3-23-2523/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2523

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirja

nr 3-3/3-2, 11. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja 13.

oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355 õigusvastasuse

tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks,

kohustamiseks maksta saamata jäänud töötasu ning

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Roman Antonov

Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X, K.H., W, Q, G.T.,

J.A., E.P., P.P., Y, K.K., A.S., A.O., S.K., M.L., E.V., V.M., A.M., J.H.ja T.M.-i

nimed asendada tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. mail 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2523

1. Tartu Vangla sisekontrolli valdkonnani jõudis 12. aprillil 2023. a info, et 18. märtsil 2023

toimus Põlvamaal Kopra puhkemajas Tartu Vangla neljanda üksuse juhi K.H. sünnipäeva

tähistamine, kus mh võimaldati samas seltskonnas viibinud alaealisel koos täiskasvanutega

alkoholi juua. Tartu Vangla sisekontrollile laekunud info kohaselt tarbis Tartu Vangla

neljanda üksuse vanemvalvuri X 15aastane laps K.H.u korraldatud sünnipäevapeol alkoholi,

mh jõi väidetavalt korduvalt ka pitsist viina. Sisekontrollile edastatud info kohaselt valmistas

kaebaja õhtu jooksul korduvalt alkohoolseid kokteile ja serveeris mh pitsi sees viina sidruni-

ja laimimahlaga. Valmistatud jooke tarbisid koosolemisel viibinud täisealised väidetavalt

koos kaebaja alaealise lapsega.

2. Tartu Vangla algatas 29. mai 2023. a käskkirjaga nr 3-3/3-1 distsiplinaarmenetluse, et

kontrollida ja selgitada välja 18. märtsi 2023. a juhtumiga seotud asjaolud (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 22-23). Sama käskkirjaga nimetati kaebaja

distsiplinaarmenetluses kahtlustatavaks.

3. Tartu Vangla kõrvaldas 29. mai 2023. a käskkirjaga nr 3-3/3-2 kaebaja

distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest alates 29. maist 2023, makstes avaliku teenistuse

seaduse (ATS) § 78 lg 3 alusel ühes kuus 60% tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui

töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär (dtl 25-27).

4. Tartu Vangla määras 11. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 3-3/3-15 kaebajale

distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise (dtl 108-149).

5. Tartu Vangla vabastas 13. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 3-2/355 kaebaja ATS § 94

alusel teenistusest alates 13. oktoobrist 2023 (dtl 236-237). Teenistussuhte viimaseks päevaks

loeti 12. oktoober 2023. Sama käskkirjaga otsustati kaebajale välja maksta kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse hüvitis 27,33 kalendripäeva eest.

6. Kaebaja esitas 9. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 11.

oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja 13. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355

õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks

ning hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas 13. novembril 2023 puuduste kõrvaldamise

avalduse, milles nõudis ka Tartu Vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirja nr 3-3/3-2

õigusvastasuse tuvastamist (dtl 262-279).

7. Tartu Halduskohus võttis 22. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 283-284).

8. Tartu Vangla esitas 12. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele (dtl 293-296).

9. Tartu Halduskohus otsustas 11. märtsi 2024. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus

menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja

vastuväidete esitamiseks (dtl 619-620).

10. Kaebaja esitas 25. märtsil 2024 täiendavad tõendid ja menetluskulude nimekirja (dtl

622-626).

11. Vastustaja esitas 5. aprillil 2024 vastuse kaebaja seisukohale (dtl 629-630).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(18)

3-23-2523

12. Kaebaja on taotlenud Tartu Vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirja nr 3-3/3-2, 11.

oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja 13. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355

õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist, kohustamist maksta

saamata jäänud töötasu ning hüvitise väljamõistmist, väites järgmist.

12.1.

Käesolevas asjas on fookuses 4 asjaolu – väidetav viina joomine juba peo alguses

kaebaja alaealise lapse W poolt; väidetav vähemalt ühe viinast ja mahlast valmistatud

shoti joomine kaebaja alaealise lapse poolt; väidetav teadlikkus kaebaja poolt selle kohta,

et ta nägi, kuidas tema alaealine laps joob viina; väidetav kaebaja enda poolt alaealisele

lapsele viinashottide pakkumine.

12.2.

Kokkuvõtlikult jagunevad tunnistajad järgmiselt. Tartu Vangla kasuks: G.T., J.A.,

E.P., P.P.. Kaebaja kasuks: Y, A.S., A.O., K.H.. Neutraalsed: K.K., S.K., M.L., E.V.,

V.M., A.M., J.H., T.M. .

12.3.

Kaebaja alaealise lapse poolt viina joomine peolauas

: Tartu Vangla selgitas, et on kaks

tunnistajat (G.T., J.A.), kes on täiesti kindlad selles, et kaebaja tütar juba peo alguses

istudes pitsist viina jõi. Samuti on see kooskõlas E.P. mälupildiga ja teiste usaldusväärsete

tunnistajate ütlustega. Kaebaja lisab käesoleva kaebuse juurde G.T. poolt joonistatud

skeemi laudade ning külaliste asukohtadest (dtl 214). Skeemist nähtub, et vangla

hinnangul usaldusväärsed tunnistajad istusid järgmiselt: G.T., E.P. ja P.P. istusid kaebaja

lastega ühes lauas, J.A. istus teises lauas.

12.4.

P.P., kes istus kaebaja laste vastas, nägi üksnes seda, et kaebaja täiskasvanud laps (Q)

kallas endale viina ja jõi. P.P. üksnes arvab, kuid ei ole kindel, et teised noored tarbisid

samuti alkoholi. Ta seob oma arvamuse sellega, et nende ees olid alkohoolsed joogid ja

nad olid lõbusas tujus. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist tõsiseltvõetava tõendiga. P.P. ei

ole kindel isegi selles, kas kaebaja lapse ees oli viinapits või mitte ning P.P. selgitas, et

lastel ei olnud probleeme diktsiooniga. Mh on J.A. oma ütlustes öelnud, et P.P. pidi

kindlalt nägema, et kaebaja laps jõi viina, kuid siiski ei näinud.

12.5.

E.P. istus samuti kaebaja laste vastas. Ta ei suutnud kindlalt öelda, kes tüdrukutest

alkoholi jõi (kas kaebaja laps või E.P. – Qu tüdruksõber). Tunnistaja üksnes arvab, et

mõlemad jõid, kuid ei väida seda kindlalt. E.P. peab tõenäoliseks, et igal juhul jõi ka teine,

sest tema ees olid joogiklaasid. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist tõsiseltvõetava

järeldusega.

12.6.

J.A. istus hoopis teises lauas. Tunnistaja ütlustest tulenevalt nägi ta teisest lauast,

olukorras, kus tema ees oli vähemalt kaks rida inimesi, kuidas kaebaja laps jõi viina.

Arvestades asjaolu, et J.A. on 150-160 cm pikk, ei ole tema ütlused eluliselt usutavad.

Selleks, et näha oma kohalt, et kaebaja laps jõi viina, tuli tal pidevalt püsti seista ning

mitte teha muud, kui jälgida kaebaja last. Selline tegutsemisviis ei ole J.A. poolt

kirjeldatud. Seega on kaebaja hinnangul tegemist ebausaldusväärsete ütlustega. Mh on

J.A. oma ütlustes järeldanud järgmist: W jõi terve peo vältel alkoholi, sest laua otsas, kus

istusid W, Q ja E.P., oli viinapudel.

12.7.

G.T. küll istus kaebaja lastega ühes lauas, kuid ta istus laua teises otsas. Tema

väidetavalt nägi kindlalt, kuidas kaebaja laps joob viina, kuid tema vastas istunud P.P. ja

E.P. ei ole selles kindlad. Seega ei pidanud G.T. samuti peolauas istumise ajal tegema

muud, kui jälgima, kas kaebaja laps joob viina või mitte. Kaebaja hinnangul ei ole G.T.

ütlused samuti usaldusväärsed.

12.8.

Tartu Vangla ei ole arvestanud Y, A.S. ja A.O. ütlustega viina joomise osas. Y

ütlustega ei arvestatud põhjusel, et Y mälupilt on Tartu Vangla hinnangul puudulik. A.O.

ja A.S. ütlustega ei arvestatud põhjusel, et tegemist on kaebaja sõbrannadega.

12.9.

Y selgitas, et ta on kogu õhtu jooksul istunud oma lauas ning ei käinud ei saunas ega

tünnisaunas. Seega juhul, kui kaebaja laps oleks viina joonud, oleks Y seda kohe

märganud. Vangla ei arvestanud tema ütlustega põhjusel, et Y selgitas, et peo alguses

3(18)

3-23-2523

pigem söödi ning alkoholi hakati tarbima pigem õhtu poole. Kõik teised tunnistajad on

öelnud, et alkoholi tarbiti peo alguses toidu kõrvale. Y fokuseerus üksnes õhtul toimunud

shottide tarbimisele, kuna just siis toimus peo n-ö lõpustaadium, kus söök oli juba

tagaplaanil. Kaebaja hinnangul ei ole Y ütlustega mittearvestamine ülaltoodud põhjusel

põhjendatud.

12.10. A.S. ütlused kattuvad P.P.i ütlustega osas, et üksnes Q kallas endale viina. A.S. ei

näinud kaebaja alaealise lapse ees pitsi. A.S. ütlustega ei arvestatud põhjusel, et A.S. on

kaebaja sõber. Tartu Vangla hinnangul piisab ütlustega arvestamata jätmiseks üksnes

asjaolust, et A.S. on kaebaja sõber. Sõpruse astme määramine on kaebaja hinnangul pigem

subjektiivne. Sõprus võib olla erinev – alatest lapsepõlvest, ühistest huvidest tulenev või

tööl alguse saanud sõprus. On tõesti eluliselt usutav, kui näiteks lapsepõlvesõbrad võivad

üksteise kasuks valeütlusi anda, kuid juhul, kui sõprus saab alguse tööl, ei ole tegemist n-ö

sellise sõprusega, mis mõjutab valeütluste andmise kasuks. Tartu Vangla ei ole põhjalikult

analüüsinud, kas antud juhul kaebaja ja A. S. vahel eksisteeriv sõprus on sedavõrd tugev,

et anda valeütlusi. Pinnapealne lähenemine ei ole aktsepteeritav, sest vanglaametnikud

peavad eriti hoolikalt analüüsima inimeste käitumist ning inimestevahelisi suhteid,

järeldamaks, kas ühe või teise stsenaariumi realiseerimine on võimalik või mitte. Antud

juhul puudub kõnealune analüüs.

12.11. Shottide joomine alaealise lapse poolt

. Shottide joomisega seonduvalt tugineb Tartu

Vangla samuti peamiselt G.T. ja J.A. ütlustele. Teoreetiliselt on küll võimalik, et

vaatamata asjaolule, et peo jooksul võivad aset leida erinevad sündmused, on erinevate

sündmuste ajal toimunu osas tunnistajateks alati ühed ja samad isikud. Teoreetiliselt

võimalik, kuid konkreetselt antud asjas kaebaja hinnangul pigem kahtlusi tekitav.

12.12. G.T. selgitas, et kaebaja alaealine laps jõi 10-15 shotti lisaks muule alkoholile. Samas

G.T. ise kinnitab, et kaebaja alaealine laps ei olnud seejuures purjus. Kaebaja hinnangul

on siinkohal tegemist üliolulise vastuoluga, mida Tartu Vangla ei ole üldse analüüsinud.

Kaebaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 15aastane laps on suuteline ära jooma 10-15

viinashotti ning lisaks muud alkoholi, sealjuures püsima kainena. Sellisel juhul oleks

alaealine laps olnud alkoholikoomas ning esineks vajadus kutsuda kiirabi. Juba seetõttu on

kaebaja hinnangul G.T. ütlused viinashottide joomise osas äärmiselt ebausaldusväärsed.

12.13. J.A. nägi, kuidas kaebaja alaealine laps joob viinashotte. Seejuures G.T. ja J.A.

ütlustele räägivad vastu A.S. ja A.O. ütlused. A.S. kirjeldas detailselt, millest koosneb

shot. Samuti nimetas A.S. täpselt, kes shotte jõid. Kõik olid täiskasvanud. A.S. väitis

kindlalt, et kui tema ja kaebaja shotte valmistasid, siis kumbki ei ulatanud shotte

alaealisele lapsele. Samuti kinnitab A.S., et ükski laps ei võtnud shotte ise, sh kaebaja

alaealine laps. Mh toob A.S. välja, et shottide tegemise ajal Q, E.P. ja kaebaja alaealine

laps olid üleüldse ringi liikumas. Eelnimetatu kattub kaebaja ja K.H.u ütlustega.

12.14. A.O. oli peol kaine. A.O. väitis kindlalt, et kaebaja alaealine laps shotte ei joonud.

Samuti ei näinud ta, et kaebaja alaealine laps oleks purjus olekuga, mis kattub G.T.

ütlustega. A.O. selgitas, et juhul, kui kaebaja alaealine laps oleks shotte joonud, oleks

A.O. seda märganud. Arvestades asjaolu, et A.O. oli peo jooksul kaine, on see kaebaja

hinnangul eluliselt usutav.

12.15. Tartu Vangla ei arvestanud A.S. ja A.O. ütlustega põhjusel, et tegemist on kaebaja

sõbrannadega.

12.16. P.P. on selgitanud, et peolt lahkudes läks ta teisele korrusele jopet võtma ja samas

ruumis viibisid noored, sh W, alkoholi nende juures ei olnud. Tuleb välja, et teisel

korrusel viibinud noortel, sh kaebaja alaealisel lapsel, ei olnud alkoholi kaasas. Kaebaja

leiab, et olukord, kus noored pigem joovad alkoholi täiskasvanute ees, kui omaette toas

olles, ei ole eluliselt usutav.

12.17. Kaebaja teadlikkus ja roll

. Tartu Vangla leiab, et G.T. ja J.A. ütlustega on tõendatud,

et kaebaja nägi, kuidas tema alaealine laps joob viina ning pakkus talle ise alkoholi. G.T.

4(18)

3-23-2523

on oma ütluste raames selgitanud, et kaebaja tegi shotte ka oma tütrele. Samuti väidab

G.T., et mingil hetkel ta kuulis, kuidas kaebaja küsis oma alaealise tütre käest, kuhu ta

läheb ja kutsus ta endaga jooma. Alaealine tütar vastas, et ta ei taha enam juua ja peale

seda kaebaja ütles talle: „türa tule joo minuga“. G.T. sõnul pidid seda kõik kuulma, kuid

siiski ei kuulnud, ka mitte teine peamine tunnistaja J.A.. Kaebaja leiab, et tegemist ei ole

tõsiseltvõetava ega eluliselt usutava asjaoluga. Üksnes G.T. on välja toonud, et midagi

sellist on juhtunud. Kaebaja ei oleks emana kunagi endale lubanud selliselt oma lapsega

käituda, eriti teiste ees. Sel põhjusel ei olegi teised kohalviibijad midagi selle kohta

öelnud, sest seda pole olnud.

12.18. J.A. omakorda selgitas, et oli kindel, et shotiklaas, mida kaebaja oma alaealisele

lapsele ulatas, sisaldas alkoholi, sest ta nägi, kuidas kaebaja shotti valmistas ja selle sama

shoti oma lapsele andis. Arvestades A.S., K.H.u ja kaebaja ütlustega, ei olnud alaealine

laps W shottide valmistamisel isegi kohal. J.A. tõi ka välja, et kuulis kaebajat õhtu vältel

regulaarselt, sest ta rääkis teistest tunduvalt üle. Sellisel juhul oleks pidanud kuulma ka

J.A., et kaebaja on oma last kutsunud jooma ebatsensuurseid väljendeid kasutades, kuid

J.A. ei ole seda kuulnud ega kordagi ütluste raames maininud.

12.19. G.T. ja J.A. motiividest

. Kaebaja hinnangul on objektiivselt põhjendatud kahtlus, kas

G.T.l või J.A.l võis olla isiklikust vaenust tulenev motiiv.

12.20. Distsiplinaarmenetluse raames kogutud info alusel on võimalik järeldada, et G.T. ja

kaebaja vahel oli konflikt graafikute teemal. Nimelt tõi G.T. välja, et kaebaja ja K.H.

väidetavalt „skeemitasid“ nii, et kaebaja oleks riigipühadel alati tööl. G.T. töötas

inspektor-kontaktisikuna, mitte valvurina, ning tema tööaeg on esmaspäevast reedeni.

G.T. ei ole ka ise avaldanud soovi riigipühadel tööd teha. Pealegi ei ole kaebaja kõige

rohkem riigipühadel tööl olnud. Seega on pigem eluliselt usutav asjaolu, et G.T.le ei

meeldinud, et isikliku vaenu objektiks olev kaebaja saab n-ö liiga palju raha korraga.

Isiklik vaen tekkis G.T.l juba enne graafikutega seonduvat. Kaebaja on varasemale

konfliktile viidanud oma vastuväidetes. Poolte vahel oli konflikt juba 2014. a, mille

raames G.T. halvustas K.H.ut ning kaebaja on sellest juhile rääkinud. Kaebaja selgitas, et

G.T. lubas talle juhile rääkimise eest kätte maksta. Aastaid tagasi juhtus sündmus, kus

G.T. mõjutas tollast 4. üksuse juhti Merlys Toomi ja üksuse inspektor-kontaktisikuid

kaebaja ja A.O. vastu, väites, kaebaja ja A.O. ei tee tööd.

12.21. Kaebaja ütlustes ei figureeri asjaolusid, mis võiksid viidata J.A. motiividele. Kaebaja

selgitab, et ütluste andmise hetkel ei olnud tal meeles, et 2022 a. juunis toimunud Tartu

Vangla IV üksuse üritusel oli kaebaja ja J.A. vahel situatsioon, mis tekitas J.A.l

negatiivseid emotsioone. Nimelt oli üritusel osalenud kolleegidel üksteisele tööalase

hinnangu andmise võimalus. Kaebaja ütles J.A.le, mida ta võiks oma töös teisiti teha, et

töötulemused oleksid paremad. J.A. reageeris kaebaja öeldule äkiliselt ning hakkas nutma.

Üritusel osales terve üksus ning seda kuulsid pealt kõik osalejad. Kaebaja leiab, et

kõnealune situatsioon viitab otseselt J.A. motiividele näidata kaebajale n-ö koht kätte.

12.22. Pealegi kinnitab kaudselt G.T. ja J.A. motiivide olemasolu asjaolu, et kaebaja puhul

oli tegemist eeskujuliku, laitmatu taustaga, väärika ja hinnatud töötajaga, kes Tartu

Vangla hinnangul muutus üleöö ebaväärikaks ning ebausaldusväärseks. Kaebaja edukas

karjäär võis G.T.l ja J.A.l tekitada negatiivseid emotsioone.

12.23. Tartu Vangla pööras oma käskkirja nr 3-3/3-15 raames suurt tähelepanu väärikusele ja

eeskujule, kuid siiski vabastas kaebaja teenistusest peamiselt kahe tunnistaja vastuoluliste

ning ebausaldusväärsete ütluste alusel. Kaebaja hinnangul on tegemist juriidilises mõttes

ohtliku tendentsiga, mis paneb suure löögi alla kõik õigusriigi põhimõtted. Kaebaja leiab,

et Tartu Vangla seisukoht on kujundatud peamiste tunnistajate ütluste selekteerimise teel

ehk teisisõnu on valitud üksnes teenistusest vabastamiseks sobivad fragmendid ütlustest,

kuid kasutatud ütluste fragmentide tõsiseltvõetavus ja eluliselt usutavus on vähemalt

osaliselt analüüsimata.

5(18)

3-23-2523

12.24. Arvestades Riigikohtu otsuse ja eriarvamusega asjas nr 3-3-1-45-11, puudusid antud

juhul nii alkoholi tarbimisele viitavad välised tunnused kui ka asjakohased uuringud.

12.25. G.T. on oma ütluste raames selgitanud, et temal oli siiras mure kaebaja lapse heaolu

pärast, kuid siiski ei soovinud ta peo jooksul pöörata kaebaja tähelepanu asjaolule, et

viimase alaealine laps väidetavalt joob alkoholi, kuna G.T.l oli konflikti hirm. Arvestades

asjaolu, et G.T. oli vanglateenistusest juba ära minemas, siis ei ole G.T. väited eluliselt

usutavad. Isegi siis, kui möönda, et G.T.l oli tõesti hirm pöörata kaebaja tähelepanu

alkoholi joomisele lapse poolt , siis arvestades asjaolu, et G.T.l oli väidetavalt siiras mure

kaebaja lapse heaolu pärast, oleks ta võinud kutsuda kohale politsei peale seda, kui oli

peolt lahkunud.

12.26. J.A. ei ole oma ütluste raames väitnud, et temal oli konflikti hirm. Seetõttu on küsitav,

miks J.A. ei pööranud kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema alaealine laps joob väidetavalt

alkoholi. J.A. ei ole samuti pöördunud politsei poole.

12.27. Isegi siis, kui etteheidetavad asjaolud oleksid antud juhul tõendatud, siis igal juhul on

karistus teenistusest vabastamise näol äärmiselt ebaproportsionaalne järgmistel põhjustel.

Kaebaja on olnud vanglateenistuses alates 2004. a. Karjääri jooksul on teda vangla poolt

korduvalt tunnustatud.

12.28. Lisaks laitmatule teenistusele on kaebaja ka pikalt asendanud puuduvat inspektorit,

kelle töö tegi ära oma põhitöö kõrvalt. Tartu Vangla on küll selgitanud, et kaebaja on

olnud tubli töötaja jms, kuid ei ole üksikasjaliselt analüüsinud, miks on kaebaja muutunud

üleöö ebausaldusväärseks.

12.29. Kaebaja on saanud väiksemat töötasu 40% ulatuses perioodil 1. juuni 2023 kuni 12.

oktoober 2023.

12.30. 16. juunil 2023 sai kaebaja tunnistuse, mis tõendab, et ta on lõpetanud

Sisekaitseakadeemia neljanda taseme kutseõppe õppekava. See omakorda tähendab, et

kaebaja põhitasuks pidi alates 16. juunist 2023 olema 2016 eurot.

12.31. Kaebaja nõuab saamata jäänud töötasu. Samuti nõuab kaebaja hüvitist õigusvastase

teenistusest vabastamise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk

3×2124,75=6374,25 eurot bruto.

13. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt

järgmised väited.

13.1.

Käesoleva vaidluse põhiraskus on tõendite hindamise küsimusel. Vaidluse all ei ole, et

menetlus viidi läbi menetlusreegleid järgides – distsiplinaarkaristus määrati tähtaegselt,

kaebajale anti menetluses võimalus seisukohtade esitamiseks (ärakuulamiskohustus oli

täidetud), menetluse käigus kogus menetleja asjakohased tõendid ning tõendikogum oli

piisav. Vastustaja on ja jääb seisukohale, et vaidlustatud käskkirjas 3-3/3-55 on

asjakohaselt erinevate situatsioonide puhul põhjendatud, miks tuleb eeskätt G.T. ja J.A.

ütlusi pidada usaldusväärseks ja eelistada mõningatele teistele.

13.2.

Kaebajale etteheidetud tegu toimus 18. märtsil 2023 väljaspool teenistust erapeol.

Sündmusest ei ole olemas video- vms audiovisuaalset materjali, etteheidetava teo

olemusest tulenevalt ei ole olemas füüsilisi tõendeid. Seetõttu tuli menetlejal asja

lahendamisel koguda ja hinnata isikulisi tõendeid ning sellisel juhul on tihtipeale

paratamatu, et juhtunu juures olnud inimeste mälupilt on erinev. Käesoleval juhul ei

aidanud kaasa seegi, et etteheidetava teo sündmuspaigas toimus alkoholi tarvitamine, sh

tunnistusi andnud isikute poolt, mis omakorda soodustas seda, et inimeste mälupilt võib

olla „hüplik“, puudulik või sisaldada ka ebaõigeid mälestusi.

13.3.

Kaebajale heideti ette, et tema teadmisel ja ka tema otsesel soodustusel tarbis 18.

märtsi 2023 sündmusel tema alaealine laps alkoholi – nii pitsist puhast viina kui ka

alkoholikokteile. Vangla jääb seisukohale, antud asjaolu on tunnistajate ütlusega

6(18)

3-23-2523

tõendatud. Vangla on vastavalt käskkirja p-des 3.6 ja 3.11 põhjendanud, miks on osade

tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed ning nendega ei saa arvestada. Vangla jääb ka

kohtumenetluses samale seisukohale.

13.4.

Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega tõendite hindamisel. Viina joomist

puudutavas osas soovib kaebaja tugineda neile ütlustele, mida võiks kokku võtta fraasiga

„mina ei näinud midagi“. Samas eirab kaebaja G.T. ja J.H., kes sõnaselgelt kinnitasid

alaealise alkoholitarbimist, tunnistusi, pidades neid ebausaldusväärseks eelkõige

tunnistajate paiknemise tõttu. Vastustaja peab kaebaja positsiooni ebaõigeks. Kuigi G.T.

ei istunud lapse vastas, vaid laua otsas, oli laps diagonaalis tema vaateväljas ja lapse

tegevus oli talle näha. J.H. istus küll teises lauas (teine laud paiknes L-kujuliselt) ning

teises lauas istuv laps oli temagi vaateväljas diagonaalis. Lapse tegevuse nägemiseks ei

pidanud ta püsti seisma või ebaloomulikus asendis olema, nagu kaebaja kirjeldab.

Inimeste käitumise puhul on tavaline, et inimene tunneb end ebamugavalt, jälgides

pilguga ainiti enda vastas (opositsioonilises asendis) olevat inimest. Seetõttu heidetaksegi

pilk n-ö kõrvale, see ei ole sedavõrd ebamugav vaatajale enesele ning selle käigus

nähaksegi, mis toimub mitte otse ees, vaid veidi diagonaalis. Kaudselt võib seegi selgitada

seda, miks otse lapse vastas lauas istunud inimesed võisid mitte näha kõiki detaile, kuna

lisaks kõigele muule võisid nemadki hoida pilku veidi kõrval, et mitte sattuda

ebamugavasse olukorda.

13.5.

Põhimõtteliselt sama kehtib ka shottide joomise osas. Ei ole midagi üllatavat selles, et

mõni inimene võiski mitte näha, et kaebaja laps alkoholi tarvitas, samas ei lükka see

ümber seda, et G.T. ja J.H. vastavat olukorda nägid. Samuti ei lükka lauas alkoholi

tarvitamise fakti ümber ega sea kahtluse alla see, et väljaspool peoruumi üleval toas

alkoholitarbimist ei toimunud. Märkida tuleb, et peol tarvitatud alkoholi olemusest –

pitsides viin ja kangest alkoholist pitsi tehtavad kokteilid, ei ole midagi üllatavat selles, et

sellist alkoholi lauast üles tuppa kaasa ei võetud. Pitsi kaasavõtmine oleks olnud tavatu,

terve pudeli kange alkoholi kaasavõtmine aga tähelepanu äratav ning ehk ka kohatu. Ka ei

tähenda peolauas alkoholi tarbimine, et seda peaks tehtama igal pool, ka ei selgita kaebaja,

millele ta tugineb, väites, et noored tarvitaksid omavahel igal juhul alkoholi.

13.6.

Menetluses tuvastati seega asjakohaselt ning jälgitavalt, miks menetleja pidas alaealise

lapse poolt alkoholi tarbimist tõendatuks. Juba tarbimise faktid kinnitasid kaebaja

teadmist sellest. Menetleja selgitas, miks eeskätt G.T. ja J.H. ütlused kinnitavad

etteheidetavat tegu, samuti seda, miks saab nende ütlusi pidada usaldusväärseks. Neil

tunnistajatel ei olnud mingit põhjust anda valeütlusi, sh isiklikke madalaid motiive selleks.

13.7.

Alaealise poolt alkoholi tarvitamine on alkoholiseaduse (AS) § 46 kohaselt keelatud, §

47 lg 2 keelab sõnaselgelt alaealisele alkohoolse joogi pakkumise. Kui täisealine isik aga

kallutab alaealist alkoholitarvitamisele, näeb karistusseadustiku (KarS) § 182 lg 1 ette

kriminaalvastutuse. Vanemal on oma alaealise lapse osas grandikohustus. Vanem peab

olema eriti hoolas, et hoida laps õigusvastasest olukorrast eemal. Käesoleval juhul see aga

nii ei olnud. Vastustajale teadaolevalt on asjaolude kontrollimiseks alustatud ka

kriminaalmenetlust. Menetluse alustamine näitab seda, et riik on pidanud teadaolevaid

asjaolusid sedavõrd kaalukateks, et on pidanud vajalikuks koormavaima menetluse

läbiviimist.

13.8.

On üldteada, seda enam vangla teenistujatele, et erinevad mõnuained, sh alkohol, on

õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks, seda ka noorte hulgas. Vanglaametnikult,

kes peab valvama selle järele, et süüdi mõistetud isikuid õiguskuulekale teele suunata,

ootab tööandja, aga ka ühiskond üldiselt, et tema käitumine igas olukorras, sh väljaspool

teenistust oleks selline, mis suurendab, mitte ei vähenda, ühiskonna turvalisust. Seega

suhtub vanglateenistus väga taunivalt ametniku tegevusse, mis on õigusvastane, kahjustab

isikuid, kelle turvalisuse üle peab ametnik valvama või on muul viisil vääritu ega vasta

laiemalt ametniku või vanglaametniku eetikanormidele, seda nii otseselt teenistuses kui ka

7(18)

3-23-2523

väljaspool teenistust. Vaidlustatud käskkirja 3-3/3-55 p-des 3.16-3.25 on asjakohaselt ning

põhjalikult selgitatud, milliste normide vastu kaebaja eksis. Käskkirja p-s 4 on analüüsitud

kaebaja süü suurust ning p-s 4.10 jõutud järeldusele, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi

vähemalt raskest hooletusest. Käskkirja p-s 5 on asjakohaselt analüüsitud, et miks ei saa

vanglateenistus enam usaldada ametnikku, kes on toime pannud eelkirjeldatud süülise

teenistuskohustuse rikkumise.

13.9.

Teenistusest vabastamine on raskeim tagajärg teenistuskohustuse rikkumisele.

Käskkirja p-s 6 on asjakohaselt põhjendatud, miks antud juhul on teenistusest vabastamine

ainumõeldav järelm kaebaja teenistuskohustuse rikkumisele.

13.10. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et alates 16. juunist 2023 oleks pidanud tema

ametipalk olema 2016 eurot. Ametniku palgatingimuste muutmiseks on vajalik teenistusse

nimetamise õigust omava ametniku (direktori) otsus ning ainuüksi kutseõppes taseme

omandamine ei pea tagama, et ametnikule tagatakse ametiastme palgavahemiku kõrgeim

palgamäär. Kuna kaebaja ametipalga suuruse muutmist ei olnud otsustatud, puudub alus

alates 16. juunist 2023 kaebaja palgamäärast tuleneva hüvitise ümberarvutamiseks.

13.11. Kaebaja kõrvaldati vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirjaga nr 3-3/3-2 ATS § 78

lg 1 alusel menetluse läbiviimise ajaks teenistusest. ATS § 78 lg 3 alusel makstakse

ametnikule kõrvaldamise ajal 60% tema keskmisest palgast ning lg 4 järgi makstakse

saamata jäänud tasu välja peale ametist kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamist.

Kohus on võtnud menetlusse küll teenistusest kõrvaldamise käskkirja õigusvastasuse

tuvastamise, aga mitte kehtetuks tunnistamise nõude. Õigusvastasuse tuvastamine ei

murra haldusakti kehtivust, mistõttu ei oleks ATS § 78 lg 4 nõue täidetud. Kuigi

vastustaja vaidleb kaebusele täielikult vastu, siis hüpoteetilises olukorras, kus kaebaja

vabastamine peaks tunnistatama õigusvastaseks ja ametist eemaldamise käskkiri

tunnistatakse kehtetuks, oleks kohtul võimalik rakendada HKMS § 167 lg 1 teises lauses

sätestatud võimalust ning jätta täpse summa arvutamine vangla ülesandeks.

13.12. Ametniku tagatise õigusvastase vabastamise korral sätestab ATS § 105 lg 1 ning

selleks on kolme keskmise kuupalga suurune summa. Selle summa ületamiseks peavad

esinema erandlikud asjaolud. Vanglaametniku õpe, mille kaebaja on läbinud, on igati

tugev baas muudes sektorites tegutsemiseks, seda nii riigi- kui kohalikus omavalitsuses

või ka erasektoris. Arvestades ametniku õpet erivahendite kasutamisel on näiteks väga

lihtne siseneda turvategevusse. Kui kaebaja teenistusest vabastamine peaks hüpoteetiliselt

tunnistatama õigusvastaseks, ei oleks kaebajal takistusi asuda riigi- või kohaliku

omavalituse teenistusse ning õiguslikult ei oleks takistusi ka naasta vanglateenistusse.

Seega ei oleks tavapärasest suurema hüvitise väljamõistmine mingil juhul põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirja nr 3-3/3-2,

11. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja 13. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355

õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, kohustamiseks

maksta saamata jäänud töötasu ning hüvitise väljamõistmiseks.

15. Kohus võtab esmalt seisukoha distsiplinaarmenetluse ajaks kaebaja teenistusest

kõrvaldamise käskkirja osas (I), seejärel teenistusest vabastamise käskkirjadega ja teenistusest

vabastamise aluse muutmisega seoses (II), lahendab seejärel saamata jäänud töötasu ning

hüvitise nõude (III). Viimaseks jagab kohus menetluskulud ja teeb muud menetluslikud

otsustused (IV).

I

8(18)

3-23-2523

16. ATS § 78 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul õigus

kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu

esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule

karistusena teenistusest vabastamine. Seega annab ATS § 78 lg 1 haldusorganile

kaalutlusõiguse, kas kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest või mitte.

Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). ATS § 78 lg-st 1 ei tulene, et juhul, kui esialgsel

hinnangul võib eeldada ametniku hilisemat teenistusest vabastamist, siis tuleks ta kindlasti

juba distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada.

17. Nii nagu ametniku teenistusest kõrvaldamise haldusakti õiguspärasust ei kinnita hilisem

teenistusest vabastamise haldusakt, ei kinnita ka ametniku teenistusest vabastamise haldusakti

õigusvastaseks tunnistamine varasema teenistusest kõrvaldamise haldusakti õigusvastasust.

Haldusorganil on alati võimalus tunnistada teenistusest kõrvaldamise käskkiri kehtetuks, kui

distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus kogutud uue teabe põhjal on pädeval isikul alust

muuta oma esmast hinnangut eelduslikult määratava karistuse või ametniku teenistuses

jätkamise võimalikkuse või tema teenistusest kõrvaldamise proportsionaalsuse osas.

Vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse ajaks kaebaja teenistusest kõrvaldamise käskkirja

õiguspärasuse seisukohalt omab seetõttu esmajoones tähtsust küsimus, kas Tartu Vangla

käsutuses olnud teabe põhjal saab haldusorgani reaktsiooni hinnata adekvaatseks (s.t tegemist

ei ole ilmselgelt põhjendamatu või ebaproportsionaalse sekkumisega kaebaja õigustesse).

18. Teenistusest kõrvaldamine tuleb kõne alla eeskätt juhtumil, kui on tuvastatud põhjendatud

kahtlus distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ning see kahtlus osutab asjaolule, et

ametnikule ei ole enam võimalik usaldada avaliku võimu teostamise õigust (ATS § 83 p 6).

Samuti põhjusel, et esineb oht, et isik paneb toime uusi teenistuskohustuse rikkumisi või et

isik takistab distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kuna distsiplinaarsüüteo toimepanemist saab

tuvastada ainult korrakohase distsiplinaarmenetluse tulemusel karistuse määramisel,

otsustatakse ametist kõrvaldamine paratamatult eelhinnangu alusel toimepandud

distsiplinaarsüüteole ja ohule, mida tooks kaasa ametniku teenistuse jätkamine. Haldusorgan

vastutab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise eest ning peab oma tegevuse, sh

teenistussuhete korraldamisel arvestama, et tema nimel avalikku võimu teostavad ametnikud

täidavad oma ülesandeid nõuetekohaselt. Ei ole nõutav ega eeldatav, et haldusorgan peaks

distsiplinaarmenetluse algstaadiumis täpselt hindama, kas ametnikule etteheidetav

õigusvastane tegu pandi toime ja kui suur on isiku süü. Piisab, kui ametiasutuse käsutuses on

piisavalt andmeid, et toime võib olla pandud oluline rikkumine (ATS § 75 lg 4) ja asutuse

praktikale tuginevalt võib sellelaadne distsiplinaarsüütegu, kui selle süüline toimepanemine

tõendamist leiab, tuua kaasa distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise. Eeltoodud

põhjendustel on oluline jätta haldusorganile säärase prognoosotsuse tegemiseks ulatuslik

kaalumisruum, mille üle kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3) (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 15. mai 2015. a otsus asjas nr 3-14-437, p 11 ja 26. novembri 2015. a otsus

asjas nr 3-13-2401, p 10).

19. Asja materjalidest nähtuvalt jõudis 12. aprillil 2023. a Tartu Vangla sisekontrollile info, et

18. märtsil 2023 toimus Põlvamaal Kopra puhkemajas Tartu Vangla neljanda üksuse juhi

K.H.u sünnipäeva tähistamine, kus muuhulgas võimaldati samas seltskonnas viibinud

alaealisel koos täiskasvanutega alkoholi juua. Ühel hetkel soovis kaebaja alaealine laps

peolauast ära minna ning andis mõista, et ta ei soovi enam alkoholi tarbida, mille peale oli

kaebaja väidetavalt oma tütart õhutanud edasi alkoholi jooma ning alaealine olevatki olnud

9(18)

3-23-2523

nõus laua juurde tagasi liikuma. Info kohaselt võis alaealine lisaks teistele alkohoolsetele

jookidele juua õhtu jooksul 10–15 pitsi viina sidruni- ja laimimahlaga.

20. Tartu Vangla algatas 29. mai 2023. a käskkirjaga nr 3-3/3-1 kaebaja suhtes

distsiplinaarmenetluse (dtl 22-23). Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas viidatakse

18. märtsi 2023. a K.H.u sünnipäevapeole, mil kaebaja alaealine laps jõi alkoholi, kusjuures

kaebaja oli väidetavalt oma tütart õhutanud alkoholi jooma. Eeltoodu põhjal tekkis Tartu

Vanglal kahtlus, et kaebaja ei ole käitunud väljaspool teenistust väärikalt. Vastustaja

hinnangul esines kahtlus, et kaebaja võis 18. märtsil 2023 võimaldada oma alaealisel tütrel

korduvalt kanget alkoholi tarbida. Seejuures leidis vastustaja, et on põhjust kahtlustada, et

kaebaja võis ise aktiivselt suunata oma 15aastast tütart alkoholi tarvitama, valmistades talle

sünnipäevapeo vältel korduvalt erinevaid alkohoolseid jooke ning õhutades tütart alkoholi

edasi tarvitama ka pärast seda, kui laps enam alkoholi tarbida ei soovinud. Vastustaja järeldas

distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas, et juhul kui kaebaja võimaldas oma alaealisel

tütrel alkoholi tarbida, viitab see isiku vastutustundetule ja hoolimatule suhtumisele oma

alaealise lapse heaolusse ja tervisesse. Sedavõrd vastutustundetut ning hoolimatut käitumist

poleks võimalik kuidagi pidada kooskõlas olevaks ühiskonnas kehtivate väärtuste ning üldise

arusaamaga vanema rollist. Lisaks viitas vastustaja sellele, et kaebaja käitumises võivad

esineda ka kuriteo tunnused, kuivõrd KarS § 182 lg-st 1 tulenevalt karistatakse täisealise isiku

poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

21. Vastustaja

kõrvaldas

kaebaja

distsiplinaarmenetluse

algatamise

päeval

distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest (dtl 25-27). Vastustaja leidis (dtl 26-27), et kaebaja

distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise hetkeks on vanglateenistusel teada

piisavalt faktilisi asjaolusid, mis annavad aluse kahtlustada, et kaebaja pani toime

distsiplinaarrikkumise, mis päädib usalduse kaotusega. Seetõttu on kaebaja kõrvaldamine

distsiplinaarmenetluse ajaks vältimatult vajalik ATS § 78 lg 1 alusel.

22. Kohus selgitab, et teenistusest kõrvaldamise otsustamisel ei piisa pelgalt pädeva isiku

hinnangust, et distsiplinaarmenetluse tulemusena võib eeldada ametniku teenistusest

vabastamist, vaid selline hinnang on alles aluseks, et hakata kaaluma, kas teenistusest

kõrvaldamine on konkreetses olukorras põhjendatud. Vastustaja on kohtu hinnangul esitanud

vaidlusaluses käskkirjas piisavalt põhjendusi, miks kaebaja tuleb distsiplinaarmenetluse ajaks

teenistusest kõrvaldada. Nii on teenistusest kõrvaldamise käskkirjas teenistusest kõrvaldamise

põhjendustena välja toodud järgmised asjaolud: 1) tekkinud on kahtlus, et kaebaja ei ole

käitunud väljaspool teenistust väärikalt; 2) olukorras, kus kahtlused kinnitust leiavad, tuleks

pidada kaebaja käitumist väärituks ning ametniku enda autoriteeti ning ametiasutuse mainet

kahjustavaks; 3) kahtlustele kinnituse leidmine toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku

vastu, sest rikkumise laadist tulenevalt ei saa olla kindel, et ametnik suudab teenistus- ja

usaldussuhte raames kaasa aidata ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele; 4)

kõnealusel viisil usalduse kaotanud ametniku teenistussuhte jätkumisel ei saaks vangla tagada

vanglateenistuse usaldusväärsust; 5) distsiplinaarmenetluse ajaks ametniku teenistusest

kõrvaldamine teenib eesmärki vältida vanglateenistuse maine kahjustamist; 6) teenistusest

kõrvaldamine annab organisatsiooni ametnikele selge tagasiside, et vangla suhtub sedalaadi

kahtlustesse väga tõsiselt.

23. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt põhjendamatu või ebaproportsionaalse

sekkumisega kaebaja õigustesse. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud kahtlus osutas

asjaolule, et kaebajale ei ole enam võimalik usaldada avaliku võimu teostamise õigust.

Seetõttu on Tartu Vangla 29. mai 2023. a käskkiri nr 3-3/3-2 õiguspärane.

10(18)

3-23-2523

II

24. Käskkirjad, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine

(11. oktoobri 2023. a käskkiri nr 3-3/3-15) ja millega kaebaja vabastati teenistusest (13.

oktoobri 2023. a käskkiri nr 3-2/355), on haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses, mis peavad

vastama haldusmenetluse seaduses kui üldseaduses sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele

(HMS § 54). Samuti tuleb vanglaametniku teenistusest vabastamisel lähtuda ATS 8. ptk-s

sätestatud distsiplinaarvastutuse regulatsioonist VangS-s sätestatud erisustega (VangS § 148-

150).

25. Kaebaja eitab talle etteheidetavate tegude toimepanemist. Kaebaja on seisukohal, et

vastustaja on teinud teenistusest vabastamise otsuse ainult tunnistajate ütluste alusel.

Seejuures leiab kaebaja, et tunnistajate ütlused, mis kirjeldavad viinashottide joomist, samuti

kaebaja teadlikkust kirjeldavad ütlused, on ebausaldusväärsed. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla

seisukoht on kujundatud peamiste tunnistajate ütluste selekteerimise teel ehk teisisõnu on

valitud üksnes teenistusest vabastamiseks sobivad fragmendid ütlustest, kuid kasutatud ütluste

fragmentide tõsiseltvõetavus ja eluliselt usutavus on vähemalt osaliselt analüüsimata. Kaebaja

hinnangul isegi siis, kui etteheidetavad asjaolud oleksid antud juhul tõendatud, siis igal juhul

on karistus teenistusest vabastamise näol äärmiselt ebaproportsionaalne. Ka vastustaja

nõustub, et käesoleva vaidluse põhiraskus on tõendite hindamisel. Vaidluse all ei ole

iseenesest see, et menetlus viidi läbi menetlusreegleid järgides – distsiplinaarkaristus määrati

tähtaegselt, kaebajale anti menetluses võimalus seisukohtade esitamiseks, menetluse käigus

kogus menetleja asjakohased tõendid ning tõendikogum oli piisav. Vastustaja jääb

seisukohale, et vaidlustatud käskkirjas nr 3-3/3-15 (vastustaja ekslikult märkinud 3-3/3-55) on

asjakohaselt erinevate situatsioonide puhul põhjendatud, miks tuleb eeskätt G.T. ja J.A. ütlusi

pidada usaldusväärseks ja eelistada mõningatele teistele.

26. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Õiguspärane haldusakt peab sisaldama põhjendusi (HMS § 56)

ning kaalutlusõigusel põhineva haldusaktina peab distsiplinaarkaristusena teenistusest

vabastamise käskkiri sisaldama ka asjakohaseid kaalutlusi (HMS § 56 lg 3). Teenistusest

vabastamine on rangeim distsiplinaarkaristus, mille määramisel on asutusel kõrgendatud

põhjendamiskohustus (nt Riigikohtu 18. mai 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-11, p 10 ja

seal viidatud varasem kohtupraktika). Kohtu hinnangul on vastustaja oma kõrgendatud

põhjendamiskohustuse täitnud.

27. Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas nr 3-3/3-15 põhjendanud nii karistuse määramise

vajadust, teo kvalifitseerimist kui ka karistuse valikut, s.t miks ta peab kohaseks kohaldada

teenistusest vabastamist kui rangeimat karistust. Haldusakti põhjendused on kohtu hinnangul

küllaldased selleks, et võimaldada käskkirja õiguspärasuse sisulist kontrolli. Vastustaja on

kohtu hinnangul läbi viinud korrakohase distsiplinaarmenetluse (VangS § 148-149, ATS),

seejuures on kaebajale olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud ning esitada oma

arvamused ja vastuväited (kaebaja 19. juulil 2023. a distsiplinaarasjas kahtlustatavana antud

seletused (dtl 188-191), kaebaja 4. oktoobri 2023. a vastuväited (dtl 77-94)). Karistus on

määratud ka seadusest tuleneva tähtaja jooksul (ATS § 77 lg 2 koostoimes ATS §-ga 83).

Nagu nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, arvestati kuuekuulise tähtaja kulgema

hakkamist alates 12. aprillist 2023, kui Tartu Vangla sisekontrollini jõudis info sünnipäeva

sündmustest (dtl 30). Kohus nõustub selle lähenemisega. Seega ei esine kohtu arvates

menetlus- ega vormivigu, mis võiksid iseenesest tingida käskkirja õigusvastasuse.

11(18)

3-23-2523

28. Kohus märgib, et kõikide tunnistajate ütlused kattuvad K.H.u sünnipäeva üldises

kirjelduses. Väljaspool kahtlust on asjaolu, et 18. märtsil 2023 tähistati Põlvamaal Kopra

puhkemajas Tartu Vangla neljanda üksuse juhi K.H.u sünnipäeva. Kõikide tunnistajate

mälupilt oli sarnane ka selles osas, kuidas sünnipäevapidu üldiselt kulges. Asja materjalidest

nähtub, et tunnistajate ütlustes ilmnevad lahknevused küsimuses, kas sünnipäevapeo laual

olevat kanget alkoholi jõi ka kaebaja alaealine tütar. Tunnistaja T.M. on 4. septembril 2023. a

distsiplinaarasjas tunnistajana antud seletuses väga tabavalt märkinud, et „see oli jube

keeruline olukord. Oli ju juhi sünnipäev ja kohal oli palju vanglaametnikke ning tuleb ju

kuidagi edasi töötada juhi ja kolleegidega.“ (dtl 212). Sellises olukorras on inimlikult

mõistetav, miks paljud sünnipäeval osalejad väidavad, et ei näinud või ei mäleta toimunut.

Kuigi kõik tunnistajad on nõustunud distsiplinaarasjas seletuste andmisega, võib

emotsionaalselt olla sellises menetluses tunnistajana väga raske ütlusi anda. Seda enam, et

tegemist oli üldiselt ühte hoidva ja sõbraliku töökollektiiviga.

29. Kohtu hinnangul on vastustaja tunnistajate ütluste põhjal õigesti tuvastanud, et kaebaja

alaealine tütar jõi sünnipäevapeol alkoholi ning et kaebaja oli sellest teadlik. Kohus möönab,

et alaealise poolt alkoholi joomine ei ole küll otseste tõenditega tõendatud, ent tunnistajate

ütlused ja G.T. poolt 7. juunil 2023 e-kirjaga esitatud kuvatõmmised tema ja P.P.i vahelisest

19. märtsi 2023. a Facebook Messangeri vestlusest kogumis võimaldavad kohtu hinnangul

järeldada, et see suure tõenäosusega siiski aset leidis. Seda kinnitavad eelkõige G.T. ja J.A.

ütlused. Samuti on see kooskõlas E.P. ütlustega.

30. On kaks tunnistajat (G.T. ja J.A.), kes on täiesti kindlad selles, et W juba peo alguses

lauas istudes pitsist viina jõi (dtl 150, 154, 163). Samuti nähtub asja materjalidest, et G.T. ja

J.A. on täiesti veendunud, et kaebaja alaealine tütar jõi shotte. Tunnistaja G.T. selgitas, et nägi

Wt alkoholi joomas. G.T. nägi enda sõnul seejuures, kuidas Q laual oleva viinapudeli lahti

tegi ning kallas endale ja Wle ja oma tüdruksõbrale pitsidesse viina ja nägi ka seda, kuidas

viimased viina ära jõid. Pitsist viina joomine oli G.T. sõnul seejuures järjepidev, see ei

toimunud vaid ühel korral. G.T. selgitas, et talle näis, et kui Q Wle pitsi viina kallas, siis

tundus kõik täiesti loomulik, nagu nii olekski okei. G.T. ei mäletanud, kas Q, W ja Qu

tüdruksõber jõid peo alguses veel midagi. Täpselt sellist sündmuste käiku kirjeldab ka J.A.,

kes saabus peole ca kell 18:00 ja nägi enda sõnul Wt juba peo alguses pitsist puhast viina

joomas. J.A. nägi enda sõnul vähemalt kahel korral, kuidas Q kallas viina pitsidesse, mis

asusid W, E.P. ja Q ees ja kinnitas, et nägi, kuidas W, E.P. ja Q seejärel pitsi valatud viina

jõid. J.A. sõnul jõi W terve peo vältel alkoholi, sest laua otsas, kus istusid W, Q ja E.P., oli

viinapudel. Ka E.P., kes jõudis peole vahemikus 18:00–19:00, kirjeldab sarnast situatsiooni

(dtl 166). E.P. küll arvas ekslikult, et W ja E.P. on mõlemad X lapsed ning ei osanud kahte

tüdrukut teineteisest eristada, kuid mäletas, et üks tüdrukutest kindlasti alkoholi jõi ja arvas, et

ka teine jõi, sest ka tema ees olid joogiklaasid. Seejuures selgitas E.P., et nägi viinapitsi sees

läbipaistvat vedelikku, kuid tõdes, et ei tea täpselt, mis seal sees oli. E.P. kirjeldas samuti

olukorra näilist loomulikkust, tema sõnul lapsed ei varjanud, et nad alkoholi joovad, mistõttu

ei tekkinud E.P.l ka kahtlust, et keegi neist võiks olla alaealine.

31. Vastustaja on ka seisukohal, et kaebaja nägi, kuidas tema 15aastane tütar jõi peol viina.

Samuti pakkus kaebaja alaealisele tütrele enda valmistatud viina ja mahla shotti, mille W ka

ära jõi. G.T. selgituste kohaselt nägid kõik lauas viibijad, k.a. kaebaja, kuidas Q peo alguses

Wle pitsi viina kallas. G.T. sõnul tegi viinashotte kaebaja ning pakkus neid mh ka Wle, kes

mitu shotti ära jõi. G.T. on kirjeldanud seejuures olukorda, kus W soovis mingil hetkel

alkoholi joomisest loobuda, kuid kaebaja ärgitas teda ebatsensuurset sõna kasutades edasi

jooma, mida tüdruk ka tegi (dtl 150, 155).

12(18)

3-23-2523

32. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et selleks, et J.A. oleks näinud, et kaebaja laps jõi viina,

oleks ta pidanud pidevalt püsti seisma ning mitte midagi muud tegema, kui kaebaja last

jälgima. Ka G.T. oleks kaebaja hinnangul pidanud peolauas viibimise ajal ainult kaebaja last

jälgima, et näha, kas ta joob viina või mitte. Sellised järeldused ei ole põhjendatud ja tegemist

on kohtu hinnangul ilmse liialdusega. On mõistetav, et kui J.A.i ja G.T.st häiris kaebaja lapse

alkoholi joomine, siis panid nad seda tähele, ilma et nad oleksid terve pidu kaebaja last üksiti

jälginud. Vastustaja on analüüsinud ka G.T. ja J.A. tunnistuste usaldusväärsust ning ei ole

seejuures leidnud viiteid sellele, et G.T. ja J.A. jaoks oleks kuidagi kasulik, kui menetluse

käigus loetakse tõendatuks asjaolu, et kaebaja alaealine tütar W alkoholi jõi. G.T. ütlusi ei saa

ebausaldusväärseks pidada ka põhjusel, et ta ei kirjeldanud, milliseid alkoholivabasid jooke

alaealine lisaks alkoholile tarvitas.

33. Tunnistajana 13. juunil 2023. a seletusi andnud P.P. arvas, et kui tema lauda istus, siis olid

noorte juures siidrid või džinnid (dtl 169). P.P. arvas, et ta nägi, kuidas noored alkoholi

tarbisid, sest neil olid alkohoolsed joogid ees ja nad olid hästi lõbusas tujus, rääkisid kõva

häälega ning naersid tihti. Lisaks mäletas P.P., et noored käisid ringi mingid magusad joogid,

kas siidrid või džinnid käes, ja selline jook võis olla ka W käes. P.P. selgitas, et tal ei tekkinud

kahtlust, et noortel võis käes olla alkoholi asemel hoopis limonaad vms. Kohus nõustub, et

seda, et P.P. tõepoolest uskus, et W alkoholi jõi, tõendab mh G.T. poolt edastatud 19. märtsi

2023. a vestluse kuvatõmmis (dtl 320-321). Ka G.T. väidete usaldusväärsust tõestab mh

asjaolu, et ta avaldas sama infot ka juba järgmisel hommikul P.P.ile. Kuvatõmmiste kohaselt

küsib P.P. G.T.lt, kuidas X tüdruk lõpuks oli ning kas ta jõi edasi. G.T. seletab, et kaebaja tegi

lastele shotte ning surus tüdrukut jooma. G.T. mainib, et tüdruk on 15 ja saab suvel 16. P.P.

vastab, et tüdruk oli juba siis jumala purjus, kui tema ära läks. G.T. kirjutab, et tüdruk üritas

vahepeal ei öelda, kuid siis ütles kaebaja, et „türa ära ole tussu, kuhugi magama sa ei lähe,

vaid jood minuga shotte“. P.P. ütleb, et see on lastekaitse teema ning keegi peab sekkuma.

G.T. nõustub. Asjaolu, et J.A. ei kuulnud seda, kuidas kaebaja kutsus oma last

ebatsensuurseid väljendeid kasutades jooma, ei välista, et selline intsident ikkagi aset leidis.

J.A. võis olla parasjagu mujal või siis oli ta tähelepanu suunatud mujale.

34. S.K. distsiplinaarasjas tunnistajana antud seletusest nähtub, et kuigi ta istus kaebaja

lastega ühes lauas, ei pannud ta tähele, mida nad jõid (dtl 186). Seda põhjusel, et ta istus

nendega koos ühes lauas väga lühikest aega (10 – 15 minutit). Lisaks istus ta seljaga kaebaja

laste poole, kui ta teises lauas olnud isikutega vestles. Ka E.V. ei osanud öelda, kas alkohol ja

viinapitsid oli ka kaebaja laste ees (dtl 197). E.V. sõnade kohaselt sellel ajal, kui ta seal oli,

liikusid Q, tema tüdruksõber ja kaebaja tütar kogu aeg ringi. Kui toit lauda toodi, siis nad

istusid ja sõid. Tunnistaja V.M. andis distsiplinaarasjas seletused 27. juunil 2023 ning ei

mäletanud täpselt sedagi, kas sünnipäev toimus veebruaris või märtsis, ega seda, kas see oli

Põlvas või Räpinas (dtl 199-200). Ta ei mäletanud, kes alkoholi tarbisid, kuna ta ei tundnud

enamikku kohal viibivatest inimestest. Samuti ei osanud V.M. öelda, kas lapsed tarbisid

alkoholi, kuna ta ei suhelnud nendega. Siiski on ta seisukohal, et ta ei usu, et lapsed alkoholi

tarbisid, kuna miski ei viidanud sellele. J.H. on andnud seletusi, et kaebaja lapsi ta nägupidi

ära ei tunne ja ei tea üldse, mitu last kaebajal on (dtl 209). Y on andnud tunnistajana seletusi,

et tema ei näinud, et W oleks endale alkoholi valanud ja seda joonud (dtl 172). Samas ei saa ta

kindlalt väita, kas ta nägi Wt alkoholi joomas, sest ta ei teadnud, mis tal klaasis oli. Y ei

teadvustanud endale, et W oleks alkoholi tarbinud. K.K. ei näinud samuti, et kaebaja

alaealised tütred oleksid tarbinud alkoholi või hoidnud käes pitse (dtl 176). Tunnistaja K.H.

on 18. juulil 2023 distsiplinaarasjas tunnistajana seletusi andes öelnud, et talle ei meenu, et

peo vältel oleks kaebaja oma alaealistele tütardele alkoholi pakkunud ega kuidagi neid

alkoholi tarbimisele mõjutanud (dtl 207). Tema arvamus kaebajast on, et ta ei aktsepteeri laste

13(18)

3-23-2523

puhul alkoholi tarvitamist. M.L. on 6. juunil 2023. a distsiplinaarasjas tunnistajana seletusi

andes selgitanud, et ta ei pannud tähele, kas kaebaja laps tarvitas alkoholi, kuid ta ei imestaks,

et see juhtus, sest talle on jäänud mulje, et tema laste kasvatus on oluliselt vabam kui M.L.

(dtl 194). Seletusest ei nähtu, miks selline mulje on tunnistajal tekkinud. Vastustaja on

selgitanud, et menetleja ei kajastanud M.L. öeldut kui olulist ja tähtsat fakti, vaid pigem oli

selle eesmärk näidata, et kaebaja kolleegile ei tundu väide, et W pitsist alkoholi tarbis täiesti

ebausutav (dtl 557).

35. A.O. on distsiplinaarasjas tunnistajana seletusi andes 14. juunil 2023. a väitnud, et

„Alkohoolseid kokteile vist tehti aga kuna olin peol kaine, siis ei pööranud alkoholi joomisele

tähelepanu“ (183) ning samas, et „Seda võin ma kindlalt öelda, et W shotte ei joonud. Ma

oleks kohe märganud, kui W oleks shotte joonud.“ (dtl 184). Seletusest ei nähtu, miks A.O.

selles nii kindel oli, et kaebaja alaealine tütar shotte ei joonud, kui ta samas väitis, et ta ei

pööranud alkoholi joomisele tähelepanu. Ainuüksi asjaolu, et A.O. oli peol kaine, ei tee teda

teistest usaldusväärsemaks tunnistajaks. Tunnistaja A.M. on öelnud, et tema ei näinud, et

alaealised oleksid alkoholi tarvitanud (dtl 203-204). Tema arust olid kaebaja lapsed enamus

ajast üleval korrusel. A.S. on tunnistajana selgitanud, et „olen raudpolt veendunud, et kui me

Xga shotte tegime, siis mina ega X ei ulatanud shoti pitse lastele, konkreetselt ka Wle mitte.

Samuti ei võtnud üksi laps ka neid pitse ise“ (dtl 179). Vastustaja selgitas, et menetluse käigus

selgus, et A.S., A.O. ja kaebaja on lähedastes suhetes ning lisaks ilmneb osade tunnistajate

ütlustest, et A.S. aitas X viinashotte valmistada. Asjaolu, et kaebaja lähedased kolleegid A.S.

ja A.O. võiksid tema kaitseks valeütlusi anda on eluliselt usutav.

36. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja rikkus ATS § 50 lg-st 1 tulenevat seaduslikkuse

kohustust ning sama seaduse § 51 lg-st 4 tulenevat väärikuse kohustust, samuti rikkus kaebaja

vanglateenistuja eetikakoodeksi punkte 1.6, 1.9 ja 7.6, kui nägi, et tema 15aastane laps joob

pitsist viina, kuid ei sekkunud, ning aitas ise kaasa alaealise alkoholi tarvitamisele, kui pakkus

oma 15aastasele tütrele enda valmistatud viinashotti, mida viimane ka jõi. Kohus nõustub

vastustaja järeldusega.

37. ATS § 50 kohaselt peab ametniku tegevus vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS)

ning muudele seadustele ja õigusaktidele. Vastustaja on leidnud, et alkoholiseadust rikkudes

oma alaealisele lapsele kange alkoholi pakkumine või sekkumiskohustuse täitmata jätmine

olukorras, kus laps on alkoholi saanud muul viisil, ei ole ühegi vanema põhiseaduslik õigus.

Vastupidi, vanema põhiseaduslik kohustus on selliseid olukordi ära hoida ning oma lapse

tervise eest seista. Oma alaealisele lapsele alkoholi pakkumisega ja selle tarvitamise

aktsepteerimisega ei ole kaebaja hoolitsenud oma lapse eest ning seisnud tema igakülgse

heaolu eest. Selline käitumine on vastuolus PS § 27 lg-ga 3 ja perekonnaseaduse (PKS) § 116

lg-ga 2 ning PKS § 124 lg-ga 1. Seejuures ei saa väita, et olukorras, kus õigusrikkumine

pannakse toime sünnipäevapeol, mis on korraldatud vangla keskastme juhi poolt ja kus

suurem osa kutsutud külalistest on samuti vanglateenistujad, on tegemist ametniku

privaatsfääri jääva küsimusega. Vastustaja hinnangul pidi kaebaja tegevus ka selles olukorras

vastama PS-le ning muudele seadustele ja õigusaktidele, kuid ei vastanud. Seega on kaebaja

rikkunud vastustaja hinnangul ATS §-st 50 tulenevat teenistuskohustust. Lisaks näeb

vanglateenistuja eetikakoodeksi p 1.6 ette, et vanglateenistuja käitub korralikult igal ajal ja

igas olukorras. Eksimused ametialases tegevuses ja vääritu käitumine eraelus võivad kahtluse

alla seada kogu vanglateenistuse usaldusväärsuse.

38. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on eksinud ka ATS § 51 lg 4 ja eetikakoodeksi vastu.

ATS § 51 lg 4 kohaselt peab ametnik väärikalt käituma nii teenistuses olles kui ka väljaspool

teenistust ja hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks

14(18)

3-23-2523

ametiasutuse mainet. Vanglateenistuja eetikakoodeksi p 1.9 kohaselt peab vanglateenistuja

tegema endast kõik oleneva, et hoida ära õigusrikkumine. Vanglateenistuja eetikakoodeksi p

7.6 kohaselt peab vanglateenistuja tegema endast kõik sõltuva, et teised isikud ei paneks

toime õigusrikkumisi. Kuigi seadus keelab alaealisel alkoholi tarvitada ja vallata, ei teinud

kaebaja midagi selleks, et õigusrikkumist ära hoida või seda takistada. Ta ei sekkunud, kui

nägi oma alaealist last alkoholi tarvitamas. Kaebaja hoopis võimendas rikkumist, kui pakkus

talle viinashotti ning lasi tütrel seda juua. Kaebaja erilist hoolimatust kehtivasse õiguskorda

ning vanglateenistujate eetilistesse tõekspidamistesse näitab seejuures asjaolu, et sündmus

leidis aset kõrge vanglateenistuja sünnipäevapeol ning külaliste seas oli palju

vanglateenistujaid. Teenistuja peaks suutma käituda vastavalt temale seatud ootustele ning

kehtivale korrale igas hetkes, kuid eriti vanglateenistujate seltskonnas, kellele on kehtestatud

samad ootused ning kes kollektiivselt järgivad samu reegleid. Seega on kaebaja vastustaja

hinnangul rikkunud nii eetikakoodeksi punkte 1.9 kui ka 7.6.

39. Kohtupraktikas on vääritu teo sisustamisel leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu

teona kvalifitseerimiseks on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris

ametnikku ülemuse silmis (Riigikohus on 16. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-29-16, p

11). Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta

on piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli

sobimatu ning laiduväärne. Viidatud lahendis käsitatud sündmust (kaebaja staažika

korrakaitsevaldkonna politseiametnikuna ei pidanud vajalikuks järgida igaühe jaoks

liiklusseaduses sätestatud kohustuslikke nõudeid, eiras korduvalt kontrollijate korraldusi,

venitas sündmuste käiku, takistades sellega tema suhtes tehtava kontrollitoimingu võimalikult

kiiret lõpetamist, ning osutas kontrollijatele füüsilist vastupanu nõnda, et tema allutamiseks

tuli kasutada füüsilist jõudu ja erivahendina käeraudu) pealt näinud kolleegid kirjeldasid, et

kaebaja käitumine tekitas neis piinlikkust ja hämmeldust, ning nad on leidnud, et selline

käitumine ei ole politseiametnikule kohane, s.t kaebaja käitumist tajusid vääritu teona ka

teised organisatsiooni liikmed. Asjas nr 3-3-1-29-16 (p 13) on Riigikohus pidanud

diskrediteerimise koosseisu täidetuks, kui saab eeldada et rikkumisel on olulised tagajärjed

kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib

järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja

käitumist valdavalt sarnasel moel.

40. Kaebaja, viidates Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a otsusele asjas 3-3-1-45-11, leiab, et

praegusel juhul puudusid kaebaja alaealise lapse puhul nii alkoholi tarbimisele viitavad

välised tunnused kui ka asjakohased uuringud. Kohtu hinnangul ei ole viidatud asi praeguse

asja lahendamisel asjakohane. Tegemist oli vaidlusega, kus teenistujat karistati

distsiplinaarkorras, kuna ta viibis relvastatud üksuse treeninglaagris ebakaines olekus. Tollel

ajal kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 84 lg 1 kohaselt oli distsiplinaarsüüteoks

teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas

teenistuses joobnuna viibimine (sellist sätet enam ei ole). Riigikohus leidis, et teenistussuhte

puhul ei ole alkoholijoobe tuvastamisel põhjendatud lähtuda politseiseadusest,

liiklusseadusest ega nende alusel kehtestatud teistest õigusaktidest ning kuna ATS-s ega selle

seaduse alusel antud õigusaktides ei ole erikorda kehtestatud, on joobeseisundi tõendamisel

tegemist tavapärase faktilise asjaolu tõendamisega haldusmenetluses. Praeguses asjas ei

heideta kaebajale ette alkoholijoobes olemist, samuti ei ole teda sel põhjusel teenistusest

vabastatud. Ka vastustaja on kaebajale selgitanud, et kõnealuses distsiplinaarasjas ei ole

kellelegi ette heidetud joobeseisundis olemist (dtl 542).

41. Kaebaja esitas 25. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisana kriminaalmenetluse täieliku

lõpetamise määruse (dtl 625-626), millest nähtub, et kaebajale esitati 26. jaanuaril 2024. a

15(18)

3-23-2523

kahtlustus KarS § 182 lg 1 järgi selles, et tema 18. märtsil 2023 toimunud sünnipäevapeol

täisealise isikuna kallutas nooremat kui kaheksateistaastast isikut, enda alaealist tütart,

alkoholi tarvitamisele. Ringkonnaprokurör Ainar Koik lõpetas 16. veebruari 2024. a

määrusega (s.o pärast kaebaja teenistusest vabastamist) kriminaalmenetluse kaebajale esitatud

kahtlustuses kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokuröri hinnangul puudusid

piisavad kaebajat süüstavad tõendid. Vastustaja on seisukohal (dtl 629), et antud määrus,

kuivõrd see on esitatud ilma põhjendusteta, samuti ei ole esitatud kriminaalmenetluse toimiku

muid materjale, tõendab ainuüksi seda, et menetleja ei tuvastanud kohtueelses menetluses, et

kriminaalmenetluses kogutud tõenditest piisab karistusseadustiku sanktsiooninormi koosseisu,

olgu siis objektiivse või subjektiivse, täitmiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et see määrus ei

tõenda, et kaebajale distsiplinaarmenetluses etteheidetud tegu ei oleks toimunud või et

karistus oleks vale. Ametniku distsiplinaarvastutus ei sõltu sellest, ka ta ka kriminaalasjas

süüdi mõistetakse. Ka ei viita ringkonnaprokuröri määrus sellele, et vanglale teadaoleva info

põhjalt kuriteoteate esitamine oleks olnud ebaõige, sh et kahelda tuleks info asjakohasuses.

Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta oleks taotlenud põhistatud määruse tegemist (16. veebruari

2024. a määrusest nähtuvalt sai 15 päeva jooksul taotleda prokurörilt põhistatud määrust),

mistõttu saab praeguse haldusasja menetluses võtta prokuratuuri määruse ainuüksi

teadmiseks. Kohus selgitab, et kriminaal- ja distsiplinaarmenetlus kaitsevad erineva kaaluga

õigushüvesid, mistõttu võib tegu, mis ei ole käsitletav ega karistatav kuriteona olla lubamatu

ja karistatav ATS või vanglasiseste õigusaktide mõistes.

42. ATS § 94 lg-st 1 koosmõjus ATS § 70 p-ga 3 võib ametniku distsiplinaarkaristusena

teenistusest vabastada ATS § 75 lg-s 4 sätestatud tingimusel. Teenistusest vabastamise kui

rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamise eelduseks on rikkumise olulisus (ATS § 75 lg 4).

VangS ei sätesta olulise rikkumise mõistet. Seega tuleb lähtuda rikkumise olulisuse

sisustamisel ATS regulatsioonist (ATS § 2 lg 2; VangS § 149) ja ATS vastavast

kohaldamispraktikast. ATS § 75 lg 5 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline,

kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist

tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.

Vastustaja on usalduse kaotust sisustanud kokkuvõtvalt järgmiselt. Ametnikud peavad

juhinduma eelkõige põhiseaduslikust korrast, olema usaldusväärsed. Üheks vangla

julgeolekut tagavaks tingimuseks on kohusetundlikud, asjatundlikud ja usaldusväärsed

teenistujad. Vanglateenistuse usaldusväärsus sõltub vanglaametnike usaldusväärsusest.

Olukorras, kus ametnik lubab 15aastasel tütrel juua oma juhi sünnipäeval, teiste

vanglaametnike juuresolekul pitsist viina ning annab talle ka ise viinashotti, mille laps ära

joob, ei ole ametnik oma käitumisega eeskujuks mitte kellelegi. Vastupidi, tegemist on

käitumisega, millest iga keskmine mõistlik inimene peaks olema võimeline hoiduma. Eriti kui

see inimene on vanglaametnik. Distsiplinaarmenetluses tuvastatud rikkumise laadi ja süü

vormi valguses ei saa olla kindel, et kaebaja suudab edaspidi oma teenistusülesandeid täites

õiguspäraselt ja korrektselt käituda ning vältida vääritult käitumist, mis võiks tema enda ja

vangla mainet kahjustada. Kui kaebaja näitab lapsevanemana üles sedavõrd hoolimatut ja

vastutustundetut suhtumist oma enda tütre heaolusse, tõusetub paratamatult küsimus, kas ta

täidaks vanglateenistujana talle usaldatud kohustusi vajaliku hoole ja aususega. Kaebaja on

oma käitumisega loonud ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral

usaldada. Vanglatööks vajalikke kutseoskusi saab juurde õpetada, kuid hoolsust, väärikust ja

usaldusväärsust õpetada ei saa. Kui ametnik ei suuda eraelus väärikalt käituda, seda enam

oma juhi sünnipäeval, ümbritsetuna teistest vanglateenistujatest, siis näitab see eriti

hoolimatut suhtumist vanglateenistuse ja ametniku enda maine hoidmisesse.

43. Lisaks märgib vastustaja, et usalduse kaotuse kaebaja suhtes tõid kaasa ATS § 50 lg-st 1

tuleneva seaduslikkuse kohustuse, sama seaduse § 51 lg-st 4 tuleneva väärikuse kohustuse ja

16(18)

3-23-2523

vanglateenistuja eetikakoodeksi punktide 1.6, 1.9 ja 7.6 rikkumine raske hooletusega. Kuigi

käesoleval juhul on tegemist mitme rikkumise kogumiga, on oluline rõhutada, et usalduse

kaotuse jaatamiseks piisaks vastustaja hinnangul käesoleva juhtumi faktiliste asjaolude pinnalt

ka ainuüksi ATS § 51 (vastustaja ekslikult märkinud § 54) lg-st 4 ja eetikakoodeksi p-st 1.6

tuleneva väärikuse kohustuse rikkumise tuvastamisest. Kohus nõustub vastustajaga, et

eelkirjeldatud teenistuskohustuse rikkumine on oluline ja see on toonud kaasa usalduse

kaotuse kaebaja suhtes. Vastustajal on põhjendatud arvata, et kaebaja ei suuda ka edaspidi

tagada teenistuskohustuste täitmist.

44. Kohus nõustub kaebajaga, et distsiplinaarkaristus peab olema proportsionaalne. Kohtu

hinnangul see praegusel juhul ka nii on. ATS § 75 lg 1 kohaselt määratakse

distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. ATS § 75 lg 2

sätestab asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: süü vorm (p 1); süüteo

tagajärgede raskus (p 2); ametnikul kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu (p 3); ametniku

eelnev teenistusalane käitumine (p 4); rikutud teenistuskohustuse eesmärk, sh kas kohustus

pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel (p 5).

Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et neid asjaolusid on teenistusest vabastamisel arvesse

võetud.

45. ATS ning VangS alusel distsiplinaarkaristuse määramisel kohaldub jätkuvalt

kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et isegi juhul, kui teenistusest vabastamise kui rangeima

karistuse eeldused on formaalselt täidetud, tuleb karistuse määrajal karistuse rangust ikkagi

kaaluda. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ka rikkumiste olulisus ei vabasta

distsiplinaarkaristuse määrajat igakordsest kaalumiskohustusest sellise teo eest karistamise

otsustamisel ja karistuse valikul (Riigikohtu 19. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-113, p 14 ja

seal viidatud praktika). Vastustaja on oma kaalumiskohustuse täitnud.

46. Vaidlusaluses käskkirjas nr 3-3/3-15 on karistusmäära valimise alusena õiguspäraselt

arvesse võetud ametniku süü vormi rasket hooletust. Karistuse määramisel on arvestatud ka

ametniku varasemat teenistusalast käitumist. Käskkirjas on välja toodud, et kaebajat on

perioodil 2004 – 2023 ergutatud kuuel korral laitmatu teenistuse ja teenistuskohustuste

silmapaistvalt hea täitmise eest. Mh on kaebaja saanud teenistusmedalid 10aastase ja

15aastase laitmatu teenistuse eest. Samuti on välja toodud, et kaebajat ei ole teenistuse jooksul

kunagi distsiplinaarkorras karistatud. Ka on viidatud arenguvestluste kokkuvõtetele, millest

nähtub, et kaebaja vahetu juhi, K.H.u, hinnangul on kaebaja kohusetundlik ja abivalmis

kolleeg, kes täidab teenistusalaseid ülesandeid väga hea tulemusega. Vastustaja pidas siiski

oluliseks märkida, et on tõusetunud kahtlus, et K.H.u ja kaebaja suhted võivad olla liialt

lähedased selleks, et K.H. saaks anda juhina kaebaja kohta kallutamata ning objektiivset

tagasisidet.

47. Käskkirjas märgitud põhjused kajastavad veenvalt, miks kaebajaga ei saa teenistussuhet

jätkata ning miks leebem karistus oma eesmärki ei teeniks, ja seda ka vaatamata kaebaja

varasemale laitmatule teenistuskäigule. Sellega on põhjendatav ka vastustaja hinnang, et

kaebaja „muutus üleöö ebaväärikaks ning ebausaldusväärseks“ (dtl 14). Arvestades süü

vormi, kaebaja rikutud kohustust ja selle olulisust vanglateenistuse kui tööandja ja avaliku

huvi seisukohast, ei ole võimalik karistamiseks rakendada mõnda muud distsiplinaarkaristuse

liiki kui teenistusest vabastamine. Seejuures ei ole õigusvastane, et vastustaja on teinud selle

otsuse tunnistajate ütlustele tuginedes. Haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2 kohaselt võib

tõendiks olla nii menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus,

tunnistaja ütlus kui eksperdi arvamus. Asjatu on kaebaja kartus, et seetõttu on õigusriigi

põhimõtted pandud suure löögi alla.

17(18)

3-23-2523

48. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine oli

õiguspärane. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus teenistusest vabastamise aluse

muutmiseks.

III

49. Kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist maksta talle saamata jäänud töötasu ning Tartu

Vanglalt hüvitise väljamõistmist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.

50. Kuivõrd kohus peab Tartu Vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirja nr 3-3/3-2, 11.

oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja 13. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355

õiguspäraseks, jääb kaebaja saamata jäänud töötasu nõue ning hüvitise väljamõistmise nõue

rahuldamata.

IV

51. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustajal menetluskulusid

tekkinud ei ole (dtl 630). Seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

52. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja

kantud menetluskulude suuruseks 3917,30 eurot (dtl 623). Samuti taotleb kaebaja

menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus selgitab, et isegi kui kohus oleks kaebuse rahuldanud, ei oleks saanud

menetluskulusid ja viivist vastustajalt välja mõista. Nimelt sätestab HKMS § 109 lg 1, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetlusosaliste esindajate kulud on

väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109

lg 11). Kaebaja esindaja on kohtule esitanud ainult menetluskulude nimekirja. Ühtegi muud

õigusabikuludega seonduvat dokumenti, s.h kuludokumenti (DEAX Õigusbüroo OÜ arvet või

muud menetluskulude kandmise tõendit), mida on vaja menetluskulude väljamõistmiseks,

halduskohtule ei esitatud.

53. Ka viivise väljamõistmiseks puudub alus. Menetluskuludelt tasutava viivise

väljamõistmine on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, HKMS

sellist võimalust ette ei näe (nt Riigikohtu 15. veebruari 2021. a otsus nr 3-18-2294, p 27).

54. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas

tuleb X, K.H.u, W, Q, G.T., J.A., E.P., P.P.i, Y, K.K., A.S., A.O., S.K., M.L., E.V., V.M.,

A.M., J.H.u ja T.M.-i nimed asendada tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

Kohtunik

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 20.04.2026 otsusega

18(18)