2-22-7407/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-7407

Tsiviilasi

H. V. (V.) hagi Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei

kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H. V. (isikukood XXX), määratud esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu;

registrikood 75014920), lepinguline esindaja I. L.

Viimase kohtuistungi aeg

25.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata H. V. hagi mõista Tallinna linnalt (Tallinna Linnakantselei kaudu)

välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

2. Jätta menetluskulud H. V. kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (25.04.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. H. V. (hageja) esitas 18.05.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kostja vaidles hagile vastu.

2. Harju Maakohus jättis 30.03.2023 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 15.06.2023 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Asja uuel läbivaatamisel maakohtus selgitas hageja, et pooled sõlmisid 01.06.2011 lepingu, mille

alusel andis kostja hagejale üürile munitsipaaleluruumi (korteri). Elamu, kus korter asub, on

ehitatud äärmiselt halva ehituskvaliteediga. Hageja hakkas enda korteris probleeme juba 2014.

aastal tajuma. Korteris oli pidevalt tõmbetuul, mille mõjul tungis korterisse talvel sisse külm

õhk, korteris levisid maja teiste korterite toiduvalmistamise lõhnad. Korteri sisekliima ei olnud

normaalne.

Hageja on korduvalt pöördunud korteri probleemide lahendamise palvetega kostja ja elamu

haldaja poole. Hageja kurtis tuuletõmmet juba 27.04.2015 avalduses haldusettevõttele.

Probleemid hakkasid lahenema alles 2021. a lõpul, kui kontrolli käigus tuvastas töömees, et

hageja köögikubul puudus tagasilöögi klapp, mistõttu võis korteris olla pidevalt külm ning

korterisse võisid tungida külmad õhuvoolud ja haisud. Köögikubu vahetati 05.11.2021, mille

järel tõmbetuul vähenes. Järgnevalt kontrollis töömees 07.02.2022 ja 08.02.2022 maja

väljatõmbeventilaatorite töökiirust. Selgus, et ventilaatorid olid reguleeritud suurele kiirusele,

mille tõttu tekkis hageja korteris pidev tuuletõmbus. Töömees vähendas ventilaatorite töökiirust,

mille järel tõmbetuul korteris lakkas. Seega sai kostja probleemist teada juba novembris 2015,

kuid likvideeris selle alles veebruaris 2021.

Hageja leidis, et tema poolt üüritul korteril oli või tekkis oluline puudus 2014. aastal. Korteri

üleandmisel ei teavitanud kostja hagejat, et köögikubul puudub tagasilöögi klapp. Tugev

tuuletõmbus eluruumis ei ole normaalne ja see on asja oluline puudus, mis takistab eluruumi

normaalset kasutamist. Pideva tuuletõmbuse näol on tegemist eluruumi üürilepingule

mittevastavusega. Lisaks ei ole kostja pika aja jooksul suutnud puudust tuvastada ja kõrvaldada.

Kostja on rikkunud lepingut.

Üürilepingu tingimustest võib tuletada üürniku poolse köögikubu hoolduse ja asenduse

kohustuse, kuid üürnikule ei saa panna kohustust omada eriteadmisi köögikubu ehituses ja nõuda

temalt oskust ja teadmist selle mittekomplektsuse tuvastamiseks. Elamu väljatõmbeventilaatorite

reguleerimise kohustust ei saa üürniku kohustuseks teha. Lisaks ei tutvustatud hagejale lepingu

sõlmimisel neid tingimusi.

Korteris valitsenud pidevast külmast ja tõmbetuulest tekkis hagejal kopsupõletik, äge põiepõletik

ja probleemid luustikuga. Elamine külmas ja tõmbetuule meelevallas olevas korteris süvendas

hageja haigusi ja tekitas tüsistusi. Kostja põhjustas oma tegevusetusega või paremal juhul

asendustegevusega hagejale kannatusi, mis lõpuks rikkus hageja tervise.

Hageja avaldas, et kui kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahje (kahju) eest lepingu rikkumise

tõttu, tugineb hageja deliktile. Kostja põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju tekitades hagejale

tervisekahjustuse. Kostja põhjustas kahju tegevusetusega, mis seisnes aastate jooksul elamu ja

korteri puuduste mittekõrvaldamises. Kostjal lasus käibekohustus anda üürile elamiseks sobiv

korter ja tagada eluruumi vastavus seaduse, standardi ja üürilepingu tingimustes sätestatud

nõuetele. Kostja on vastavat kohustust rikkunud.

Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise. Hageja hinnangul saab õiglaseks

hüvitiseks pidada 10 000 eurot, kuid ta palub kohtul määrata õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

Hageja ei nõustu, et üürileping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Arvestades kostja

suutmatust kõrvaldada pika aja jooksul korteril esinevat puudust, tuleb kostjalt hageja kasuks

mittevaralise kahju hüvitis välja mõista.

Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Õige ei ole kahju tekkimist 2014. aastaga seostada.

Hageja tervise halvenemine on toimunud pika aja jooksul. Selle algust või lõppu ei ole võimalik

üheselt määratleda. Hageja õiguste rikkumine oli jätkuv protsess, mis lõppes 2022. a veebruaris.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et ta ei ole üürilepingut rikkunud. Tõendamata on, et alates 2014. aastast on

eluruumis olnud tõmbetuul. Hageja tõendamata väidete alusel ei saa väita, et väidetav tõmbetuul

oleks kvalifitseeritav ohuna. Asjaolu, et hagejale ei olnud ventilatsioon subjektiivselt

meelepärane, ei tähenda, et eluruumil oleks puudus või et see oleks ohtlik.

Kostja hinnangul ei olnud temal hageja väidetud puuduse kõrvaldamise kohustust. Üürilepingu

kohaselt on üürniku kohustuseks akende võimalik tihendamine ja köögi õhupuhasti hooldus või

asendamine. Seega ei saa hageja väita, et köögi õhupuhasti puudus on käsitletav kostja poolse

lepingu rikkumisena, sest nimetatud asja hooldamise kohustus lasus hagejal. Hageja on tutvunud

kõikide lepingute tingimustega.

Sõltumata vastava lepingulise kohustuse puudumisest on kostja haldusettevõtte vahendusel

kõrvaldanud kõik üürilepingul esinenud võimalikud puudused mõistliku aja jooksul alates

konkreetsest puudusest teada saamisest. Kostja on tuvastanud, et temperatuurid eluruumis on

olnud normi piires. Kostja sai teada, et köögikubul puudub või ei tööta tagasilöögiklapp

01.11.2021 ning see parandati 05.11.2021. Seega kõrvaldas kostja puuduse mõistliku aja jooksul.

Tõendamata on, et hoone üldine ventilatsioon ei vastanud kehtestatud nõuetele. Hageja ei ole

esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et eluruumi ventilatsioon ei vastaks nõuetele.

Hageja on kaotanud õiguse korteri puudustele tugineda, sest ta on korduvalt üürilepingut

pikendanud ja seega on ta olnud teadlik korteri seisukorrast ja võimalikest puudustest.

Igakordselt uut üürilepingut sõlmides on hageja aktsepteerinud korterit sellisena nagu ta on.

Hageja ei ole tõendanud tervisekahjustuse tekkimist ning põhjuslikku seost kostja teo või

tegevusetuse ning hagejal tekkinud kahju vahel. Hagejal ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju

hüvitist lepingu rikkumise tõttu. Pooled sõlmisid üürilepingu ja see ei ole suunatud mittevaralise

huvi järgimisele.

Kostja ei vastuta hageja ees ka delikti alusel. Kostja ei ole hagejale kahju õigusvastaselt

tekitanud. Kostja ei ole käibekohustust rikkunud.

Kostja väitis, et kuna hageja sõnul oli ta haige juba 2014. aastal, on hageja nõue aegunud.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 01.06.2011 tähtajalise lepingu, mille alusel andis

kostja hagejale üürile munitsipaaleluruumi (I kd, tl 46). Järgmistel aastatel on pooled korduvalt

sõlminud korteri uued üürilepingud (I kd, tl 4, tl 4 pöördel, tl 47) ja hageja kasutab eluruumi ka

praegu.

6. Hageja selgitas, et alates 2014. aastast on korteris olnud tõmbetuul, mille mõjul on korterisse

tunginud sisse külm õhk. Korteri sisekliima ei olnud normaalne. Probleem hakkas lahenema alles

2021. a lõpul, kui kontrolli käigus tuvastas töömees, et korteris asunud köögikubul puudus

tagasilöögi klapp, mistõttu võis korteris olla pidevalt külm ning korterisse võisid külmad

õhuvoolud tungida. Köögikubu vahetati 05.11.2021, mille järel tõmbetuul vähenes. 2022. a

veebruaris vähendas töömees maja väljatõmbeventilaatorite töökiirust, mille järel tõmbetuul

korteris lakkas. Korteris valitsenud pidev külm ja tõmbetuul põhjustasid hagejale

tervisekahjustuse. Hageja hinnangul vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest ja ta peab

hagejale mittevaralise kahju hüvitist maksma.

7. Hageja tugineb oma nõudes lepingu rikkumisele kostja poolt. Alternatiivselt vastutab kostja

hageja ees delikti alusel. Esmalt käsitleb kohus kostja vastutust lepingulisel alusel.

8. Hageja heidab kostjale ette lepingu rikkumist kahel alusel. Esiteks rikkus kostja kohustust

anda üürnikule üle asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoida asi selles

seisundis lepingu kehtivuse ajal. Teiseks ei tuvastanud ja ei kõrvaldanud kostja puudust

mõistliku ajal jooksul.

9. Esmalt käsitleb kohus hageja väidet, et kostja rikkus kohustust anda üürnikule üle asja

lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoida asi selles seisundis lepingu kehtivuse

ajal.

10. Hageja selgituste järgi võis kostja rikkuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg-t 1, mis sätestab,

et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega

lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu

kehtivuse ajal.

11. Hageja on selgitanud, et talle ebamugavust põhjustanud asjaolu – tõmbetuul, madal

temperatuur korteris – oli tingitud hoone halvast ehituskvaliteedist ja sellest, et köögikubul

puudus tagasilöögi klapp. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja poolt tajutud

mõjutuste põhjuseks on hoone ehituskvaliteet. Kohtule esitatud ehitusregistri andmetel toimus

elumaja kasutuselevõtt 2016. a (I kd, tl 151–153) ning Tallinna linna sisekontrolöri 01.04.2020

vastus hagejale tõendab, et hoone on ehitatud vastavalt ehitusprojektile, järgides 2006. a

kehtinud nõudeid (tl 203-204). Seega ei saa väita, et hageja poolt korteris tajutud tõmbetuule ja

madala temperatuuri põhjuseks oli hoone halb ehituskvaliteet. Vastupidist järeldust ei saa teha ka

hageja väitest, et sisekliima paranes oluliselt 2022. a suvel-sügisel teostatud elamu remondi

tagajärjel (hageja 26.10.2023 menetlusdokumendi p 3.3 (I kd, tl 147–150). Esiteks ei ole hageja

menetlusdokumendis esitatud selgitus käsitletav tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 229 lg 2 mõttes. Teiseks lakkas hageja väitel tõmbetuul veebruaris 2022 pärast seda,

kui töötaja oli vähendanud väljatõmbeventilaatorite töökiirust. Seega ei ole võimalik kindlalt

tuvastada seost hoone ehituskvaliteedi ning hageja poolt vaidluse all oleval perioodil tajutud

tõmbetuule ja külma vahel.

12. Hageja selgitas, et probleemid hakkasid lahenema alles 2021. a lõpul, kui töömees tuvastas,

et hageja köögikubul puudus tagasilöögi klapp. Köögikubu vahetati 05.11.2021, mille järel

tõmbetuul vähenes. Järgnevalt kontrollis töömees ning vähendas 07.02.2022 ja 08.02.2022 maja

väljatõmbeventilaatorite töökiirust, mille järel tõmbetuul korteris lakkas. Seega võisid hageja

tajutud tuuletõmbus ja madal temperatuur toas olla tingitud väljatõmbeventilaatorite töökiirusest

ning sellest, et köögikubul puudus tagasilöögi klapp.

13. Kostja esitas majahalduri 05.12.2014 kirja, millest nähtuvalt kaebab hageja alates 22.

novembrist, et tal on toas tõmbetuul (tl 198). Seega hakkas hageja negatiivseid mõjutusi

hiljemalt sügisel 2014 tajuma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tõmbetuul ja külm

oleks hageja korteris esinenud vahetult pärast üürilepingu sõlmimist. Seega ei saa kostjale heita

ette juba üürilepingu sõlmimisel lepingujärgseks kasutamiseks mittesobiva korteri hagejale

üleandmist (VÕS § 276 lg 1).

14. Kohtu hinnangul on tõendamata ka see, et kostja on rikkunud kohustust hoida asja lepingu

kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Kostja esitatud majahalduri

05.12.2014 kiri tõendab, et kostja on reageerinud hageja kaebustele korteris esineva

tuuletõmbega seoses. Kirjast nähtub, et 24.09 käis töömees kontrollimas ja sulges hageja

vannitoas ventilatsiooniava. Pärast seda hageja kiitis, et väga hea, enam ei ole tõmbetuult. Aga

viie päeva pärast hakkas hageja jälle kaebama, et ikka tuul tõmbab tema toas. 01.12 suleti ka

trepikoja ventilaator. 04.12 mõõdeti aparaatidega olukorda hageja korteris. Olukord korteris on

täiesti normaalne (I kd, tl 198). Kohtule on esitatud 04.12.2014 objekti ülevaatamise akt, millest

nähtuvalt on kõik näitajad, sh ventilatsioon, normis (I kd, tl 199, II, tl 3).

15. Hageja on aastatel 2015–2021 esitanud korduvalt kaebusi majahaldurile ja kostjale (I kd, tl

7–14). Kostja on hageja kaebustele reageerinud ning on teostanud korteri kontrolle, mille käigus

ei ole kostja puudusi tuvastanud. Kostja esitas Tallinna linna arendusosakonna juhataja

19.03.2020 kirja, millest nähtuvalt laekus Tallinna Linnavaraametile 18.04.2019 Politsei- ja

Piirivalveametist kiri, millega teatati, et neile saabunud avalduses on hageja väljendanud

rahulolematust korteri sisekliima osas. Linnavaraamet hakkas jälgima, kas probleem on lokaalne

või nõuab ehitustehniliste lahenduste kaasajastamist. Amet ei ole tuvastanud puudujääke

eluruumide sisekliima kvaliteedis (I kd, tl 200). Kostja esitas Tallinna abilinnapea 02.12.2020

vastuse hagejale, millest nähtuvalt tegi haldusettevõtte haldur 22.10.2020 hageja korteris

ülevaatuse ja temperatuuri mõõtmised. Temperatuuri mõõtmise ajal ei tuvastatud akendest ruumi

külma õhu sissevoolu. Tuginedes teostatud kontrollile ei tuvastatud hageja korteris eluruumidele

mittevastavat temperatuuri (I kd, tl 15).

16. Hageja esitas 01.11.2021 akti, mille järgi kontrollis X AS töömees ventilatsioonisüsteemi.

Teostatud tööde aktis on märgitud mh: „Suure tõenäosusega ei sulgu köögikubu tagasilöögi

klapp. Köögikubu peaks välja vahetama.“ (I kd, tl 16). 05.11.2021 on X OÜ töömees tuvastanud,

et köögikubul tagasilöögiklappi ei olnud üldse, puudus täielikult. Mootor oli ajaga ummistunud,

praadimisjääkidest. /…./ Selletõttu võis olla korteris pidevalt külm ja korterisse võisid tungida

sisse külmad õhuvoolud ja haisud (I kd, tl 17). Hageja korteris olev köögikubu vahetati välja

05.11.2021 (I kd, tl 18);

17. Kohus möönab, et hageja võis korteris tuuletõmbust ja külma tunda. Need mõjutused

vähenesid hageja väitel köögikubu 05.11.2021 vahetamise järel ning lakkasid 08.02.2022 maja

väljatõmbeventilaatorite töökiiruse vähendamise järel. Hageja subjektiivne tajumine ei ole aga

piisav selleks, et jaatada kostja kohustuse – hoida lepingu kehtivuse ajal asja lepingujärgseks

kasutamiseks sobivas seisundis – rikkumist. Otsustamaks lepingu rikkumise üle tuleb lähtuda

objektiivse vaatleja standardist. Kostja esitatud dokumentidega on tõendanud, et ta on

reageerinud hageja kaebustele sisekliima osas, ta on viinud läbi hageja korteri sisekliima

kontrolle ning kostja ei ole tuvastanud, et hageja korteris esinevad tuuletõmbus või muud

sisekliima probleemid, mis takistavad korteri kasutamist. Ka see asjaolu, et hageja on vaidluse

all oleva aja jooksul korteris elanud, ta ei kolinud korterist välja ega taotlenud korteri vahetamist,

näitab, et hageja väidetud mõjutused ei olnud niivõrd tõsised, mis takistanuks korteris elamist

ehk selle eesmärgipärast kasutamist. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud kohustust hoida

lepingu kehtivuse ajal asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis.

18. Hageja heitis kostjale ette üürilepingu rikkumist selliselt, et kostja ei ole pika aja jooksul

suutnud sisekliima probleemi likvideerida. Mainitud väite juures tugineb hageja sellele, et kostja

rikkus VÕS § 279 lg-t 1, mis sätestab, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud

puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi,

võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab

asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.

19. Kohus leiab, et eeltoodud sätte eesmärgiks ei ole kohustada üürileandjat eseme kasutamist

takistava puuduse või takistuse kõrvaldama. VÕS § 279 lg 1 annab üürnikule õiguse öelda

üürileping üles, kui üürileandja ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi. Säte ei kaitse üürnikku

kahju tekkimise eest olukorras, kus üürileandja ei kõrvalda mõistliku aja jooksul talle üürniku

poolt teatavaks tehtud puudust. Kohtu hinnangul näeb VÕS § 276 lg 1 ette üürileandja kohustuse

hoida asi lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja kui

üürileandja rikub vastavat kohustust, mille tõttu tekib üürnikul kahju, saab viimasel olla kahju

hüvitamise nõue üürileandja vastu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole VÕS § 276 lg-

t 1 rikkunud.

20. Isegi juhul, kui VÕS § 279 lg 1 kohustab üürileandjat üürilepingu eseme kasutamist takistava

puuduse või takistuse kõrvaldama, ei ole kostja vastavat kohustust rikkunud. Kohus on eelnevat

tuvastanud, et kostja on tõendanud, et ta on reageerinud hageja kaebustele sisekliima osas, ta on

viinud läbi hageja korteri sisekliima kontrolle ning kostja ei ole tuvastanud, et hageja korteris

esinevad tuuletõmbus või muud sisekliima probleemid. Kui kostja sai 01.11.2021 aktist teada, et

köögikubu ei ole korras, lasi ta juba 05.11.2021 uue kubu paigaldada. Seega kõrvaldas kostja

puuduse mõistliku aja jooksul pärast sellest teadasaamist.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole üürilepingut rikkunud. Kuna

lepingu rikkumine ei ole tõendatud, pole vaja poolte väiteid rikkumise tõttu tekkinud kahju,

hageja nõude aegumise jne kohta käsitleda. Kohus jätab vastavad väited tähelepanuta.

22. Järgnevalt käsitleb kohus hageja väidet, et kostja vastutab hageja ees delikti alusel. Hageja

nõude aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1

p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

23. Asja materjalidest nähtuvalt heidab hageja kostjale ette tervisekahju tekitamisest

tegevusetusest (kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele kaebustele suutnud pika aja jooksul

tuvastada ja kõrvaldada hageja poolt tajutud negatiivsed mõjutused). Seega võib kostja vastutada

hageja ees juhul, kui ta on rikkunud käbekohustust. Kohtu hinnangul saab eluruumi üürileandja

käibekohustuseks pidada eluruumi kasutusse andmist seisundis, mis on ohutu/ei kahju üürniku

tervist; eluruumi perioodilist kontrollimist tuvastamaks, kas tehnosüsteemid töötavad korrektselt

ega kujuta endast ohtu üürniku tervisele; kui üürnik on esitanud kaebuse eluruumis valitsevate

ebarahuldavate tingimuste kohta, peaks üürileandja reageerima kaebusele mõistliku ajal jooksul

ning võtma tarvitusele mõislikud meetmed, et välja selgitada ruumi ebarahuldavate tingimuste

põhjus; pärast tehnilise probleemi põhjuse väljaselgitamist peaks üürileandja selle mõistliku aja

jooksul kõrvaldama.

24. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja hakkas negatiivseid mõjutusi hiljemalt sügisel 2014

tajuma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tõmbetuul ja külm oleks hageja korteris

esinenud vahetult pärast üürilepingu sõlmimist. Seega andis kostja lepingu sõlmise järel hagejale

üle asja, mille puhul ei esinenud hageja väidetud mõjutusi ehk ese oli üürniku jaoks ohutu.

Kohus on eelnevat tuvastanud, et kostja on tõendanud, et ta on reageerinud alates 2014. aastast

laekuma hakanud hageja kaebustele sisekliima osas, ta on viinud läbi hageja korteri sisekliima

kontrolle ning kostja ei ole tuvastanud, et hageja korteris esinevad tuuletõmbus või muud

sisekliima probleemid. Asja materjalide järgi on kostja reageerinud hageja kaebustele mõistliku

aja jooksul. Kui kostja sai 01.11.2021 aktist teada, et köögikubu ei ole korras, lasi ta juba

05.11.2021 uue kubu paigaldada. Seega kõrvaldas kostja puuduse mõistliku aja jooksul pärast

sellest teadasaamist. Kohtu hinnangul on kostja täitnud käibekohustuse nõuetekohaselt ja talle ei

saa kohustuse rikkumist ette heita. Kuna kostja ei ole käibekohustust rikkunud, ei vastuta tema

hageja ees delikti alusel. Järelikult puudub vajadus hinnata poolte väiteid selle kohta, kas kostja

on põhjustanud hagejale tervisekahjustuse, kas esineb põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja

hagejal tekkinud kahju vastu, hageja nõude aegumine jne. Kohus jätab vastavad väited

tähelepanuta.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole üürilepingut rikkunud.

Alternatiivselt ei vastuta kostja hageja ees delikti alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata.

26. Hagi jääb rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostjal ei ole kulusid tekkinud (25.03.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:03:45 (II

kd, tl 17-18). Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

27. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik