2-24-2328/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-2328

Tsiviilasi

A. ja B. hagi D. vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude osas 2385 eurot

Hageja II nõude osas 2385 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A.,

isikukood XXX, elukoht: XXX

Hageja II: B. ,

isikukood XXX, elukoht: XXX

Hagejate seaduslik esindaja: C., isikukood: XXX, e-post:

XXX

Kostja: D., isikukood: XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. ja B. hagi D. vastu elatise suurendamise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Muuta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.12.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-20-134879 välja mõistetud elatise suurust järgnevalt:

2.1.

Suurendada alates 23.02.2024 kuni A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX

A. kasuks väljamõistetud elatise suurust 265 euroni kuus.

2.2.

Suurendada alates 23.02.2024 kuni B. täisealiseks saamiseni, s.o kuni

XXX B. kasuks väljamõistetud elatise suurust 265 euroni kuus.

3. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda C. arvelduskontole nr

2-24-2328

XXX iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 8. kuupäevaks, selgitusega

„Elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

Samuti tuleb selgitusse märkida lapse nimi, kellele elatist tasutakse.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hagejad esitasid Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-20-134879 30.12.2020 määrusega

kohustanud kostjat tasuma elatist kummagi lapse osas 150 eurot kuus. Hagejad soovivad

kostjalt elatise väljamõistmist alates 23.02.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 265

eurot kuus. Käesolevaks ajaks on hagejate vajadused kasvanud, samuti on kulud

suurenenud seoses elukalliduse tõusuga. Hagejad elavad koos emaga. Hagiavalduse

2-24-2328

kohaselt kostja hagejate ülalpidamises ei osale. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja

ja hagejate seadusliku esindaja alaealised lapsed. Nimetatud asjaolu nähtub

rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.02.2024 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja

23.02.2024 määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud kostja tööandja kaudu aadressile

XXX-i, XXX, XXX 10.04.2024. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt

24.04.2024 ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on vastava nõusoleku

kohtule esitanud hagiavalduses.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud

vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte

toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

5. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus

võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt

Riigikohtu 28.10.2015 lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

6. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-20-134879 30.12.2020 määrusega

kohustanud kostjat tasuma elatist kummagi lapse osas 150 eurot kuus. Hagejate väitel on

nende igakuised vajadused suurenenud. Hageja I igakuisteks kulutusteks on kokku 530

eurot ja hagejal II 530 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate hagis väidetud kulud mõistlikud

2-24-2328

ja põhjendatud. Nõustuda võib, et alates eelmise kohtulahendi tegemisest on elukallidus

oluliselt tõusnud.

7. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe

lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot). Vanem ei pea

PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½

lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et

peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist

iga kalendrikuu eest ette.

8. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue muuta 30.12.2020 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-20-134879 välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt hagejate

ülalpidamiseks elatusraha alates 23.02.2024 igakuuliselt 265 eurot kuus kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

9. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik