2-23-144271/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144271

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi B.K M (B.K) vastu võla

nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 281,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: P.G , e-post xxx

Kostja: B.K (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post

xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1)

Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi B.K vastu rahuldamata.

2)

Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda.

3)

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4)

Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30

päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi Ühisteenused või hageja) on parkimisteenust osutav

ettevõte. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja sõidukite numbrimärgiga xxx parkimisel

parkimistingimuste rikkumise tõttu järgmised leppetrahvid:

1)

28.06.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 25 eurot;

2)

16.08.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 40 eurot;

3)

20.09.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 25 eurot;

4)

16.12.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 25 eurot.

Hageja esitas numbrimärgiga xxx parkimisel parkimistingimusi rikkudes 07.07.2022 Tartu

mnt 87 parklas leppetrahvi nr xxx, summas 20 eurot.

Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla

sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise

eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on

võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud

parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvinõuded kokku

summas 135 eurot, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata.

Hageja märkis, et leppetrahvile lisatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud

esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole

vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud.

Hageja taotleb kostjalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summas 30,30 eurot

väljamõistmist,

Ühisteenused taotlesid tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p-st 1 sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 100 eurot, s.o 20 eurot iga tasumata leppetrahvinõude eest, mis sisaldab 15 eurot

võlateatise eest ja 5 eurot muude makseviivitusega tekkinud kulude eest (päringu tegemine

Transpordiametile, nõude andmete töötlemine ja kontrollimine, kontaktandmete otsimine ja

päringud, võlgnikule tehtud SMS-d ja kõned, võlanõude avaldamine).

Hageja palus kostjalt mõista välja võlgnevuse 135 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

30,30 eurot ja sissenõudmiskulu 100 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis

põhinõudelt (135 eurot) hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks menetluskuludelt välja viivis menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et

tegemist on skeemiga, hageja nõuete puhul on tegemist isesõlmnevate post-lepingutega.

Kostja parkis peamiselt lühiajaliselt avalikus ruumis. Kostja märkis, et soovib vaidlustada

avatud alal reklaampostide/tingimuste ligidusse sõidukite parkimisest tulenevate isesõlmuvad

lepingud ja tingimused, lisaks on need öötundidel poes käies raskemini nähtavad. Kostja

palub kohtul hinnata lepingute sõlmimise protsessi ja hinnata hageja poolt kasutatud sein

lepinguid, nende lepingute mõistmise võimalikkust minuti jooksul ning nendes peituva tasu

ületamist võrreldes liiklusseaduse piirmääraga. Kostja palub muu hulgas jagada kulud kohtu

kaalutluse alusel ning kulude realistlikkust hinnates.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:



kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt

vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal;



sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja

16.12.2021 Paldiski mnt 52 parkimisalale ja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud

07.07.2022 Tartu mnt 87 parkimisalale;



Paldiski mnt 52 parkimisalal ei ole sõiduki parkimiste eest tasutud ja Tartu mnt 87

parkimisalal ei oldud sõiduki parkimisel parkimise algusaeg fikseeritud;



hageja esitas 28.06.2021 leppetrahvinõude nr xxx summas 25 eurot, 16.08.2021

leppetrahvinõude nr xxx summas 40 eurot, 20.09.2021 leppetrahvinõude nr xxx

summas 25 eurot, 16.12.2021 leppetrahvinõude nr xxx summas 25 eurot ja 07.07.2022

leppetrahvinõude nr xxx summas 20 eurot.



hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad, millele kostja ei vastanud.



leppetrahvide eest ei ole tasutud.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki parkimisega sai lugeda parkimisleping

sõlmituks ning kostjal tekkis parkimislepingu tingimusi rikkudes kohustus tasuda leppetrahvi.

6. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt põhinõudena 135 euro väljanõudmist. Nõude

aluseks on viie parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõuet.

Kuna parkimine on asja kasutamine ja selleks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda

lepingust, seaduse alusel vms, on vaja vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millisel

alusel kostja parkimiskohta Paldiski mnt 52 ja Tartu mnt 87 kasutas. Kohus lisab, et kuivõrd

hageja on taotlenud hagis vaid hagi punktis 2 loetletud leppetrahvinõuete väljamõistmist

kostjalt, jätab kohus tähelepanuta hagiavaldusele lisatud Maakri tn 26 parkimisalal 22.03.2023

esitatud leppetrahvinõudega seotud tõendid (dtl 83-96), sh hageja vastuses kohtunõudele

lisatud pildid Maakri tn 26 parkimisalast (dtl 204-206).

Kuivõrd antud vaidluses on leppetrahvinõudeid esitatud kahel erineval parkimisalal, analüüsib

kohus nendel aladel esitatud nõudeid parkimislepingu sõlmimisega seonduvas eraldi.

Paldiski mnt 52 parkimisala

7. Esmalt käsitleb kohus Paldiski mnt 52 parkimisala parkimistingimuste rikkumise tõttu

28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 esitatud leppetrahvinõuete esitamisega

seonduvat. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse

leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi)

tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4

järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108

lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

20. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema seega täidetud järgmised üldised

eeldused:



poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);



võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnikuks on eelduslikult lepingulise kohustuse rikkumise ajal sõiduki omanik või

vastutav kasutaja, kui ta ei tõenda vastupidist:



võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);



võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.

8. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et kostja ei olnud vaidlusalustel

aegadel sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja, sõiduk numbrimärgiga xxx

ei oleks olnud pargitud 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 Paldiski mnt 52

parkimisalale ilma parkimise eest tasumata ning et hageja ei ole esitanud leppetrahvinõudeid -

nr xxx summas 25 eurot, nr xxx summas 40 eurot, nr xxx summas 25 eurot, nr xxx summas

25 eurot, loeb kohus nimetatud faktiväited TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuks. Kuna

kostja on vaidlustanud parkimislepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis tuvastab kohus

alljärgnevalt, kas hageja ja kostja vahel oli 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021

sõlmitud parkimisleping ning kui jah, siis millistel tingimustel.

9. Kohus selgitas 22.03.2024 hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et kõikide loetletud

parkimisalade sissesõitudel (sissesõite võib olla ka mitu) on parkimise korraldaja paigaldanud

opereeritavate parklate sissesõidu/sissesõitude juurde vastava infotahvli koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab, et kohus saaks tuvastada,

kas poolte vahel on üldse leping sõlmitud ning tüüptingimused said parkimislepingu osaks

(dtl 198-199). Hageja on esitanud 01.04.2024 foto Paldiski mnt 52 parkimisala sissesõidust

(dtl 203), kus on näha tasulist parkimisala tähistav liiklusmär koos parkimistingimustega.

Siiski ei ole esitatud fotolt võimalik tuvastada, millal on pilt tehtud (kas enne vaidlusaluseid

rikkumisi, et saaks eeldada, et ka rikkumise ajal olid märgid sissesõidul olemas), et kohus

saaks tuvastada, et Paldiski mnt 52 parkimisala sissesõit oli tähistatud sama märgi ning

parkimistingimustega ka 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021. Ka

hagiavaldusele lisatud leppetrahvinõuete juurde kuuluvatelt fotodelt ei nähtu, et sõiduki

lähiümbruses oleks ühtegi tasulist parkimisala tähistavat märki ja parkimistingimusi (dtl 74-

79, 98-112), millest saaks kohus järeldada, et märgid olid paigaldatud alale ka vaidlusalustel

aegadel. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja sõlmis 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021

ja 16.12.2021 kostjaga parkimislepingu sõiduki parkimiseks Paldiski mnt 52 alal ja et

parkimislepingu tingimused tüüptingimustena said lepingu osaks. Kuivõrd kohus ei

tuvastanud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping, ei ole leppetrahvinõuete

esitamise eeldus täidetud.

10. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja nõude leppetrahvinõuete nr xxx xxx, xxx,

xxx osas rahuldamata.

Tartu mnt 87 parkimisala

11. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduki numbrimärgiga xxx 07.07.2022 Tartu mnt

87 parkimisalale parkimiskorraldusnõudeid rikkudes ning selle eest on esitatud kostjale

leppetrahvinõue nr xxx. Nimetatud leppetrahvinõudele lisatud fotodelt sõidukist ei nähtu

ühtegi liiklusmärki (dtl 116-121). Hageja on küll esitanud kohtu tõendamiskoormist selgitava

e-kirja järgselt pildid Tartu mnt 87 parkimisala sissesõitudest ja parkimistingimustest, kuid

kohtul ei ole võimalik tuvastada, et 01.04.2024 kohtule esitatud fotodel nähtavad

liiklusmärgid ja parkimistingimused olid alal ka 07.07.2022, sest esitatud fotode tegemise aeg

ei ole teada (kas enne 07.07.2022 või pärast).

12. Tuginedes eeltoodule ei tuvastanud kohus, et hageja oleks sõlminud kostjaga

07.07.2022 parkimislepingu ja 01.04.2024 menetlusdokumendile lisatud tüüptingimused said

parkimislepingu osaks, mistõttu jätab kohus hageja leppetrahvinõude nr xxx samuti

leppetrahvinõude esitamise eelduste puudumise tõttu rahuldamata.

13. Kokkuvõtvalt, eeltoodule tuginedes on Ühisteenuste nõue kostja vastu terves ulatuses,

sh viivise ja sissenõudekulude osas, põhjendamatu ning kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

14. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja ei ole teatanud, et ta oleks kandnud käesolevas menetluses menetluskulusid, mistõttu

kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2024.

a otsusega nr 2-23-144271