2-24-2709/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2709

Tsiviilasi

Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp hagi startUP Baltic OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2024/112

Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

startUP Baltic OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): startUP Baltic OÜ

(registrikood

12893434),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristiina Lee

Vastustaja (hageja): Siim Hallikmann (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. veebruari 2024. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta

Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi tagamise taotlus

rahuldamata.

2. Rahuldada startUP Baltic OÜ määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 390 lg 1 alusel).

ASJAOLUD

1. Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 16. veebruaril 2024 hagi

startUP Baltic OÜ (kostja) vastu nõudega tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Kristel

Maalmani poolt algatatud täiteasjas nr 095/2024/112.

Hagiavalduse kohaselt ilmnes pankrotimenetluses, et võlgnik oli võõrandanud temale kuulunud

kinnistu tagasiostuõigusega. Kinnistu tagasiostuhind oli madalam kui kinnistu turuhind, mistõttu

teostati kinnistu tagasiostuõigus, mille katteks tuli võtta laenu. Hageja sõlmis kostjaga 12. jaanuaril

2023 laenulepingu, millega kostja andis hagejale laenu summas 106 080 eurot. Lepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks kohustus hageja seadma tagasiostetavale kinnistule hüpoteegi kostja

kasuks. 12. jaanuaril 2023.a sõlmiti notariaalselt tõestatud leping, mille kohaselt andis OÜ

Maavaldused kinnistu omandi üle võlgniku pankrotivarasse ning hageja seadis kinnistule kostja

kasuks hüpoteegi hüpoteegisummaga 150 000 eurot. Võlgniku pankrotivarasse ei ole laekunud

rahalisi vahendeid laenusumma tagastamiseks, sest kinnistu on müümata. Hageja laenulepingus

kokkulepitud tähtajaks 12. jaanuariks 2024 kostjale laenusummat ei tagastanud. Kohtutäitur algatas

kostja avalduse alusel laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks täitemenetluse.

Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 095/2024/112 tervikuna, kuna

laenuleping on tühine. Alternatiivselt taotleb hageja sundtäitmine lubamatuks tunnistada osaliselt (sh

põhinõude sundtäitmine 104 000 eurot ületavas osas ja intressinõude sundtäitmine 3 458,38 eurot

ületavas osas, samuti viivisenõude ja leppetrahvinõude täitmine). Hageja hinnangul on laenuleping

tarbijakrediidileping ning seetõttu VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Alternatiivselt ei ole kostja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles taotles täiteasja nr 095/2024/112

menetluse peatamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetlus täiteasjas nr 095/2024/112 kuni

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus keelas täitemenetluse käigus toimingute

tegemise, sh hagejale kuuluva vara võõrandamise kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

Täitemenetluse peatamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ei ole kohtu hinnangul kostjat

ebamõistlikult koormav (TsMS § 378 lg 4). Hagi tagamisena täitemenetluse peatamine lükkab edasi

küll kostja nõude täitmise, samas ei takista hagi rahuldamata jätmise korral täitemenetluse jätkamist,

küll aga tagab hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Alternatiivselt taotleb kostja hagi tagamise määruse tühistamist osas, millega hagi tagamise abinõuna

keelati täiteasjas nr 095/2024/112 kostjale väljamaksete tegemine 104 000 eurot ületavas summas.

Hagi tagamine teha sõltuvaks tagatise andmisest kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning

määrata, et hageja kohustub tasuma kohtu määratud tähtpäevaks tagatise 5200 eurot.

Kostja hinnangul puudub hagi tagamise määruses hagi õigusliku perspektiivi analüüs. Samuti on

põhjendamatu ja sisutühi hagi tagamise avaldus. Isegi kui eeldada, et laenuleping on tühine, ei ole

hageja põhistanud, et kostjal ei ole nõuet. Tehingu tühisuse korral tuleb hagejal tehingu alusel saadu

tagastada alusetu rikastumise alusel ning seeläbi on kostjal igal juhul hageja vastu nõue. Hagi on

õiguslikult perspektiivitu. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse, huvi kaitsmise eesmärgil. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, sest krediidileping on

sõlmitud pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt eesmärgiga moodustada pankrotivara. Seega on

laenuleping sõlmitud pankrotihalduri kutsetegevuses.

5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Laenuleping on tarbijakrediidileping, mis on tühine VÕS § 408 lg 1 alusel, kuna ei sisalda kõiki VÕS

§ 404 järgi nõutavaid andmeid. Laenulepingu tühisuse tõttu ei saa kostjal olla laenulepingust

tulenevaid nõudeid hageja vastu, mis oleksid tagatud hüpoteegiga. Kostjal võib hageja vastu olla küll

alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuid selline nõue ei ole tagatiskokkuleppe järgi hüpoteegiga

tagatud. Sundtäitmiseks esitatud intressi- ja viivisenõuded on vähemalt osaliselt alusetud ka juhul,

kui laenuleping on kehtiv. Hagi tagamise küsimuse lahendamisel tuleb jätta tähelepanuta, kas

laenuleping on tarbijakrediidileping, sest see eeldab tõendite hindamist ja nende alusel asjaolude

tuvastamist. Hageja tõi välja asjaolud, mis on viivise ja leppetrahvi vähendamise aluseks, samuti, et

sundtäitmiseks esitatud nõue ületab hüpoteegi summat. Seega ei ole hagi selles osas õiguslikult

perspektiivitu.

Kohus ei pea hagejalt tagatist nõudma, sest tegemist ei ole rahalise nõudega hagiga. Kostja oleks

pidanud tagatise nõudmisel põhjendama kahju tekkimise konkreetseid asjaolusid ja suurust. Kostja ei

saa taotleda hagi tagamise abinõu asendamist määruskaebemenetluses. Kostja poolt pakutud

tagamisabinõu on praegusel juhul ka sobimatu.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Määruskaebus rahuldatakse.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et TsMS § 377 lg 1 alusel on hagi

tagamine põhjendatud. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat

põhjendamiskohustust jättes hindamata hageja nõude põhistatuse. Hagi tagamisel tuleb kohtul

kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kas hagi on

lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas hageja nõue ja tagamise aluseks olevad asjaolud on

põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2).

Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et

täitmisele esitatud laenuleping on käsitletav tarbijakrediidilepinguna ja tegemist on tühise lepinguga

VÕS § 408 lg 1 alusel, kuna see ei sisalda kõiki VÕS § 404 järgi nõutavaid andmeid.

9. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud

formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav, kuid hagi

tagamise korras täitemenetluse peatamiseks ei piisa sellest, et täitedokumendi aluseks olev tehing on

vaidlustatud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole enda nõuet piisavalt põhistanud ja hagi alusena esile toodud

asjaoludest ei saa järeldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikku perspektiivikust.

10. Käesolevas asjas on vaidlus, kas laenulepingut, mille täitmiseks on sundtäitmist alustatud, saab

pidada tarbijakrediidilepinguks. Kas laenulepingu sõlmis S. Hallikmann füüsilise isikuna või

pankrotihaldur ja kes kannab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga

ning seda eelkõige põhjusel, et kõnealune krediidileping on sõlmitud pankrotimenetluses ning

pankrotihalduri poolt eesmärgiga moodustada pankrotivara.

Hageja haldurina otsustas pankrotivara valitseda ja käsutada ning tegi ärilise otsustuse võtta laenu,

selle lepingu täitmine toimub pankrotivara arvel ja täitmise eest vastutab erandolukordades ka haldur,

kuid mitte võlgnik tarbijana.

Seadus lubab küll erandjuhtudel füüsilisest isikust võlgnikul pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul (PankrS § 36 lg 6), kuid hagiavaldusest ei tulene, et võlgnik sõlmis laenulepingu halduri

nõusolekul.

Käesolevas asjas tegi tehingu haldur, kes küsis laenu võtmiseks nõusolekut pankrotitoimkonnalt. Asja

materjalidest nähtub, et S. Hallikmann pankrotitoimkond andis PankrS § 125 lg 4 alusel haldurile

nõusoleku sõlmida laenuleping. Toimkonna otsuses on märgitud, et Siim Hallikmanni esindab

pankrotihaldur Martin Krupp. Nii pankrotitoimkonna kui hageja seisukoht, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetluses teeb tehinguid võlgnik (tarbijana) ja pankrotihaldur on tema esindaja,

on ekslik.

PankrS § 541 lg 1 esimese lause kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja

muid toiminguid. Seaduse seletuskirja kohaselt asendati 1. jaanuarist 2010 esindusteooria

ametiteooriaga ehk teisisõnu: pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku tehinguteks enam

mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. Halduri pädevus

tuleneb PankrS § 36 lg-st 1, mille kohaselt läheb haldurile üle õigus käsutada ja valitseda pankrotivara

(PankrS seletuskiri RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010).

Hageja väide, et tema poolt sõlmitud laenulepinguga on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on arvestades halduri õiguseid ja kohustusi ning PankrS § 125 lg-st 4 tulenevat, käsitletav

pahas usus käitumisena. Hageja esitatud tõlgendus, et füüsilisest isikust pankrotimenetluses teeb alati

tehinguid, st valitseb ja käsutab pankrotivara tarbija, ei ole kooskõlas pankrotimenetluse

eesmärkidega ja takistaks oluliselt halduri ülesannete kohast täitmist, sh välistaks füüsilise isiku

pankrotimenetluses seoses pankrotivara valitsemisega laenu võtmise.

11. Ringkonnakohus märgib, et 104 000 eurot kuulub igal juhul kostjale tagastamisele ja tegemist

on massikohustusega PankrS § 148 lg 1 p 1 järgi. Massikohustus saab tekkida halduri tegevusest ja

see koormab pankrotivara.

PankrS § 149 lg 1 järgi võib massikohustuse täitmist võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda

üldkorras. Massikohustuse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse pankrotivara suhtes.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjust kahtlustada, et hageja on esitanud hagi

täitemenetluse venitamiseks. Riigikohus on 15. aprilli 2015. a lahendis nr 3-2-1-11-15 p-s 11

selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega

täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi

tagamise taotluse, paludes TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel

juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole põhistanud nõude aluseks olevaid

asjaolusid, hagi perspektiivikus ei ole piisav, mistõttu ei kuulu ka hageja hagi tagamise taotlus

rahuldamisele.

13. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.

14. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks ringkonnakohtu

kohtunik.

15. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu

määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS

§ 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi

hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise

keeldu. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud

alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva

määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas 2-19-

11532, p 9).

/allkirjastatud digitaalselt/