3-24-1238/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1238

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Margit Paas ja Rika Laarits

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X

Asja läbivaatamine

26.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 26.06.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alused.

1) PPA pidas VSS § 15 lg 1 alusel 25.04.2024 kell 06.03 aadressil Kuldnoka 6, Tallinn kinni

Moldova Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX). Isik viibib Schengeni viisaruumis,

sh Eestis, ilma seadusliku aluseta alates 23.02.2024, kokku Eestis 62 päeva.

2) Xle on väljastatud Eesti D viisa kehtivusega 11.05.2022-10.05.2023. X lahkus pärast tema

viisa lõppemist koduriiki Moldovasse 18.06.2023, kasutades selleks Moldova biomeetrilist

passi nr XXXXXXX, kehtivusega 21.01.2022-21.01.2032. Tagasi Schengenisse saabus isik

21.08.2023, kasutades Moldova biomeetrilist passi nr XXXXXXX, kehtivusaeg tuvastamata

ning lahkus uuesti. X saabus viimati Schengeni viisaruumi 26.11.2023 Ungari piiripunkti

Csengersima kaudu, kasutades Moldova biomeetrilist passi nr XXXXXXX, kehtivusega

3-24-1238

2(4)

21.11.2023-21.11.2033. Isiku sõnade kohaselt saabus ta koheselt Eestisse, et teha tööd Eestis.

PPA 25.04.2024 läbi viidud küsitluses selgitas isik, et ta teadis Schengenisse ja Eestisse tulles,

et tal ei ole viisat ega lühiajalise töötamise registreeringut, aga lootis, et see laheneb Eestisse

jõudes kohapeal.

3) X selgitas PPA-le, et talle öeldi kolm kuud pärast Eestisse tulekut, et ta siiski ei saanud

PPA-lt tööluba ja ta mõtles sellel hetkel koju minna, kuid seda siiski ei teinud, vaid jäi Eestisse

ja otsis järgmise sõbra kaudu tööd, kes samuti lubas taotleda loa, kuid jälle ei saanud ta PPA-lt

tööluba. Ta mõtles ka teisel korral, et läheb nüüd koju tagasi, ent ka teisel korral ei läinud ta

tagasi, vaid lootis, et leiab ikka uue töökoha ja otsustas mitte minna. Talle meeldib Eestis ja

sellepärast ta polegi siiani ära läinud. Soovib oma elu jätkata Eestis.

4) X peeti kinni 25.04.2024 patrullpolitseinike poolt ning kontrollimise hetkel oli isikul

kaasas Moldova isikutunnistus, mis üksi ei anna Moldova kodanikule seaduslikku viibimisalust

Eestis. Küsimusele, kus on tema Moldova kodaniku pass, vastas isik igal korral erinevalt. Kord

oli tema pass kodus, kord oli tema pass kadunud, kord oli tema pass kuskil naisterahva juures,

kellega ta koos elas. X ebaseadusliku viibimise eest Eestis on PPA isikule koostanud

väärteoprotokolli nr 20240425311701. Isiku suhtes alustati ja viidi 25.04.2024 läbi

illegaalimenetlus nr 1052278424. Vastavalt VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta

Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega PPA-l ei ole

kaalutlusõigust osas, kas ettekirjutus koostada või mitte, vaid ettekirjutus Eestist lahkumiseks

tuleb isikule koostada. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning koostas Xle

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052278424 ja koos sellega

kehtestas sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks.

5) Puudutatud isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses

viibides puudub tal selleks aga ajend. Isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

kinnipidamise alused. X on PPA-le korduvalt väljendanud oma soovi Eestis olla ja siin tööd

teha. Tal on olnud korduvalt võimalik vabatahtlikult lahkuda, ent ta ei ole seda teinud, vaid

otsustanud jääda Eestisse. Samuti on puudutatud isik esitanud korduvalt erinevaid seisukohti

temaga vestelnud politseiametnikele ja püüdnud neid eksitada (VSS § 68 p 6). Xl on vähemalt

kolm paralleelselt kehtivat Moldova kodaniku biomeetilist passi, mida ta on kasutanud

Schengeni alale sisenemiseks ja siin viibimise seadustamiseks. Sellest PPA järeldab, et isik

kasutab kolme passi vastavalt oma soovile, et kõrvale hiilida Schengeni viisavaba viibimise

nõuetest ning oma sellise käitumisega isik pigem kuritarvitab viisavaba viibimise nõudeid.

Samuti on isik küsitlustes väljendanud seisukohta, et ta ei soovi tagasi koduriiki minna, kuna

seal ei ole midagi head. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks

isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse.

6) X osas ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei

täida isiku lahkumise tulemuslikust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub

usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel

määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA

on seisukohal, et vabaduses viibides jätkaks X kõrvale hoidmist, mis raskendab isiku

väljasaatmist riigist. Isikul on vähemalt kolm kehtivat Moldova kodaniku passi. Isikul võib olla

veel mõni kehtiv pass, millest PPA ei ole teadlik, mille isik saab vabaduses viibides esitada teda

kontrollinud ametnikele ja sellega neid edasi jätkuvalt ja korduvalt eksitada. Isiku soov oli jääda

Eestisse tööle kõikvõimalikul viisil.

7) Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku

väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus,

vajadusel arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamis-

keskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

3-24-1238

3(4)

8) Vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja

Moldovasse. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule viia 48 tunni

jooksul Moldovaga otselennuühenduse puudumise tõttu.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA täpsustas, et nad taotlevad luba isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA plaanib

esimesel võimalusel saata isiku tagasi oma koduriiki. Kuna otseühendust ei ole, siis on vaja

transiidiluba. Eeldatavalt saadetakse isik läbi Türgi Vabariigi, aga transiidiloa saamine võtab

aega vähemalt 15 tööpäeva. PPA rõhutab, et isiku osas puudub usaldus. Isiku piiriületused on

tuvastatud kolme erineva passiga. See tähendab, et tal on vähemalt kolm erinevat passi, millega

ta on kunstlikult tekitanud endale justkui pikema viibimisaja Schengeni alal.

3. X selgitas kohtule, et tema hinnangul ei ole PPA taotlus põhjendatud. Ta ei ole takistanud

uurimist ning tegi kõike, mis tema käest nõuti. Ainuke asi, mis ta tegi valesti on see, et ta viibis

liiga kaua Eestis. Isik selgitas, et tuli Eestisse eelmise aasta oktoobris ning pidi lahkuma

veebruaris, aga tal ei olnud lahkumiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Eestisse tuli isik

(takso)bussiga, läbides eelnevalt Rumeenia, Ungari, Poola, Leedu ja Läti. Isik selgitas, et

patrullpolitseinikud rääkisid nii eesti kui ka vene keeles ning ta näitas neile sisemist passi. Isik

on nõus ise tasuma enda reisikulud Moldovasse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on

välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Xle on 25.04.2024 tehtud ettekirjutus nr

1052278424 Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu

pikkusega 5 aastat.

5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1, VSS § 68 p 6) ning samuti ei täida isik kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg

1 p 2).

VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalane ei täida kaasaaitamis-

kohustust (p 2).

VSS § 68 p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

VSS § 264 lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh

andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p

1) ja esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis

omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2).

Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

6. Kohus leiab, et PPA on tuginenud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 68 p-le

6 (s.o asjaolule, et välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema

3-24-1238

4(4)

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita) kui ka isikuga seotud

asjaoludele kogumis. Isiku varasem käitumine viitab sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust

vabatahtlikult täita. Isik, teades Schengeni alal viibimise reegleid, ei ole neid täitnud ning on

viibinud Eestis ilma seadusliku aluseta. Isik on väitnud, et talle meeldib Eestis ning ta sooviks

oma elu siin jätkata. Ühtlasi puudub kohtul alus kahelda PPA ametnike väidetes, et algselt ei

soovinud puudutatud isik oma passi PPA ametnikele esitada. Ka PPA tuvastatud asjaolu, et

isiku piiriületused eelmisel aastal on tuvastatud kolme erineva passiga, loovad põhjendatud

kahtluse, et isik on teadlikult hankinud kolm erinevat passi, et kuritarvitada Schengeni alal

kehtivaid viibimisreegleid. Seega isikuga seonduvad asjaolud kogumis viitavad sellele, et ta ei

pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Kohus märgib, et

põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki

käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu

11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20).

7. PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p 2 kinnipidamise alusele. PPA taotluse

põhjendused selles osas on kohtu hinnangul kesised. Kohus mõistab, et PPA tugineb viidatud

alusele üksnes põhjusel, et isik on esitanud erinevaid seisukohti oma passi(de) kohta. Samas ei

ole PPA täpsemalt välja toonud, millised andmed või dokumendid on PPA-l isiku käest veel

saamata.

8. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise

alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht

(VSS § 23 lg 1 p 1, koosmõjus VSS § 68 p-ga 6).

9. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11). Kohus

leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad.

10. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist,

kuid mitte kauemaks kui 26.06.2024 (kaasa arvatud).

12. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik