1-11-2034/25 · 1-11-2034/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(2) 1-11-2034

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2011. a. Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-11-2034

Kohtunik Meelika Aava

Kriminaalasi Aleksei Akeršteini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4. mai 2011 a. otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Aleksei Akerštein

Süüdistatav Aleksei Akerštein Isikukood 37911230238, ei tööta, elukoht XXXXXXX XXXX X-XXX, varem 10 korda kohtu poolt karistatud, viimati 28.02.2011.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi 7 kuu 27 päeva vangistusega

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Akeršteini Harju Maakohtu 4. mai 2011. a otsuse peale esitatud apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. mai 2011.a otsusega mõisteti A. Akerštein kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 28. veebruari 2011. a otsuse järgi ärakandmata karistuse, so 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 31. august 2010.a. Kohus märkis, et kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on A. Akeršteinil karistusest kantud 8 kuud 4 päeva ja ära kandmata 2 aastat 4 kuud 26 päeva.

2(2)

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav A. Akerštein mõistetud karistusest veel 3 kuu 11 päeva vangistuse mahaarvamist, sest nii olevat ta prokuröriga kokku leppinud. Ta kuulis alles kohtuotsuse kuulutamisel, et kohus talle mõistetud karistusest 3 kuud 11 päeva maha ei arva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. A. Akeršteini apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku 3. köite lehekülgedelt 44-47 nähtub, et prokurör T. Pern, süüdistatav A. Akerštein ja tema kaitsja advokaat M. Mahlapuu on 4. mail 2011. a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas märgitud, et A. Akeršteinile mõistetakse KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loetakse mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 28. veebruari 2011. a otsuse järgi ärakandmata karistuse, so 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse hulka arvatakse eelvangistuses viibitud aeg alates 31. augustist 2010. a. Samal päeval, so 4. mail 2011. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et A. Akerštein on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 59-62). Apelleeritud kohtuotsusega ongi A. Akeršteinile mõistetud just selline karistus, milles nad olid prokuröri ja kaitsjaga eelnevalt kokku leppinud. Seega on karistuse mõistmise osas apelleeritud kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav A. Akerštein on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309).

5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 süüdistusasjas.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohus seisukohal, et süüdistatava A. Akeršteini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava kohtunik