2-22-148488/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-148488 Tsiviilasi INTRUM DEBT FINANCE AG hagi S T Ai vastu raha saamiseks Tsiviilasja hind 5 980 eurot Menetlustoiming Intrum Debt Finance AG taotluse hageja asendamiseks lahendamine ja hagi läbivaatamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Intrum Debt Finance AG (välismaa kood CH- 100.023.266), lepinguline esindaja C M Kostja S T A (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata hageja 20.11.2023 taotlus lugeda tsiviilasjas hagejaks aktsiaselts xxx (kustutatud, registrikood xxx). 2. Jätta hagi läbi vaatamata. 3. Jätta menetluskulud hageja kanda. 4. Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord Määruse p 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on INTRUM DEBT FINANCE AG hagi S T Ai vastu raha saamiseks.

2-22-148488

2 / 3

Nõude alusena on märgitud xxx AS ja S T Ai 21.11.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping xxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. AS xxx on 20.05.2022 nõude loovutanud hagejale. 2. 20.11.2023 menetlusdokumendis esitas hageja taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks aktsiaselts xxx (kustutatud). Hageja selgituse kohaselt on hageja loovutanud hagi aluseks oleva nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktsiaselts xxx (kustutatud). Hageja esitas nõude loovutamist kinnitava notariaalse tõendi (dtl 176). Teated nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 kostja aadressile (dtl 174). 3. 05.03.2023 küsis kohus hageja taotluse osas kostja seisukohta. Kostja jättis seisukoha esitamata.

Määruse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 3 esimese lause järgi õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kohus on äriregistri andmetega tutvudes tuvastanud, et Aktsiaselts xxx on registrist kustutatud xxx Kuna kostja ei ole andnud nõusolekut Aktsiaselts xxx (kustutatud) menetlusse astumiseks ning Aktsiaselts xxx on registrist kustutatud ega ole esitanud kohtule taotlust astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel, tuleb hageja taotlus „lugeda tsiviilasjas hagejaks aktsiaselts xxx (kustutatud)“ jätta rahuldamata. Kohus märgib, et arvestades aktsiaseltsi xxx registrist kustutamist, et ei ole tema menetlusse kaasamine kolmanda isikuna hageja poolel võimalik ka TsMS § 210 lg 3 teise lause alusel. 5. TsMS § 210 lg 1 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 460 lg 1 esimene lause sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et hageja eriõigusjärglane aktsiaselts xxx on registrist kustutatud ning registrist ei nähtu kustutatud äriühingu õigusjärglust. Ükski isik ei ole menetluse kestel esitanud kohtule ka taotlust hageja õigusjärglasena õiguseelneja asemel menetlusse astumiseks või teatanud muul viisil õigusjärglusest. Seetõttu saab kohus järeldada, et otsuse tegemisel ei oleks täidetud TsMS § 460 lg 1 või 2 sätestatud eeldused otsuse kehtimiseks võimalike õigusjärglaste suhtes. Õiguskirjanduses on leitud, et kui kohtulahend erandina õigusjärglase suhtes ei kehti ning õigusjärglane ei nõustu õiguseelneja asemel menetlusse astuma (lg 3), puudub nii sisuline kui menetlusökonoomiline õigustus senise menetluse jätkamiseks ning kohtul on õigus jätta hagi

2-22-148488

3 / 3

läbi vaatamata õigusliku perspektiivi kaotamise tõttu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, kommetaar TsMS § 210 kohta). Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et kuna hagejal puudub käesolevaks ajaks kostja vastu nõue, kohtule teadaolev eriõigusjärglane aktsiaselts xxx ei saa menetlusse astuda ega olla menetlusse kaasatud kolmanda isikuna hageja poolel registrist kustutamise tõttu ning otsus ei saaks kehtida teiste võimalike õigusjärglasete osas, siis tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 6. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis määrab kohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik