2-22-151719/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse avaldamise aeg ja koht

26. aprill 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-151719

Tsiviilasi

VanaVeski OÜ hagi Art of Nature OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

722,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VanaVeski OÜ (registrikood 10859098: aadress

Vana-Veski, Puiatu küla, Paide linn, Järva maakond,

72612)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim (e-

post xxx)

Kostja: Art of Nature OÜ (registrikood 14997072: aadress:

Gaasi 6, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond,

13816 e-post: info@artofnature.ee; vir4andra@gmail.com)

Kostja seaduslik esindaja V K

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Art of Nature OÜ hageja VanaVeski OÜ kasuks põhivõlgnevus

627,45 eurot, 26.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 118,39 eurot

ja alates 27.04.2024 viivis põhinõude (s.o. 627,45 euro) tasumata osalt kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle

põhivõlgnevuse suuruse.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt Art of Nature OÜ hageja VanaVeski OÜ kasuks menetluskulu

summas 1 349,34 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Art of Nature OÜ hageja VanaVeski OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Hageja nõue ja asjaolud

1. VanaVeski OÜ esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 665,56 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 26.01.2022 maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS §

486 lg 1 p 1). Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis. Hageja esitas maakohtule hagi kostja vastu 16.02.2023. Kohus võttis

20.02.2023 määrusega hagi menetlusse

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.04.2022 rendilepingu, millega hageja andis kostjale

rendile hagejale kuuluva Vana-Veski Puhkekompleksi ja seal paikneva vara festivali Art of Nature

korraldamiseks alates 08.07.2022 kell 12:00 kuni 10.07.2022 kell 00:00. Hageja väljastas kostjale

12.07.2022 täiendava arve nr 582 tarbitud elektrivoolu, sauna ja telkide kasutamise, müüdud

rummi ja džinni, lõhutud radiaatori ja aiatooli ning määritud põrandavaiba keemilise puhastuse

eest kokku summas 1 577,47 eurot. Kostja tasus 02.08.2022 arve osaliselt summas 935 eurot.

Maksekorralduse selgitusse märkis kostja voolutarbimine + 2 telki. Kuivõrd voolu tarbimise

hinnaks oli arvel märgitud 335,56 eurot ja kahe telgi kasutamise hinnaks 600 eurot, neile

summadele lisandub käibemaks 20%, jättis kostja tasumata teenustele lisanduva käibemaksu ja

lisaks 56 senti voolutarbimise summast. Sauna kasutamise eest võlgneb kostja 240 eurot koos

käibemaksuga ja alkoholi eest koos käibemaksuga 96 eurot.

3. Seega võlgneb kostja 02.08.2022 seisuga hageja väidete kohaselt 0,56 eurot elektritarbimise

eest, elektritarbimise käibemaksu 67,11 eurot, sauna kasutamise eest koos käibemaksuga 240

eurot, telkide kasutamise käibemaksu 120 eurot, alkoholi eest 96 eurot koos käibemaksuga, kokku

523,67 eurot. Kuivõrd kostja tasus arve hilinemisega, arvestas hageja tasutud summast maha juba

sissenõutavaks muutunud viivise 4,78 eurot. Seega võlgnes kostja hagejale 02.08.2022 seisuga

528,45 eurot. Samuti võlgneb kostja hagejale tekitatud kahju ees hüvitise summas 99 eurot. Kokku

võlgneb kostja hagejale põhinõudena 627,45 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja

mõista, samuti võlalt ja kahjuhüvitiselt arvestatud viivis 29,25 eurot kuni hagiavalduse esitamise

päevani (k.a) ning hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagiga ei nõustu, muuhulgas on kostja esile toonud, et kostja ei kontrollinud enne

sisseregistreerimist küttekeha, alkoholi jagamise kokkulepet neil hagejaga ei olnud. Kostja teeb

etteheiteid ka hageja hoonetele, varustusele, pakutud toidule, personali käitumisele, samuti toob

kostja esile, et tema tehnika on väidetavalt saanud kahjustada. Kostja iseenesest ei vaidlusta, et

kasutas lisaks lepingus kokkulepitule ka sauna ja telke ning tarbis arvel märgitud koguses elektrit.

Elektriradiaatori kahjustumise, aiatooli purunemise ning vaiba määrdumise osas kostja vastu ei

vaielnud ega vaielnud vastu ka kahjuhüvitise suurusele.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

6. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda selle üle, et pooled sõlmisid 14.04.2022 rendilepingu, millega

hageja andis kostjale rendile hagejale kuuluva Vana-Veski Puhkekompleksi ja seal paikneva vara

festivali Art of Nature korraldamiseks alates 08.07.2022 kell 12:00 kuni 10.07.2022 kell 00:00.

Lepingu kohaselt kohustus kostja puhkekompleksi rentimise eest tasuma hagejale 4 800 eurot,

millele lisandub käibemaks. Vaidlust ei ole ka selles, et see summa on hagejale tasutud. Samuti

ei vaidle pooled selle üle, et hageja seaduslik esindaja saatis 12.07.2022 kostja kontaktisikule e-

kirja, milles teavitas festivali ajal tarbitud elektri hulgast, samuti lõhutud ja määritud asjadest.

Samuti lisas hageja kirjale tema väiteid kinnitavad fotod ja arve nr 582 summas 1 577,47 eurot

tarbitud elektrivoolu, sauna ja telkide kasutamise, müüdud rummi ja džinni, lõhutud radiaatori ja

aiatooli ning määritud põrandavaiba keemilise puhastuse eest. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja

tasus 02.08.2022 arve osaliselt 935 euro ulatuses. Tasarvestusavaldust kostja hagejale esitanud ei

ole.

7. Kohus selgitab, et kostjal hagejale olevatel üürilepingut puudutavatel etteheidetel ei ole

käesoleva asja lahendamisel mingit tähendust, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja

esitanud hagejale mingeid rahalisi nõudeid ega ole ka käesolevas asjas esitanud protsessuaalset

tasaarvestuse vastuväidet või vastuhagi. Kohus märgib ka, et kostja umbmäärased etteheited

hagejale on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus juhtis kõigele sellele tähelepanu pooltele

26.01.2024 saadetud selgituskirjas, kuid vaatamata sellele kostja oma vastuväiteid korrigeerinud

ei ole, täiendavaid tõendeid ei esitanud, rahalisi nõudeid hageja vastu esile ei toonud.

8. Võlaõigusseaduse VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas

ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 619 lg-le 1 kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

9. Kostja ei eita, et on lepingu kehtivuse ajal kasutanud puhkekeskuse telke ja sauna. Samuti ei

ole vaidlust selles, et puhkekeskuses tarbiti lepingu kehtivuse ajal elektrienergiat. Rendilepingu p

2.2 on pooled kokku leppinud, et täiendavalt rendile tasub rentnik rendiperioodi jooksul

puhkekompleksis tarbitud elektri eest vastavalt mõõdikute näitudele. Asja materjalidest selgub, et

02.08.2022 maksekorralduse selgitusse märkis kostja „voolutarbimine + 2 telki“. Arvel on

märgitud voolu tarbimise hinnaks 335,56 eurot ja kahe telgi kasutamise hinnaks 600 eurot ja

käibemaks määras 20%. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema hinnangul ei ole voolutarbimist

arvel kajastatud õigesti. Kuivõrd kostja tasus hageja esitatu arve vaid osaliselt so summas 935,

tuleb kohtul nõustuda hageja seisukohaga, et kostja jättis tasumata eelnevalt teenuste hinnale

lisanduva käibemaksu ja lisaks 56 senti voolu tarbimise summast. Hageja on selgitanud, et ta on

käibemaksukohustuslane, seega peab ta osutatavate teenuste ja müüdavate kaupade hinnale

käibemaksu lisama ning riigile tasuma. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks

tema hinnangul ta ei peaks tarbitud teenustelt käibemaksu hagejale tasuma, on kohus seisukohal,

et 0,56 eurot elektritarbimise eest, elektritarbimise käibemaks 67,11 eurot ja telkide kasutamise

käibemaks 120 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole eitanud ka sauna

kasutamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista sauna kasutamise eest koos käibemaksuga

240 eurot.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kostjale müüdud alkoholi eest 96 eurot koos

käibemaksuga. Kostja vaidles nõudele vastu selgitades, et alkoholi jagamise kokkulepet neil

hagejaga ei olnud. Hageja tõi esile, et 12.07.2022 arvel nr 582 kajastatud Bacardi rummi

üheliitrises pudelis hinnaga 40 eurot (koos lisanduva käibemaksuga) ja Bombay Sapphire džinni

0,7-liitrises pudelis hinnaga 40 eurot (koos lisanduva käibemaksuga) ostis temalt E B kostja

esindajana mitte eraisikuna.

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku

avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale

isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb

tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse

andnud. Lõike 2 alusel volituse tekkimine eeldab, et esindatav teab või peab teadma, et isik

tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust. Talumisvolituse tekkimine

eeldab, et esindajana käituv isik, ilma et talle oleks antud teise isiku nimel tegutsemiseks volitus,

teeb korduvalt ja pikema aja vältel esindatava nimel õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks

toiminguid ning esindatav teab seda, kuid ei tee midagi sellise tegevuse takistamiseks, kuigi tal

on selleks võimalus.

12. Hageja seaduslik esindaja on oma kirjalikus selgituses kohtule esile toonud, et E Bi tutvustati

talle kui puhkekompleksis festivali korraldanud Art of Nature OÜ korraldusmeeskonna liiget ning

festivali ajal tegeles E B ürituse korraldusliku poolega, sh korraldas baari tegevust, aitas üles seada

helisüsteemi, osales erinevate mängude ja loosimiste korraldamisel jms. Oma väidete kinnituseks

on hageja esitanud ka kuvatõmmised postitustest Art of Nature ja Art of Nature Festival 2022

lehtedelt suhtlusrakenduses Facebook. Samuti on hageja esitanud väljavõtte videoklipist, mis on

lisatud 30.06.2022 Art of Nature Facebooki lehe kaudu Art of Nature Festival 2022 lehele seoses

festivali reklaamimisega videolõigus loosib E B Art of Nature Festival 2022 osalejatena

registreerunud inimeste vahel välja erinevaid auhindu, sh tasuta kokteile. Nende tõendite

koostoimes saab kohus teha järelduse, et hagejale kuuluvas Vana-Veski Puhkekeskuses 08.-

10.07.2022 korraldatud Art of Nature Festival 2022 alal tegutses baar, kus pakuti erinevaid jooke,

sh kokteile ning E B kuulus festivali korraldusmeeskonda, kes tegeles muude tegevuste kõrval ka

festivalil pakutud kokteilidega seonduvaga. Kostja neile tõenditele vastu vaielnud ei ole, hageja

väiteid ümber ei lükanud. Seega kohus leiab, et E B ostis hagejalt alkoholi kui kostja esindaja ning

järelikult tuleb kostjalt 96 eurot välja mõista.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise kokku summas 99 eurot festivali

käigus lõhutud ja määritud esemete eest, milleks on radiaator, aiatool ja vaip. VÕS § 127 lg-st 1

tulenevalt kahju hüvitamise eesmärk ongi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline

või mittevaraline. Sama paragrahvi teine lõige määratleb, et varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks

ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Lepingu p 3.1.3 järgi kohustus kostja rentnikuna hüvitama hagejale kui

rendileandjale mistahes kahju, mis tekib puhkekompleksile või seal paikevale varale ajal, mil

kompleks on kostja valduses. Puhkekompleks loeti kostja valduses olevaks ja kostja mistahes

kahju eest vastutavaks ajani, mil viimane kostja poolt korraldatava festivali külaline lahkub

puhkekompleksist. Lepingu p-st 3.1.9 kohaselt kohustus kostja lepingu lõppedes tagastama

puhkekompleksi seisundis, nagu see oli kostjale üleandmise ajal. Vastavalt lepingu p-le 3.6 alates

puhkekompleksi valduse üleandmisest läheb puhkekompleksi ja seal paikneva vara juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko üle rentnikule. Juhul kui lepingu kehtivuse ajal saab

puhkekompleks või seal olev vara kahjustada, hävib või varastatakse, siis kohustub rentnik

hüvitama rendileandjale puhkekompleksi või seal paiknenud vara parandamise maksumuse või

väärtuse (kui parandamine ei ole võimalik või on see majanduslikult ebaotstarbeks).

Elektriradiaatori kahjustumise, aiatooli purunemise ning vaiba määrdumise osas kostja vastu ei

vaielnud ega vaielnud vastu ka kahjuhüvitise suurusele. Seega tuleb kostjalt välja mõista

kahjuhüvitisena 99 eurot.

14. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud

viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist,

taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral,

peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära

järgi.

16. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele

ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 20.07.2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 118,39eurot (viivisekalkulaaror.ee).

17. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 627,45 eurot, kohtuotsuse päevaga

sissenõutavaks muutunud viivis ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras.

18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle

Menetluskulud

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude

jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

20. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

on tema menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

ja kohtumenetluses 1154,34 eurot (8h ja 4 min tööd), kokku 1 349,34 eurot.

21. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot.

22. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid

suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3). See kehtib ka

olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause, vt ka

TrtRK nr 2-19-136682, p 12.2). Seega tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot.

23. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 8 tundi 4 minutit, hinnaga 140-150 eurot tund.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja

vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide

arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

24. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis kõikide hageja

esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu

hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on

seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

põhjendatud ja vajalikud kokku 8 tunni ja 4 minuti ulatuses.

25. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 140-150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017,

3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 140-150 eurot (käibemaksuta)

pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu

maakohtus 1 154,34 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks

kokku 1349,34 eurot (riigilõiv+ õigusabi kulu maksekäsu kiirmenetluses +õigusabikulu

hagimenetluses).

26. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik