2-22-5452/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5452

Kohtuasi

X hagi Statistikaameti vastu lisatasu ja tulemustasu

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Ero Liivik

Kostja

Statistikaamet

(registrikood

70000332),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.02.2023. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

4. Mõista Xlt Statistikaameti kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 528

eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-5452

2

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 02.02.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Statistikaameti (kostja)

vastu lisatasu 3030 eurot ja 2020. a tulemustasu 1070 eurot väljamõistmiseks. TVK jättis

22.03.2022 otsusega avalduse rahuldamata.

1.1. Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus kohtule 13.04.2022 esitatud hagis mõista

kostjalt välja lisatasu 3030 eurot ja 2020. a tulemustasu 1070 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.01.2019 töölepingu, mille alusel hageja asus

kostja juurde tööle andmetöötleja ametikohale. Hageja töötab kostja juures samal ametikohal

ka praegu. Hageja tööülesandeks on andmekogumine. Kostja on nõudnud hagejalt täiendavate

ametijuhendis

nimetamata ülesannete täitmist nagu

andmeesitajate nõustamist

ja

andmekogumise eesmärkide täitmist. Samas on nõustamine kostja juures töötavate kõrgemalt

tasustatud ametnike (nt vanemandmetöötleja, klienditoe konsultant jne) juhendites, kelle

töötasu on suurem hageja omast. Hageja hinnangul on kostja viidatud andmekogumise tegevuse

juhend, mis näeb ette andmetöötleja kohustuse ettevõtetega suhelda ja teatud asjaolusid

selgitada, käsitatav tüüptingimusena. Märgitud juhendiga on kostja jätnud endale õiguse muuta

ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi. Seetõttu on juhend kui tüüptingimus

tühine. Alternatiivselt tuleb andmekogumise tegevuse juhend jätta arvestamata, sest hageja

tööülesanded sisalduvad töölepingus ja ametijuhendis. Nendes ei sisaldu kohustust nõustada

andmeesitajaid.

1.3. Hageja on täitnud alates 2019. a jaanuarist kuni hagi esitamiseni ülesandeid

(andmeesitajate nõustamine ja andmekogumise eesmärkide täitmine), mis ei kuulu tema

ametikohustuste hulka. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu viidatud ülesannete täitmise eest

kokku 3030 eurot.

1.4. Hageja palus mõista kostjalt välja ka tulemustasu 2020. a eest vanemandmetöötleja ühe

kuu töötasu ulatuses, kokku 1070 eurot. Andmetöötlejatele ei makstud tulemustasu, kuigi

selleks oli õigustatud ootus.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei ole nõudnud hagejalt selliste tööülesannete täitmist, mis väljuvad hageja

töölepingulistest kohustustest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Oluline on eristada

töökohustuste

täitmisega

kaasnevat

selgitamiskohustust

ning

teiste

ametikohtade

nõustamiskohustust. Hageja tööülesandeid reguleeriva andmekogumise tegevuse juhendi järgi

on tema tööülesandeks muuhulgas ettevõtetega suhtlemine. Hageja ametiülesandeks on

selgitada informatsiooni edastamisel ettevõtetele küsimustikuga seotud asjaolusid, nt miks seda

täidetakse, miks on ettevõte valemisse võetud jne. Hageja tööülesandeks ei ole nõustamine.

Andmekogumise tegevuste juhend ei ole tüüptingimus. Kostja ei muuda ametijuhendi tingimusi

2-22-5452

3

töötajaid teavitamata ehk ühepoolselt. Töötajad saavad muudetud ametijuhenditega tutvuda

ning kinnitavad nendega tutvumist allkirjaga. Ametijuhendite muutmisel ei ole kostja hageja

töökohustusi muutnud. Ametijuhendis sätestatud tingimused ei ole töölepinguga vastuolus.

2.2. Hagejal on kohustus selgitada tema andmekogumise valdkonnas (väliskaubanduse)

andmeesitajatele küsimustikega seonduvat. Kui esitatavad küsimused väljuvad hageja

vastutusalast või kui need on liiga keerulised või kui hagejal ei ole vastavat informatsiooni, on

talle tagatud võimalus edastada ettevõtte küsimus vastamiseks pädevale isikule (nt valdkonna

analüütik, vanemandmetöötleja jne). Kui hageja asus ise täitma ülesandeid, mille suhtes tal

kohustus puudus, ei anna see talle õigust nõuda kostjalt lisatasu. Kui ettevõte pidas hagejat oma

isiklikuks nõunikuks, tuli hagejal ettevõtte nõudmisele vaatamata suunata see ülesanne

täitmiseks selleks ettenähtud isikutele.

2.3. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tulemustasu. Tulemustasu said töötajad, kes

saavutasid seatud eesmärgid. Tulemustasu ei lubatud kõikidele töötajatele, veelgi vähem

konkreetselt hagejale. Hageja ei ole selgitanud, miks ta nõuab tulemustasu vanemandmetöötleja

ühe kuu töötasu suuruses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 22.02.2023. a otsusega hagi rahuldamata.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

1) Hageja ja kostja sõlmisid 14.01.2019 töölepingu, mille alusel hageja asus andmetöötleja

ametikohale. Töölepingu p 1.4 järgi on töötaja ametikohustused määratud ametijuhendis.

Lepingu p 7.1 esimene lause sätestab, et lisaks lepingule tulenevad poolte kohustused seadusest,

määrustest, tööandja kehtestatud reeglitest ja eeskirjadest;

2) Ametijuhend näeb ette järgmised andmetöötleja teenistusülesanded: andmekogumise

teostamine ja andmete laadimine; andmetöötluse teostamine; tootmissüsteemi testimine ja

pilootimine; valimi haldamisel osalemine; hindamiseks vajaliku sisendi kogumine;

ametijuhendis

kajastamata

ühekordsete

ülesannete

täitmine;

oma

teenistuskoha

teenistusülesannete täitmisega seotud olulise teabe koondamine ja säilitamine; osakonna

ülesannete täitmise olukorraga kursis olemine, töös esinevatest tõrgetest teavitamine, kiiretel

tööperioodidel või ameti töös ootamatute tõrgete ilmnemisel ameti teiste teenistujate

abistamine.

3.2. Maakohus tuvastas, et lisaks andmetöötleja ametijuhendile on kostja kehtestanud ka

andmekogumise tegevuse juhendi ja andmeesitajaga suhtlemise juhendi, mis on mõlemad

hagejale siduvad. Tegemist ei ole tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes.

Ametijuhenditele ei kohaldu ka VÕS § 38. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et juhenditega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks rikutud. Juhenditest ei

tulene kostjale õigus muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi.

3.3. Hageja tõi hagis välja, et kostja nõudis temalt töölepingus kokku leppimata kahe ülesande

täitmist: andmeesitajate nõustamist ja andmekogumise eesmärkide täitmist. Ametijuhendis on

välja toodud tulemuslikkuse kriteeriumid, millele andmekogumine peaks vastama. Seetõttu ei

ole põhjendatud hageja väide, et kostja nõudis temalt töölepingus puuduva ülesande –

andmekogumise eesmärkide – täitmist.

3.4. Hageja heidab kostjale ette peamiselt seda, et hageja peab nõustama andmeesitajaid, kuigi

tema tööleping ei näe vastavast töökohustust ette. Hageja tööleping ja andmetöötleja

ametijuhend ei näe ette andmeesitaja nõustamist. Andmekogumise tegevuse juhend näeb ette,

et andmetöötleja suhtleb ettevõtetega. Ka andmeesitajaga suhtlemise juhend näeb ette asjaolud,

2-22-5452

4

mida andmetöötleja peab andmeesitajale suhtlemise käigus selgitama. Maakohus järeldas, et

ettevõtetega suhtlemist saab pidada andmetöötleja töö iseloomust tulenevaks kohustuseks

töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 1 mõttes.

3.5. Kui osa andmeesitajaid peavad andmetöötlejaid oma personaalseteks nõunikeks ja

pöörduvad nende poole küsimustes, mis ei ole seotud andmetöötleja ametiülesannetega, on

viimasel õigus küsimustele vastamisest keelduda või alternatiivselt suunata andmeesitaja

kolleegi poole, kelle töökohustuseks on vastata andmeesitaja küsimustele. Kui hageja on

otsustanud asuda täitma ülesandeid, mis väljuvad tema ametikohustuste piiridest, ei anna see

talle õigust nõuda kostjalt lisatasu maksmist.

3.6. Maakohus leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 2020. a eest tulemustasu maksmist.

Kostja on koostanud tulemustasu maksmise kriteeriumid. Tulemustasu saamise kriteeriumid

olid järgmised: osakonnajuhataja jaotas tulemustasu töötajate vahel, kes tegid eelmisel aastal

üle ootuste tulemuse ja kelle väärtuspõhine käitumine oli ootuspärane; tulemustasu saamise

aluseks on osakonna eesmärkide saavutamine 100%; personaalse tulemustasu suuruse määrab

juht vastavalt teenistuja panusele.

3.7. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta vastas tulemustasu saamise tingimustele.

Hageja väide, et temaga sama meeskonna liikmed said tulemustasu, ei ole tulemustasu saamise

seisukohalt asjakohane, sest tasu maksmine kolleegidele ei anna hagejale õigust automaatselt

tulemustasu saada.

3.8. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus määras menetluskulude suuruse

rahaliselt kindlaks. Kostja menetluskuluks olid õigusabikulud 1674 eurot. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma

käibemaksuta) kokku 13 tundi 56 minutit. Maakohus leidis, et arvestades vaidluse sisu, mahtu

ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär

mõistlik. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Hageja arvates ei ole maakohus viinud läbi TsMS-ile vastavat eelmenetlust asjas tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti ei ole maakohus täitnud nõuetekohaselt

selgitamiskohustust. Hagejat ei esindanud menetluses advokaat, seega oleks maakohus pidanud

täitma selgitamiskohustust suuremas ulatuses. Hageja ei saanud aru, et maakohus menetles asja

lihtmenetluses. Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et tema esitatud tõendid ei tõenda,

et ta vastas tulemustasu saamise kriteeriumitele. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu

kordagi sellele, milliste tõenditega hageja saaks oma väiteid lisatasu või tulemustasu saamise

õigust tõendada või millisel erineval õiguslikul alusel oleks ta veel võimalik oma nõuet esitada.

Maakohus ei selgitanud, et hageja peab esile tooma, millised juhendites sisalduvad osad võivad

olla tüüptingimused.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et kui hageja täitis tööülesandeid, mis väljusid tema

ametikohustuste piiridest, ei tekkinud tal õigust nõuda kostjalt lisatasu. Tööandja ei ole esitanud

andmeid tööaja arvestuse kohta ning seetõttu ei saanud hageja neid ka ümber lükata.

4.3. Maakohtu otsus on vastuoluline küsimuses, kas hagejal oli kohustus andmeesitajaid

nõustada. Kui hageja täitis täiendavaid töökohustusi, on tal õigus saada selle eest lisatasu

2-22-5452

5

(töötasu). Maakohtu järeldus (otsuse p. 11), et hagejal puudub õigus saada lisatasu, on vastuolus

TLS § 28 lg-tega 1 ja 2.

4.4. Maakohus on eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus määras kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1674 eurot. Kokku vaidlustas hageja kostja

menetluskulud 474 euro ulatuses. Kostja lepingulise esindaja kulu seoses 15.10.2022

dokumendi esitamisega on põhjendamatu, sest seisukoht esitati ilma maakohtu korralduseta.

Põhjendamatu on ka 13.10.2022, 17.10.2022 ja 24.10.2022 tehtud toimingute eest nõutav kulu.

21.02.2023 esitatud täiendav kulu 120 eurot töövaidluskomisjoni istungil osalemise eest on

hilinenult esitatud ja maakohus ei oleks tohtinud sellega otsuse tegemisel arvestada.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega, et maakohus ei ole selgitamiskohustust piisavas

ulatuses täitnud. Hageja ei ole avaldanud, millised asjaolud jäid tal selgitamiskohustuse täitmata

jätmise tõttu esile toomata või millised tõendid esitamata. Kui hagejal oleks jäänud olulised

asjaolud või tõendid esitamata, oleks saanud need esitada apellatsioonimenetluses TsMS § 652

lg 3 p 2 järgi. Et hageja seda ei teinud, on ta kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda

TsMS § 656 lg 3 järgi.

10. Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostja jättis menetluses tööaja arvestuse esitamata ja

tõendamata. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud, et tal oleks tekkinud lisatasu saamise õigus

ületunnitöö eest, vaid tugines sellele, et ta tegi täiendavaid tööülesandeid olemasoleva tööaja

piirides. Seega ei seondu tööaja arvestus vaidlusesemega (TsMS § 238 lg 1).

11. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et maakohtu otsus on vastuoluline küsimuses, kas

hagejal oli kohustus andmeesitajaid nõustada. Maakohus on jälgitavalt ja üheselt tuvastanud, et

hagejal oli kohustus teatud ulatuses ettevõtteid nõustada. Kostja on seda oma 29.01.2020 kirjas

tunnistanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht arusaadav ja õige. Juba töö

iseloomust (TLS § 15 lg 2 p 1) tuleneb, et andmete saamiseks on vajalik anda selgitusi, milliseid

andmeid ja kuidas täpsemalt esitada tuleb.

12. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagejal ei olnud õigust keelduda sellisest

nõustamistegevusest, mis väljus tema töökohustuste piiridest ja et seetõttu oli tal õigus saada

lisatasu. Hageja viidatud kohtupraktikast (RKTKo 15.03.2023, 2-21-9335, p 12.1) sellist

järeldust ei tulene. Hageja viidatud kohtuasjas oli pooltel kokkulepe täiendavate maksete kohta

lisaks töötasule. Siinsel juhul pooltel sellist kokkulepet ei ole ning puudub ka kokkulepe

täiendavate tööülesannete tegemiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja

esile toodud asjaoludel ei tekkinud tal õigust täiendavale tasule TLS § 28 lg-te 1 ja 2 alusel.

13. Kolleegiumi arvates ei saa maakohtule ette heita, et ta ei tuvastanud täpsemalt, millistes

piirides oli hageja ülesanne ettevõtteid nõustada ja kas hageja tegelikkuses nõustas ettevõtteid

neist piiridest väljudes. Maakohtu tuvastas otsuse p-s 10, et hagejal oli kohustus ettevõtetega

2-22-5452

6

suhelda ja teatud ulatuses selgitusi jagada ja et hageja seda ka tegi tegelikkuses. Samuti tuvastas

maakohus, et kostjal olid töötajad, kes nõustasid andmeesitajaid sellistes küsimustes, millele

hageja ei pidanud tema tööülesannetest tulenevalt vastama. Praeguses asjas ei ole vaidluse all,

et kostja ei jaganud hagejale igakordseid juhiseid, kui palju ja mis küsimustes ettevõtet

nõustada, vaid hagejal oli võimalik selle üle igal üksikjuhtumil ise otsustada. Seega ei suunanud

tööandja töötajat töölepinguga kokkuleppimata tööd tegema ja teiselt poolt ei saanud seda

kuidagi takistada. Selles olukorras on põhjendatud maakohtu järeldus, et kui hageja ise otsustas

nõustada andmeesitajaid sellistes küsimustes, millele ta ei pidanud tema tööülesannetest

tulenevalt vastama, ei oleks tal saanud tekkida lisatasu nõuet.

14. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus eksis menetluskulude

kindlaksmääramisel. Et maakohtul oli võimalik ilma kohtu korralduseta esitatud seisukohta

sisuliselt menetleda, sai maakohus diskretsiooniotsusena leida ka, et selle seisukoha

esitamisega seotud kulu on põhjendatud. TsMS § 331 lg 1 järgi sai maakohus vastu võtta ka

hilinenult

esitatud

täiendava menetluskulu nimekirja

(21.02.2023), mis

puudutas

töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.

16. Kostja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot. Kostja on ringkonnakohtu menetluses

kandnud õigusabikulusid kokku 528 eurot. Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal

menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende esitamiseks 4 tundi 24 minutit. Kolleegium

leiab, et lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.

17. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma seadusjärgses määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt