludele piisava kaalu andmata.

22. Kaebaja on oma selgitustes korduvalt, seejuures juba 28.02.2022. a selgituskirjas,

rõhutanud, et andis 25.02.2022 edasi üksnes oma abikaasa onu seisukohta. Seda on kinnitanud

ka W ja Q enda 28.02.2022. a ettekannetes kui ka W, Q ja C tunnistajatena kohtuistungil (vt

kohtuistungi protokoll lk 5–13, helisalvestis al 01:11.40 kuni 01:48:32, al 01:50:57 kuni

02:18:39, al 02:21:10 kuni 02:46:26). Kuigi tunnistajad on märkinud ka seda, et neile tundus,

justkui ka kaebaja ise võis toetada tema poolt väljendatud sugulase seisukohta, ei olnud pelgalt

ametnike tundmus kohtu hinnangul piisav järelduse tegemiseks, et kaebaja ei ole lojaalne Eesti

Vabariigile. Wi ja Q poolt 28.02.2022. a ettekannetes esitatud vastavate väidetega seoses tuli

PPA-l juhtumi asjaolusid täiendavalt uurida. Seejuures tulnuks PPA-l arvestada muu hulgas

seda, kui hästi tundsid 25.02.2022 korrakaitsepatrullis kaebajaga viibinud ametnikud kaebajat

ning kas ametnike tundmus võinuks kaebajaga väheste või olematute varasemate kokkupuudete

tõttu olla vähemalt kaheldav, kui mitte põhjendamatu. Kõik kolm ametnikku on kohtuistungil

tunnistajatena ütlusi andes kohtule kinnitanud, et tundsid kaebajat üksnes tööalaselt ning

patrullis olid nad temaga 25.02.2022 koos esimest korda.

23. Kohtu hinnangul ei kinnita PPA poolt pärast 25.02.2022. a juhtumit kogutud ja koostatud

tõendid, et PPA oleks piisavalt ja asjakohaselt uurinud kaebaja poolt 25.02.2022 väljaöeldu

tagamaid ja sellega seonduvat kaebaja tegelikku meelsust ja kavatsusi. Ühestki kaebaja poolt

PPA-le pärast 25.02.2022. a sündmust antud selgitusi kajastavast tõendist ei saa järeldada

kaebaja poolehoidu Venemaa Föderatsiooni presidendi ja valitsuse tegevusele Ukrainas. Ka

PPA seisukoht, et kaebaja ebalojaalsust tuli järeldada sellest, et kaebaja jättis selgelt vastamata

talle 09.03.2022. a vestlusel esitatud küsimustele, ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt

põhjendatud. 09.03.2022. a vestluse kokkuvõttest ega teenistusest vabastamise käskkirjast ei

selgu, milliseid konkreetseid küsimusi kaebajale 09.03.2022. a vestlusel esitati. Konkreetseid

küsimusi ei täpsustanud PPA esindaja ka kohtuistungil. Seevastu on 09.03.2022. a vestluse

kokkuvõttes selgelt dokumenteeritud kaebaja poolt väljendatud seisukohad, et „sõda on sitt“ ja

„Venemaa on ikka agressor“.

24. Eelnevat arvestades leiab kohus, et PPA on andnud liialt suure kaalu teiste PPA ametnike

ütlustele 25.02.2022. a juhtunu kohta ja neil tekkinud tundmusele ning kaebaja kohta varem

levinud juttudele seoses Venemaa Föderatsiooniga, võtmata arvesse kaebaja selgitusi. Kaebaja

selgituste sisu arvestades ei saanud PPA järeldus sellest, et kaebaja ei vastanud enam

kutsesobivusnõuetele, olla põhjendatud. Samuti ei saanud kaebaja poolt 25.02.2022 patrullis

viibides üksnes teiste ametnike kuuldes tema abikaasa sugulase seisukoha väljatoomine kuidagi

avalikult kahjustada PPA mainet, nagu on PPA vaidlustatud käskkirjas väitnud. Seega tuleb

lugeda vaidlustatud käskkirjaga kaebaja ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel teenistusest

vabastamine põhjendamatuks.

II

3-22-935

25. Kaebaja on esimeses järjekorras esitanud kohtule nõuded, mida ATS § 105 lg 4 järgi saavad

esitada vaid selles normis sätestatud tunnustele vastavad isikud. ATS § 105 lg-st 4 tuleneb, et

õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral on õigus nõuda hüvitise asemel vabastamise

kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult

puudutud aja eest üksnes ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus

emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last.

Pooled ei vaidle, et kaebaja nendele tunnustele ei vasta. Kaebaja on palunud kohtul kontrollida

ATS § 105 lg 4 põhiseaduspärasust ning viidanud seda tehes Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve asjale nr 5-21-1, milles kohus leidis, et konkreetsel juhul (kus kohtusse pöördunud

isik oli kriminaalmenetluses kahtlustatav) ei olnud politseiametniku teenistusest vabastamine

PS § 11 mõttes vajalik ja rikkus PS § 29 lg-s 1 antud õigust valida vabalt tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kaebaja leiab, et sarnase olukorraga on tegemist ka praegusel juhul ning ka kaebaja

puhul on tema tegevteenistusest vabastamisega riivatud PS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust

tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadusele.

26. Kohus leiab, et ATS § 105 lg 4 osas põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks puudub

alus. PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ei hõlma

õigust töötada konkreetsel ameti- või töökohal, vaid piirdub isiku õigusega sellele, et puuduksid

põhjendamatud takistused tegutsemaks teatud valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel

määratletaval töö- või ametikohal. Seadusandja ülesanne on tagada küll isikule tõhus

õiguskaitsevahend, ent PS § 29 ei nõua, et selliseks õiguskaitsevahendiks peaks olema

teenistusse või töökohale ennistamise nõude esitamise võimalus. Isegi kui asuda seisukohale,

et ATS § 105 lg 4 piirab PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigust, on tegemist õigusega, mille puhul

võib seaduses sätestada selle kasutamise tingimused ja korra (vt ka Riigikohtu 12.04.2021. a

otsus asjas nr 5-21-1, p 29). Erinevalt varasemast teenistussuhete regulatsioonist, kus

õigusvastase

teenistusest

vabastamise

korral

oli

ennistamise

nõue

primaarne

õiguskaitsevahend, tegi seadusandja 2012. aastal kehtiva ATS vastuvõtmise ajal selge valiku,

et õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral üldjuhul teenistuja ennistamist nõuda ei saa.

Selle seadusandliku valiku põhjus oli selles, et teenistussuhe eeldab poolte vastastikkust

usaldust ja lugupidamist, mida teenistussuhte lõppemise pinnalt tülli läinud poolte vahel

üldjuhul eeldada ei saa. Teenistusse ennistamise võimaluse puudumise eesmärk on tagada

asutuste efektiivne töö ja vältida olukorda, kus teenistussuhet sunnitakse jätkama pooli, kelle

suhe on juba tüliga lõppenud. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mille tagamine kaalub

ilmselgelt üles isiku huvi töötada konkreetses asutuses või ametikohal (vt nt Tallinna

Halduskohtu 18.10.2022. a otsus asjas nr 3-22-1163, p-d 20–22; samuti Riigikohtu

25.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodud

seisukohta ei muuda Riigikohtu seisukohad põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-1, kus

peeti PS § 11 mõttes mittevajalikuks ja PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigust rikkuvaks olukorda, kus

avaliku teenistuse seadusest tulenes kohustus politseiametnik teenistusest vabastada, kui ta on

kriminaalmenetluses kahtlustatav.

27. Seega, kuigi ATS § 105 lg-s 4 on tehtud valik rohkem kaitset vajavate ametnike hulgast, ei

piira see ebaproportsionaalselt sättes nimetamata ametnike põhiõigusi. Ka kaebaja põhiõiguste

riive ei ole sätte kohaldamise valguses õigusvastane. Kaebaja on selgitanud, et tema teenistusest

vabastamine oli talle ja tema perele emotsionaalselt väga koormav, muu hulgas seetõttu, et

tegemist oli talle südamelähedase töökohaga ja tema perest võeti ära perekonnaliikmeks saanud

teenistuskoer. Need teenistusest vabastamisega kaasnenud tagajärjed on kohtule küll usutavad

ning võisidki olla kaebajale ja tema perele koormavad, kuid ATS § 105 lg 4 eesmärke

arvestades on ka kaebaja puhul selle sätte kohaldamine vajalik ja proportsionaalne. Kaebajal

3-22-935

on õigus kaitsta enda õigusi ATS § 105 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahenditega ning seda on

kaebaja teinud.

28. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja ATS § 105 lg 4 alusel esitatud nõuded PPA

25.03.2022. a käskkirja nr 1.9-2.8/80p tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ning

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks rahuldamata.

III

29. Alternatiivselt on kohtule esitatud nõuded kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja

õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks vastavalt ATS § 105 lg-le 1.

Nimetatud norm sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda

vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse

muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise

suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

30. Kuivõrd kohus leidis eespool, et kaebaja on vaidlustatud käskkirjaga teenistusest

vabastatud põhjendamatult ning ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 kohaldamise eelduseid ei saanud

lugeda täidetuks, tuleb tuvastamisnõue rahuldada ning tuvastada PPA 25.03.2022. a käskkirja

nr 1.9-2.8/80p õigusvastasus.

31. ATS §105 lg-s 1 sätestatud hüvitisega seonduvalt on kohtupraktikas selgitatud, et selline

hüvitis on käsitatav lihtsustatud kahjuhüvitisena. Kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise

väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase

lõpetamise. Kui isik taotleb aga hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks

eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja

mõlema poole huve (Riigikohtu 25.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 26 ja seal viidatud

kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023. a otsus asjas nr 3-20-573, p-d 13, 14).

Kohtul on hüvitise suuruse muutmise otsustamisel vastavalt teenistussuhte lõpetamise

asjaoludele ja mõlema poole huvidele lai diskretsioon. Hüvitis peab olema kohane ja

proportsionaalne ning sõltuvuses tekitatud kahju ulatusest (vt avaliku teenistuse käsiraamat1,

2013, lk 307). Seega võimaldab ATS § 105 lg 1 hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta

arvesse kõiki teenistusest vabastamisega seotud asjaolusid. Näiteks on sõltuvalt asjaoludest

võimalik ATS § 105 lg 1 alusel välja mõistetava hüvitisega kompenseerida ka pensionist

ilmajäämist (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 22; 18.10.2016. a otsus

asjas nr 3-3-1-13-16, p 30).

32. Kaebuses esitatud taotluses on kaebaja palunud mõista talle vastustajalt välja hüvitis

vähemalt tema 12 kuu keskmise töötasu suuruses, s.o 22 654,20 euro suuruses. Kaebaja viitab

kaebuses ja kaebuse täienduses ka 24 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmise

soovile ning istungil märkis kaebaja esindaja, et palub kohtul ATS § 105 lg-s 1 ette nähtud

hüvitist suurendada enda äranägemisel.

33. Kaebaja on muu hulgas põhistanud ja esitanud vastavad tõendid selle kohta, et tema

teenistusest vabastamise tegi talle raskemaks asjaolu, et teenistusest vabastamisega võeti temalt

ära tema peres elanud 3-aastane teenistuskoer, kelle kaebajale võõrandamist ka kaebaja

taotlusel PPA ei võimaldanud (dtl 51–54, 150). Veel on kohtule esitatud tõendeid selle kohta,

et kaebaja on pöördunud 2022. a kevadel-suvel arsti poole psühhiaatrilise abi saamiseks seoses

ärevushäire ja depressiivse reaktsiooniga (dtl 184–186). Kohtu hinnangul on põhjendatud

arvestada ka seda, et kaebaja oli olnud tema teenistusest vabastamise ajaks PPA teenistuses üle

22 aasta ja 8 kuu ehk tegemist oli staažika ametnikuga. Siiski ei ole kohtu hinnangul võimalik

1 Kättesaadav aadressil: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus

3-22-935

arvestada hüvitise kindlaksmääramisel kaebaja väidetud eelpensioni saamise võimaluse

kaotamist, kuivõrd kaheaastane periood kaebaja teenistusest vabastamise ja pensioni saamise

õiguse tekkimise vahel ei ole piisavalt lühike, pidamaks pensioni saamist piisavalt tõenäoliseks

(vrd Riigikohtu 18.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 30). Samuti puudub kohtul alus

arvata, et kaebajal ei tekiks tulevikus enam võimalust politseiametnikuna töötada, seda iseäranis

pärast praeguses asjas kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist.

Erialase töö saamise võimatust ei saa järeldada pelgalt sellest, et käesolevas asjas peetud istungi

toimumise ajani ei olnud kaebajal erialase töö saamine õnnestunud. Kohtule ei ole vaidluse

asjaoludest selgelt nähtav ka kaebaja diskrimineerimine tema rahvuse tõttu. Arvestades

eeltoodud kaalutlusi ning vastustaja vastuolulist tegevust kaebaja teenistusest vabastamisel, sh

25.02.2022. a sündmuse ja varasemate kaebaja väidetava venemeelsusega seotud juhtumite

asjaoludega

kallutatult

arvestamist,

on

kohtu

hinnangul

põhjendatud

suurendada

ATS § 105 lg-s 1 toodud hüvitise suurust kahekordseni ehk kaebaja kuue kuu keskmise palga

suuruse hüvitiseni. Kohus teeb vastustajale käesoleva otsusega ettekirjutuse kohtuotsuse

jõustumisel

kohtu

määratud

suuruses

hüvitise

väljaarvestamiseks

ning

kaebajale

väljamaksmiseks.

IV

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Arvestades, et kohus on jätnud rahuldamata kaebaja poolt esimeses järjekorras esitatud nõuded

ATS § 105 lg 4 alusel, kuid rahuldanud põhisisus kaebaja alternatiivselt esitatud nõuded, loeb

kohus kaebuse rahuldatuks 75% ulatuses.

35. HKMS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse

kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 11

järgi on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel

on tekkinud kulude kandmise kohustus.

36. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 ei võeta riigilõivu muu hulgas töötasu või palga

nõudmise ja teenistusse ennistamise kaebuse läbivaatamise eest. Seega ei ole kaebaja kandnud

praeguses asjas riigilõivu tasumises seisnevaid menetluskulusid.

37. Kaebaja esindaja on esitanud kohtule 27.03.2024 ja 02.04.2024 menetluskulude nimekirjad

koos arvetega õigusteenuse osutamise eest. Nende dokumentide kohaselt on kaebajal tekkinud

esindaja kulude kandmise kohustus kokku 6466,12 euro ulatuses (s.o 5136,72 eurot ja

1329,40 eurot, dtl 217–234 ja 262–265). Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

38. Kohus peab kaebaja nimel kohtule esitatud avalduste sisu ja mahtu ning vaidluse iseloomu

arvestades kaebaja menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks ulatuses, milles esindaja

tegevused on olnud seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kohtumenetlusega saab pidada

otseselt seotuks kõiki arvetel märgitud tegevusi peale 29.04.2022. a arvel nr 221405 (dtl 233–

234) toodud tegevusi seoses suhtlusega PPA-ga kaebajale kuulunud teenistuskoera teemal

(kokku 1 h). Eelmärgitu näol on olnud tegemist kaebaja esindamisega haldus-, mitte

kohtumenetluses. Nende tegevuste lugemiseks seotuks käesoleva kohtumenetlusega ei anna

praegusel juhul piisavat alust see, et kohus on vastavaid tõendeid arvestanud kaebajale

väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Nimetatud tõenditest nähtuvalt on

esindaja tegevusel olnud selge eesmärk kaitsta kaebaja huve eraldiseisvas haldusmenetluses.

Halduskohtumenetluses

saab

välja

mõista

ainult

halduskohtumenetluses

kantud

menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt Riigikohtu 13.01.2016. a

otsus nr 3-3-1-76-15, p 12 ja seal viidatud praktika). Seega, arvestades seejuures kaebuse

3-22-935

rahuldamise ulatust, mõistab kohus vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks kaebaja kasuks

välja 4723,59 eurot (75% 6289,12 eurost (6466,12-168)).

39. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel Riigi Teatajas kaebaja ja teiste

käesolevas otsuses nimetatud PPA ametnike nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)