1-10-9535/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

14. juunil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Marika Reitop kaitsja: Liis Toomsalu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

T.U ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta - pensionär, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata

Viibis vahi all alates 18.06.2010 a. kuni 19.06.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

T.U on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 18.06.2010 a. kella 18.10 ajal juhtis Jõelähtme vallas Neeme külas mootorsõidukit Mitsubishi reg. nr. xxx, olles joobe- seisundis ( alkoholijoove 1, 13 mg/l +- 0, 10 mg/l ). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alko- holi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud tervise- seisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funkt- sioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega T.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav T.U tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taot- leb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav T.U ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud üt- luste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 18.06 ta tarvitas õlut ja õhtul viina, kui PT tuli talle külla. Enne rooli istumist ta ei tundnud ennast kainena, kuid ik-kagi hakkas sõidukit juhtima, et Toom koju toimetada. Toom oli veel rohkem joobnud kui tema. Ta kartis, et T võib autoga kraavi sõita. Ta peatas sõiduki, et külla minna, kuid kohale saa-bunud politsei nõudel puhus alkomeetrisse. Ta toimetati politseijaoskonda täiendavale puhumi-sele. Indikaatorvahend näitas 1, 13 mg/l ja oli selle näiduga nõus. Kohtuistungil lisab, et juhilubasid ei oma. Sügisel sai seenemürgituse ja pikalt haiglaravil. Käes- oleval ajal omab invaliidsust ja saab pensioni. Tervisliku seisundi tõttu enam alkoholi ei tarvita. Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 9535

Tunnistaja TLpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 18.06 ta oli suve-kodus ja küla vahel tiirutas sõiduk reg. nr. xxx. Sõiduk pidurdas ja kiirendas palju kordi. Sõiduk jäi seisma tema aia juures. Sõiduki roolis oli auto omanik PTja kõrval istus T.U. Mõlemal olid ilmselt alkoholijoobe tunnused. Nad väljusid autost ja vahetasid kohad ning juhiks oli T.U. Hakati sõitma ja umbes 15 minuti pärast auto pea-tus jälle tema aia juures ja juhiks oli ikka T.U. Naabrinaine läks neid autost välja tirima ja abi kutsuma, kuna autos viibinud mehed tahtsid neid lüüa. Ta kutsus kohale politsei. T.U lubas pussnoa veel tuua. Tunnistaja UPpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 18.06 ta kuulis kauplusesse pidurite kriginat ja läks välja. Nägi sõidukit reg.nr. xxx, mis kihutas kauplusest mööda ja roolis oli T.U ning kõrval istus T . Enne seda T.U ostis poest viina, olles juba alkoholijoobes. Süüdistatava T.U süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel an- tud ütluste veel leidnud tõendamist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, / t.l. 7, 10. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, kaaskodanike ja politseinike aktiiv- set tegutsemist süüdistatava kinnipidamiseks ja võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmiseks, töö- koha ja iseseisva sissetuleku puudumist, tervislikku seisundit ja seetõttu vajalik vabastada sund- raha väljamõistmisest, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistu- sega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s : 1 Süüdi tunnistada T.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud van- gistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud jätta täitmisele pööramata kui T.U ei pane kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista T.U-lt kaitsjatasu 134.23 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat- sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik