3-23-1002/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1002

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2022

projekteerimistingimuste tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks ja 06.04.2023 ehitusloa tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja adv. Joonas Põder

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Timo Päit

Kolmas isik – OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, lepinguline

esindaja v.adv Sandor Elias

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista X. Xilt OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasuks välja menetluskulu 8526

eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale kuulub aadressil Lagedi tee 8, Tallinn Harju maakond asuv kinnistu (registriosa

nr 413501, sihtotstarbega mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%, pindalaga 93 611,0

m2). Kinnistu külgneb Tooma tn 13 katastriüksusega (registriosa nr 1720101, sihtotstarbega

ärimaa 100 %, pindalaga 11 790 m2), mis kuulub OÜ-le Utilitas Tallinna Elektrijaam.

3-23-1002

2. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 23.08.2006 korraldusega Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c

kruntide detailplaneeringu.

3. OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 27.01.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

(TLPA) taotluse, paludes tunnistada detailplaneering Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks.

Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.04.2021 otsusega (dtl 56-58) detailplaneeringu Tooma tn

13 kinnistu osas kehtetuks.

4. TLPA väljastas 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 Tooma tn 13

kinnistule pumbahoone püstitamiseks (pumbahoone eelmised PT). Nendega anti ehitusõigus

ligikaudu 1050 m2 ehitisealusese pinnaga ja 12 m kõrgusega pumbahoone rajamiseks.

5. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) väljastas 29.06.2021

projekteerimistingimused nr 2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamiseks

(soojussalvesti PT), millega anti ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise

ehitamiseks.

6. Kaebaja vaidlustas mõlemad projekteerimistingimused Tallinna Halduskohtus (haldusasi

nr 3-22-419). Sama haldusasja juurde liideti ka kaebaja tühistamiskaebus TLPA 21.07.2022

ehitusloale nr 2212271/18607 kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav

T4 // Väo tee T3 kinnistutele. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2022 otsusega kaebuse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2023 otsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tegi kindlaks 25.06.2021 pumbahoone eelmiste PT õigusvastasuse põhjusel, et

kaebaja jäeti vastavase menetlusse kaasamata, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Otsus ei

ole jõustunud, sest kaebaja on esitanud kassatsioonkaebuse.

7. TLPA andis 10.11.2022 uued projekteerimistingimused (pumbahoone PT või PT, dtl

67-73) Tooma tn 13 kinnistule ligikaudu 14 m kõrguse ja ligikaudu 1400 m2 ehitisealuse

pinnaga pumbahoone püstitamiseks (pumbahoone eelmised PT olid antud samasse asukohta

ligikaudu 12 m kõrguse ja 1050 m2 ehitisealuse pinnaga pumbahoone püstitamiseks).

Projekteerimistingimuste eelnõu oli 21.07.2022–04.08.2022 Lasnamäe Linnaosa Valitsuses

avalikul väljapanekul. Avalikustamise tulemuste avalik arutelu toimus 22.09.2022, kus osales

ka kaebaja. TLPA teavitas kaebajat projekteerimistingimuste väljastamisest 20.01.2023.

8. Kaebaja esitas 20.02.2023 vaide TLPA 10.11.2022 projekteerimistingimuste tühisuse

tuvastamiseks ja nende kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 05.04.2023

korraldusega nr 310 vaide rahuldamata (dtl 397-402).

9. TLPA väljastas 29.03.2023 ehitusloa Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti püstitamiseks

TKKA 29.06.2021 soojussalvesti projekteerimistingimuste alusel (soojussalvesti ehitusluba).

Kaebaja vaidlustas ehitusloa Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-23-956). Tallinna

Halduskohus jättis 21.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud, sest

kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuse.

10. TLPA väljastas 06.04.2023 ehitusloa (pumbahoone ehitusluba) Tooma tn 13 kinnistule

pumbahoone ning mahuti püstitamiseks (dtl 415-425).

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 06.04.2023 pumbahoone ehitusloa alusel ehitamise

alustamise teatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(26)

3-23-1002

1. X. X esitas 08.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.11.2022

pumbahoone PT tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende tühistamiseks ning

06.04.2023 pumbahoone ehitusloa tühistamiseks (täiendavad seisukohad 27.03.2024).

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

PT on tühised või õigusvastased, sest neist ei selgu õigused ja kohustused.

Projekteerimistingimused peavad sisaldama ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg-s 4 sätestatud

andmeid, sh peavad hoone maksimaalne kõrgus ja ehitusalune pind olema konkretiseeritud,

sest nende andmete piiritlemata jätmisel kaotavad projekteerimistingimused oma eesmärgi ja

taanduvad sisutühjaks formaalsuseks ehitusloa väljastamisel. Andmete ligikaudne määramine

muudab haldusakti ebaselgeks. Pumbahoone PT väljastamisele eelnevalt on väljastatud

soojussalvesti PT. Pumbahoone PT näevad ette Tooma tn 13 kinnistule vaid ühe hoone

rajamise. Pumbahoone rajamisega kinnistule on rajatud kaks hoonet. Pumbahoone PT lähevad

iseendiga vastuollu, seega on neis sisalduvad kohustused vastukäivad haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 tähenduses.

2)

Pumbahoone PT on tühised, sest määratlevad kõrguse ja pindalana ligikaudsed väärtused.

Ilmselgelt on asjakohane hoonete planeerimisel määratleda nende maksimaalne ehitusealune

pind ja kõrgus. Ka vastustaja on seda pidanud asjakohaseks, kuid on kasutanud ligikaudsetena

väljendatud väärtusi, mis ei tähenda midagi. PT tühisuse korral ei saa kaebaja naaberkinnistule

planeerida hooneid, mille ehitamine kaebaja omandiõigust riivab. PT tühisus päädib sellega, et

ehitusluba tuleb tühistada õigusliku aluse puudumise tõttu.

3)

PT-ga kooskõlalise hoone püstitamine riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja

omandiõigust. PT lähevad vastuollu soojussalvesti PT-ga. PT on antud õigusliku aluseta ja on

sisuliselt õigusvastased.

4)

Projekteerimistingimused on detailplaneeringuga sarnase mõjuga naabri omandiõigusele.

Kaebajal on PT vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebaja esitab kaebuse omandiõiguse kaitseks,

mitte avalike huvide kaitseks. Kaebajal oli Lagedi tee 8 omandamisel 2018. a põhjendatud

ootus, et Tooma tn 13 kinnistu detailplaneeringut ei tunnistata kehtetuks eesmärgiga asuda

kinnistule õigusvastaselt mahukamaid ja suuremate negatiivsete mõjudega hooneid

planeerima ja ehitama. Projekteeritud hoone varjab kaebaja kinnistu valgust, sellest hakkab

lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring (kasvõi ainuüksi ehitamise tõttu) ja see hakkab vaateid

varjama. Tööstusliku suurhoone ehitamine mõjutab kõigi naaberkinnistute, sh kaebajale

kuuluva kinnistu väärtust. Ehitustegevus kaebaja naaberkinnistul riivab tema omandiõigust ja

mistahes õigusvastane, ent kehtiv haldusakt, mis sellist ehitustegevust võimaldab, tuleb

tühistada.

5)

PT ei ole üldplaneeringuga kooskõlas. EhS § 26 lg 3 p 3 ja § 32 p 2 järgi on

projekteerimistingimusi võimalik anda üksnes kooskõlas üldplaneeringuga. Pumbahoone PT

andmisel ei ole hinnatud, kas pumbahoone ehitusprojekt tegelikult vastab üldplaneeringule.

Kuna PT ei sisalda analüüsi ehituse üldplaneeringuga kooskõlalisuse kohta, on need

nõuetekohaselt põhjendamata. Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega kehtestatud

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu joonisel on välja toodud piirkonna maakasutuse

juhtotstarbed ja nende tähendused (https://www.tallinn.ee/et/media/294103). Tooma tn 13

kinnistu jääb ettevõtlusala, kõrvalotstarbega tootmis- ja laondusettevõtlusala maale. See

tähendab, et peamiselt on see ala ette nähtud ettevõtlusalana. Ka üldplaneeringus on

põhjendatud, et ettevõtlusalal võivad paikneda erinevad teenindus-, kaubandus-, toitlustus- ja

büroohooned. Kõrvalotstarbena võivad alal paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned, kui

need ei avalda negatiivset mõju (lähiala) ettevõtluskeskkonnale. Pumbahoone rajamine

avaldab negatiivset mõju kaebaja ettevõtlusele ehk detailplaneeringu elluviimisele, mille

3(26)

3-23-1002

tulemusel rajatakse kinnistule büroohooned ja tootmishooned. Lähtuda tuleb Väo karjääri

maakasutuse põhimõttelisest lahendusest. Lisaks on ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu

p-s 2.2.4. esitatud linnaehituslikud põhimõtted Väo karjääri kohta, mille kohaselt

tootmisettevõtetest on eelistatud ettevõtted, mille tegevus ei ohusta keskkonda. On ilmselge, et

pumbahoone rajamine kujutab endast keskkonnale ohtu, kuna isegi ühe ammoniaagi lekke,

intensiivsete vibratsioonide või liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju

ümbritsevale keskkonnale. Tallinna linn on seega ise näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus

läheduses ettevõtlusala ning karjääri ala ning ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala.

Üldplaneering ei näe ette tootmise laiendamist Lagedi tee suunas. Vaidlusalused PT on

ebaseaduslikud, kuna need on vastuolus üldplaneeringuga. Vastustaja ei ole seda vastuolu

adresseerinud ning on seeläbi kaldunud kõrvale uurimisprintsiibist ning jätnud täitmata

põhjendamiskohustuse. Üldplaneering kaitseb kaebaja õigust sellele, et tema kinnistu kõrvale

ei tekiks tööstuskompleksi, vaid jääb rohekoridor või hooned, mis tema kinnistu kasutamist

negatiivselt ei mõjuta.

6)

PT on väljastatud vale haldusorgani poolt ilma õigusliku aluseta ja need on sisuliselt

õigusvastased. PT väljastajaks oli TLPA, kuid arvestades, et pumbahoone rajamine on

avalikes huvides, pidanuks need väljastama TKKA. Seega on PT formaalselt õigusvastased.

PT tuginevad planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-le 5, mis ei kohaldu, sest projekteerimis-

tingimusi ei saa selle järgi anda olemasoleva hoonestuse vahele rohkem kui ühe hoone

püstitamiseks. TLPA on lisaks pumbahoonele andnud projekteerimistingimused ja ehitusloa

soojussalvestile. Mõlemad on hooned. Seega on pumbahoone PT antud õigusliku aluseta ja

minnes iseendaga vastuollu. PlanS § 125 lg 5 kohaldub olemasoleva hoonestuse puhul, mitte

kavandatud hoonestusele. Tulevikus tekkiv keskkond ei ole olemasolev keskkond. Isegi kui

Lagedi tee 8 kinnistule planeeritud hooneid saaks lugeda olemasolevateks, ei järelduks sellest,

et Tooma tn 13 kinnistu jääks olemasoleva hoonestuse vahele, sest Lagedi tee 8 kinnistu on

Tooma tn 13 naaberkinnistu vaid ühest küljest ning teistel kinnistutel ei ole hooneid. Samuti ei

ole vastustaja selgitanud, kuidas kõnealune hoonestus ümbritseks kavandatud pumbahoonet.

7)

PT on ebaproportsionaalsed ja põhjendamata. Kaugküttevõrgustiku varustuskindluse

puudulikkust, st selle suurendamise vajadust, ei ole vaideotsuses kirjeldatud ega tõendatud.

Samuti puuduvad selgitused ja tõendid maagaasi kasutamise asjassepuutuvuse ja selle

vähendamise kohta. PT ei ole mõõdukad, sest need riivavad kaebaja huvisid rohkem kui need

saaksid õigustatult teenida kellegi kolmanda huvisid. Kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistul

on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamisele

ja ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamisele ehitusõiguse andmist. PT kohaselt

pumbahoone rajamisel muutuks eelnev võimatuks, sest pumbahoonest lähtuks müra,

vibratsioon ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju. Koostoimes

teiste mõjudega riivab see kaebaja õigusi nii intensiivselt, et muudab pumbahoone PT

ebaproportsionaalseks. Kolmanda isiku seisukoht, et müra küsimus lahendatakse ehituse

tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega, kinnitab kaebaja seisukohta, et

kuna mürataset pole kindlaks tehtud, siis võib tööprojekti raames selguda, et liigne müra on

sellise ehitise puhul vältimatu ja mis rikub edaspidi alaliselt kaebaja õigusi. Tulenevalt selle

funktsioonist hakkab pumbahoonest levima müra. Pumbahoone seletuskirja p-s 1.6.3 ei ole

hinnatud, kas pumbahoonest tulenev müra võiks rikkuda kaebaja õigusi või olla liigne

tulevaste büroohoone ning äri- või tootmishoonete töötajatele. Lähtutud on eeldusest, et

pumbahoone ümbruses ei ole hooneid ja eiratud on kaebajale kuuluvale naaberkinnistule

planeeritud hooneid. Vastustaja ei ole teinud kindlaks, et kaebaja detailplaneeringu

elluviimine pole muutunud võimatuks või arvestatavalt kallimaks.

8)

Kaebaja ei keela ehitamist enda suva järgi, vaid tal on õigustatud ootus selle suhtes, mida

ta enda kinnistule saab ehitada. Eelnevalt detailplaneeringuga planeeritule ei olnud kaebaja

4(26)

3-23-1002

vastu. Pumbahoonest tulenev müra võib päädida sellega, et kaebaja ei saa enda kinnistule

kontorihoonet püstitada, kuivõrd töötervishoiu nõuete järgimine võib naaberkinnistult

tuleneva müra tõttu muutuda võimatuks või sedavõrd kalliks, et vajalike abinõude

rakendamine nõuab sedavõrd suuri lisakulutusi, et terve projekti elluviimine muutub

majanduslikult ebaotstarbekaks.

9)

Väited, et müra, ammoniaagi ja vibratsiooniga seotud üksikasjad ei ole olulised PT

menetluses, on ekslikud. Ka projekteerimistingimuste andmisel peab vastustaja järgima

proportsionaalsuse põhimõtet ja põhjendamiskohustust. Iga haldusorgani antud haldusakt peab

olema proportsionaalne ja kui haldusaktil on mistahes tagajärg, tuleb seda tagajärge haldusakti

kaalumisel arvestada olenemata sellest, kas seda võidaks kaaluda ka mingis teises menetluses.

Vastustajal oli kohustus kaaluda pumbahoonest tuleneva ja ette nähtava müra, vibratsiooni ja

ohu mõju kaebaja õigustele PT andmisel olenemata sellest, kas need mõjud saaks ka hilisemas

menetluses tuvastada. Pumbahoonest tulenevad ohud toovad kaebaja jaoks kaasa ka kallima

kindlustuse kinnistule kavandatud hoonetele, tulenevalt ohtliku ja suures koguses ammoniaaki

sisaldava mahutiga pumbahoone ehitamisest kaebaja kinnistu lähedusse.

10) PT rikuvad kaebaja subjektiivseid menetlusõigusi. Kui kohus peaks leidma, et kaebajal ei

ole isikliku subjektiivse õiguse rikkumise näol alust kaebuse esitamiseks ja

projekteerimistingimuste vaidlustamiseks ei esine populaarkaebuse esitamise alust, võrsuks

sellisest täheldusest iseeneses kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine, sest võrreldes

projekteerimistingimuste vaidlustamisega saab detailplaneeringut populaarkaebuse korras

vastavalt PlanS §-le 141 vaidlustada. Vale menetlusvormi tõttu jäi kaebaja ilma õigusest

esitada populaarkaebus.

11) Pumbahoone ehitusluba on antud tühistele või õigusvastastele PT-le tuginedes. Ehitusloa

andmist ei ole piisavalt põhjendatud, eelnevalt ei ole analüüsitud sellest lähtuvaid ohte ega

mõjusid, st selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud. Ehitusloaga

antakse luba ehitada ka mahuti, mille ehitamise võimalust pumbahoone PT-st ei nähtu. Mille

alusel või kuidas mahuti kui eraldiseisva rajatise ehitusluba väljastati, ei ole kaebajale teada,

sest sellisesse menetlusse ei ole kaebajat kaasatud. Ehitusluba tuleb osas, milles see lubab

ehitada mahuti, igal juhul tühistada, sest see on nii sisuliselt kui formaalselt õigusvastane.

12) Ehitusluba on ebaproportsionaalne. Pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon,

kemikaalidega seotud ohud, see risustab kaebaja kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust,

suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu

väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid

ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks.

Pumbahoone kavandamisel ei ole teostatud kõiki olulisi mõjuhinnanguid ega analüüse,

mistõttu pole võimalik väita, et sellest lähtuma hakkavad häiringud saaksid jääda seaduse

piiridesse, rääkimata proportsionaalsusest. Mh ei ole tehtud keskkonnamõjude analüüsi.

Riskianalüüsist ilmneb, et õnnetusjuhtumi realiseerumisel hakataks ammoniaaki mehhaanilise

ventilatsioonisüsteemi abil juhtima hoonest välja väliskeskkonda, kus see võib tuule suunast

olenevalt edasi kanduda kaebaja kinnisasjale. Kaebaja kinnisasjale on kavandatud büroohoone

ehitamine, st tiheda kasutusega hoone, kus eelduslikult sajad inimesed peavad saama töötada.

Selliselt kujutab pumbahoone ebamõistlikult suurt ohtu. Lisaks on tegemist olulise ruumilise

mõjuga ehitisega PlanS § 6 p 13 tähenduses ja pumbahoonel on suur visuaalne mõju, millest

hakkab lähtuma müra. Veevaba ammoniaak on plahvatusohtlik aine. Olulise ruumilise mõjuga

hooneid tuleb PlanS § 125 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt ehitada detailplaneeringu, mitte

projekteerimistingimuste alusel.

5(26)

3-23-1002

13) Ehitusluba on põhjendamata. Arvestatud ei ole ohtlike kemikaalide käitlemise

riskianalüüsiga ning tegemata on erinevad pumbahoone ehitusloa andmisele eelduslikud

uuringud ja ekspertiisid. Ehitusloas ei ole välja toodud faktilist alust, mistõttu ei olnud

vastustajal võimalik anda hinnangut haldusakti proportsionaalsusele.

14) Päästeamet ei ole hinnanud, kas kaebaja kinnistu tulevastele hoonetele võib Tooma tn 13

ladustatav ammoniaak ohtu kujutada. Riskianalüüsis on selle tegemisel arvesse võetava

lähiümbruse kohta märgitud, et käitise territoorium piirneb tühermaa ja Väo karjääri

territooriumiga. Vastustaja on vastuoluliselt ühelt poolt väitnud, et kaebaja kinnistul ei ole

ehitisi, mille kasutamist pumbahoone võib negatiivselt mõjutada, teiselt poolt aga

vaideotsuses selgitanud, et olemasoleva hoonestusena PlanS § 125 lg 5 mõistes võib käsitleda

ka kavandatud hoonestust, mille realiseerimine on tõenäoline. Vastustaja on ise asunud

seisukohale, et kaebaja detailplaneeringu realiseerimine on tõenäoline ja väär oleks

kavandatut ignoreerida ning lähtuda ainult hetkeolukorrast. Samas ei ole riskianalüüsides

kaebaja kinnistule rajatavaid hooneid arvesse võetud. Ohu ja riskianalüüsi kohaselt jääb

kaebaja kinnistu ohutsooni 2 ja 3 ehk väga ohtlikusse ja ohtlikusse alasse. Lagedi tee 8

kinnistule on kavandatud kuni 7 hoone ehitus, millest kolme suurim lubatud hoonealune

pindala ületab 5000 m2 (vt Lagedi tee 8 DP seletuskiri, lk 8 jj) – need hooned võivad olla

kaubandushooned, teenindushooned, tööstushooned kui ka laohooned Päästeameti metoodika

lisa 1 tähenduses, mis jääksid 3. tundlikkuse astmesse. 3. tundlikkuse astmesse jäävate

hoonete ehitamist väga ohtlikusse alasse Päästeamet ei kooskõlasta (vt Päästeameti

Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemise

metoodika lk 6). Sellist kitsendust kaebaja omandiõigusele ei ole vastustaja haldusaktis

adresseerinud ega kaalunud. Kuivõrd haldusorgan ei ole haldusakti andmise aluseks olevaid

asjaolusid tuvastanud ega neid kaalunud, ei saa haldusakt olla põhjendatud HMS § 56 lg 2

tähenduses. Ehitusloa andmisel ei ole võetud arvesse ohtlike kemikaalide mõju kaebaja

kinnistul kavandatud hoonetele. Ehitusluba on formaalselt õigusvastane, mis mõjutas asja

otsustamist. Kaalumisvigadeta otsust ei saa vastu võtta, kui kaalumise aluseks olevad asjaolud

on väärad.

2. Tallinna linn palub 12.07.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad

seisukohad 01.04.2024 ja 11.04.2024), leides järgmist.

1) Soojussalvesti ja pumbahoone täiendav tootmisvõimus ühendatakse olemasoleva

kaugküttevõrguga. Kaugküttevõrgu osas on 24.01.2023 väljastatud kasutusluba nr

2312371/00298 (21.07.2022 väljastatud ehitusloa alusel). Pumbahoone ja

soojussalvesti on vajalikud kaugküttevõrgu varustuskindluse suurendamiseks ning

maagaasi kasutamise vajaduse vähendamiseks. Eesmärk on tagada Tallinna ja Maardu

soojatarbijatele elutähtsa teenuse osutamine nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis,

kuna järgneval kütteperioodil on ette näha tarneraskusi nii biokütuse, maagaasi kui ka

põlevkiviõli hankimisel soojusenergia piisavaks tootmiseks Tallinna ja Maardu

kaugküttevõrku.

21.06.2022 esitatud uue projekteerimistingimuste taotluse

pumbahoone ehitamiseks kohaselt on tehnoloogia muutudes vaja suurendada hoone

ehitisealust pinda ja kõrgust. Menetlus viidi läbi avatud menetlusena, kaebaja sai

esitada vastuväiteid ja märkusi ning osaleda ka projekteerimistingimuste eelnõu

avalikustamise tulemuste avalikul arutelul ja rääkida seal oma märkustest. Kolmas isik

selgitas nende osas seisukohti ja põhjendusi.

2) Naaberkinnistul ehitamise tõttu riive esinemiseks peaksid ehitisest või ehitamisest

avalduma õiguste riived. Reaalseid mõjutusi, mis võiksid põhjustada kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumist, ei eksisteeri. PT ega ehitusluba ei piira kaebaja

kinnistu käsutust ega kasutust. Kaebaja kinnistul asub kaevandus, mida pumbahoone

6(26)

3-23-1002

rajamine negatiivselt ei mõjuta. Kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Lagedi tee 8

kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP), milles kavandatu saab ellu viia siis,

kui on ammendunud Lagedi tee 8 kinnistule jääv maavara. See suunab sihtotstarvete

osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse ääre eelkõige tootmismaa sihtotstarbele.

3) Võimalik valguse vähenemine kaebaja kinnistule kavandatud büroohoones ei saa

tulla kõne alla, kuivõrd kaebaja kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune

büroohoone.

4) Vaidlusalane ala jääb Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohase tootmisala

ettevõtlusala kõrvalotstarbega (T+B) ja ettevõtlusala tootmisala kõrvalotstarbega

(B+T) piirile. Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam.

Lagedi tee 8 kinnistust ida poole jääb Tallinna ringtee. Vaidlusalane ala (Tooma tn 13

kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv) jääb sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale üle

mineku alale. Olemasolevast olukorrast tingitult on alal palju mõjusid ja häiringuid

põhjustavaid objekte nagu Väo soojuselektrijaam, Tallinna ringtee ning karjäärid.

Kaebaja üritab jätta muljet, justkui Tooma tn 13 kinnistule lubatud pumbahoone

kõrvale on kavandatud tundlike kasutusotstarvetega hooned, kuid arvestades Lagedi 8

DP krundile kavandatud büroohoone osa tagasiastet ja hoonete võimalikku paiknemist,

jääb Tooma tn 13 pumbahoone kõrvale Lagedi tee 8 kinnistule kavandatud

tootmishooneotstarbe osakaal. PT on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringuga. Viide Väo karjääri maakasutuse põhimõttelisele lahendusele on

eksitav.

5) Lagedi 8 DP koostamisel on arvestatud piirkondliku eripäraga. Atmisfääriõhu kaitse

seaduse (AÕKS) § 57 kohaselt jäävad tootmise maa-alad V mürakategooriasse.

Vaidlusaluse ala läheduses puuduvad elamud, mistõttu puudub mürakategooria piirang

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt. AÕKS § 57 kohaselt määratakse

mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutusele, mistõttu ei saa AÕKS

kohaselt vastata büroohoone otstarve ühiskondlike hoonete maa-alade piirväärtusele.

Pumbahoone rajamisel tuleb nagunii järgida müranõudeid ning puudub vajadus müra

modelleerimiseks. Samuti puuduvad nii olemasoleva kui ka kavandatud hoonestuse

mõistes objektid, mille suhtes müramõõtmisi teostada. AÕKS § 59 kohaselt peab

müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat

müra. Tõendatud ei ole, et pumbahoonest avalduks piirmääre ületavat müra.

6) Olemasolevalt puudub piirkonnal väärtus. Kaebuses räägitakse kaebaja kinnistu

väärtuse vähenemisest, kuid kaebaja kinnistul on vett täis kaevandus ning piirkondlik

ümbrus ei ole kutsuv. Kaebuses tuginetakse umbmäärasele tuleviku kinnistu

väärtusele, mida pole võimalik objektiivselt hinnata ning kaebuses pole väärtusega

seonduvat tõendatud. Arvestades piirkonna praegust seisukorda, luuakse Tooma tn 13

kinnistu arendamisega alale esimene korrastatus ning sisuliselt algab ala arendamine,

mis loob alale väärtust juurde.

7) Kaebaja on haldusmenetlustes esitanud hüpoteetilisi otsitud ohtusid. Iga hoone ja

rajatis võib kujutada endast ohtu, kui ei järgita ehitamisele ja käitlemisele seatud

ohutusnõudeid või puhkeb sõda. Kohtus vaidlustatav õiguste riive ei pea olema

intensiivne, kuid piisav ei ole mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks

kahjustada vaid teoreetiliselt. Ainsa kaebusest tuleneva aktsepteeritava ohuna on

pumbahoones kasutatav ammoniaak, kuid seda pole haldusmenetluses ignoreeritud.

Tulenevalt hoone ohtlikkusest on ehitusloa menetluses esitatud riskianalüüs.

Võimaliku õnnetuse korral tekkiva ohuala vähendamise seisukohalt on oluline, et

7(26)

3-23-1002

õnnetuse toimumise hetkel ammoniaagi olemasoluga seadmete ruum oleks suletud

(hermeetiline – va avariiventilatsiooni väljatõmme) ruumis. Selliselt välditakse antud

töö mahus arvesse võetud õnnetuse stsenaariumitega võrreldes kõrgema

intensiivsusega väljavoolu ja väljavoolu asukohta. Antud põhimõttega tuleb arvestada

mistahes töövõtete/juhendite kavandamisel (nt kompressorite hoolduse protseduur,

Hädaolukorra lahendamise plaan – Tulekahju kõrvalobjektil jne). Seega on

ammoniaagi kasutusega arvestatud tuleohutusprojektis ja üldiselt ehitusprojektis.

Lagedi 8 DP kehtestamise korralduse seletuskirjas (dtl 1606) on märgitud, et kui

soovitakse krunti kasutada ainult tootmismaana, tuleb loobuda 14-korruselise

hooneosa ehitamisest. Detailplaneeringu enda seletuskirja lk 7 algab kavandatu

kirjeldusega, mille kohaselt antakse ehitusõigus ka ühele 14-korruselisele

kontorihoonele. Seega ei näita Päästeameti kooskõlastuse metoodika, et kaebaja

kinnistul muutuks detailplaneering realiseerimatuks.

8) Päästeameti koostatud metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ kohaselt liigitub ohuala kolmeks.

1. tsoon on eriti ohtlik ala, mis riskianalüüsis esitatud kohaselt ei ulatu kaebaja

kinnistuni. 2. tsoon on väga ohtlik ala ja 3. tsoon on ohtlik ala. Päästeameti metoodika

kohaselt määratakse ehitistele nende kasutusotstarvetest lähtuvalt tundlikkuse aste.

Lähtuvalt ehitise tundlikkuse astmest võib ohualasse teatud hooneid ehitada. Teise

ohutsooni võib ehitada ehitisi, mille tundlikkusaste on 1 või 2, kolmandasse ohutsooni

aga ehitisi, mille tundlikkusaste on 1, 2 või 3. Metoodika kohaselt võib teise tsooni

ehitada büroohooned, kus on töökohti rohkem kui 100 inimesele või kõrgem kui 3

korrust. Seega on Lagedi 8 DP hoolimata ohualast elluviidav.

9) PlanS § 125 lg 5 ei anna subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist.

Seega kaitstakse projekteerimistingimusi ja ehitusluba nn populaarkaebuste eest.

Detailplaneeringu koostamise kohustusest ei virgu kaebajale subjektiivset õigust

keelata naaberkinnistul ehitustegevus. Kaebajale on võimaldatud oma seisukohta

avalda nii PT kui ka ehitusloa menetluses. Detailplaneeringu menetlus ei saaks anda

kaebajale rohkem menetluslikke õigusi. PT menetlus on toimunud avatud

menetlusena. Kaebuses rõhutatakse, et kaebaja huvi ei ole eelistada

projekteerimistingimustele detailplaneeringu menetlust. Sisuliselt on kaebaja

avaldanud nii kohtumenetlustes kui haldusmenetlustes, et huviks on välistada

igasugune ehitustegevus.

10) Projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks saab olla vaid see, kui

kavandatav ehitis võib riivata isiku õigusi ülemäära. Mõjusid, mis ei ole üleliia

koormavad, tuleb kaebajal taluda. Igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku

huvid.

11) PT ega ehitusloaga ei mõjutata kaebaja praegust kinnistu kasutust ega kinnistule

kehtestatud detailplaneeringu elluviidavust. Mõlemas haldusmenetluses on hinnatud

kõiki vajalikke olulisi asjaolusid. Selliseid ohte nagu kaebaja üritab ette kujutada,

reaalsuses ei eksisteeri ning üleliigne püsiv negatiivne mõju kaebajale puudub (EhS §

44 p 4). Kõikide võimalike mõjude leevendamiseks on ette nähtud nõuded. Seega ei

avaldu vaidlustatud haldusaktidest subjektiivsete õiguste riivet kaebajale.

12) Tooma tn 13 kinnistu kõrval olev Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistu on

hoonestatud eriotstarbeliste hoonetega. Kinnistul asuvad järgnevad hooned:

koostootmisjaam, olmehoone, büroohoone, Väo soojuse ja elektri tootmisjaama

biokütuse sõelhoone, Väo soojuse ja elektri tootmisjaama biokütuse vastuvõtuhoone,

8(26)

3-23-1002

Väo reservkatlamaja, ladu, pumbajaam ja veemahuti ning proovivõtukeskus. Tooma tn

13 kinnistule planeeritud pumbahoone jääb lähimast olemasolevast hoonest u 38 m

kaugusele.

13) Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringus (vastuse lisad 11 ja 12)

on antud Tooma tn 15 kinnistule ehitusõigus kolme kuni 15 m kõrguse äriotstarbelise

hoone ehitamiseks. Tooma tn 13 kinnistust põhja poole jäävatele kinnistutele on antud

ehitusõigus Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneeringuga (vastuse lisad 13 ja 14), mis

lubab Tooma tn 11 kinnistule ehitada ühe 14 m kõrguse tootmis- ja ärihoone ja ühe

kuni 50 m kõrguse tootmis- ja ärihoone. Tooma tn 13 kinnistust ida poole jääb

kaebajale kuuluv kinnistu, mille ehitusõigus on määratud Lagedi tee 8 ja lähialal

detailplaneeringuga. Seega on väär väide, et piirkonnas puudub olemasolev hoonestus.

Koosmõjus olemasoleva hoonestusega Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul ja

kehtivate detailplaneeringutega naaberkinnistutel, on võimalik selgelt piiritleda

piirkondlik hoonestuslaad ja linnaruumiline keskkonda, et kaaluda

projekteerimistingimuste andmist lähtudes PlanS § 125 lg 5 eesmärgist. Pole vaidlust,

et Lasnamäe tööstusalade üldplaneering annab projekteerimistingimuste

kohaldamiseks piisavad ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning pumbahoone

ehitamine pole üldplaneeringuga vastuolus. Seega sobitub pumbahoone koos selle

juurde kuuluvate rajatistega mahuliselt piirkonna hoonestuslaadi. Arvestades, et

Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub paljudest hoonetest ja rajatistest koosnev

Väo soojuselektrijaam, sobitud piirkonna väljakujunenud keskkonda pumbahoone

koos selle juurde kuuluvate rajatistega. Kuivõrd naaberkinnistutele on kavandatud

tootmis- ja äriotstarbelised hooned, on esitatud PT-s nõudena arvestada piirkonnas

väljakujunenud arhitektuuristiili ning hoone peab vastama nüüdisaegsetele

linnaruumilistele nõuetele. Sellega tagatakse hoone esteetiline välimus linnaruumis.

Arhitektuuriline ilu on subjektiivne ega pole mõõdetav väärtus, kuid ehitusprojekti

kohaselt on pumbahoone puhul arhitektuuriline nõue täidetud.

14) Soojussalvesti ei ole hoone. See on küll väliskeskkonnast katuse ja teiste

välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, kuid soojussalvestiga seonduvat tuleb

vaadelda laiemalt. Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis (kood 23022). Asjaolu,

et seoses välispiirete ja katusega tekib siseruum, ei tee soojussalvestist hoonet. Hoone

ja rajatise eristamisel tuleb arvesse võtta ka nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja

kasutamise viisi. Soojussalvesti ülesanne on kaitsta kaugküttepiirkondade tarbeks

hoitavat sooja vett välismõjude eest (temperatuur). Põhimõtteliselt on soojussalvestit

võimalik ehitada ka ilma katuseta, kuid selliselt oleks soojussalvesti kasutegur

väiksem. Seega ei ole soojussalvesti hoone vaid rajatis tulenevalt selle otsatarbest,

eesmärgist ning kasutamise viisist. Soojussalvesti puhul on tegu pumbahoone juurde

kuuluva rajatisega.

15) Olemasolevat hoonestust ning piirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid

arvestavalt on võimalik piiritleda piirkondlik hoonestuslaad ja linnaruumiline

keskkond selliselt, et kaaluda projekteerimistingimuste andmist lähtudes PlanS § 125

lg 5 eesmärgist. Kehtivast üldplaneeringust ei tulene, et vastustajal oleks keelatud

PlanS § 125 lg 5 alusel Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone püstitamiseks PT

väljastada. PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud. Pumbahoone eesmärk

on suurendada kaugküttevõrgu varustuskindlust ja vähendada maagaasi kasutamise

vajadust. Eesmärk on tagada Tallinna ja Maardu soojatarbijatele elutähtsa teenuse

osutamine nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. Kolmas isik on esitanud eluliselt

usutava vajaduse tagada varustuskindlus tingitult eelseisva kütteperioodil nähtavatest

raskustest. Seetõttu on ka põhjendatud detailplaneeringu koostamise kohustusest

9(26)

3-23-1002

loobumine ning võimaldada hoone püstitamine projekteerimistingimustega. HMS § 5

lg-st 2 tulenevalt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Käesoleval juhul on kiirema menetluse eelistamine avalikku huvi teeniv. Tegemist on

ühe olulisema haldusmenetluse printsiibiga, millest lähtuvalt tuleb võimalusel

eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähemkoormavat menetlusviisi. Olukorras, kus

aeganõudvam ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada

kvaliteetsemat tulemust ega tagaks puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei

ole selle kohaldamine põhjendatud. Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda, kas

lähtudes HMS § 5 lg 2 põhimõttest on kooskõlas PlanS § 125 lg 5 eesmärgi ja

eeldustega õigustatud lihtsama ja vähem aega nõudva menetluse valimine. Kui

ilmselgelt ei anna detailplaneeringu valimine haldusmenetlusele lisaväärtust ning

täidetud on PlanS § 125 lg 5 eeldused, sh annab üldplaneering juhised kasutus- ja

ehitustingimuste määramisel, on vastuolus HMS § 5 lg 2 põhimõttega valida

aeganõudvam ja kulukam menetlus.

16) Riigikohtu praktikast nähtuvalt peab projekteerimistingimuste alusel antud

ehitusluba rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi, et saaks tunnistada

projekteerimistingimused ja ehitusloa õigusvastaseks. Isik võib nõuda haldusakti

kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada

avaliku huvis, saab kohus kaebuse rahuldada ja projekteerimistingimused tühistada

vaid siis, kui need rikuvad kaebaja õigusi.

17) Eksitav on kaebuses esitatu nagu PT-st ei selgu nende regulatiivsus. Vaideotsuse

punktis 7.2 esitatut võib pidada küll mõneti eksitavaks, kuna PT-s tuleb esitada nii

hoone suurim ehitisealune pind kui ka kõrgus. Siiski on arusaadav, et vaideotsuses on

mõeldud, et PT-s võimaldatud paindlikkus ei too kaasa PT tühisust. Ligikaudsus ei

tähenda piirangute puudumist, nagu kaebuses on seda äärmuslikult esitletud. Oluline

on hinnata, kuidas kõrvalseisev isik võib mõistlikult hinnates ligikaudsust tunnetada.

Antud määratlust tuleb mõista selliselt, et vastuolu ei eksisteeri, kui nt tehnilistest

olemustest tingitult on kõrgus 14,1 m. Väheoluline kõrvalekalle ei tähenda ehitusloast

keeldumist EhS § 44 p 1 mõttes. Seda enam kinnitab esitatut asjaolu, et ehitusloa

aluseks olevas ehitusprojektis on planeeritud hoone ehitisealuseks pinnaks 1310 m2

ning kõrguseks 14 m. Ilmselget tühisust ei nähtu.

18) PT menetlus on olnud otstarbekas ning põhjalik. Kaebajale on antud võimalus

arvamuse esitamiseks ning hinnatud on tema esitatud võimalikke õiguste riiveid.

Linnakeskkonnas kehtib põhimõte, et keskkond on pidevas muutuses ning isik ei saa

eeldada keskkonna muutumatuna jäämist. Käesoleval juhul ei mõjuta pumbahoone ja

selle juurde kuuluvate rajatiste ehitamine olemasolevat keskkonda negatiivselt.

Olemasolev soojuselektrijaam, lähedal asuv Tallinna ringtee ja kaevandused on antud

piirkonna kõige suuremad mõjutegurid ning olemasolev ja kavandatud keskkond

lähtub just piirkondlikust eripärast.

19) Vaidlusalusele alale jääva Väo soojuse ja elektri koostootmisjaamaga on

arvestatud juba Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu menetlemisel. Nii toodi välja ka

juba Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonna strateegilise hindamise (KSH)

aruandes, et Euroopa Liidus läbiviidud uuringute ja hea tava alusel peaks

jäätmepõletustehase kaugus elamualadest ja puhkealadest olema vähemalt 500 m,

vähendamaks tehase töötamisega ja transpordiga kaasnevat müra ja võimalikku

lõhnaainete levikut. Vastava asjaoluga on arvestatud ka kaebaja kinnistut hõlmava

10(26)

3-23-1002

detailplaneeringu koostamisel ning üldiselt kogu piirkondliku linnaehitusliku arengu

väljatöötamisel. KSH aruande kohaselt (lk 91 jj) on tuvastatud, et koostootmisjaama

jaoks on olemasolev asukoht kõige sobilikum nii majanduslikult kui ka võimalike

mõjude poolest, sest võimalikud kergesti mõjutatavad alad jäävad piisavalt kaugele.

Üldplaneeringus ega selle juurde kuuluvates dokumentides ei ole välistatud Tooma tn

13 kinnistu kasutust selliselt nagu vaidlustatud PT ette näevad. Juba KSH aruandes on

koostootmisjaama eesmärgiks hoida Tallinna linna elanikkonna poolt tarbitava

kaugküttesoojuse hind konkurentsivõimeline ning seda eesmärki toetavad ka

vaidlusalused haldusaktid (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-23-956).

20) Ehitusloa menetlus on olnud põhjalik ning ehitusprojekt järgib kehtivat

ehitusõigust. Ehitusloa menetluses on esitatud piisavad analüüsid, et hinnata ehitise

ohutust ning võimalikke kolmandate isikute õiguste riiveid. Kaebaja on saanud esitada

oma arvamuse. Nagu ka ehitusloa väljastamise järgsetest kirjadest nähtub, on

vastustaja pumbahoone ohtlikkust hinnanud ning andnud kaebajale põhjendused.

Kuigi pumbahoone puhul on tegu ohtliku ehitisega, on ehitusloa menetluses jõutud

järeldusele, et sellest ei avaldu kaebajale üleliia koormavat negatiivset mõju ega riku

kaebaja õigusi.

21) Nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa menetluste puhul puuduvad EhS-s

sätestatud keeldumise alused. Tegemist on õiguspäraste haldusaktidega, mis on antud

pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta ning puuduvad menetluslike normide

rikkumised.

22) Kuigi kaebaja on vaidlustanud kõik tegevused Tooma tn 13 kinnistul, on

pumbahoone juurde kuuluvate rajatiste aluseks olevad haldusaktid kehtivad.

Kohtumenetlustes on peetud kaebaja eduväljavaateid pigem väikeseks ega ole

tuvastatud subjektiivsete õiguste rikkumisi. Pumbahoonel, soojussalvestil ja teistel

vajalikel rajatistel puudub iseseisvalt mõte ning moodustub üks koostoimiv sõlm.

Seega siinkohal kaaluvad üle kolmanda isiku õigused ja avalik huvi kaebaja esitatud

otsitud mõjutused.

3. Kolmas isik palub 12.07.2023 vastuses (täiendavad seisukohad 11.04.2024)

jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kaebaja kujutab konventsionaalsete mõõtudega pumbahoone püstitamist millegi

ebaproportsionaalsena. Pumbahoone kõrvale on kaebaja enda kinnistule

detailplaneeringuga ette nähtud 70-100% tootmismaa või 100% mäetööstusmaa

sihtotstarbega krundid ning antud ehitusõigus märksa kõrgemate ja suurema pindalaga

hoonete rajamiseks. Kaebaja viitab kandva etteheitena, et kuna pumbahoonesse

paigaldatavates kompressorites sisalduks ka ammoniaaki, ulatuks käitise ohuala

kaebaja Lagedi tee 8 kinnistule, mis kahjustavat tema õigusi. Pumbahoone

riskianalüüsi järgsed ohuala tsoonid välistaks Päästeameti metoodika järgi aga vaid

teatud tundlikkuse astmega ehitiste rajamise, mis ei puutu kaebaja kinnistul kehtivasse

detailplaneeringusse.

2) PT ei ole õigusvastane ega tühine ehitisealuse pinna ja kõrguse määramise osas.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et EhS § 26 lg 4 tingimused tuleb

projekteerimistingimustes ette näha vaid asjakohasel juhul (nende määramine pole

kohustuslik) ning omavalitsusel on avar kaalutlusruum otsustamaks, millises ulatuses

ja kuidas neid tingimusi projekteerimistingimustes käsitleda. Pumbahoone ehitusloa

järgne ehitisealune pind ega kõrgus ei ületa pumbahoone PT-s ligikaudsena märgitud

11(26)

3-23-1002

väärtusi. Kaebaja ei saa nõuda pumbahoone PT tühistamist või tühisuse tuvastamist

mistahes alusel pelgalt põhjusel, et tal on huvi pumbahoone mitterajamise vastu.

3) Pumbahoone püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohustuslik.

Kaebaja väidab ekslikult, justkui soojussalvesti oleks hoone. See on rajatis. Kaebaja

viited PT-le ning ehitusloale on arusaamatud – ühestki viidatud lausest ei tulene, et

soojussalvesti oleks hoone. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas soojussalvesti

rajatiseks või hooneks kvalifitseerimine tema subjektiivsetesse õigustesse puutub.

Vaideotsuse p-s 7.4. on loogiliselt leitud, et PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel tuleb

arvestada ka (planeeringutega) kavandatava hoonestusega. Näiteks kõrvalasuval

Tooma tn 14 kinnistul on valmisehitatud hoonestus. Kaebaja väide, justkui Tallinna

Linnakantselei esindaja olla vaidemenetluse käigus ärakuulamisel väitnud, et PlanS §

125 lg 5 ei kohaldu, ei ole asjakohane. Ametnik ei öelnud kindlasõnaliselt, et PlanS §

125 lg 5 tingimata kohalduda ei võiks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et ärakuulamisele

järgnenud 05.04.2023 vaideotsuse p-s 7.4 on asututud seisukohale, et PT vastab PlanS

§ 125 lg 5 tingimustele. Kaebaja ei ole selgitanud, millest tuleneb talle õigus nõuda

populaarkaebuse esitamise võimalust. Kaebaja saab enda subjektiivseid õigusi kaitsta

võrdväärselt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu vaidlustamisel.

4) Pumbahoone PT ei ole vastuolus soojussalvesti PT-ga. Projekteerimistingimused on

reeglina konkreetse ehitise põhised. Soojussalvesti PT ja pumbahoone PT on kahe

erineva ehitise projekteerimistingimused, mis kehtivad korraga.

5) Kaebaja leiab ekslikult, et PT on õigusvastane, kuna pumbahoone varjab kaebaja

kinnistu valgust ja vaadet ning sellest hakkab lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring,

samuti mõjutab see kaebaja kinnistu väärtust negatiivselt ning kaasnevad ohud

käideldava ammoniaagi tõttu. EhS § 32 p 5 eesmärk on esmajoones vältida

ebaproportsionaalset sekkumist naaberkinnistute omanike õigustesse, mida võidakse

kavandatava ehitisega või ehitamisega kõige intensiivsemalt riivata. Pädeval asutusel

ei ole kohustust igasuguse vastuolu korral jätta projekteerimistingimused andmata. Isik

peab oma väiteid projekteerimistingimustega omandiõiguse rikkumise kohta tõendama

ning need ei või jääda vaid hüpoteesideks. Riigikohus on lisaks selgitanud, et juhul,

kui isikute õiguste riive ulatus selgub alles projekteerimise käigus, ei ole põhjust

projekteerimistingimuste andmisest EhS § 32 p 5 alusel keelduda.

6) PT-ga ega ka ehitusloaga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole väitnud,

põhistanud ega tõendanud, et pumbahoonet ei saaks nõuetekohaselt projekteerida.

Väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus toetab Tooma tn 13 kinnistule

pumbahoone rajamist. Kaebaja jätab eksliku mulje, justkui Lagedi 8 DP järgi oleks

Lagedi tee 8 kinnistule Tooma tn 13 kinnistu lähedusse kavandatud büroohooned

tavapärases tähenduses. Pumbahoone ei ole ebakonventsionaalne ehitis ning PT järgne

ligikaudne kõrgus ega ehitisealune pind (14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes

ebaproportsionaalne. Asjakohane ei ole ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise

pildi kujunemist ning kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise argument ei ole usutav.

7) PT andmise ja vaidlustamise faasis ei saa hüpoteesidele tuginedes väita, et müra

hakkab normtaset ületama, nagu ka halduskohus asja nr 3-22-419 otsuse p-s 16.2

märgib. Puutuvalt ammoniaaki on tegemist ehitusprojekti koostamisel lahendatava

küsimusega. Erinevalt kaebaja väitest ei reguleeri kemikaaliseaduse § 32 lg 1,

milliseid küsimusi lahendatakse projekteerimistingimuste ning milliseid ehitusloa

täpsusastmes. Jääb arusaamatuks, milliste müra normtasemete hüpoteetilist ületamist

kaebaja silmas peab, arvestades kategooriaid, millele müra normtasemeid

12(26)

3-23-1002

kehtestatakse. Pumbahoone ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et asjakohaseid

müranorme ei ületataks ega õigusvastast mürahäiringut ei tekitataks ning projekteerija

on vastavad arvutused teinud. Mürataseme ületamist ei näita ka kaebaja esitatud

eelprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa seletuskiri. Kaebaja ei ole ära näidanud,

miks tuleks eeldada, et pumbahoone hakkab tekitama mistahes õigusvastast

mürahäiringut. Pumbahoone on väliskeskkonnast suletud. Lisaks on Lagedi 8 DP-d

kehtestades arvestatud, et tegemist on kõrgema müratasemega piirkonnaga. Väide

pumbahoonest lähtuvast vibratsioonist on sisustamata. Samuti on tõendamata

ammoniaagi tõttu kallineva kindlustuse väide. Arvestada tuleb kõrgendatud avalikku

huvi pumbahoone rajamiseks.

8) Pumbahoone PT-d on õiguspäraselt põhjendatud. PT menetluses on kaebaja saanud

arvamuse esitada ning TLPA on seisukohtadega mittenõustumist põhjendanud.

Täiendavalt on TLPA oma põhjendusi avanud 20.01.2023 kirjas.

9) Uurimispõhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja viitab riskianalüüsi ptk 1.2 lõigule, mis

kirjeldab Tooma tn 13 kinnistust läände jäävat territooriumi. Lagedi tee 8 kinnistu

asub Tooma tn 13 kinnistust aga idas, mille kohta on riskianalüüsis viidatud

detailplaneeringu olemasolule. Riskianalüüsi ptk-s 3 on arvutatud ohuala tsoonid.

Oshuala tsoonide enda mõõtmed ei olene Lagedi 8 DP-st (vt majandus- ja

taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisa). Ühestki õigusaktist ei tulene, et

kaebaja Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate ohuala tsoonide tõttu Lagedi 8 DP-d

realiseerida ei saaks. Päästeameti metoodika on mõeldud kemikaaliseaduse § 32

rakendamiseks. Päästeamet on pumbahoone ehitusloa menetluses kooskõlastuse

andnud. Samas eksib kaebaja, justkui ta Päästeameti metoodika järgi ohuala tsooni 2

tõttu Lagedi 8 DP-ga ette nähtud hoonestust rajada ei saa. Tsoon 2 ulatub osaliselt

Lagedi 8 DP kohasesse krundi pos 1 hoonestusalasse. Tsooni 2 ei või Päästeameti

metoodika kohaselt ehitada tõepoolest 3. ja 4. tundlikkuse klassi jäävaid ehitisi ning

võib ehitada 1. ja 2. tundlikkuse klassi jäävaid ehitisi. Kaebaja viitab kaubandus-,

teenindus-, tööstus- ja laohoonete ehitamise soovile. 3. tundlikkuse klassis on

kaubandushooned suletud netopinnaga üle 5000 m2 ja teenindushooned suletud

netopinnaga üle 5000 m2. Tööstus- ja laohoonete puhul ei ole konkreetselt määratud

tundlikkuse klasse 1. kuni 3. piires. Tsoon 2 katab vaid osa Lagedi 8 DP pos 1 krundist

ja hoonestusalast. Lagedi 8 DP on endiselt realiseeritav –võimalik on paigutada

ehitised krundil pos 1 väljapoole tsooni 2 ja/või püstitada tsooni 2 piires 1. ja 2.

tundlikkuse klassiga ehitisi.

10) Pumbahoonet ei pea ega saa rajada teistele kinnistutele ega maa sisse. Kaebaja

heidab asjakohatult ette, et kaalutud ei ole pumbahoone rajamist Tooma tn 14, 16 või

18 kinnistutele või maa sisse. Projekteerimistingimuste menetluses ei toimu ehitise

asukohaks oleva kinnistu valimist. Projekteerimistingimuste taotlus on juba konkreetse

asukoha (kinnisasja) põhine (EhS § 29 lg 2 p 3). Projekteerimistingimuste menetluses

ei toimu nö asukoha eelvalikut (vrd PlanS § 95 lg 7) ehk omavalitsus peab otsustama

projekteerimistingimuste andmise taotlusele vastavas asukohas. Ka sisuliselt ei ole

alternatiivne paigutus võimalik. Tehniliselt on oluline soojussalvesti ja pumbahoone

paiknemine koostootmisjaama kõrval (kuna pumbahoones paiknema hakkava

soojuspumbaga kasutatakse ära soojuse ja elektri koostootmise protsessis tekkivate

suitsugaaside heitsoojust). Ainuüksi maakatastri aerofotolt on äratuntav, et Tooma tn

13 kinnistu on vastavate objektide rajamiseks kõige optimaalsem asukoht, paiknedes

Tooma tn 14 kinnistul asuvale Väo koostootmisjaamale kõige lähemal. Tooma tn 14

13(26)

3-23-1002

kinnistu ehitistest vabale alale (ehk kagunurka) ega Tooma tn 16 või 18 kinnistutele

pumbahoonet ja soojussalvestit paigutada ei saa (on liiga kaugel). Tooma tn 14

kinnistul on detailplaneeringuga ette nähtud mahus hooneid rajatud, mistõttu ei ole

täiendava hoone rajamine ka kehtiva detailplaneeringu kohaselt võimalik. Tooma tn 14

kinnistul kehtiva Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu põhijoonise

kohaselt on krundile pos 1 lubatud ehitada 10 hoonet ning see arv on täis. Tooma tn 16

ja 18 katastriüksusele on sama detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus, mis

pumbahoone ja soojussalvesti lahenduse jaoks samuti ei sobi. Kolmas isik on

selgitanud, miks vaidlusaluste ehitiste kiire rajamise vastu on ülekaalukas avalik huvi.

Kolmandal isikul ei ole võimalik detailplaneeringu muutmise või kehtetuks

tunnistamise menetluse järel oodata, eriti pelgalt kaebaja paljasõnaliste etteheidete

alusel. Tehniliselt ega majanduslikult ei ole mõeldav pumbahoone ehitamine maa

sisse. Soojuse tootmiseks tehtavad kulud peavad olema kaugkütteseaduse § 8 lg 3 p 1

mõttes vajalikud, et neid arvata soojuse piirhinna sisse.

11) Pumbahoone PT väljastas õige organ. Kaebaja väidab ekslikult, et pumbahoone PT

pidanuks andma TTKA. PT anti PlanS § 125 lg 5 alusel ning TLPA on pädev neid

andma.

12) Kaebaja ei ole põhjendanud, millisele ehitusloa menetluse kontrollieseme nõudele

ehitusluba ei vasta (EhS § 42 lg 1). Pädev asutus kontrollib ehitusloa menetluses

ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja

ehitusprojektile esitatud nõuetele. EhS seletuskirjas ja kohtupraktikas on selgitatud, et

ehitusprojekti peab koostama pädev isik ning omavalitsus kontrollib ehitusprojekti üle

formaalselt. Ehitusprojekti on koostanud pädevad isikud ning ehitusprojekti nõuetele

mittevastavuse tuvastamiseks ei piisa kaebaja esitatud spekulatiivsetest ja otsitud

etteheitetest.

13) Ehitusluba on kooskõlas PT-ga. Pumbahoone ehitusluba, sh ehitise parameetrid

vastavad kehtivale PT-le, mida ehitusloa menetluse kontrolliese nõuabki (EhS § 42 lg

1, § 44 p 1). Kaebuses ei ole väidetud vastupidist. Kaebaja väide, justkui PT

õigusvastasus toovat automaatselt kaasa ka pumbahoone ehitusloa andmise

õigusvastasuse, ei põhine õigusaktidel.

14) Pumbahoone (ehitusluba) ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle

ebaproportsionaalseid häiringuid. Naaber peab tõendama või usutavalt põhistama, et

ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju. Ehitusluba

saab kellegi õigusi rikkuda juhul, kui ta on vastuolus õigusnormiga, millest tuleneb

kellegi subjektiivne õigus. Kaebaja esitleb pumbahoone ehitamist enda kui

naaberkinnistu omaniku omandiõiguse riivena. Riive on sisustatud tõendamata ja

põhjendamata väidetega, justkui pumbahoone tekitaks kaebaja kinnistule

õigusvastaseid häiringuid. Kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud enda

omandiõiguse rikkumist. Kaebaja ei ole ka ehitusloa menetluses ärakuulamise raames

vaevunud väidetavaid häiringuid põhjendama või tõendama. Kaebaja näib arvavat, et

ta ei peagi mingeid asjaolusid tõendama.

15) Kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb pumbahoonega kaasnev oht kaebajale

käitletava ammoniaagi kontekstis. Pumbahoone ehitusloa andmise eelselt on koostatud

riskianalüüs, mille ptk 1.1 kohaselt: „Arvestuslik eeldatav kogus ammoniaaki on 815 x

4 = 3260 kg.“ Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali

ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ § 2 lg 1, § 5 lg 1 ja lisa tabeli 2 rea 35 tähenduses on

14(26)

3-23-1002

seega tegemist ohtliku ehk C-kategooria ettevõtte käitisega (mitte suurõnnetuse ohu

ehk B- või A-kategooria ettevõttega). Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse

nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele

ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ § 2 p 5 kohaselt tuleb ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüsis määrata

muu hulgas ohuala. Sama määruse lisas on toodud riskianalüüsi käigus määratavate

ohualade parameetrid. Antud juhul on riskianalüüsi ptk-s 3 määratud ohutsoonid.

Riskianalüüsi ptk-s 3 on Päästeameti metoodikale tuginevalt märgitud, et käitise

territooriumist väljapoole ulatuvate tsoonide 2 ja 3 sisse ei tohi ehitada: „Tsooni 2

(Väga ohtlik ala) puhul: ehitisi, mis kuuluvad tundlikusse klassidesse 3 ja 4. Tsooni 3

(Ohtlik ala) puhul: ehitisi, mis kuuluvad tundlikusse klassi 4.“ Päästeameti metoodikas

on välja toodud ka erinevate ehitiste tundlikkuse astmed. Tundlikkuse astmega 3 ja

eriti 4 ehitised ei puutu kuidagi Lagedi 8 DPsse. Samuti ei tähenda ohualad, et neis

viibimine reaalselt keelatud või ohtlik oleks (vastasel juhul ei saaks neisse üldse

midagi ehitada). Päästeameti Põhja päästekeskus on 10.02.2023 pumbahoone ehitusloa

menetluses kooskõlastuse andnud. Puutuvalt riskianalüüsi ptk-s 4 toodud

ettepanekutesse ohutuse tagamiseks, ei peagi need olema kajastatud ehitusprojekti

seletuskirjas (eriti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa seletuskirjas). Tegemist ei ole

ehitusloa menetluses lahendatavate küsimustega (nt tuulelipu paigaldamine vms).

Arusaamatut päritolu on väide, justkui õnnetusjuhtumi korral hakataks ammoniaaki

väliskeskkonda ja sealt kaebaja kinnistule suunama. Samuti ei ole kaebaja

põhjendanud kahtlust, justkui pumbahoone ehitusloa andmisel ei oleks riskianalüüsi

arvestatud. Pumbahoone (ega paigaldatavad soojuspumbad), mis sisaldavad

ammoniaaki, ei ole maailmas midagi unikaalset ega ohtlikku. Üks kavandatavate

seadmete tarnija (GEA) on toonud näite ammoniaaki sisaldavate kompressoritega

soojuspumbast Therme Erdingus (maailma suurimas spaas). Soojuspumpade

kompressoriruum on otse eemaldatava katusega spaa kõrval, kus on korraga tuhanded

külastajad.

16) Kaebaja ei ole ühtegi muud väidetavat õigusvastast häiringut (vaate ja valguse

varjamine, müra, kinnistu väärtuse vähenemine) sisuliselt põhjendanud. Allapoole

müra normtaset jäävat heli peab isik taluma, kui seda põhjustav tegevus toimub

kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega. Ehitusloa andmisel

ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine. Väljakujunenud

keskkond ja planeeringuline lahendus toetab Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone

rajamist.

17) Arusaamatu on etteheide, et tegemata olevat uuringud ja analüüsid, sh konkreetselt

mürauuringud. Pumbahoone ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et asjakohaseid

müranorme ei ületataks ning projekteerija on vastavad arvutused teinud. Sama kinnitab

ka ehitusprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa seletuskiri. Halduskohus on

haldusasja nr 3-22-419 otsuse p-des 16.2 ja 17 õigesti viidanud, et kaebaja ei saa

eeldada, et tema saab oma kinnistut kasutada, aga läheduses asuvatele kinnistutele ei

saa ehitiste püstitamist lubada (või saab ainult kaebajale sobivatel tingimustel ja

asukohtadesse). Mh ka kaebaja ise tegeleb müra põhjustava tegevusega ning tal ei ole

subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtuks mis tahes mõjutusi. Kaebaja

lähtub ekslikust eeldusest, justkui õigusnormide järgimise asemel peab ehitisi

kavandama talle meeldivate või mõistlikuna tunduvate kriteeriumite alusel.

18) Pumbahoone Tooma tn 13 kinnistule ehitamise poolt on tehniline ja funktsionaalne

loogika ning ülekaalukas avalik huvi, vastu aga vaid kaebaja esitatud tõele mitte

vastavad

konstruktsioonid

konventsionaalse

ehitise

ohtlikkusest

ja

15(26)

3-23-1002

ebaproportsionaalsusest. Lagedi 8 DP on kehtestatud pea 8 a tagasi ning puuduvad

märgid, et kaebaja oma kinnistul lähiajal midagi tegelikult arendama hakkaks.

Järelikult on tema välja toodud väidetavad ohustsenaariumid ja huvide kahjustamine

hüpoteetilised. Kolmas isik on viimase aastaga korduvalt pakkunud kaebajale

kompromisslahendusi, sh teinud ettepaneku kaebajale kuuluv kinnistu ära osta.

Kaebaja ei ole kolmanda isiku ettepanekuid vastu võtnud.

19) Seega ei ole kaebaja tõendanud, et pumbahoone PT või ehitusluba tema õigusi

rikuks. Kaebaja arusaam, justkui iga naaberkinnistul toimuv tegevus tähendab tema

subjektiivsete õiguste (omandiõiguse) rikkumist, on vale ja näitab, et kaebaja ei käitu

heauskselt või ta ei mõista vahet oma soovide ja õiguste vahel. Niisamuti on vale

arusaam, et kaebaja saab esitada konkreritseerimata väiteid häiringutest ja riivetest.

Kaebaja ei ole näidanud ära oma õiguste riivet ega rikkumist tema omandis oleva

Lagedi tee 8 kinnistu tänast sihtotstarvet ega ka Lagedi 8 DP lahendust silmas pidades.

20) Pumbahoone ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015

määruse nr 102 p-de 1 ja 2 kohaselt on teatud juhul olulise ruumilise mõjuga ehitised

1) suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti

tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui

5000 m3 ja 2) ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid

gaase alates 10 tonnist, või A- ja Bkategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles

käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid. Pumbahoone ei liigitu A-

ega B-kategooria (suurõnnetuse ohuga) ehitiseks. Niisamuti ei käidelda seal mürgiseid

gaase alates 10 tonnist. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, kuidas pumbahoone

määratlemine olulise ruumilise mõjuga ehitisena (mis tingiks teatud juhtudel PlanS-i

kohaselt planeeringu koostamise vajaduse) tema subjektiivseid õigusi rikub.

21) Ehitusprojekti ekspertiis ei ole nõutav. EhS § 14 lg 3 p 1 sätestab, et enne

ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust

kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui

kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema

ohupotentsiaaliga. Eelnõu 555 SE I lugemise seletuskirjas (lk 31) on märgitud, et

„vastuse küsimusele, millised on kõrgendatud riskiga ehitised, annab lõike 4 punkt 1

alusel kehtestatav määrus.“ EhS § 14 lg 4 p 1 alusel kehtestatud Majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3

sätestab olukorrad (ehitised), mille puhul on ehitusprojekti ekspertiisi tegemine

kohustuslik. Kaebaja ei ole välja toonud ja tõele ei vasta, et pumbahoone mõnele

niisugusele kriteeriumile vastaks.

22) Keskkonnamõju (eel)hindamine ei olnud nõutav. Kaebaja viitab Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 lg-le 1 ning järeldab, et tegemata olevat

kaebaja arvates nõutav keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Viidatud

sätte kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda

soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel (püstitamisel) või laiendamisel

ning elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Vaidlusaluses

pumbahoones ei ole põletusseadet ning soojuspumba maksimaalne soojuse

väljundvõimsus on 26 MW (elektriline sisendvõimsus 7,2 MW). Vaidlusalune

pumbahoone ei ole Väo koostootmisjaamade osa ega laiendus. Pumbahoones

paiknema hakkava soojuspumbaga kasutatakse ära soojuse ja elektri koostootmise

protsessis tekkivate suitsugaaside heitsoojust.

16(26)

3-23-1002

23) Pumbahoone PT ega ehitusluba ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneering

ei keela Tooma tn 13 kinnistu tootmissuunalist kasutust, kui tegevus sobitub lähiala

ettevõtluskeskkonnaga. Pumbahoone sobitub ümberkaudse maakasutusega, k.a nii

praeguse olukorra (sh kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu sihtotstarbega), aga ka

Lagedi 8 DP järgse ehitusõigusega. Mis puudutab kaebaja viidet Lasnamäe

tööstusalade ÜP seletuskirja ptk-s 2.2.4 toodud joonisele 3, milles on näidatud Väo

karjääri maakasutuse põhimõtteline lahendus ning samas ptk-s esitatud üldistele

linnaehituslikele põhimõtetele, siis kaebaja ei ole välja toonud ühtegi tingimust või

põhimõtet, millega pumbahoone projekteerimine või rajamine vastuolus oleks.

Kaebaja rõhuasetus on, et Peterburi tee ääres on eelistatud tootmisettevõtted, mille

tegevus ei ohusta keskkonda ning pumbahoone kujutavat kaebaja arvates endast

keskkonnale ohtu, „kuna isegi ühe ammoniaagi lekke, intensiivsete vibratsioonide või

liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju ümbritsevale keskkonnale.“

Tegemist on hüpoteetiliste, sisustamata ning põhistamata või tõendamata häiringutega.

Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (KeÜS § 5).

Pumbahoone ei paikne küll isegi Peterburi tee ääres, ent ei ohusta ka kuidagi

keskkonda, vaid pakub keskkonnasäästlikke lahendusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et

ükski tema väidetud häiring tekiks või oleks tõenäoline. Niisamuti ei ole ei Lasnamäe

tööstusalade ÜP maakasutusplaani ega ka seletuskirja ptk-s 2.2.4 toodud joonise 3

järgi Tooma tn 13 kinnistu ette nähtud rohekoridoriks, nagu väidab kaebaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on selles asjas vaidlustanud 10.11.2022 pumbahoone

projekteerimistingimused ja 06.04.2023 ehitusloa Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone

ning mahuti püstitamiseks.

5. Asja materjalide kohaselt andis TLPA 10.11.2022 projekteerimistingimused nr

2211802/07236 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamiseks, suurima ehitisealuse

pinnaga ligikaudu 1400 m2 ning kõrgusega ligikaudu 14 m. Pumbahoone PT andmise

aluseks olid mh PlanS § 125 lg-d 5 ja 6 ning EhS § 26 lg 4.

Pumbahoone PT ptk-s 3.1 on märgitud, et need anti 21.06.2022 esitatud uue taotluse alusel,

millega sooviti tehnoloogiast tulenevalt hoone ehitisealust pinda suurendada kuni 1400 m2-ni

ja hoone kõrgust kuni 14 meetrini. Eelmiste projekteerimistingimuste alusel oli Tooma tn 13

kinnistu põhjaosasse kavandatud pumbahoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 1050 m2 ja

kõrgusega 12 m. 10.11.2022 PT väljastamisega muutusid eelmised pumbahoone

projekteerimistingimused seega kehtetuks (EhS § 33 lg 2).

Pumbahoone ehitusloa kohaselt on Tooma tn 13 pumbahoone ehitisealune pind 1310 m2 ning

kõrgus 14 m.

6. Tooma tn 13 kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 153

kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt B+T juhtotstarbega ehk

ettevõtlusalale, millel on tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Piirnev ala on

aga T+B juhtotstarbega ehk tootmisala, millel on ettevõtlusala kõrvalotstarve.

7. Tooma tn 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering. Kaebajale kuuluva

Lagedi tee 8 kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2015 korraldusega nr

1391-k kehtestatud Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP).

Selle põhijoonise (dtl 660) ja seletuskirja ptk 4.1.5 (vt dtl 37 jj) kohaselt on Tooma tn

13 kinnistuga külgnevatele kruntidele pos 1 ja pos 2 ette nähtud ärimaa sihtotstarve

17(26)

3-23-1002

kuni 30% ja tootmismaa sihtotstarve vähemalt 70% ja kuni 100%, või alternatiivselt

100% mäetööstusmaa sihtotstarve. Krundile pos 1 on kavandatud kuni 45 m ja 16 m

kõrgused hooned ja krundile pos 2 kuni 16 m kõrgused hooned. Hoonealune pindala

on vastavalt 9000 m2 ja 11 600 m2 . Hetkel on maa sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja

maatulundusmaa 40%.

8. Kaebaja leiab, et PT on tühised või õigusvastased, tuginedes argumentatsioonile, et PT on

nii enda sisu kui ka soojussalvesti PT arvestades vastuolulised; PT väljastajaks on vale

haldusorgan ning nende väljastamiseks puudus õiguslik alus, sest PlanS § 125 lg 5 ei kohaldu;

rikutud on põhjendamis- ja uurimiskohustust; PT on vastuolus Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringuga ning ebaproportsionaalsed ja põhjendamata. Pumbahoone ehitusluba on

kaebaja hinnangul õigusvastaste PT alusel väljastamise tõttu samuti õigusvastane.

9. Kaebaja peab pumbahoone PT HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühisteks seetõttu, et

neis määratletakse kõrgus ja pindala ligikaudsete väärtustena ning need lähevad

vastuollu nii iseendaga kui ka soojussalvesti PT-ga. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on

haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad

või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sel alusel saab

haldusakti tühisuse kaasa tuua üksnes haldusakti ilmselge oluline ebaselgus või

tingimuste täitmise võimatus. Taolist olukorda praegusel juhul ei esine. Ligikaudsete

väärtuste määramine ei ole muutnud haldusakti ilmselt ebaselgeks ega selle täitmist

võimatuks. Sellele viitab kaudselt asjaolu, et pumbahoone PT alusel on antud

ehitusluba, mille järgne ehitisealune pind ega ka kõrgus ei ületa pumbahoone PT-s

ligikaudsena märgitud väärtusi.

10. Tühisust ei nähtu ka HMS 63 lg 2 p 3 alusel. Projekteerimistingimuste

andmiseks pädev asutus on kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 28 lg 1). Puudub

vaidlus, et praegusel juhul on pumbahoone PT väljastatud Tallinna linna nimel. Nagu

on selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 29.09.2023 otsuses (jõustumata) nr 3-22-419

(p 16.2), ei ole alust pidada projekteerimistingimusi tühiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel

isegi siis, kui sisesuhtes oleks pidanud need Tallinna linna nimel TLPA asemel

väljastama TKKA. Pealegi on PT 2. ptk-s viidatud Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021

määruse nr 36 § 34 lg-le 1, mis näeb ette, et PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud

projekteerimistingimusi annab TLPA. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, milles seisneb

tema õiguste rikkumine kõnealuses küsimuses.

11. Kaebaja väide pumbahoone PT tühisusest (aga ka õigusvastasusest) tulenevalt

selle ilmsest vastuolust soojussalvesti PT-ga või ka vaidlustatud PT endaga ei ole

põhjendatud. Soojussalvesti ja pumbahoone PT-d ei ole ilmses vastuolus.

Soojussalvesti ei ole hoone, vaid rajatis ja sellisena on seda pumbahoone PT-s ka

käsitletud. Kohus jagab Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustes

(jõustumata) haldusasjas nr 3-22-419 seisukohta, et soojussalvestil puuduvad hoonele

omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2). Soojussalvesti on

soojuselektrijaama rajatis, mis on mõeldud talletama suures koguses sooja vett,

teenindamaks teisi kaugkütteseadmeid. Tegemist on kaugküttevõrgu ühe osisega, mille

mõtteks on tagada elanikkonnale soojuse tootmine ja jaotamine. Seega kavandatakse

Tooma tn 13 kinnistule vaid üks hoone ja seda teenindavad rajatised. Kuna

soojussalvesti ei ole käsitatav hoone, vaid rajatisena, ei nähtu kaebaja väidetud

vastuolu ja kahe hoone rajamist kinnistule, veelgi vähem tühisust kaasa toovat ilmset

vastuolu.

18(26)

3-23-1002

12. Pumbahoone PT ei muuda tühiseks ka see, et kaebaja arvates tulnuks

pumbahoone kavandamiseks koostada detailplaneering. Küsimus sellest, kas ehitise

kavandamiseks oli põhjendatud anda projekteerimistingimused, saab kõne alla tulla

tühistamisnõude lahendamisel.

13. Eelnevat kokku võttes puudub alus pidada pumbahoone PT tühisteks.

14. Seoses kaebaja viidetega PT andmiseks õigusliku aluse puudumisele selgitab

kohus, nagu selgitas ka asjas 01.06.2023 tehtud esialgse õiguskaitse määruses (p 28),

et kaebaja subjektiivset õigust ei saa eraldiseisvalt rikkuda see, kas

projekteerimistingimuste andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud

tingimused. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et PlanS § 125 lg-st 5 ei võrsu

kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõiguse küsimust puudutavad tingimused

oleksid projekteerimistingimuste asemel otsustatud detailplaneeringuga. Kohtule ei

nähtu, et üksnes detailplaneeringu koostamise asemel PT andmine oleks praegusel

juhul halvendanud kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi ja huve, sest ka

projekteerimistingimuste andmise menetluses on isikul õigus olla menetlusse kaasatud

ja avaldada oma arvamust ning õigus põhjendatud huvide kaalumisele (vt Riigikohtu

28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 22). Vale menetlusliigi valik saaks kaebaja õiguste

rikkumise kaasa tuua eelkõige juhul, kui ta jäi seetõttu ilma enda menetluslikest

õigustest või kui PT väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi. Sellisel

juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua

koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (vt Riigikohtu

28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p-d 20-24).

15. Selliste menetluslike õiguste rikkumist kaebaja praegusel juhul ei väida.

Kaebaja ei ole esile toonud ja ka kohtule ei nähtu, et kaebajat poleks PT menetlusse

kaasatud või et ta poleks saanud enda seisukohti avaldada. Pumbahoone PT ptk-s 3.1

on kirjeldatud PT avalikku väljapanekut ja PT eelnõu avalikustamise tulemuste arutelu

ning välja on toodud ka põhjendused vastuseks kaebaja poolt haldusmenetluses

esitatud seisukohtadele (dtl 69) Täiendavalt on kaebaja seisukohtadega

mittenõustumist põhjendatud TLPA 20.01.2023 kirjas nr 4-1/2198-6 (dtl 76-77).

16. Kaebaja pole ka ära näidanud, et pumbahoone PT väljastamisega oleks rikutud

mõnda teda kaitsvat materiaalõiguse sätet, mida poleks aset leidnud, kui pumbahoone

PT-ga lahendatud küsimus oleks lahendatud detailplaneeringuga. PlanS § 125 lg 5 ei

anna isikule eraldiseisvat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist.

Võimalus esitada populaarkaebus ei ole selliseks menetluslikuks õiguseks, millest

ilmajäämine iseenesest oleks käsitatav kaebaja õiguste rikkumisena. Kaebaja saab

pumbahoone PT vaidlustada vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks.

17. Kaebaja väited enda õiguste riive kohta ei ole põhjendatud ega anna alust

järelduseks, et vaidlusaluste PT alusel kavandatav pumbahoone võiks ülemääraselt

riivata tema õigusi EhS § 32 p 5 mõttes. Isikul ei ole subjektiivset õigust olemasoleva

keskkonna säilimiseks. Kaebajal kui naaberkinnistu omanikul on õigus sellele, et

kavandatavast ehitisest tulenevad mõjutused tema kinnistule või seal toimuvale

tegevusele ei oleks ülemäärased. Kaebaja ei ole praegusel juhul ära näidanud, et

pumbahoone ehitamise või ka selle kasutamisega kaasnevad negatiivsed mõjutused

riivaksid intensiivselt tema omandiõigust. Omandiõiguse riive osas esitatud väited on

jäänud oletuslikeks.

18. Naaberkinnistule pumbahoone ehitamisest ei saa automaatselt järeldada

kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. PT-s on seatud tingimuseks, et hoone peab

19(26)

3-23-1002

vastama nüüdisaegsetele linnaruumilistele nõuetele. Vastavast tingimusest lähtuv

projekteeritava hoone arhitektuurne üldlahendus, sh vaated, nähtuvad arhitektuurse

projekti seletuskirjas (dtl 610 jj). Vastustaja on viidanud, et PT menetluses jõuti

järeldusele, et kavandatud pumbahoone ei avalda kaebaja kinnistu osas rohkem mõju

kui piirkonnas valitsevad juba olemasolevad mõjud: soojuselektrijaam, lähedal asuv

Tallinna ringtee ja kaevandused. PT 3. ptk-st nähtuvalt piirneb Tooma tn 13 kinnistu

kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4

transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40%

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga.

Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo

soojuselektrijaam (dtl 68-69). Tegemist on seega tööstusalaga, sh osaliselt endise,

kaebaja kinnistu osas jätkuvalt toimiva karjääri piirkonnaga. Lagedi tee 8 on endiselt

60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Ka alal kehtiva

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on see piirkond ette nähtud nii

ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga

piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ja kuni 100% ulatuses

tootmismaana või ka 100% mäetööstusmaana. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja

ja kolmanda isiku hinnanguga, et selles kontekstis ei ole pumbahoone

ebakonventsionaalne ehitis ning ei selle kavandatav kõrgus ega ka ehitisealune pind

(14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades

Lagedi 8 DP järgsete kruntide pos 1 ja 2 hoonete enda oluliselt suuremat mahtu

(kõrgused kuni 16 ja 45 m ning pindala kuni 9000 m2 ja 11 600 m2). Asjakohane ei ole

seega ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja kinnistu

väärtuse vähenemise väide ei ole sellest tulenevalt põhjendatud.

19. Samuti ei nähtu, et olemasoleva tööstusala piirkonda pumbahoone püstitamine

riivaks muul moel intensiivselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja Lagedi tee 8 asuv

kinnistu on pindalaga 93 611 m2 ning seal asub käesolevalt lubjakivikarjäär. PT alusel

pumbahoone püstitamise tõttu ei ole kaebajal takistatud tema enda kinnistu

sihtotstarbelise (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kasutamise

jätkamine. Kaebaja kinnistu osas kehtiv Lagedi 8 DP on kehtestatud aastal 2015.

Kaebaja ei saa väita, et Lagedi 8 DP kehtestamise järel ja olukorras, kus kinnistul ei

ole ca 8,5 aasta jooksul asutud detailplaneeringus ette nähtud hoonestust realiseerima,

ei tohi ümbruskonnas toimuda ühtegi muutust, mida Lagedi 8 DP realiseerima

asumisel arvestada tuleks.

20. Kohtule ei nähtu, et pumbahoone takistaks Lagedi 8 DP elluviidavust kaebaja

kinnistul või tooks kaebaja jaoks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ka juhul, kui

kaebaja rajab oma kinnistule kavandatud hoonestuse. Nagu eelnevalt märgitud, on

Lagedi 8 DP järgi vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2)

kavandatud vähemalt 70% ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või 100%

mäetööstusmaana. Seega on Lagedi 8 DP järgi võimalik Tooma tn 13 kinnistuga

piirnevatele kruntidele võimalik kavandada maksimaalselt 30% äri otstarbel ja

vähemalt 70% tootmise otstarbel kasutatav hoone. Vastustaja selgitab õigesti, et

detailplaneering suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse

ääre seega eelkõige tootmismaa sihtotstarbele, kusjuures see võimaldab ainult pos 1

põhjapoolsesse osasse kavandada 14-korruselise kontorihoone ja sellegi kavandamisel

tuleb täita maksimaalselt 30% äri- ja vähemalt 70% tootmismaa tingimus krundi

sihtotstarbele. Vaidlusalune pumbahoone jääb detailplaneeringu krundile kavandatud

büroohoone osast ühtlasi tagasiastesse.

20(26)

3-23-1002

21. Kaebaja väide, et pumbahoone rajamisel muutuks detailplaneeringu

realiseerimine võimatuks põhjusel, et pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon (sh

ehitamisel) ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju (sh

valguse ja vaadete varjamine), ei ole põhjendatud ega muuda pumbahoone PT (ega ka

nende alusel antud ehitusluba) ebaproportsionaalseteks. Samuti ei nähtu

uurimispõhimõtte rikkumist.

22. Müra osas on pumbahoone PT ptk-s 3.1 selgitatud, et tegemist on küsimusega,

mis lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega.

Kaebajal puudub alus hüpoteesidele tuginedes väita, et pumbahoonest tulenev müra

hakkab normtaset ületama. Samuti puudub tal õigus nõuda, et müra konkreetses

piirkonnas üldse ei suureneks. Kolmandal isikul on kohustus kehtivaid müranorme

järgida ja õigusvastast mürahäiringut mitte tekitada ning kolmanda isiku selgitustest

nähtuvalt on pumbahoone ehitusprojekti koostamisel sellega arvestatud. Eirata ei saa,

et hetkel on tegu toimiva karjääri piirkonnaga, mille läheduses (Tooma tn 14) asub

lisaks juba praegu energiatootmise kompleks. Vastustaja on näidanud, et Lagedi 8 DP

koostamisel on vastava piirkondliku eripäraga, sh piirkondlike müraobjektidega

arvestatud, mistõttu kehtestati nõue kasutada detailplaneeringu elluviimisel

kõrgendatud müra-isolatsiooniga piirdekonstruktsioone ning rõhutati, et arvestada

tuleb heliisolatsiooninõuetega. Kaebajal tuleb detailplaneeringu elluviimisel seega

nagunii arvestada piirkondlikult kõrgema mürafooniga ja võtta kasutusele vastavad

meetmed hoolimata sellest, kas Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajatakse või

mitte. Samuti on vastustaja ja kolmas isik osundanud põhjendatult asjaolule, et kuivõrd

Lagedi 8 DP Tooma tn 13 kinnistu poolne äär on eelkõige tootmismaa otstarbeline,

jääb see AÕKS § 57 kohaselt V mürakategooriasse, millele keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71 lisa 1 mürataseme piiranguid ei sätesta ning arvestades

kaebaja kinnistul hoonete kavandamisele ettenähtud nõudeid, ei ületataks

detailplaneeringu elluviimisel mürapiirväärtusi. Seega ei ole põhjendatud väide, et

pumbahoone lisandumine võiks sedavõrd kasvatada piirkondlikku müra ja tingida

sedavõrd suuri lisakulutusi mh seoses töötervishoiu nõuetega, et projekti elluviimine

muutub kaebaja jaoks majandusliku ebaotstarbekuse tõttu raskendatuks või võimatuks

ja seega saaks tema omandiõigus ülemäära kahjustada.

23. Kaebaja väide seoses pumbahoonest lähtuva, sh ehitusaegse vibratsiooni

tekkimisega on täielikult põhjendamata. Seejuures on kaebaja enda omandiõiguse

riivet sisustanud eelkõige läbi soovitava ehitustegevuse, millega eelduslikult kaasneb

samuti ehitusaegne vibratsioon. Kaebajal puudub õigus nõuda, et naaberkinnistult ei

lähtuks mistahes mõjutust, sh ehitusaegset vibratsiooni vm ehitamisega seotud

mõjutust.

24. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et tema kinnistult avanev vaade

üldse ei halveneks. Seejuures märgib vastustaja õigesti, et piirkonnal puudub selline

väärtus, et saaks rääkida vaate halvenemisest. Kaebaja on viidanud ka valguse

vähenemisele, ent tema enda kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune

büroohoone, samas kui pumbahoone puhul on nii lubatud kui ka projekteeritud

kõrguseks 14 m. Lisaks on vastustaja õigesti selgitanud, et büroohoonele või

tootmishoonele ei kehti insolatsiooni tagamise nõuded nagu eluruumidele ning

hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Samuti on vastustaja

asjakohaselt viidanud asjaolule, et varasemalt Tooma tn 13 kinnistul kehtinud

ehitusõiguse (ehitusõigus Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu

kohaselt) alusel oli õigus sinna rajada kuni 15 m kõrgune hoone. Kaebaja on

märkinud, et varasema lahenduse vastu ta ei olnud.

21(26)

3-23-1002

25. Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja väide seoses ammoniaagiohu tõttu

kallineva kindlustusega. Kohus nõustub seejuures kolmanda isiku käsitusega, et

ettevõtlus- ja tootmisalal ei saa sellist vastuväidet põhimõtteliselt naaberkinnistu

ehitustegevusele esitada, kuna vastasel juhul võiks väita, et naaberkinnistutele ei tohigi

midagi ehitada.

26. Kaebaja tõstatatud ammoniaagiga seonduvate ohtudega arvestamise osas on tegemist

ehitusprojekti koostamisel lahendatava küsimusega, mis ei ole PT vaidlustamisel asjakohane.

Kaebaja väidetud konkreetseid negatiivseid mõjusid tuli seega hinnata ehitusloa andmise

menetluses ja selle raames otsustada, kas ehitusprojektiga kavandatav ehitis on ohutu, viies

läbi vajalikud analüüsid. Projekteerimistingimustega määratakse üksnes lähtealused

ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätestata kavandatava

ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse

ehitusprojektis (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad olema

detailselt lahendatud juba projekteerimistingimuste väljastamise ajaks. Ehitis, ehitamine ja

ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8,

§ 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4).

27. Etteruttavalt saab selles osas märkida, et samas nähtub asja materjalidest, et

vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse menetluses (vt dtl 591), nagu ka käesolevas

kohtumenetluses selgitanud, et haldusmenetluses on arvestatud, et ammoniaagi

kasutamise tõttu on tegu ohtliku (C-kategooria) ettevõttega ja mööndud teatavat

negatiivset mõju kaebajale seoses pumbahoone ehitamisega, mistõttu on ehitusloa

menetluses koostatud riskianalüüs ning välja toodud vastavad ohutsoonid, teostatud

ohtude hindamine lähedalasuvatele kinnistutele ja esitatud võimalikud meetmed ohu

minimaliseerimiseks (Firetek OÜ koostatud riskianalüüs „Tooma tn 13 kinnistu

projekti realiseerimisest tingitud ohtude hindamine lähedal asuvatele kinnistutele ning

ülevaade võimalikest kompensatsioonimeetmetest ohu minimeerimiseks,“ dtl 1100 jj).

Õige on kolmanda isiku osundus, et riskianalüüsi eesmärgiks on kirjeldada käitisest

endast tulenevaid ohte, mis ei olene otseselt Lagedi 8 DP ehitusõigusest. Samas on

riskianalüüsi p 1.2 kohaselt lähiümbruse kirjeldamisel Tooma tn 13 kinnistu idaosa

puhul arvestatud ka detailplaneeringu olemasoluga. Riskianalüüs ei kinnita kaebaja

väiteid, justkui Lagedi tee 8 kinnistule avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht.

Vastustaja on viidanud, et riskianalüüsis toodust nähtuvalt on tulenevalt planeeritud

hoones kasutatava aine ohtlikkusest oluline arvestada meetmetega, mis on suunatud

suurõnnetuse vältimisele ning selle toimumise korral tagajärgede vähendamisele.

Võimaliku õnnetuse korral tekkiva ohuala vähendamise seisukohalt on oluline, et

õnnetuse toimumise hetkel ammoniaagi olemasoluga seadmete ruum oleks suletud

ruumis. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mille

järgimine tagab ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi

projekteerimis- ja ehitusnormi rikkumist väitnud ega tõendanud.

28. Riskianalüüsi ptk-s 3 arvutatud ohuala tsoonidest, mis iseenesest kaebaja

kinnistule kitsendusi ei sea ja mille järgi eriti ohtlik ala (tsoon 1) Lagedi tee 8

kinnistule ei ulatu, väga ohtlik ala (tsoon 2) ulatub osaliselt Lagedi 8 DP kohase krundi

pos 1 hoonestusalasse ning ohtlik ala (tsoon 3) on suuremas ulatuses ka Lagedi tee 8

kinnistul (vt ka dtl 1119), ei nähtu, et need muudaksid Lagedi 8 DP realiseerimise

võimatuks. Kaebaja ei ole näidanud, et arvestades nii ohuala tsooni 2 ulatust Lagedi 8

DP pos 1 krundile ja hoonestusalale, Lagedi 8 DP-ga suurimat lubatud hoonestusala

pinda kui ka Lagedi 8 DP pos 1 krundi enda suurust, ei oleks detailplaneeringu

realiseerimine võimalik. Vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse menetluses

22(26)

3-23-1002

selgitanud, et Lagedi 8 DP põhijoonise järgi on krundi pos 1 suurus 15 518 m2, aga

ohuala tsoon 2 katab nimetatud krundist vaid umbes 3000 m2 ning et krundi pos 1

hoone(te) asukohti on võimalik hoonestusala piires ka nihutada. Seega ei nähtu, et

kaebaja ei saaks Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate pumbahoone ohuala tsoonide tõttu

Lagedi 8 DP-d realiseerida. Vastustaja on samas kirjas ühtlasi leidnud, et ohuala

ulatumine Lagedi tee 8 kinnistule ei ole kaebaja suhtes ülemäära koormava mõjuga

(EhS § 44 p 4), arvestades ka avalikku huvi pumbahoone rajamise suhtes (dtl 592).

29. Kaebaja väited PT vastuolust üldplaneeringuga, sh väited Tooma tn 13

kinnistule rohekoridori nõude sätestamisest, ei ole põhjendatud. Nagu vastustajagi on

selgitanud, jäävad nii Tooma tn 13 kui ka Lagedi tee 8 küll ettevõtlusalale tootmisala

kõrvalotstarbega (B+T), kuid neist lääne poole jääb juba tootmisala. Tooma tn 13

kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv jäävad seega sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale

ülemineku alale. Juhtotstarbele vastav kasutus peab olema valdav, mitte täielik, ning

Tooma tn 13 kinnistu moodustab väikese osa B+T juhtotstarbega alast. Vastustaja on

selgitanud, et eelkõige on tegu tööstusettevõtete alaga, mis on mõeldud põhiliselt

tööstusettevõtetele ja ladudele ning ettevõtlus on mõeldud kehtivate planeeringute

kohaselt kas kõrvalotstarbena või Tallinna ringtee poolsesse äärde. Ka Lagedi tee 8

kinnistule on Tooma tn 13 kinnistu poolsesse külge lubatud kavandada maksimaalselt

30% ärisihtotstarvet, ülejäänud osas aga tootmismaa sihtotstarbelist kasutust. Seega on

kasutusotstarve suunatud siiski eelkõige tootmisele ning Tooma tn 13 kinnistule

tootmissuunitlusega ehitiste rajamine ei ole kuidagi vastuolus Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringuga, kui tegevus sobitub lähiala ettevõtluskeskkonnaga. Kaebaja ei ole

põhjendanud, et Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamine kujutaks endast

ettevõtluskeskkonnale negatiivset mõju. Üldplaneeringu maakasutusplaani järgi ei ole

Tooma tn 13 kinnistu ette nähtud toimima rohekoridorist puhvrina ettevõtlusala ja

karjääriala vahel. Vastustaja on õigesti viidanud, et nii Lasnamäe tööstusalade

rohevõrgustiku joonis kui ka maakasutusplaan (vt dtl 1605-1606) ei sätesta alale

rohekoridori nõuet. Kaebaja ei ole ära näidanud muid Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringu tingimusi, mis oleks mõeldud kaitsma tema huve või õigusi, et ta neile

tugineda saaks.

30. Projekteerimistingimusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja ei

kaalunud, kas hoonet oleks saanud kavandada teisele kinnistule või maa sisse.

Kaebuses väidetest ja tõenditest ei järeldu, et kavandatud kujul hoone tooks kaasa

kaebaja õiguste ülemäärase riive, mille tõttu tulnuks otsida teistsuguseid lahendusi.

31. Kokkuvõttes ei ole kaebaja ära näidanud, et pumbahoone PT andmisega oleks

riivatud tema omandiõigust või ülemäära kahjustatud tema huve. Sellest tulenevalt ei

saa kaebaja tugineda eraldiseisvalt ka PlanS § 125 lg 5 rikkumisele.

32. Ehitusluba peab kaebaja enda subjektiivseid õigusi riivavaks samuti põhjusel,

et pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab

tema kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut

madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib

kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning

meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks. Kaebaja ei

väida, et ehitusluba ei oleks kooskõlas PT-ga. Kaebaja väidetud pumbahoone PT

õigusvastasus ei puutu pumbahoone ehitusloa õiguspärasusse.

33. Vastavalt EhS § 44 p-le 4 saab ehitusloa andmisest keeldumiseks olla püsiv

negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada

23(26)

3-23-1002

ega leevendada. Negatiivseid mõjusid, mis ei ole isiku jaoks üleliia koormavad ja mida

on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada ehk mis ei ole ülemäärased,

tuleb isikul taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune

ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud.

34. Eelnevalt esitatud põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja väited tema suhtes

pumbahoonest avalduvatest intensiivsetest häiringutest tõendatud ega usutavalt

põhistatud. Nagu ülalpool käsitletud, on pumbahoone ehitusloa andmise eelselt

koostatud riskianalüüs, mis ei kinnita, justkui Lagedi tee 8 kinnistule avalduks

vältimist või kõrvaldamist vajav oht, mis Lagedi 8 DP realiseerimist takistaks. Kolmas

isik rõhutab asjakohaselt, et pumbahoone ehitusluba on antud eelprojekti staadiumis,

millises ei pea lahendama kõikvõimalikke küsimusi. Ehitusloa andmine eelprojekti

staadiumis on lubatav (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“, § 13 lg 1) ja seda saab hiljem põhiprojekti ja tööprojekti staadiumites

täiendada (määruse § 8 lg 1). Puudub põhjus kahtluseks, et riskianalüüsi pumbahoone

ehitusloa andmisel ei arvestatud. Juhul, kui ehitama asudes peaks siiski ilmnema oht

kaebaja varale, saab Tallinna linn teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutuse ohu

tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20). Ka

müra puhul on tegemist küsimusega, mis lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise

käigus insenertehniliste lahendustega (vt PT ptk 3.1). Ehitusloa andmisel ei saa olla

takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Pelgalt vaate

või loomuliku valguse vähenemine ei riku naaberkinnistu omaniku subjektiivseid

õigusi. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu ning naabri huve riivava ehitusloa võib

anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda

tingivad. Praegusel juhul toetasid väljakujunenud keskkond ja planeeringuline

lahendus pumbahoone rajamist, arvestades mh Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust.

Seejuures ei ole Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust silmas pidades, mis võimaldab

rajada Tooma tn 13 kinnistuga piirnevatele pos 1 ja 2 kruntidele vaidlusalusest

pumbahoonest märksa suurema mahu ja kõrgusega hoonestuse, ka pumbahoone

ehitusloa järgne kõrgus ja ehitisealune pind kuidagi ebaproportsionaalsed.

Kokkuvõttes ei nähtu seega, et pumbahoone ehitusluba riivaks ebaproportsionaalselt

kaebaja õigusi või põhjustaks talle ülemääraseid püsivaid häiringuid, mis oleks andnud

vastustajale aluse vastavalt EhS § 44 p-le 4 keelduda kolmandale isikule ehitusluba

väljastamast.

35. Ehitusloa andmine oli kaalutletud ja vastavalt põhjendatud ning väited

uurimispõhimõtte rikkumisest on alusetud. Nii nagu pumbahoone PT ptk-s 3.1 on

tuginetud asjaolule, et seda kavandatakse avalikes huvides oleva kaugkütteteenus

osutamiseks suurele ringile tarbijatele (viidates, et hetkel varustab soojuselektrijaam

soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu linna), tuli ka ehitusloa puhul

kaalumisel arvestada kõrgendatud avaliku huviga pumbahoone kiire rajamise suhtes.

Kolmas isik selgitab kohaselt, et pumbahoone võimalikult kiire rajamine on vajalik

Tallinna ja Maardu soojatarbija suhtes varustuskindluse tagamiseks ning teiselt poolt

ka soojuse hinna lõpptarbijale mõistlikuna hoidmiseks. Ka Euroopa Liidu Nõukogu

22.12.2022 määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamiseks, käsitleb soojuspumpasid taastuvenergiajaamadena (art

2 lg 1 punkt a ja põhjenduste p 8) ning üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel

antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade ehitamisele (art 3 lg

2) ning soojuspumpadele antakse load kiirendatud korras (art 7 lg 1). Kõnealused

avalikud huvid olid ülekaalukad kaebaja väidetavate riivete suhtes.

24(26)

3-23-1002

36. Kui ehitusloa andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga, ei pea HMS 56 lg

4 kohaselt põhjendustes välja tooma ehitusloa andmise faktilist alust. Kolmas isik on

asjakohaselt viidanud väljakujunenud kohtupraktikale, millest tulenevalt juhul, kui

ehitusprojekti on koostanud kõigi vajalike tegevuslubadega pädev isik, ehitusloa

menetluses ei ole menetlusosaliste poolt osutatud (või linn ei avasta menetluse käigus

ise) vigu ehitusprojektis, mis võib kaasa tuua ehitusloa andmisest keeldumise, ning

ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi asjakohaste ametiasutuste poolt, ei pea linn

ehitusluba andes täiendavalt põhjendama kõiki ehitusprojekti valikuid. Pumbahoone

ehitusloa andmist on kaebaja õiguste kontekstist vaadelduna põhjendatud. Kaebaja on

saanud pumbahoone ehitusloa menetluses vastuväited esitada ning TLPA on neile

vastanud 02.05.2023 kirjades (dtl 591 jj). Kaebaja poolt ehitusloale esitatud

vastuväidetele vastamine pärast ehitusloa väljastamist ei ole selline menetluslik

rikkumine, mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Oluline on, et kaebaja oli ehitusloa

andmise menetlusse kaasatud ning sai esitada oma seisukoha. TLPA oli seega kaebaja

seisukohtadest ehitusluba väljastades teadlik. Arvestades mh ka seda, et ehitusluba

erineb n-ö tavapärasest haldusaktist oma formaliseerituse poolest (tuleb anda kindlas

formaadis, mis ei näe ette vastamist loale esitatud vastuväidetele aktis endas), ei saa

kaebaja vastuväidetele vastuse esitamist ehitusloa andmisest hilisemal ajal lugeda

kaebaja õigusi rikkuvaks. Kuna pumbahoonele ja mahutile anti ehitusluba sama

ehitusloa menetluse (ehitusloa taotlus nr 2211271/00927) käigus, ei vasta tõele kaebaja

väide, justkui poleks teda mahuti osas menetlusse kaasatud. Kaebaja oli ehitusloa

menetlusse kaasatud ning esitas seisukoha, millele vastustaja vastas. Kaebaja ei ole

välja toonud, kuidas 7,6 m2 ehitisealuse pinnaga mahuti tema õigusi rikub.

37. Kaebaja ei ole ära näidanud, millised õigusaktidest tulenevalt kohustuslikud

analüüsid või uuringud on jäänud uurimiskohustuse raames tegemata. Puudub vaidlus,

et kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p-s 1 nõutud riskianalüüs on pumbahoonele tehtud.

Vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ § 22 tingimustele on ehitusprojekti koosseisus käsitletud tuleohutuse

osa (vt dtl 1032 jj). EhS-st ega määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ei tulene, et

ehitusprojekti koosseisus tuleks eraldi esitada mingeid täiendavaid analüüse. EhS § 14

lg 3 kohaselt tehakse ehitusprojektile vajadusel täiendav ekspertiis mh juhul, kui

kavandatav ehitis on suurema ohupotentsiaaliga, enne ehitamise alustamist, mitte enne

ehitusloa andmist. Ehitusuuringute vajaduse üle otsustab eelkõige projekteerija. Kuna

kaebaja ei ole ära näidanud nende seost enda subjektiivsete õigustega, ei käsitle kohus

põhjalikumalt ehitusprojekti ekspertiisi tegemise või keskkonnamõju (eel)hindamisega

seonduvaid väiteid.

38. Kuna eelnevat kokkuvõttes ei nähtu, et pumbahoone PT või ehitusluba kaebaja

õigusi rikuks, puudub nende tühistamiseks alus. Seega jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda.

40. Kaebaja menetluskulud, sh tema taotletud 8195 euro suurune (käibemaksuta)

õigusabi kulu (vastavalt A Betoon OÜ-le esitatud arvetele) jääb seetõttu tema enda

kanda.

25(26)

3-23-1002

41. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega menetluskulusid

tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

42. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik palub mõista kaebajalt enda

kasuks välja lepingulise esindaja kulu 8526 eurot (käibemaksuta). Kohtule on esitatud

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (dtl 1451 jj, arved nr 20231345,

20231629, 20231793 ja 20240570), mille kohaselt on käesolevas asjas õigusabi kokku

osutatud 40,6 h. Kulude seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud.

Arvestades asja mahtu ja keerukust, sh läbitöötamist vajavate dokumentide hulka,

asjas toimunud esialgse õiguskaitse menetlust, aga võrdlusena ka asjaolu, et taotletav

menetluskulu on samas suurusjärgus kaebaja enda poolt taotletud õigusabikulule ning

kolmandal isikul oli õigus vastata kõigile kaebaja esitatud väidetele, peab kohus

kolmanda isiku menetluskulu põhjendatuks ja mõistab selle kaebajalt kolmanda isiku

kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

26(26)