2-21-20079/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-20079

Tsiviilasi

Martin

Kabrali

hagi

FARMADA

OÜ

vastu

korteriomandi

omandi

üleandmiseks

ja

kahju

hüvitamiseks

Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FARMADA OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja):

FARMADA OÜ

(registrikood 12340126), seaduslik esindaja juhatuse liige

Heiti Salumets

Vastustaja

(hageja):

Martin

Kabral

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Taivo Ruus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2024 määrus muutmata.

2. Jätta FARMADA OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Martin Kabral (hageja) esitas 23. detsembril 2021 FARMADA OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3657,20 eurot ja viivis hüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest

kuni kahju hüvitamiseni;

-

sissenõutavaks muutunud leppetrahv 4408,38 eurot;

-

leppetrahv 0,03% müügihinnast (128 900 eurot) alates hagi esitamisest kuni korteriomandi

(registriosa nr XXXXXXXXX) otsese valduse üleandmiseni;

-

kahjuhüvitis 42 700 eurot (alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel) korteriomandi

puuduste kõrvaldamiseks ja viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni;

-

tasaarvestada hageja kasuks kostjalt väljamõistetav kahjuhüvitis korteriomandi puuduste

kõrvaldamiseks ja viivis 22. aprilli 2021 müügilepingust tuleneva kostja nõudega hageja

vastu;

-

kohustada kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab

hagejale üle korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXXX);

-

kohustada kostjat andma nõusolek korteriomandi kohta kinnistusraamatus tehtud

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa

nr XXXXXXXXX omanikuna kinnistusraamatusse hageja;

-

asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega;

-

jätta menetluskulud koos lisanduva viivisega kostja kanda.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

3. Maakohus tegi 5. septembril 2022 osaotsuse, milles tuvastas, et kostjal on kohustus sõlmida

hagejaga asjaõigusleping registriossa nr XXXXXXXXX kantud korteriomandi omandiõiguse üle

andmiseks hagejale. Maakohus tuvastas, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu

registriosa nr XXXXXXXXX kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Maakohus

asendas kostja vastavad nõusolekud kohtuotsusega. Maakohus märkis, et jätkab menetlust

lahendamata nõuete osas pärast osaotsuse jõustumist. Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude

jaotuse asja lõpetavas lahendis.

Tartu Ringkonnakohus jättis 18. aprilli 2023 otsusega maakohtu 5. septembri 2022 osaotsuse

muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse

kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 19. juuni 2023 lahendiga.

4. Hageja võttis 27. septembril 2023 avalduses ülejäänud nõuded tagasi ja palus nende osas menetlus

lõpetada (TsMS § 424 lg 1). Hageja palus jätta kõik menetluskulud, v.a hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 300 eurot, kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena

riigilõiv 1550 eurot ja esindajakulud 15 498 eurot.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt ta on tasunud riigilõivu 1850 eurot.

Arvestades hagi tagasivõtmise ulatust, palus hageja jätta kostja kanda 1550 eurot.

Hageja kandis menetluses osaotsusega puudutatud osas õigusabikulusid 15 498 eurot. Hageja

esindaja osutas õigusabi 71,75 tunni eest tunnihinnaga 216 eurot (sh käibemaks). Hagejal ei ole õigus

tasumisele kuuluvatelt kuludelt käibemaksu maha arvata. Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste

toimingutena:

-

21.12.2021 – hagiavalduse projekti koostamine (7 h);

-

22.12.2021 – kirjavahetus kliendiga (1,5 h);

-

22.12.2021 – hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine (6,5 h);

-

23.12.2021 – hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine, tõendite komplekteerimine, nõuete

täpsustamine, kohtusse esitamine (3,5 h);

-

28.12.2021 – käiguta jätmise määrusega tutvumine (0,25 h);

-

22.02.2022 – täiendava tagamise taotluse koostamine ja esitamine (2 h);

-

11.04.2022 – kohtunõudele vastuse koostamine, haginõude täiendamine (8 h);

-

26.04.2022 – kohtutäituri 17. aprilli 2022 otsusele kaebuse koostamine (4 h);

-

29.04.2022 – kostja seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine (0,5 h);

-

15.06.2022 – valmistumine kohtueelistungiks (2 h);

-

16.06.2022 – sõit istungile ja osalemine eelistungil (3 h);

-

22.06.2022 – kirjavahetus kliendiga ja kompromissiettepaneku tegemine (0,25 h);

-

19.07.2022 – hageja seisukoha koostamine kompromissist ja omandi ülekandmise

võimalikkusest (1 h);

-

20.07.2022 – kostja seisukoha ja taganemisavaldusega tutvumine (0,75 h);

-

03.08.2022 – kostja taganemisavaldusele seisukoha koostamine (3 h);

-

16.11.2022 – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (4 h);

-

28.08.2023 – nõupidamine ja kirjavahetus istungi edasilükkamisest (1 h);

-

07.09.2023 – kirjavahetus kostja esindajaga ja hagejaga kompromissist ja edasisest

menetlusest (0,5 h);

-

23.09.2023 – kostja esindaja kompromissiettepanekule esitatud vastusega tutvumine (0,25 h);

-

27.09.2023 – hagi tagasivõtmise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine (2,5 h).

5. Kostja on seisukohal, et hageja esindajakulud on ülepaisutatud ja ebamõistlikud. Lisaks nõuab

hageja nimekirjas menetluskulude hüvitamist, mis ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga ega

osaotsusega rahuldatud nõuetega.

Hageja menetluskulud, mis tekkisid seoses tagasivõetud haginõuetega, tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel

jätta hageja kanda. 6. novembril 2023 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

menetluskulude nimekirja, mis on tekkinud seoses tagasivõetud haginõuetega. Kostja on kandnud

esindajakulusid 300 eurot (käibemaksuta) tunnitasuga 150 eurot. Kostja esindaja toimingud olid

järgmised:

-

31.05.2022 – kostja vastuse koostamine hageja korteriomandi valduse üleandmise nõudele

(1,5 tundi);

-

06.11.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit).

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis kostjalt:

-

hüvitist 3657,20 eurot koos lisanduva viivisega, leppetrahvi 4408,38 eurot;

-

leppetrahvi 0,03% müügihinnast (128 900 eurot) alates hagi esitamisest kuni korteriomandi

otsese valduse üleandmiseni;

-

kahjuhüvitist 42 700 eurot (alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel) korteriomandi

puuduste kõrvaldamiseks ja lisanduvat viivist;

-

korteri asukohaga XXXXXXXXX vald (registriosa nr XXXXXXXXX) valduse üleandmist.

Maakohus jättis menetluskulud seoses eelviidatud nõuetega hageja kanda. Maakohus jättis seoses

Tartu Maakohtu 5. septembri 2022 osaotsusega rahuldatud nõuete osas menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 8498 eurot ja kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 112,50 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks tasaarvestuse tulemusena

menetluskulude katteks välja 8385,50 eurot koos lisanduva viivisega.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hageja menetluskulud seoses nõuete tagasivõtmisega jätta

TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Osaotsusega rahuldatud nõuetega seotud kulud tuleb jätta

TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. Samuti jäid ringkonnakohtu menetlusega seotud kulud kostja kanda.

Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 216 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud.

Maakohus pidas hagi ja hagi tagamise avalduste koostamisega seotud toimingute (21.12.2021,

22.12.2021, 22.12.2021, 23.12.2021 - kokku 18,5 tundi) põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 15

tundi. 23. detsembri 2021 hagiavaldus sisaldab mh ekspertiisi taotlust, kahju hüvitamise ja

leppetrahvi nõudeid, millega soetud esindajakulusid ei pea kostja hüvitama. Maakohus arvestas

menetlusdokumendi keerukust, mahtu ning seda, et hagiavaldus käsitleb valdavalt hageja põhinõuet

korteriomandi üleandmiseks.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks 28.12.2021 (0,25 tundi) ja 26.04.2022 (4 tundi) toimingute

ajakulu.

22.02.2022 täiendava hagi tagamise taotluse esitamisega seotud kulu 2 tundi pidas maakohus

põhjendatuks ja vajalikuks.

11.04.2022 (8 tundi) menetlustoimingust pidas maakohus põhjendatuks 5 tundi. Maakohus arvestas

menetlusdokumendi mahtu ja sisu, sh et see sisaldab ca 1 lk ulatuses hagi täiendust valduse

üleandmise nõudes.

Maakohus luges põhjendatuks 29.04.2022 menetlustoimingu (kostja seisukohale vastamine) ajakulu

0,5 tundi.

15.06.2022 (2 tundi) ja 16.06.2022 (3 tundi) kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulu pidas

maakohus põhjendatuks 2 tundi. Sõidule kulunud aja hüvitamisel lähtus maakohus analoogia korras

Justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise

ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p-st 4 ning määras kohtuistungile sõitmise aja eest hüvitamisele

30 eurot (+ 6 eurot käibemaks).

Maakohus luges põhjendatuks 22.06.2022 kirjavahetust hagejaga ja kompromissiettepaneku tegemist

kostjale 0,25 tundi.

19.07.2022 (1 tund) seisukoha koostamise eest pidas maakohus põhjendatuks 0,5 tundi, arvestades

menetlusdokumendi mahtu ja selle viiteid varasematele seisukohtadele.

20.07.2022 (0,75 tundi) ja 03.08.2022 (3 tundi) menetlustoiminguid pidas maakohus põhjendatuks

kokku 2 tunni ulatuses. Maakohus arvestas menetlusdokumendi mahtu ja keerukust.

16.11.2022 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 4 tundi pidas maakohus tervikuna

põhjendatuks.

28.08.2023 (1 tund), 07.09.2023 (0,5 tundi), 23.09.2023 (0,25 tundi) menetlustoimingud on seotud

tagasivõetud nõuetega, mistõttu ei pea kostja neid hagejale hüvitama.

27.09.2023 (2,5 tundi) hagi tagasivõtmise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu osas

leidis maakohus, et põhjendatud on üksnes menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg

0,75 tundi.

Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks ajakulu 32 tundi, s.o 6948 eurot [(32 tundi ×

216 eurot) + 36 eurot]. Samuti on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv

1550 eurot.

Kostja esindajakulud olid 2 tundi, kokku 300 eurot. Maakohus leidis, et arvestades kostja 31.05.2022

menetlusdokumenti mahtu ja keerukust, on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 0,5 tundi ning

menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 tundi. Seega on kostja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,75 tundi ja 112,50 eurot (0,75 h × 150 eurot).

Tasaarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale menetluskulude hüvituseks 8385,50 eurot

(8498-112,50).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

8498 eurot ja kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 112,50 eurot, mõisteti kostjalt hageja

kasuks tasaarvestuse tulemusena menetluskulude katteks välja 8385,50 eurot koos lisanduva

viivisega.

Kostja leiab, et hageja menetluskulusid on vähendatud ebamõistlikult vähe ning kostja

menetluskulusid on vähendatud põhjendamatult palju.

Hageja 21.12.2021, 22.12.2021, 22.12.2021 ja 23.12.2021 toimingutega seotud ajakulu tuleb

vähendada 15 tunni asemel 5 tunnini.

22.02.2022 täiendava hagi tagamise taotluse ajakulu 2 tundi ei ole piisavalt põhjendatud. Kostja ei

nõustu tekkinud ajakuluga, sest kostja ei saanud korteriomandi üleandmisest lepinguga ettenähtud

summat.

11.04.2022 menetlustoiminguga seotud ajakulu on vähendatud ebamõistlikult vähe. Haginõude

täiendamise kulu ei saa olla 8 tundi, arvestades, et täiendus oli ca 1 lk. Ajakulu tuleb vähendada

1 tunnini.

29.04.2022 kostja seisukohale vastuse koostamise ajakulu 0,5 tundi ei ole vajalik. Ajakulu tuleb

lugeda põhjendamatuks.

15.06.2022 istungi ettevalmistamise kulu ja aeg on põhjendamatult pikk, sest hageja oli menetlusega

juba põhjalikult tegelenud. Kogu istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg tuleb lugeda

põhjendamatuks.

22.06.2022 kirjavahetuse ajakulu 0,25 tundi on põhjendamatu, sest kompromissiettepanek oli

ebamõistlik. Seega tuleb ajakulu lugeda põhjendamatuks.

19.07.2022 seisukoha koostamise ajakulu tuleb lugeda tervikuna põhjendamatuks. 20.07.2022 ja

03.08.2022 toimingute ajakulu tuleb lugeda samuti tervikuna põhjendamatuks.

16.11.2022 ajakulu 4 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on põhjendamatult pikk.

Tegemist on juba varasemalt läbi töötatud menetlusdokumentidega. Ajakulu tuleb lugeda

põhjendamatuks.

27.09.2023 toimingu osas ei nõustu kostja maakohtuga, et põhjendatud on ajakulu menetluskulude

nimekirja koostamisele. Menetluskulude nimekiri on varasemalt komplekteeritud nimekiri, mis tuleb

sisuliselt kopeerida teise dokumenti.

Samuti on maakohus põhjendamatult vähendanud kostja esindaja ajakulu 300 eurolt 112,50 eurole.

Kogu probleem seisnes selles, et hageja heitis kostjale ette tohutul hulgal ehitusvigu, kuid soovis

siiski saada kinnisasja omanikuks.

Ka ei nõustu kostja poolte menetluskulude vastastikuse tasaarvestamisega, kuna hageja

menetluskulud on põhjendamatult suured ning neid tuleb vähendada. Kostja palub tasaarvestuse

tühistada. Samuti palub kostja tühistada maakohtu määruse viivise väljamõistmise osas.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et hageja sai kinnisasja

omanikuks ilma selle eest täielikult tasumata. Hageja on olnud ehituslikele puudustele tuginemisel

vastuoluline. Kostjale on tekitatud ebamõistlikult suur kahju ning kostja suhtes on ebaõiglane nõuda

temalt hageja pahatahtliku nõudega seotud kulude katmist. Hageja on kostjat avalikult laimanud.

Ehituslike puuduste otsimine on hageja äriskeem.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Kostja määruskaebuse taotlus on jätkuvalt ebaselge. Kostja vaidleb vastu kõigile hageja etteheidetele.

Hageja on vaidlustanud sisuliselt kõik hageja lepingulise esindaja kulud ja määruskaebuse kohaselt

justkui ei peakski lepingulise esindaja töö olema tasutatav. Selline käsitlus ja arusaam lepingulise

esindaja töö sisust ja väärtusest on ekslik ja pahauskne. Hageja menetluskulusid ei ole põhjustanud

mitte hageja ega tema lepinguline esindaja, vaid üksnes kostja selge, oluline ja kavatsetud

lepingurikkumine, mille vastu hagejal oli õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ja mida ta tegi

tulemuslikult. Kostja ei ole sisulisi etteheited maakohtule teinud.

Kostja esindajakulude osas ei ole kostja samuti välja toonud, mida kostja kohtule ette heidab ja millise

määruse tegemist taotleb. Kuna nii hageja kui ka kostja menetluskulud on kindlaksmääratud

põhjendatult, puudub võimalus ka nendevahelise menetlusliku tasaarvestuse muutmiseks.

Kõik kostja väited, kuidas mõistlik käitumine pidi tegelikult aset leidma, tuleb jätta tähelepanuta.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

8. Ringkonnakohus möönab, et kostja määruskaebuse taotlusest ei selgu, missugust ringkonnakohtu

lahendit kostja taotleb. Samas on kaebusest arusaadav, et kostja vaidlustab maakohtu määrust osas,

millega hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulud kindlaks määrati ja kostja esindaja

menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulusid vähendati. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust mõlema poole menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Pooled ei ole maakohtu

määrust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata ja jaotas

menetluskulud.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.

Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus kokku 17 048 euro

(sh esindajakulud 15 498 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivud 1550 eurot) ulatuses. Maakohus

vähendas hageja menetluskulusid 6948 euroni, st rohkem kui poole võrra. Kostja leiab, et hageja

menetluskulud (esindajakulud) on põhjendatud üksnes 6 tunni ulatuses, s.o 1296 eurot (sh

käibemaks). Kostja ei ole vaidlustanud kohtuistungile sõidule kulunud aja hüvitist 36 eurot (sh

käibemaks) ja väljamõistetud riigilõivu 1550 eurot.

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise otsustamisel. Riigikohus

on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teinud kaalutlusvigu hageja esindajakulu põhjendatuse

hindamisel. Ringkonnakohus selgitab, et esindajakulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Maakohus on hageja esindajakulusid sisuliselt ja põhjalikult

hinnanud. Maakohtu põhjendused ajakulu vähendamisel on jälgitavad. Maakohus on esindajakulude

põhjendatuse hindamisel arvestanud asjaoluga, et hagi jäi osaliselt läbivaatamata ja sellega seotud

menetluskulud jäid hageja enda kanda. Tegemist oli keskmisest mahukama menetlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja esindaja toimingute

ajakulu maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna.

Ringkonnakohus ei arvesta kostja väiteid kulude kandmise ebaõigluse osas, kuivõrd kostja ei ole

vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata osas, millega määrati

kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu

kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust, puudub alus muuta maakohtu määrust ka

menetluskuludelt välja mõistetud viivise osas (TsMS § 177 lg 4).

10. Kostja leiab, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja esindajakulusid 300 eurolt

112,50 eurole. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teinud kaalutlusvigu ka kostja

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel ega väljunud

diskretsioonipiiridest. Maakohus on kostja esindaja toimingute ajakulu piisavalt hinnanud ja selle

vähendamist põhjendanud.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ka osas, millega määrati

kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus.

11. Kostja peab põhjendamatuks hageja ja kostja menetluskulude vastastikku tasaarvestamist, seda

põhjusel, et kostja hinnangul on hageja menetluskulud kindlaks määratud põhjendamatult suures

ulatuses. Ringkonnakohus on nendele kostja väidetele vastanud käesoleva määruse p-s 9.

Kuivõrd pooltel on teineteise vastu vastastikused menetluskulude nõuded, siis tuli maakohtul

TsMS § 445 lg 1 alusel need nõuded resolutsioonis tasaarvestada. Maakohus ei ole tasaarvestamisel

menetlusnorme rikkunud.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 178

lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)