1-23-681/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-681

Kohtukoosseis

kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kriminaalasi

Jüri Kiviti süüdistuses KarS § 245 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Jüri Kivit – isikukood 36804020258; xxxx kodanik;

emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht xxxx; töökoht: S

OÜ; varem karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik (määratud

korras)

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Toomas Tomberg

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Jüri Kivit süüdi KarS § 245 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline

karistus 250 päevamäära, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o

2500 eurot.

2. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 208,33 eurot.

3. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924400000881. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik.

4. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri

Kivitilt riigituludesse semiootilise ekspertiisi tasu 9600 eurot, riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222 eurot ja kohtumenetluses 1804,98

eurot, teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ning

eksperdile KrMS § 178 kohaselt makstud 105,83 eurot, menetlusulud kokku 12

962,81 eurot.

5. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 1080,23 eurot.

6. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924700009786. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik.

7. Kui rahalise karistuse ja menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, on

Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele

kohtutäituri kaudu.

8. Asitõendid – 2 CD-plaati, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaalasja

materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate

esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis tehakse nähtavaks e-toimiku kaudu ning on

kättesaadav ka Harju Maakohtus 24. aprillist 2024. Otsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks

tegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis tehakse nähtavaks e-toimiku kaudu ning on kättesaadav ka Harju

Maakohtus 24. aprillist 2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Jüri Kivitit süüdistatakse selles, et tema ettekavatsetult ja tahtlikult teotas Eesti Vabariigi

ametlikku sümbolit - riigihümni, valmistades eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas, kuid

hiljemalt 09.10.2022 ette teotavalt moonutatud Eesti Vabariigi riigihümni teksti, asendades

riigihümni Johann Voldemar Jannseni poolt kirjutatud sõnad Eesti Vabariiki teotavate

sõnadega ning esitas omaloominguliste sõnadega riigihümni ennast süntesaatoril saates,

videosalvestas enda poolt selliselt töödeldud riigihümni esitamise koos riigihümni muusikalist

taset mõnitavate kommentaaridega, lisades videosalvestusele teksti ja Eesti poliitikuid

kujutavad fotod ning avalikustas selliselt ettevalmistatud videosalvestuse 09.10.2022 oma

Youtube kanalil kasutaja „Xxxx“ kontol.

Oma tegevusega pani Jüri Kivit toime Eesti Vabariigi ametliku sümboli - riigihümni

teotamise, s.o KarS § 245 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Jüri Kivit end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2. Süüdistuse kohaselt teotas Jüri Kivit Eesti ametlikku sümbolit Eesti Vabariigi riigihümni.

Maakohus leiab, et kirjeldatud teo toimepanemine on leidnud kohtuliku uurimise käigus

tõendamist ja põhjendab seda järgmiselt.

3. KarS § 245 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi riigilipu, riigivapi või muu ametliku sümboli

maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise

eest. Objektiivsest küljest eeldab nimetatud kuriteokoosseis riigi ametliku sümboli teotamist.

4. Kohtule on esitatud videosalvestis, mis on üles laetud YouTube kanalil kasutaja „Xxxx“

kontol (tl 23). Salvestise kohta on koostatud 11.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 13-15)

ning 21.10.2022 täiendav vaatlusprotokoll (tl 16-22).

5. Süüdistatav ei eita, et tema laadis YouTube kanalile üles video, kus ta istub ruumis, seljas

kollased riided. Ta teeb venekeelse sissejuhatuse ning seejärel mängib süntesaatoril vasaku

käega Eesti hümni viisi ja laulab vene keeles eestikeelse aktsendiga. Ekraanil vahetuvad

erinevad pildid. Laulu lõppedes paneb ta peopesad kokku ja teeb lühikese sõnalise

kokkuvõtte.

6. Süüdistatava ütluste kohaselt on tema poolt loodud teose puhul tegemist sarkastilise

satiiriga. Selle loomise eesmärgiks oli auru välja laskmine. Ta on nõus, et kasutas selleks

laulu meloodiat, mis on kasutuses Eesti hümnis. F. Paciuse meloodia ei ole veel hümn. F.

Paciuse muusika ja Jannseni sõnad kokku on hümn. Video puhul, mille ta üles laadis, ei ole

tegemist hümni esitusega ega hümni sõnadega. See on iseseisev teos ning selle teose autor,

esitleja, filmija, monteerija on tema. Tal ei olnud kunagi eesmärgiks teotada või

naeruvääristada hümni või Eesti Vabariiki.

7. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik kedagi karistada hümni teotamise eest, kuna Eesti

Vabariigis ei ole seadustatud riigihümni.

8. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (5.

trükk, Juura 2021) on KarS § 245 kommentaarides asutud seisukohale, et riigihümn on 2.

juulist 2018 jõustunud muudatuste järel Eesti lipu seaduse § 3 lg-s 2 määratletud kui Friedrich

Paciuse ”Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (sõnad Johann Voldemar Jannsen). Kuna riigi sümbol

võib kujuneda ka tavanormi alusel ning J. V. Jannseni ja F. Paciuse teose "Mu isamaa, mu

õnn ja rõõm" hümnina käsitamine on üldtuntud, oli eelnimetatud teos käsitatav riigihümnina

ka enne 2. juulit 2018 jõustunud muudatusi.

9. Eesti Vabariigi Presidendi kantselei koduleheküljel on kirjas, et Eesti Vabariigi riigihümn

on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome

helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen.

10. Riigikantselei koduleheküljel on selgesõnaliselt määratletud riigisümbolitena Eesti lipp,

riigivapp ja hümn. Hümni kohta on märgitud, et „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on ülistuslaul

Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. Eesti hümni

kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel. Hümni ei

tohi teotada.

11. Sõltumata asjaolust, et kasutuses olev Eesti hümn on ühiskondliku kokkuleppe ehk

tavaõiguse kohaselt “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning seadusega ei ole kirjeldatud hümni

kasutamisõigust ja -viisi, siis see ei tähenda, et tegemist ei ole riigihümniga.

12. Kuigi kaitsja taotleb KarS § 245 lg 1 osalist PS §-de 3, 11 ja 23 esimeste lausetega

vastuolus olevaks tunnistamist ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist,

siis kohtu hinnangul on kehtiv regulatsioon põhiseaduspärane.

13. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande (4. trükk, Juura 2017) seitsmenda

paragrahvi neljanda kommentaari kohaselt võib riigi sümbol kujuneda ka tavanormi alusel

ning J. V. Jannseni ja F. Paciuse teose "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" hümnina käsitamine on

üldtuntud. Seega leiab kohus, et hümni seaduse puudumine ei muuda J. V. Jannseni ja F.

Paciuse teose "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" riigihümniks ja riigi sümboliks olemist.

14. Seega on kohtu hinnangul J. V. Jannseni ja F. Paciuse teose "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

puhul tegemist riigihümniga, mistõttu on igati õiguspärane ka selle kaitsmine sarnaselt teiste

riigi sümbolitega. Kohus ei näe selles osas vastuolu põhiseadusega.

15. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 on kirjas: „Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda

õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise,

au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste

teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena

saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti

õigusemõistmise huvides.“

16. Sõnavabadus ja selle piirid on põhiseaduses kirja pandud, nii sõna kui ka kunst on vaba.

Samal ajal ei tohi selle kattevarjus asuda kellegi au ega head nime teotama nagu ei tohi

teotada ka riigi hümni. Sõnavabadus ei ole oma olemuselt vabadus solvata või teotada.

Kriitikat saab ja võibki teha nt valitsuse osas. Ka Eesti Vabariigi hümniga mittenõustumisel

on võimalik teha kriitikat ja omi seisukohti põhjendada, miks peaks vahetama riigi hümni,

seda on varasemalt tehtud ja võib ka edaspidi teha, aga seda ei tohi teha teotades.

17. Teotamine on vormi või sisu poolest eriti jäme lugupidamatusavaldus, mõnitamine või

irvitamine.

Otsustades, kas konkreetne tegu on vaadeldav eriti jämeda

lugupidamatusavaldusena (st teotamisena), tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis.

18. Koosseisupärase teotamisega ei ole tegemist, kui tegu jääb sõnavabadusega tagatud

kunstilise eneseväljenduse raamidesse. Kas tegemist on teoga, millele laieneb kunstivabaduse

põhiõigus, ehk teisisõnu, kas tegemist on kunstiga, on üksikjuhtumi küsimus.

19. Selleks, et kohus saaks otsustada, kas Jüri Kiviti poolt loodu puhul on tegemist tema

loominguga, mitte hümni teotamisega, pidas kohus vajalikuks tellida sõltumatu hinnangu.

KrMS § 297 lg 1 alusel määras kohus omal algatusel semiootilise ekspertiisi. Prokurör ja

kaitsja said esitada omapoolsed küsimused ning kõik prokuröri ja kaitsja küsimused edastas

kohus vastamiseks ekspertiisi läbiviijatele.

20. Ekspertiisi viisid läbi Tartu Ülikooli semiootika osakonna töötajad Peeter Torop, Silvi

Salupere ja A. R., kes andsid 18. oktoobril 2023 vastused esitatud küsimustele (tl 88-99).

21. Vastates prokuröri küsimustele jõuavad eksperdid järeldusele, et Jüri Kiviti poolt esitatud

teos pealkirjaga „Mu riik on hulluks läinud“ on töötlus Eesti Vabariigi riigihümnist "Mu

isamaa, mu õnn ja rõõm". Selle teose sõnades ja eessõnas ei täheldata Eesti Vabariiki ega

riigihümni positiivselt kirjeldavaid sõnu, ja kui neid ongi, siis jäävad need kindlasti

ülekaalukalt negatiivse varju. Omaloominguliste sõnadega hümni esitamise teel annab Jüri

Kivit hinnangu nii Eesti Vabariigile kui ka Eesti Vabariigi ametlikule sümbolile - hümnile

(vastused küsimustele 1, 10, 13).

22. Ekspertide vastustest kaitsja küsimustele nähtub, et mõisted hümn ja riigi hümn on antud

teose kontekstis sünonüümid. Jüri Kiviti poolt loodu puhul ei ole tegemist uue kunstiteosega,

vaid heal juhul imitatsiooniga. Tegemist ei ole ka satiiriga, kuna satiir on kirjandusžanr, antud

juhul ei ole tegemist kunsti ega kirjandusega. Teose puhul tuleb vaadata tervikut. Tegemist ei

ole omaloomingulise lauluga, see ei ole suvaline laul, vaid hümni viisil ja hümni sõnu järgiv

riigi sümboli teotamine. Kogu tekstiga teotatakse hümni (vastused küsimustele 3, 10, 18, 32,

33, 42, 46).

23. Vastuses küsimusele 59 leiavad eksperdid, et žestikuleerimine iseenesest, nagu ka vasaku

käega mängimine, aktsendiga laulmine jne ei ole teotav. Aga lausega „Milline riik, sellised ka

hümnid“ ütleb Jüri Kivit avalikult välja, et ta teotas selle „õnnetu territooriumi“ hümni, mitte

ei esitanud satiirilist luuleteost.

24. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas ekspert A. R., et ta töötab Tartu Ülikooli semiootika

osakonnas lektorina, teised ekspertiisi grupis olnud kaks inimest on vene filoloogid. Ekspert

selgitas, et ekspertiisi käigus anti hinnang Jüri Kiviti poolt loodule kui tervikteosele. Jüri Kivit

halvustab selles valitsust, rahvast ja ka riigikorda. Sõnad solvavad Eesti hümni. Tegemist ei

ole uue kunstilise teosega, vaid kunstilise kontseptsioonita halvustava imitatsiooniga.

Erinevused tõlgetes ei muuda teksti tähendust ja sellest ei sõltu ka ekspertide arvamus. Ka

siis, kui Jüri Kivit oleks ülikonnas olnud, seisnud püsti, laulnud sedasama laulukest, oleks

ekspertiis samale tulemusele jõudnud.

25. Ekspert, vastates prokuröri täpsustavale küsimusele, kinnitas, et Jüri Kiviti teos, nii sõnad

kui selle eessõna, on nii Eesti Vabariiki kui ka Eesti Vabariigi riigihümni teotava, halvustava

ja solvava tähendusega.

26. Kohtu hinnangul on Jüri Kiviti väide satiirilise omaloomingu esitamise kohta ümber

lükatud eespool analüüsitud tõenditega. Kohtu hinnangul kinnitavad nii ekspertiisiakt kui ka

eksperdi ütlused kohtuistungil, et süüdistatava poolt YouTube kanalil näidatud video puhul on

tegemist Eesti Vabariigi riigihümni teotava teosega.

27. Kaitsja etteheitele, et preambula koostamisega asusid eksperdid prokuröri tööd tegema,

selgitas ekspert, et preambula on kirjutatud sellepärast, et näidata, kuidas tekst tervikuna

töötab. See oli ekspertide professionaalne arvamus, mida nad pidasid vajalikuks lisada

konkreetsetele küsimustele, et selgitada konkreetsete vastuste tausta ja iseloomustada seda,

kuidas see teos töötab semiootiliselt. Preambula on ekspertide vastuseid selgitav.

28. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et preambula lisamine ekspertide poolt on

meelevaldne. Ekspertide poolt preambula lisamine on seaduslik. KrMS § 107 lg 1 p 10

kohaselt märgitakse ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu

eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus.

29. Kohtupraktika kohaselt tuleb ekspertiisiakti põhiosas esitada uuringute kirjeldus,

uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus, kuna nende nõuete

täitmine võimaldab menetlejal ja kohtumenetluse pooltel veenduda eksperdiarvamuse

põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Seega ei ole ekspertide tegevuses

midagi taunimisväärset.

30. Puutuvalt kaitsja kahtlust, et eksperdid on erapoolikud, selgitas ekspert, et nemad teevad

tööd ekspertidena mitte prokuratuuri allasutusena. Kohtu küsimustele vastates kinnitas

ekspert, et seoses kõnealuse ekspertiisi läbiviimisega, ei ole nende poole keegi pöördunud ega

püüdnud neid mõjutada. Nende poolt antud hinnang on erapooletu ja professionaalne.

31. Kohus peab ekspert A. R. ütlusi usaldusväärseks. Kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu,

mis seaks kahtluse alla ekspertide erapooletuse. Puudub alus arvata, et A. R.l või teistel

ekspertidel oleks olnud mingi isiklik huvi arvamuse tulemuse vastu ning eksperte oleks

mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks. Ainuüksi faktist, et lisaks küsimustele on

eksperdid oma hinnangus selgitanud arvamuse kujunemist preambulas või et vastuste sisu ei

rahulda kaitsjat või jääb talle osaliselt arusaamatuks, ei saa järeldada, et ekspertide väljastatud

arvamus on a priori erapoolik ehk lähtub kellegi huvist.

32. Seega kohus ei nõustu kaitsjaga, et ekspertiisiakti puhul on tegemist lubamatu tõendiga.

Erinevalt kaitsjast ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et ekspertiis oleks läbi viidud ühekülgselt ja

ebaobjektiivselt.

33. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastutus KarS § 245 järgi ei eelda riigi ega

põhiseadusliku korra kahjustamise soovi.

34. Järeldusi teo subjektiivse külje kohta saab teha muu hulgas teo välise kirjelduse pinnalt.

Jüri Kiviti käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et süüdistatav pani

kuriteo toime kavatsetusega. Videolt nähtuvalt pöördub Jüri Kivit auditooriumi poole ning

räägib otsesõnu Eesti hümnist ning enne teose esitamist vabandab ta juba ette, et see võib

osasid inimesi solvata, sest hümn on püha. Seega sai Jüri Kivit väga hästi aru, et tegemist on

Eesti Vabariigi riigihümniga, mis on inimestele püha. Arvestades ka tema sõnavõttu

primitiivsest muusikateosest, mida iseloomustab raskusteta ühe käega mängimine ning selle

tegevuse demonstreerimine, siis oli tema eesmärgiks hümni teotamine.

35. Kaitsja on esitanud versiooni, mille kohaselt süüdistatav tegutses keelueksimuses. KarS §

39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on

temale vältimatu. Süüdistatav selgitas kohtus, et enne kui vajutas salvestamise nuppu,

kontrollis, et kas vahepeal ei ole hümniseadust vastu võetud – ei olnud. Hümni kohta leidis

vaid § 245 – hümni teotamine. Ta ei arvestanud selle paragrahviga. On ka täna seisukohal, et

tema juhtumi puhul pole teotamisega mingit pistmist. Kontrollis, kas hümni või hümni viisi

on keelatud kasutada. Arvestades kohtu poolt subjektiivse külje analüüsil käsitletud

süüdistatavale objektiivselt avaldunud ja teadaolnud aspekte, leiab kohus, et puuduvad

igasugused asjaolud, mis viitaksid Jüri Kiviti (keelu)eksimusele KarS § 39 lg 1 tähenduses.

36. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust

välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

37. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 245 lg 1 toimepandud

kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus (30 kuni 500 päevamäära) või kuni üheaastane

vangistus.

38. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Karistusregistri andmete kohaselt

(tl 24) süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole ning kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates

on süü keskmine. Seega võib kohtu hinnangul kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise

karistuse näol. Kohtuistungil süüdistatav süüd ei tunnistanud ja kahetsust ei avaldanud.

Puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud.

39. KarS § 44 lg 3 kohaselt tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel lähtuda süüdlase

suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta sissetulekust. MTA

andmete kohaselt on Jüri Kiviti tulud 2021. aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 6731 eurot

(tl 25). Kuigi prokurör on kohtule esitanud ka teatise keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme kohta (tl 26), siis kohus ei saa seda võtta aluseks Jüri Kivitile karistuse

määramisel, sest nimetatud dokumendil on kajastatud O. E. andmeid. Vaatamata asjaolule, et

ka keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisel on aastasissetuleku suurus sama, mis

MTA päringul kajastatud ehk 6731 eurot, siis ei saa kohus olla kindel, et teatisel kajastatud

andmed puudutavad süüdistatava mitte O. E. tulusid.

40. Kuna kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed Jüri Kiviti 2021. aasta keskmise

päevasissetuleku kohta, siis võtab kohus KarS § 44 lg 2 alusel rahalise karistuse suuruse

arvutamise aluseks miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Kohtu hinnangul tuleb karistus mõista

sanktsioonimäära keskmises määras, s.o 250 päevamäära ehk 2500 eurot.

41. Kuna süüdistatava sõnul on tema sissetulek olnud viimastel aastatel üsna väike, palk 550

eurot ja juhatuse liikme tasu korteriühistus 500 eurot (tl 47), siis on kohtu hinnangul

põhjendatud määrata karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt tuleb tasuda 208,33

eurot.

Menetluskulud

42. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud semiootilise

ekspertiisi tasu 9600 eurot, II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot

ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 222 eurot ja kohtumenetluses

1804,98 eurot. Ekspert A. R. esitas taotluse sõidukulude hüvitamiseks kogusummas 105,83

eurot, mille kohus rahuldas KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel. Süüdimõistva kohtuotsuse tõttu tuleb

see summa mõista välja Jüri Kivitilt Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud kokku on 12

962,81 eurot.

43. Arvestades isiku majanduslikku olukorda, menetluskulude suurust ja talle mõistetava

rahalise karistuse tasumise kohustust, siis on põhjendatud väljamõistetud menetluskulud

KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

s.o igakuiselt 1080,23 eurot.

Asitõendid

44. Asitõendid – 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaalasja

materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 02.04.2024 kohtuotsus.