2-24-5194/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. aprill 2024. a

Tsiviilasja number

2-24-5194

Tsiviilasi

F.D maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: F.D

isikukood

XXX), elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, xxxxxxxxxxxxxxx;

e-post;

tel: xxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda F.D maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning lugeda avaldus

koos lisadega F.D-le tagastatuks.

2. Jätta menetluskulud F.D kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte F.D-le .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. F.D (avaldaja, võlgnik) esitas 1. aprillil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse. Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Kohus jättis 9. aprilli 2024. a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja 14

päeva nimetatud määruse kättesaamisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks:

maksejõuetusavalduse esitamise põhjuste täpsustamiseks; avalduselt riigilõivu 10 eurot

tasumiseks.

2. Avaldaja esitas 9. aprillil 2024. a täiendatud avalduse ning dokumendid.

Kohus jättis 11. aprilli 2024. a määrusega avalduse teistkordselt käiguta ning andis

avaldajale tähtaja 14 päeva nimetatud määruse kättesaamisest alates järgmiste puuduste

kõrvaldamiseks: maksejõuetusavalduse esitamise põhjuste täpsustamiseks; võlausaldajate ja

nende nõuete täpsustamiseks.

3. Avaldaja esitas 17. aprillil 2024. a avalduse täienduse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1, § 45 lg 3 p 3 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ning § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

5. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Vastavalt FIMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui

esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu

hulgas on tasumata riigilõiv.

FIMS § 45 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.

6. Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Menetluse lõppeesmärgiks on kohustustest vabastamine.

Kohus leiab, et võlgniku taotletavat eesmärki ei ole võimalik avalduse menetlemisega

saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et avaldaja on esitanud 15. augustil 2014. a kohtule

avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-14-55947). Viru Maakohus kuulutas

viidatud tsiviilasjas võlgniku pankroti välja 15. septembril 2014. Viru Maakohus algatas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 10. oktoobril 2016 ning vabastas võlgnikku

tema täitmata jäänud kohustustest 3. juuni 2022. a määrusega.

Käesoleva menetluse käigus tuli võlgnikul puuduste kõrvaldamise esitamisel selgitada, miks

ta esitas uuesti maksejõuetusavalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks,

kuidas tekkisid kohustused, mille vabastamisest avaldaja taotleb ning kas ning kui jah, siis

mis põhjusel jäid need kohustused tsiviilasjas nr 2-14-55947 vabastamata.

Maksejõuetusavalduse p-st 10.1 nähtuvalt on osad võlgnevused tekkinud eelmise

kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Seega tekkisid võlgnevused pärast pankroti

väljakuulutamist ja juba käimasoleva kohustustest vabastamise menetluse ajal. Kohtu

hinnangul nähtub sellest selgelt võlausaldajate kahjustamise muster. Kohustustest

vabastamise menetluses tuleb võlgnikul hoiduda igasugustest toimingutest, mis võiksid teda

ennast seada halba valgusesse või tekitada juurde uusi lisakohustusi. Tagantjärele nähtub, et

võlgnik ei käitunud ka eelmises menetluses võlausaldajatega heauskselt, vaid tekitas endale

võlgnevusi juurde.

Kohtu hinnangul ei sisalda avaldus ega selle täpsustused piisaval määral asjaolusid, mille

alusel saaks kaaluda kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd möödunud ei

ole FIMS § 45 lg 3 p-s 3 toodud tähtaeg. Kuna kohus otsustas võlgniku kohustustest

vabastamise tsiviilasjas nr 2-14-55947 3. juuni 2022. a määrusega, ehk umbes 1 aastat 11

kuud tagasi, võib kohus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse

algatamata. Kohtu hinnangul ei ole pankrotimenetluse läbiviimisel seega perspektiivi, kuna

võlgniku suhtes ei ole käesolevalt võimalik pärast pankroti välja kuulutamist algatada

kohustustest vabastamise menetlust ning selline asjaolu on juba praegu ette teada.

7. Kohus märgib, et võlgniku suhtes ei saaks algatada ka võlgade ümberkujundamise

menetlust, sest FIMS § 19 lg 4 kohaselt on selle menetluse algatamise üheks eelduseks

samuti asjaolu, et võlgniku suhtes ei ole viimase 10 aasta jooksul enne avalduse esitamist

otsustatud võlgniku kohustustest vabastamist.

8. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastab kohus selle koos lisadega ja

asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja ega ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel

juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva

määrusega avaldajale tagastatuks.

9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse

võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta

avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik