Legislator Case Law & Legislation
2-23-16602/10 AI generated

2-23-16602/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-23-16602/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

N.V hagiavalduse kohaselt nägi ta V.V viimati 2007. a jaanuaris. Seejärel ta helistas mõnel korral aastas, aga pärast 2017. a pole temaga üldse kontakte olnud. Ta ei tea temast mitte midagi. Tema kontaktandmeid ja viibimiskohta ei tea ka sugulased. N.V jäi 15.04.2024 kohtuistungil samade väidete juurde. Ta soovib V.V lahutada. V.V istungile ei ilmunud.

Legislator headnote

AI generated

2-23-16602/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Keywords

AI generated
personal contact rights prolonged absence suspension of visitation rights communication with defense counsel delayed family reunification delayed asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16602 Tsiviilasi N.V hagi V.V vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

Hageja: N.V (isikukood xxx) Kostja: V.V (isikukood xxx)

Kohtuistung 15.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada N.V (xxx) ja V.V (xxx) abielu.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Edastada jõustunud kohtuotsus xxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

2-23-16602

N.V hagiavalduse kohaselt nägi ta V.V viimati 2007. a jaanuaris. Seejärel ta helistas mõnel korral aastas, aga pärast 2017. a pole temaga üldse kontakte olnud. Ta ei tea temast mitte midagi. Tema kontaktandmeid ja viibimiskohta ei tea ka sugulased.

N.V jäi 15.04.2024 kohtuistungil samade väidete juurde. Ta soovib V.V lahutada. V.V istungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Seega võib kohus asja sisuliselt lahendada.

Hageja avaldatust võib üheselt järeldada, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja istungile ei ilmunud ning tema asukoht on teadmata. V.V asukohta ei tea ei politsei (vt dtl 14) ega vallavalitsus (dtl 16). Viimased registriandmed tema kohta pärinevad 2007. aastast. Seetõttu pidi kohus kohtukutse avalikult kätte toimetama (dtl 20).

PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi, kuid V pole üldse suhelnud ca 7 aastat ning näinud ca 17 aastat. Kohus leiab hageja seletuse, politsei ja vallavalitsuse tõendite, kohtukutse avalikult teatavakstegemise ja kostja istungilt puudumise fakti alusel, et hageja väited kostja asukoha mitteteadmise kohta on usutavad ning seetõttu on PKS § 67 lg 2 alusel võimalik eeldada abielusuhete lõppemist. Kohus lahutab abielu.

PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohus edastab jõustunud kohtulahendi xxx kande tegemiseks (PKTS § 3 lg 1; lg 2 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik