1-06-1684/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-06-1684 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

K.T

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.T

sünd. xxx, isikukood XXX,

kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt lätlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 01.03.2006 ja lõpp 21.01.2012 RESOLUTSIOON

Vabastada

K.T

(isikukood XXX) temale Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada K.T katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 –

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx -

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukoha

s ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada K.T katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end Töötukassas

töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata K.T kriminaalhooldusele

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab

katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada K.T karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esit

ada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §330 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 10 kuud 20 päeva alates 01.03.2006.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud

13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, neist

kahel korral vangistuse ajal. Kinnipeetava käitumises väljendub vägivaldsus, mida

võimendab alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on läbinud riigikeele algtaseme

eelkursused, osalenud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja osaleb vabanemiseelses

programmis. Murru Vanglas kinnipeetav töötas, kuid Viru Vanglas keeldus sellest.

Kinnipeetavat toetavad vangistuse ajal materiaalselt vähesel määral tuttavad. Võlgnevused kinnipeetaval puuduvad. Päritoluperekonnaga kinnipeetav ei suhtle. Abikaasaga abiellus vangistuse ajal, mistõttu kooselu kogemus puudub. Korduvatest ja

pikast vangistusest on kinnipeetaval tekkinud vanglas sidemed isikutega, kes on

seotud kuritegeliku maailmaga. Kinnipeetav on omanud autoriteeti vene keelt kõnelevate kinnipeetavate seas, kuid käesolevaks ajaks on see langenud. Elustiil on siiani kuritegelik ja hoolimatu. Kuna viimane kuritegu seisnes piiritust sisaldava aine

3

tarbimises vangistuses, siis annab see märku isiku puudulikust motivatsioonist

loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetava enesehinnang on kõrgenenud, ei usalda kedagi, suhtleb üksikute kinnipeetavatega, ei liigu suuremas seltskonnas ega

osale üldistes huvitegevustes. Oma eesmärkide täitmiseks on käitunud tahtlikult

vägivaldselt. Kinnipeetava toimetulek ja probleemilahendusoskused vabaduses olid

nõrgad, keskendub oma vajadustele, konkreetsed tegevused tuleviku eesmärkide

saavutamiseks puuduvad. Kinnipeetav on oma tegevusega näidanud, et ta ei

aktsepteeri vastutust ühiskonna ees. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, kuna arvab, et vajab vabaduses eluga kohanemiseks abi. Kinnipeetav on ustav kriminaalse

subkultuuri väärtustele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et vaatamata sellele, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht, ei ole tema vabastamine otstarbekas,

kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Riski suurendab nõrk sotsiaalne

võrgustik, kooselu kogemuse puudumine abikaasaga, materiaalse toetuse ja kehtiva dokumendi puudumine. Kinnipeetava abikaasa sõnul tutvus ta kinnipeetavaga viimase vangistuse ajal ja abiellusid nad samuti vanglas. Kooselu kogemus puudub. Abikaasa sõnade kohaselt on kinnipeetaval täiskasvanud tütar, kellega ta ei suhtle, abikaasal

endal on 17-aastane poeg, keda kasvatab abikaasa ema. Andmed kinnipeetava

vanemate kohta abikaasal puuduvad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama abikaasa juurde 1-toalisesse korterisse, tegemist on üürikorteriga, mille üüri aitab maksta abikaasa ema ja mille üürileping lõpeb 2015. Kinnipeetaval on

algharidus ja vanglas omandatud keevitaja eriala. Vabaduses puudub kinnipeetaval töökogemus ja -harjumus, kuna on suurema osa täiskasvanuelust viibinud vanglas. Kinnipeetava abikaasa on töötu, majanduslikult tuleb ta toime ema toel. Kinnipeetaval puuduvad vahendid toimetulekuks vabanemisfondis. Probleemiks vabaduses on kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine, mis takistab töökoha leidmise. Kinnipeetav ei ole tööturul konkurentsivõimeline.

Maakohtu istung

Kinnipeetav K.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tal on aasta alguses vormistatud uus elamis- ja tööluba kaheks aastaks ning samuti kehtiv ID-kaart.

Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et piirangud kriminaalhoolduse näol on kinnipeetavale vajalikud taasühiskonnastamise huvides.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

4

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kahel korral vangistuses toimepandud kuritegude eest. Samuti on

kinnipeetav vangistuses korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetav on

vangistuses viibinud suurema osa oma elust, viimasel korral alates 08.06.1993. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 21.01.2012.

Maakohus möönab, et korduvkaristatus ning kuritegude ja distsiplinaarsüütegude

toimepanemine vangistuses on sellised asjaolud, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel

pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja

järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete

keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada

kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka tema resotsialiseerumise ja taasühiskonnastamise huvides. Arvestades seda, kui pikka aega on kinnipeetav veetnud vangistuses, on tal vabanemise korral lisaks kontrollile vajalik ka igasugune tugi ja toetus, et tulla toime eluga vabaduses. Maakohtu arvates pakub sellist toetust eelkõige kriminaalhooldus.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama abikaasa juurde 1-

toalisesse korterisse. Tegemist on küll üürikorteriga, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et üürileping kehtib kuni 2015.

5

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Samas nähtub

kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval on vanglas omandatud keevitaja kutse. See tagab kinnipeetavale vabaduses paremad võimalused

tööturul konkureerimiseks. Rahalised võlgnevused kinnipeetaval puuduvad. Kuna

kinnipeetaval on olemas kehtiv ID-kaart ning elamis- ja tööluba, on tal esialgu võimalik end Töötukassas arvele võtta töötuna, et saada regulaarset toetust. Samuti on tal kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolul võimalik taotleda erinevaid sotsiaaltoetusi.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt väljendub kinnipeetava käitumises vägivaldsus, mida võimendab alkoholi tarvitamine. Samas nähtub, et kinnipeetav on endaga selles osas tööd teinud ja läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude

toimepanemise risk keskmine. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning

ka viimane karistus on määratud piiritust sisaldava aine tarbimisega vangistuses. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse

sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete

6 tarvitamise ohtu.. Viimane lisakohustus on vajalik seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamise ja sellega seonduvate ohtudega vägivallale.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 27.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun